Vaba aegTervist ja elustiili puudutavad küsimused on need, mis Elustiili & vaba aja kategoorias käsitlemist leiavad. Siit leiate nõuandeid enda tervise eest hoole kandmisest, toitumisest, rahvameditsiinist, hobidest ning hea tervise valemitest. Kui peaks juhtuma, et haigus teeb muret, siis saab ka selle kohta hüva nõu.

Joomla SEF URLs by Artio

Tervist ja elustiili puudutavad küsimused on need, mis Elustiili & vaba aja kategoorias käsitlemist leiavad. Siit leiate nõuandeid enda tervise eest hoole kandmisest, toitumisest, rahvameditsiinist, hobidest ning hea tervise...

Loe edasi

On palju haigusi, mida on võimalik teesegudega leevendada. Fütoteraapia algab taimede korjamisega. Võib-olla vanad ja teada tõed, aga ikkagi tuleks üle korrata. Taimi tuleks korjata kuiva ilmaga, pärast...

Loe edasi

Säästva elustiili portaal Bioneer.ee on koostanud mahuka ja põhjaliku prügi sorteerimise juhendi.   Lae juhend alla siit.

Loe edasi

Kõik antud kategooria artiklid

  • Elustiil & vaba aeg
    • Elustiil & vaba aeg

      Tervist ja elustiili puudutavad küsimused on need, mis Elustiili & vaba aja kategoorias käsitlemist leiavad. Siit leiate nõuandeid enda tervise eest hoole kandmisest, toitumisest, rahvameditsiinist, hobidest ning hea tervise valemitest. Kui peaks juhtuma, et haigus teeb muret, siis saab ka selle kohta hüva nõu.

  • Energiasääst kodus
    • 10 viisi kuidas suurendada kodu energiasäästlikkust

      Kas Teile on tundunud, et elektriarved on võrreldes aasta taguse ajaga suuremad kui praegu? See muutus võib olla tingitud elektrihinna tõusust, Teie harjumuste muutumisest või hoopis seadmete regulaarse hoolduse puudumisest. Kasvavate energiahindade tõttu on energiasäästule tähelepanu pööramine muutumas järjest olulisemaks. Järgnevalt vaatame kümmet lihtsat viisi, kuidas muuta enda kodu väikese vaeva ning mõningate harjumuste muutmisega...

    • 20 viisi raha säästmiseks

      Alustage regulaarset säästmist Sõlmige pangas püsikorraldusleping ning kandke iga kuu kindel summa säästukontole. Õppige elama säästlikult ning häda korral on Teil alati raha võtta. Säästudeks võiks minna 10-20% igakuisest sissetulekust. Eemaldage elektroonikaseadmed vooluvõrgust Eemaldage vooluvõrgust kõik elektroonikaseadmed, mida te ei kasuta. Võimalusel paigaldage seinakontakti aegrelee, mis lülitab seadme teatud kellaaegadel vooluvõrgust välja. Teise variandina võite kasutada lülitiga...

    • Energiasääst läbi elektri kokkuhoiu

      Kui tabate end mõtlemast elektriarvete üle ning soovite neid vähendada, siis peaksite tähelepanu pöörama peamistele tarbijatele. Järgnevate näpunäidete abil on Teil võimalik saavutada energiasäästu.   Külmkapp Kas teadsite, et külmkapp on üheks suurimaks elektrienergia tarbijaks kodus? Kui olete soetamas uut külmkappi, siis valige alati kõige energiasäästlikum mudel ning vajadusel makske selle eest rohkem, sest külmkapp on investeering aastateks.  Külmkapi hooldus on samuti väga oluline....

    • Energiasääst on elustiil

      Energiasääst ei ole üksnes teadlaste ja üdini roheliste eluviis. Energia säästmiseks piisab lihtsatest energiasäästu suurendavatest harjumustest. Tuletage endale regulaarselt meelde energiasäästu soosivaid harjumusi ning ärge unustage, et Te maksate ka raisatud energia eest.

    • Kuidas vähendada kodust energiatarvet

      Elektri-ja soojusenergia tootmine nõuab palju looduslikke ressursse. Vaatamata sellele, et järk-järgult suurendatakse alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõttu, tuleb valdav osa elektrienergiast taastumatutest loodusvaradest, mille ökoloogiline jälg on suur. Samas saab igaüks anda panuse taastumatute loodusvarade kasutamise vähendamisse, valides rohelisema eluviisi – ostke rohelist elektrienergiat, kasutage päikesevalgust või tarbige vähem. Tellige energiaaudit Esmalt uurige kui...

    • Milline peaks olema eramu energiamärgise klass?

      Enne oma maja ehitama asumist tuleb teha põhimõtteline valik. Milline kontseptsioon valida oma kodule? Üheks võimaluseks on lähtuda maja energiatõhususest. Vaadates täna eramuehitust üldpildis jääb silma, et põhiliselt minnakse oma maja ehitamisel 3 teed pidi: 1) Tavalised, kehtivatele normidele vastavad eramud. Veel mõni aeg...

    • Tulemuslik energiasääst kodus

      Energiasääst on populaarne teema tänapäevastes keskkonnaalastes ja majanduslikes küsimustes. Järgnevalt vaatame mõningaid nõuandeid, mis aitavad säästa energiat ning ühtlasi säästa raha. Energiasääst kodus Kui teil on gaasi-või elektriboiler, gaasiküte, gaasi-või elektripliit, siis järgnevad näpunäited on mõeldud Teile. 1.  Puhastage gaasipliidi põleteid regulaarselt. 2.  Ärge kontrollige liiga tihti toidu küpsusastet, avades selleks ahjuuks. Iga kord kui Te seda teete, kaotate 25%...

    • Veesääst – segisti aeraatori paigaldamine

      Muutmaks maailma ja enda mõtteviisi rohelisemaks, peame alustama väikestest asjadest. Üheks lihtsaks muudatuseks, mis säästab palju vett, on segisti aeraatori ehk sõela vahetamine. Sanitaartehnika poodides on saada mitmeid mudeleid, mis vähendavad oluliselt jooksva vee hulka. Kontrollige segisteid Paljudel segistitel on otsas sõel, ent see ei vähenda oluliselt veekulu. Aeraatorid võivad olla nii segisti sisesed kui ka välised – seega, enne poodi suundumist kontrollige missuguse mudeliga on...

  • Eneseabi
    • 10 näpunäidet kuidas päevategevuste vahel lõõgastuda

      1. Jälgi enda hingamist Jälgi enda hingamisrütmi päeva vältel. Kui Su hingamine on raskendatud ja keha pinges, siis proovi teha aeglasemaid ja sügavamaid hingetõmbeid, et taastada normaalne hingamisrütm. 2. Lõdvesta keel Harjumuslikult hoiame oma keelt vastu hambaid. Lase oma keel lõdvaks ning proovi tal lasta vabalt suus lõõgastunud olekus olla. 3. Söö aeglaselt Tihti kiirustame oma lõunapausiga. Söö rahulikult ja mälu toitu korralikult, nii saab organism alustada rahulikku seedimisprotsessi....

    • Eesmärkide olulisus

      Mis on meie eesmärk? Miks me seda soovime? Millal me seda soovime? Need on aspektid mida tuleb kindlasti jälgida oma eesmärkide püstitamisel. Kuuleme tihti inimesi ütlemas, et ma soovin endale tulevikus oma maja, suur autot jne. Enne kui seda ei ole kirja pandud on see vaid unistus ja soov. Alustada tuleb eesmärgi sõnastamisest. Seejärel tuleks hinnata, miks me seda soovime. Head eesmärgid on need, mis seovad meid ka emotsionaalselt. Näiteks: ma soovin, et mu lapsed saaksid lapsepõlve veeta eramajas....

    • Halvad harjumused

      Peaaegu igal meist on mingi halb harjumus, mida me aja jooksul enam isegi ei märka - harjumus pliiatsit, sulepead või küüsi närida, küürus käia, valesti istuda, lohakalt süüa jne. Paljud halvad harjumused kahjustavad tervist või häirivad teisi, samuti rikuvad käitumise esteetilisi norme. Üks halbadest harjumustest on õhtuti hilja süüa. Liigsöömine põhjustab teadagi liigseid kilogramme. Õhtuti tugevasti sööma harjunud inimesed ärkavad sageli uimastena ja tursunud silmaalustega. Paljudel on...

    • Karm, ent tõhus tee suitsu sõltuvusest priiks

      Suitsetamisest loobumine on raske: suitsetajal on tekkinud habituaalne sõltuvus, esineb sõltuvuskäitumine (Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni alusel: tubaka tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäire, diagnoosikoodiga F 17, suitsetaja organism on muutunud sõltuvaks nikotiinist. Viimane on tugevat sõltuvust põhjustav aine; sõltuvustugevus on võrdväärne heroiini ja kokaiiniga. Vaid üks suitsetaja kümnest, kes püüavad loobuda, suudab saada aasta möödumisel mittesuitsetajaks....

    • Keskendumine pole mustkunst

      Vesteldes õpilastega õppimisharjumuste üle, selgub tihti, et teadmiste omandamisel toimitakse tihti valesti. Kuidas õppida nii, et olla tulemustega rahul?Võime õpitavast aru saada ja omandada on seotud keskendumisega. Keskendumisvõime on õpitav ning harjutamine sobib igas vanuses õppurile, on teostatav kodustes oludes väheste materiaalsete abivahenditega. Soovitused Pärast koolipäeva anna ajule puhkust, ära hakka kohe õppima. Jalutuskäik värskes õhus, tegelemine hobidega, lõõgastav uinak,...

    • Kevadväsimuse vastu

      Kevadväsimus kummitab. Miljonid inimesed haigutavad, tunnevad end väsinuna, loiuna. Pole ime, sest aastaaegade vaheldumine mõjub paljudele kurnavalt. Kui kergelt või raskelt organism kohanemisprotsessi talub, on inimeseti erinev. * Närvide rahustamiseks mõjub hästi meliss. Teadlaste läbiviidud uuringust järeldus, et meliss aitab võidelda sisemise rahutuse vastu. Tugevdab ühtlasi ka tervist. Ideaalne retsept: 3 korda päevas kaks teelusikatäit melissiessentsi. Või siis juua melissiteed. Aitab ka...

    • Kuidas ennast motiveerida?

        Normal 0 21 false false false ET X-NONE X-NONE MicrosoftInternetExplorer4 Motivatsioon on üks neist asjadest, millest hakkad puudust tundma alles siis, kui seda ei leia enam kuskilt. Kerge on saada asju toimima, kui sisemine innustus on suur ja võimeid tundub jaguvat lõputult. Kui aga ülesande peab saama tehtud ilma vähesegi huvita ja energiata? Just siis oleks motivatsiooni hädasti vaja, kuid kust seda leida? Tuttav on ka see tunne, et uue ja põneva ettevõtmise alguses on motivatsiooni ja...

    • Kuidas motiveerida noorukit lugema

      Tänapäeva noored veedavad aina rohkem aega arvuti ja televiisori ees, kuid mitte raamatuid lugedes. Raamatute lugemine on oluline, sest see arendab noore inimese arutlus- ja kujutlusvõimet. Uuringute kohaselt loeb igapäevaselt alla 1/3 noortest, mistõttu peaksid lapsevanemad rohkem motiveerima oma lapsi raamatuid kätte võtma. Mõningad näpunäited, mida tasuks jälgida: Oluline, et lapsel oleks tema eakohane raamat. Kõige parem oleks kui tegu oleks hetkel populaarse teosega, mis oleksid tema...

    • Kuidas suitsetamisest loobuda

      Kui olete lõplikult otsustanud loobuda suitsetamisest, tuleb üle elada mõningad rasked päevad, isegi nädal, kuu. Ometi on see siiski ainult lühiaegne ebameeldivus, võrreldes rõõmuga, et olete üle saanud ohtlikust tõvest. Tegutsemisprogramm õhtuks Hävitage enda ümbert kõik tubakatooted. Veenduge, et taskusse, riiulitele ja kappidesse ei ole jäänud ühtki sigaretti, mida te nõrkuse hetkel saaksite haarata. Minge magama pool tundi varem kui harilikult, et hommikul tõusta pool tundi varem. Enne...

    • Kuidas teha peamassaaži

      1. Aseta oma sõrmed silmade kõrgusele oimukohtadele. 2. Sule silmad. 3. Tee sõrmedega väikeseid ringe oma meelekohtadel. 4. Tee oma silmade ümber sõrmedega väikeseid ringe. Ole õrn. 5. Aseta oma 2 sõrme ninaotsa. 6. Liigu ninaotsast põsesarnade suunas. 7. Jätka ringide tegemisega oma meelekohtadel. 8. Pigista oma kõrvalestadis tehes samaaegselt kergeid ringe. 9. Silita hellalt oma kaela.

    • Kuidas vähendada stressi

      ·        Ära võta endale rohkem kohustusi, kui neid täita jõuad. Õpi ütlema mõnikord ka ei, sest kõike teha ei suuda keegi. ·        Kasuta lõõgastusvahendeid, nagu mediteerimine, meeldiva muusika kuulamine, kaunite vaatepiltide nautimine kujutavas kunstis ja looduses. ·        Tegele korraga ühe asjaga. Kui tööd ja toimetused kasvavad üle pea, siis vali neist üks, millega jätkata. Kui oled juba seotud mitme asjaga, tööta nendega järgemööda. ·        Muuda oma elustiil nii tervislikuks kui võimalik: söö tervisele...

    • Lühiajalised eesmärgid

      Lühiajalisteks võib nimetada neid eesmärke, mille kestvus ei ületa ühte aastat. Samas võib eesmärk olla saavutatav ka ühe päevaga. Lühiajalised eesmärgid on vajalikud pikaajaliste realiseerimiseks, mistõttu hõlmavad nad väikseid samme, mis tuleb pikemaajalise edu saavutamiseks teha. Igal pikaajalisel eesmärgil on alati ka lühiajalised eesmärgid, mis on pikaajalistega kooskõlas. Lühiajaliste eesmärkidel on üks uur eelis: nad on kiiremini saavutatavad  ja on kergemini tunnetatavad. Iga eesmärgi...

    • Mis on reuma?

      Südamereuma 1665.a kirjeldas inglise arst Thomas Sydenham noortel inimestel muutlike liigesetursetega kulgevat ägedat haigust, mis tõi kaasa tursed jalasäärtel, hingelduse, jõuetuse ja viimaks enneaegse surma. 1797.a selgitati lahangul, et sellise haiguse korral on südameklapid paksenenud ja moondunud ning eluiga lühendab just südamepuudulikkus. 1808. a andis arst David Dundas sellele haigusele nime, mis on püsinud tänini: rheumatic fever, reumapalavik, ka südamereuma. Tollal kõlas see umbes...

    • Pikaajalised eesmärgid

      Sinu eesmärgiks on vastata küsimusele Mida ma tahan saavutada järgneva aasta, kahe aasta ja nii edasi kuni kümne aasta pärast? Selle ülesande eduka täitmise puhul on oluline kirjutada võimalikult lühikese aja jooksul võimalikult palju asju. Võta selleks kaksteist kuni viisteist minutit aega ja pane kirja umbes viisteist erinevat asja. Järgnevad küsimused abistavad sind selles: Mida ma tahan teha? Kelleks ma tahan saada? Mida ma tahan näha? Mida ma tahan omada? Kuhu ma tahan minna? Mida ma...

  • Grillimine
    • Nõuandeid grilli süütamiseks

      1) Kasutades süütevedelikku - pane söed kuhjana grilli põhjale - pritsi sütele süütevedelikku ja lase sellel imenduda - süüta Alusta grillimist alles siis, kui söed hõõguvad korralikult ja süütevedelik on korralikult ära põlenud. 2) Kasutades tohthakatist - pane tohthakatis ühtlaselt grilli põhja - pane söed peale ja süüta hakatis mitmest kohast Tohthakatist kasutades saab grillimist alustada kohe, kui süte temperatuur on selleks paras. Tohthakatist kasutades toimub süte süütamine puhtalt ja...

    • Nõuandeid grillimiseks

      Grillimine on tegevus, mis kuulub vaieldamatult suvenaudingute juurde. Mõnusa suveilmaga on mõnus grillida ja nautida hõrke grilltoite. Grillsöega saab kerge vaevaga valmistada perele kasvõi terveid suviseid lõunasööke. Parima tulemuse saavutamiseks tasuks grillimisel meeles pidada järgmist: - Aseta söed grillsöepakendil olevate juhiste järgi. Grillimisel on alati abiks, grillpann, ahjuplaat või fooliumalus. Head grillimistangid ja pajakindad hoiavad ära põletushaavad. Kauplustes on saadaval ka...

  • Hea tervise valemid
    • Kas magate piisavalt?

      Sageli on halva tuju ja närvilisuse põhjus üsna banaalne - krooniline magamatus. Ehk oletate seda teiegi. Järgmistele küsimustele vastates saate teada, kas Morpheusele eraldatud aeg on piisav.    1. Ärkamiseks vajan kindlasti äratuskella.    2. Kui pea padjale panen, jään kohe magama.    3. Igavad koosolekud ja loengud ajavad mulle une peale.    4. Puhkepäevadel magan kaua.    5. Kui mu plaanid segi aetakse, lähen endast välja.    6. Tunnine päevauinak on mulle hädavajalik.    7. Nädala kestel tunnen vaimset...

    • Liigu iga päev pool tundi

      Luudele, lihastele ja liigestele kõndimine meeldib. Kõndimine tugevdab luid, annab luudele vajalikku koormust. Maastikul vaheldusrikkal pinnal kõndimine ning kergete lihasraskuste kasutamine tugevdavad liikumise kasulikku mõju luudele. Liikumise mõju ·        elavneb liigesekõhre ainevahetus ·        kõõlused ja liigesesidemed tugevnevad ·        luukoe hõrenemine aeglustub ·        keha tugi- ja rühilihased tugevnevad Liikumise mõju psüühikale ·        minapilt ja eneseväärikustunne tugevneb ·        stressitaluvus paraneb ·       ...

    • Meestele. Vaenlast tuleb tunda

      Iga viies mees kuuleb oma eluajal sõnu "teil on eesnäärme vähk". Eesnäärme vähk on meestel diagnoositud vähkidest teisel kohal (esikohal on nahavähk) ja teisel kohal on meestel kopsuvähk. Eesnääre e prostata on kreeka pähkli suurune sugunääre, mis ümbritseb kusepõiekaela ja kusiti algusosa ning mille eritis moodustab viiendiku spermast. Eesnääre on suhteliselt kaitsetu vähi vastu ja põhjuseks see, et ta on väga aktiivne elund. Prostata rakud jagunevad sageli ja iga kord, kui rakud jagunevad, on...

    • Nõuanded liigeste kaitseks

      Liigeste kaitsmise all peetakse silmas igapäevaste toimingute sooritamist nii, et liigestele langev koormus oleks võimalikult väike. Liigeseid koormusest säästvate tegutsemisharjumuste eesmärgiks on liigesevalu vähendamine, liigese normaalne ehituse säilitamine ja jõuvarude säilitamine. Õiged tööasendid ja -tavad Lihasjõu säilitamise eelduseks on õiged tööasendid. Valedes asendites lihased aldistuvad staatilisele lihastööle, mis kujutab endast pikemaajalist püsivat pingeseisundit lihases,...

    • Õige toit alandab vererõhku

      Kõrgenenud vererõhk kuulub tänapäeval küllaltki levinud tsivilisatsioonihaiguste hulka. Põhjused, miks vererõhk pidevalt üle 160/95 mm Hg tõuseb, on ülekaalulisus, rasvarikas toit, vähene liikumine, alkoholi tarbimine, suitsetamine ja stress. Vererõhk on hiiliv. Alles aastaid hiljem ilmuvad sellised sümptomid nagu peapööritus, õhupuudus, hingeldushood ja unehäired. Neid kaebusi on aga võimalik kontrolli alla saada. Eriti olulist rolli mängib õige toitumine. Vitamiin C- kaitseb veresoonte...

    • Pihlakast vitamiinijook

      Roosõieliste sugukonna üheks taimeks on pihlakas. Selle marjade kogumise ajaks on september ja oktoober. Et marjad ei kaotaks C-vitamiini, ei tohi neid vask- ja raudanumates keeta. Kuivatamiseks paigutatakse puhtad marjad õhukese kihina sooja ruumi ning hoitakse seal temperatuuril 50-60oC kuni kuivamiseni. Marjad on kuivad siis, kui peos pigistades kokku ei kleepu. Kuivatatud pihlamarjadest võib valmistada vitamiinijooki. Peotäiele kuivatatud viljadele valatakse pool liitrit keeva vett ning...

    • Puuviljad tableti asemel

      Toiduained suudavad asendada rohkeid ravimeid, seda enam, et ravimitel võib olla mitte ainult ebasoodne vaid isegi tervisele ohtlik kõrvalmõju. Üha enam teadlasi maailmas soovitavad mitmesuguste haiguste profülaktikaks ja sageli ka ravimiseks kasutada mitte ainult rohtusid, vaid harilikke toitaineid. Inglise dietoloogid on koostanud ravivate toitainete nimestiku. Antibiootikud. Suur bakteritsiidne aktiivsus, s.o võime hävitada paljusid haigusttekitavaid mikroorganisme on küüslaugul, sibulal,...

    • Saun on tervisele kasulik

      Saun vabastab organismi ainevahetuse ülejääkidest, aitab kehal normaalselt elada. Sauna puhastav toime ei seisne ainult veega pesemises. Just higiga saab organismist välja viia palju kahjulikke ainevahetuse aineid ja pärast asendada need puhaste ainetega, mida saame söögist ja joogist. Antiikmeditsiini teadlane Hypokrates arvas, et saun aitab isegi siis, kui midagi muud enam ei aita. Sauna ja veeprotseduuride kasutamine valuvaigistina on ammusest ajast teada. Esimese aistingu leilist, veest ja...

    • Sauna mõju tervisele

      Saun treenib ja karastab organismi, parandab selle kohanemisvõimet. Kuidas see toimub? Termoregulatsioon Kehasoojust reguleeritav süsteem kahandab organismi talitust väliskeskkonna tingimuste muutustega ja säilitab ühtset kehasoojust. Tsivilisatsiooni hüvedest ümbritsetud tänapäeva inimene kaitseb aga end talle mugava mikrokliimaga, riietub talvel soojalt, liikumiseks kasutab sõidukit. Niiviisi ei koorma inimene termoregulatsiooni mehhanisme täiel määral ning ebasoodsatesse tingimustesse...

    • Saunast reipust ja rõõmu

      Viimasel ajal räägitakse õigesti pesemisest. On teada, et seebiga pestes võetakse nahalt loomulik hapu reaktsioon. Pole nahalaiku, mis ei ole seotud mõne siseorganiga; seega valesti pestes saavad need laigud rikutud. Sestap soovitatakse nahka pesta-uhtuda kaselehe- või taimeleotisega, mis ei võta nahalt happelist reaktsiooni ega rasva, kuid mõjub positiivselt kõigile keha organitele, andes hea enesetunde. Saunas ei või liialdada Sauna kasulikkusest räägivad teadlaste uurimused, mis tõendavad...

    • Sool ja vererõhk

      Me ei kujuta oma igapäevast toidulauda ette ilma soolata, on ju soolane üks neljast põhimaitsest, mida inimese meeled on võimelised tundma. Kuid selle kõrval, et soola lisamine parandab paljude toitude maitseomadusi, on selle nautimisel ka varjuküljed. Üks suuremaid probleeme, mida keedusoola tarbimine ja eriti sellega liialdamine endaga kaasa toob, on teme omadus tõsta vererõhku. Peale vererõhu tõusu võib liigne keedusoola tarbimine põhjustada turseid, luua eelsoodumuse neerude...

    • Südame eest hoolitsemine

      Südame ja veresoonkonna töövõimet arendab kõige paremini suuri lihasrühmi koormava vastupidavusala harrastamine. Sellised alad on näiteks käimine, ujumine ja suusatamine. Südamele meeldib liikumine: peaaegu iga päev; vähemalt 30 min korraga, kusjuures pulsisagedus peaks ulatuma 65-85% maksimaalsest lubatud pulsisagedusest. Kui põetakse südame isheemiatõbe, peaks konsulteerima enne treeningute alustamist arstiga. pingutusega, mis kutsub esile mõõduka hingelduse ja higierituse. Liikumise kasuliku...

    • Terve eesnääre

      Viimased uurimused on näidanud seost lükopeenirikka toidu ja eesnäärmevähiriski vähenemise vahel. Kuid see on ainult lükopeenide kasuliku toime üks külg. Lükopeen on ka üks võimsamaid antioksüdante, millel on tähtis roll keharakkude kaitsesüsteemis. Antioksüdandid neutraliseerivad vabu radikaale - ebastabiilseid molekule, mis võivad põhjustada märkimisväärseid rakkude kahjustusi. Need kahjustused koos muude teguritega viivad teadlaste arvates terve rea krooniliste haiguste tekkele. Tomatid ja...

    • Tervistavad retseptid

      Võtta 635 g maikuu mett, 375 g aaloed, 875 g veini. 3-5a vanuse aaloe tükk ja peenestada hakkmasinas, kusjuures 5 päeva enne lõikamist aaloed mitte kasta. Kõik ained segada ja asetada 5 päevaks pimedasse. Ravikuuri alguses võtta esimesel viiel päeval 1 supilusikatäis 3 korda päevas ja 1 tund enne sööki. Hiljem kogust vähendada. Ravikuur kestab 2 nädalat kuni 1,5 kuud. Soovitatakse kopsutuberkuloosi, maohaavade ja põletikuliste protsesside raviks. Selle seguga saab ravida ka grippi ja angiini,...

    • Vannisoola valmistamine

      Vanniskäigu võib lihtsalt ligunemise asemel teha märkimisväärselt lõõgastavamaks. Võta 4 tassitäit meresoola ning sega see aromaatsete vanniõlidega. Lisada võite ka kuivatatud lõhnataimi nagu lavendel või eukalüpt. Valmis segu pane purki ning kasuta seda enda tarbeks või kingi sõbrale. Vanni minnes lisa mõned supilusikatäied segu vanniveele. Taimeosade hõljumise vältimiseks vees võite valmis segu panna kas marli või...

  • Koerad
    • Korduma kippuvad küsimused raadiopiirete teemal

      K: Kas see võiks ka minu aias toimida? V: JAH. Raadiopiire toimib igasuguse suuruse ja kujuga aedades. Piirav juhe võib olla pikkusega kuni 1,2 kilomeetrit. Sellega saab ümbritseda u. 8 hektari suuruse ala. K: Kas minu koer on liiga suur (või väike)? V: Raadiopiiret on lubatud kasutada kõigi üle 3,5 kilo kaaluvatel lemmikloomadel. Kaelarihma saab hõlpsasti reguleerida sobivaks nii suurele kui ka väiksele lemmikule. K: Kas see võiks mu lemmikut kuidagi kahjustada? V: "Aia" ületamiskatsel sinu lemmikule...

    • Kuidas talvel kaitsta koera käppasid külma eest

      Kui väikeste koerte puhul on talvel juba üsna loomulik, et külma kaitseks on neile selga pandud sooja hoidvad jakikesed, siis koerajalanõud on alles populaarsust koguv toode. Päris külmal talvel võib pea iga teine koera omanik märgata juba peale mõne minutilist õues viibimist, et koer hakkab käppasid õhku tõstma või neid lakkuma. Osa koeri viskab suures hädas lausa pikali- peaasi, et käpad enam vastu külma lund olema ei peaks. Seeläbi võib katki jääda nii mõnigi pikemalt planeeritud...

    • Miks peaksite parimale sõbrale puuri soetama?

      Esimene küsimus värskel koeraomanikul võib tõesti olla selline. Asjatundjad teavad isegi, aga algajale poleks siiski paha asja selgitada. Puur on abiks eriti just korteris elavate koerte omanikele juhul kui koeral on kalduvus peremehe äraolekul kodus pahandust teha. Parem hoida koera peremehe kodust äraolekul puuris kui koju tulles leida eest näritud mööbel ja koerale kurjustamisega stressi tekitada. Et puuri tähendust mõista, tuleks kõigepealt alla ronida inimese "mätta" otsast ja püüda...

    • Raadiopiirete kasutusjuhend

      Raadiopiire on seade koera hoidmiseks talle mõeldud territooriumil ja eemal peenardest, ilupõõsastest ja basseinidest. Süsteem koosneb raadiosaatjaga ühendatud piiravast juhtmest ning looma kaelarihmale kinnitatud vastuvõtjast. Piiratava ala kontuuri pikkus võib olla olenevalt raadiopiirdest kuni 1200m, pindala kuni 8 hektarit. Lemmikloomale lubatud liikumisala eraldatakse piirava juhtmega. Lisaks väliskontuurile võib piirata ka ala sees paiknevaid peenraid, ilupõõsaid, basseine või muid...

    • Värskele kutsikaomanikule

      Kutsika kojutuleku ajal on enamasti elevil terve pere. Seetõttu soovitame kõik vajalikud toimetused eelnevalt ära teha ja kutsikale vajalik varustus varuda. Enne kutsika koju toomist, tuleb kodu kindlasti teha nö. kutsikakindlaks – vaata, et kutsikas ei saaks kätte kemikaale, ravimeid, samuti jälgi, et ta ei saaks närida elektrijuhtmeid, mürgiseid toataimi ja muid koerale ohtlikke esemeid. Tõsta kõrgemale ära ka esemed mida kutsikas katki võib närida. Pesa: Kuna uude koju tulev kutsikas on...

  • Kulude vähendamine
    • 5 rohelist näpunäidet köögis

      Keskkonnasäästlikkus köögis ei tähenda ilmtingimata seda, et peaksite kulutama suuri summasid. Selleks, et muuta enda köögiga seotud tegemised keskkonnasõbralikuks, muutke enda harjumusi. Järgnevalt vaatame viit võimalust, millest võiksite alustada. Osta kohalikke toiduaineid Toidu päritolu on sama oluline kui see, mida sööte. Tarbige võimalusel kohalikke toiduaineid. Kodumaist kaupa saate turult või hästivarustatud toidukauplustest ning seejuures eelistage neid kaupu, mis on toodetud Teie...

    • Jõuluostud väiksema raha eest

      Detsember on inimeste jaoks, kes tähistavad jõule, ilmselt kõige kulukam kuu aastas. Tundub, et aasta-aastalt suureneb surve ja kiusatus kulutada aina rohkem. Eriti keeruline on lastega peredel, sest kalli mänguasja ostmata jätmine võib tekitada tuned, et veate lapsi alt. Jaanuari alguses või detsembri lõpus avastate, et et olete lootusetult ületanud endale seatud eelarvet ning lubate järgmisel aastal vähem kulutada.  Kahjuks on seda lubadust lihtne murda, sest see ununeb niipea kui jõuluaeg...

  • Looduskosmeetika
    • Koduse kosmeetika retsepte

      Kätevaha Mesilasvaha kaitsev kiht ja nahka toitvad õlid-rasvad on hea kooslus ja sobib eriti kuiva käenahaga kudujale. Retsept: 30 g mesilasvaha või jojobavaha 50 g õli (avokaado, magus mandel või jojobaõli kas kombineeritult või ühekaupa) 50 g tahket rasva (kakaovõi, sheavõi, mangovõi kas kombineeritult või ühekaupa) 1 supilusikatäis tärklist, 1-2 ml eeterlikku või aroomiõli Sulata mesilasvaha esimesena, lisa poolsulanud vahale tahked asvad ja seejärel õlid. Sega hoolikalt, vahusta ja täienda segu...

    • Kuidas teha vannipalle?

      Vannipallid 3 dl söögisoodat 1,5 dl sidrunhapet 0,5 dl tärklist 25 g kakaovõid 15 ml kookosrasva 10 ml oliiviõli 5 ml metspähkli aroomiõli Sega kuivained kokku. Suurtes pakkides müüdav söögisooda kipub olema tükiline, uhmerda need tükid kindlasti hästi peeneks, et kogu sooda seguneks ülejäänud ainetega. Lisa tilkhaaval sulatatud kakaovõi ja kookosrasv ning eeterlik õli. Kui segu hakkab kihisema ja koostisosad omavahel reageerima, sega kiiremini segamini. Kergelt kokku hakkav puder, mille õiget...

    • Saialillekreem sheavõist

      Vaja läheb - 50 g sheavõid - 30 g saialille-õli tõmmist või muud meelepärast õli Sulata sheavõi kõige madalamal kuumusel (veevannis). Kui see on täiesti sulanud, lisa toatemperatuuril õli. Lülita pliit välja ja lase soojal pliidiplaadil u 20 minutit tõmmata. Kalla segu väiksemasse segamisnõusse. Sega pidevalt kuni mass on jahtunud ja tahkeks võideks muutunud. See võib võtta päris palju aega, kuid tagab, et sheavõi ei jää tükki. Saialillekreemi saamiseks tuleb varem valmistada saialilleõitest  ja...

  • Rahvameditsiin
    • Aedsalvei

      Üks legendaarsemaid maitsetaimi on salvei. Vanade roomlaste ütlus: miks peaks inimene surema, kui ta aias kasvab salvei? Kehtib ka meie päevil. Keskajal usuti, et tass salveiteed suurendab sümpaatiat ja armastust inimeste vahel. Aedsalvei, mida tarvitatakse maitse- ja ravimtaimena, pärineb Vahemeremaadest. Salveid tuntakse 500 eri liiki, nende hulgas on palju ka dekoratiivtaimi. Meie tingimustes kasvab salvei hästi päikesepaistelises heas mullas, kuid talveks tuleb korralikult kinni katta või...

    • Aroonia alandab vererõhku

      Aroonia on teiste taimede hulgas väljapaistev oma suure P-vitamiini ja joodi kontsentratsiooni poolest. Marjad sisaldavad ka C-, A- ja vähesel määral B2-vitamiini. Arooniat soovitatakse kui vitamiini allikat ja õhupuhastajat, sest ta eritab fütontsiide. Aroonia marjadel, kui neid hoida jääkapis või külmutatult, on vitamiinikaod minimaalsed. Hoides õhukese kihina pimedas ja jahedas paigas, mille temperatuur on +5oC, säilivad arooniamarjad värskena isegi paar kuud. Raviomadused on värsketel viljadel...

    • Aspiriin marjades

      Üks aspiriinitablett päevas võib ära hoida käigud kardioloogi juurde - nii kaitseb ta südant. Kuid mida me teame aspiriinitaolistest ainetest, mida nimetatakse salitsülaatideks, toidus? Salitsülaadid, mida kasutatakse aspiriini valmistamiseks, esinevad looduslikult mõnedes puuviljades, vürtsides ja mujal toidus. Kuna aspiriin aitab ära hoida südameatakke, tundsid uurijad huvi, kas salitsülaadid meie toidus võivad ka neid takistada. Nad leidsid sõltuvuse 10aastast perioodi vaadeldes - alates...

    • Harilik lodjapuu toiduks ja terviseks

      Elias Lönnrot kirjutas lodjapuu kohta: "Võsa piibuvarreks, puu töövahendiks. Vilju söövad püü ning teised linnud; neist valmistatakse nii äädikat kui ka põletatud viina. Külmunult kaotab oma paha maitse ning kõlbab inimestel jahuga segatult ja leivaks valmistatult süüa. Taime kasutatakse ka värvimiseks." Lodjapuu kasvab puisniitudel, sega- ja lodumetsades, ilutaimena ka aedades ja parkides. Aedades kasvatatakse sageli lodjapuu keraõisikulist vormi, nn lumepalli. Lodjapuu on põõsas või umbes 5...

    • Hobukastan

      Need, kellel on nõrgad veenid, muutub lühiajalinegi seismine vaevaliseks. Hobukastani viljad ehk rahvasuus kastanimunad sisaldavad ainet, mis leevendab seda vaevust. 1966.a avaldas Inglise ajakiri Lancet Heidelbergi ülikooli kliiniku uurimuse tulemuse kastanimunade ravitoime kohta. Katsetati 240 veenihaigega. 12 nädala jooksul said haiged iga päev hobukastani ekstrakti tablette. Märgati, et veenide volüümid vähenesid jalgadel. Ravimi toime oli sarnane vastavaotstarbeliste ravisukkade omale....

    • Jõhvikas leevendab tervisehädasid

      Jõhvikad ehk kuremarjad on kõige väärtuslikumad täisvalminult, oktoobris korjatuna. Pooltoorena korjatult ja järelvalmima jäetult on nende väärtus madal. Marjad sisaldavad kuni 10% suhkruid, orgaanilisi happeid, C- ja K-vitamiini, pektiin- ja parkaineid, mikroelemente, karotiini jm. Jõhvikad seisavad hästi külmutatult või külmas keedetud vees. Neljakraadises vees säilib marja väärtosa poole aasta vältel, läbi paksu marjamahla pestakse välja vaid teisejärgulisi olluseid, samuti saab neid hoida...

    • Kuusevaik loodusravis

      Meie esivanemad hindasid tõhusa loodusliku ravivahendina kuusevaiku. Orgaanilistest ühenditest langeb kuusevaigus enamus (50...70%) vaikainetele, tunduvalt vähem leidub tärpentini, alkohole ja eeterlikke õlisid, mineraalühenditest on vaigus rohkesti vett ning mitmesuguseid sooli. Puiduvaikude värvus muutub helekollasest tumepruunini, olekult on nad kas kleepjad vedelikud või tahked ained. Vaikudel puudub kindel sulamistemperatuur. Näiteks kuusevaigud sulavad temperatuurivahemikus 90...100 o C....

    • Küüslauk

      Meie rahvameditsiin tunnistab küüslauku kui üldise enesetunde parandajat, südame tugevdajat, vererõhu korrastajat ning soolte tegevuse parandajat. Küüslauguga ravitakse hingamiselundeid, podagrat, pahaloomulist kasvajat jne. Küüslaugu väärtomadusi tunnistab teadusmeditsiin kui immuunsüsteemi tugevdajat, hormonaalsüsteemi parandajat, antibakteriaalset toimet, kasvajatevastast toimet jne. Küüslauk kuulub tugevate maitseköögiviljade hulka ja eestlane on teda toidus ikka kasutanud...

    • Küüslauk kui väärtuslik tervisetugevdaja

      Sügisest kevadeni oleme pahatihti külmetushaigustega kimpus. Sageli leiab sellistel puhkudel abi küüslaugust. Küüslauk sisaldab rohkesti eeterlikke õlisid ja bakterivastaseid toimeaineid. Turul saadaolevates küüslaugutablettides puudub küüslaugu peamine toimeaine – allitsiin. Seetõttu on parem tarvitada värsket küüslauku või küüslaugutinktuuri. Küüslaugutinktuur Haki umbes 250g küüslauguküüsi Vala peale 1l viina Hoia 1-2 nädalat soojas toas, pudelit aeg-ajalt loksutades. Kurna tinktuur teise...

    • Küüslauk ravib 47 haigust

      Küüslaugu kodumaaks peetakse Indiat, kus seda ravim- ja toidutaime kasutatakse 47 haiguse raviks, alates pahaloomuliste kasvajatega ja lõpetades nohuga. Vanad kreeklased nimetasid küüslauku haisvaks roosiks ja rõhutasid tema tähtsust mehe mehisuse säilitajana. Saksamaal ja Siberis on peetud küüslauku üheks tõhusamaks düsenteeria- ja tüüfusetekitajate eemalepeletajaks. Hiinas raviti küüslauguga hingamiselundite, südame- ja vereringehaigusi, seedeelundite ja menstruatsioonihäireid. Venemaal peeti...

    • Laps ja külmetushaigused

      Sageli suhtutakse haiguste korral lastesse kui väikestesse täiskasvanutesse. Külmetumisel antakse neile samu ravimeid, mida täiskasvanud ise harjunud kasutama või mida ise kunagi tarvitanud. Kui tegemist on kuuma meepiima, pärnaõite vm taolisega, pole kahju karta. Paraku on meil registreeritud ravimeist vaid viiendik tunnistatud sobivaiks ka lastele. On ju moodsad ravimid läbinud kallid ja keerulised ohutust tõestavad katsetused. Kuna lasteravimite testimine on palju kulukam, siis on enamus...

    • Laukude pere toob tervist

      Laukude (Allium) perekonda kuuluvad mitmeaastased risttolmlejad rohttaimed liilialiste sugukonnast. Neil on lihtne (harilik sibul, porrulauk) või liitunud sibul (küüslauk, pärlsibul). Kõigil laukudel on tugev, väävlit sisaldavatest eeterlikest õlidest johtuv spetsiifiline lõhn ja glükosiidide rohkusest tulenev kibe maitse. Laukude tugevat bakteritsiidsust seostatakse alliini toimega, pisaraid kutsub esile S-propenüülsulfohape. Enamik lauke sisaldab rohkesti C-vitamiini. Lauke kasutati...

    • Looduslike vahenditega nohu vastu

      Talve saabumisel hakkab kimbutama nohu. Ravimata nohu võib tekitada mitmesuguseid tervisehäireid, seetõttu tuleks valida ravimeid, mis ei kõrvalda ainult turset, vaid ravivad ka nina limanahka. Enamasti on tegemist nn infektsioosse nohuga, mida tekitavad viirused või bakterid ning sellega ollakse kõige sagedamini hädas külma-niiske ilmaga. Kuidas tekib infektsioosne nohu? Viiruse või bakteri sattumisel nina limanahale tekib põletik, nina limanahk paisub, veresooned laienevad ning eraldub...

    • Looduslikud õliravimid

      Looduslik õliravimeetod aitab tugevdada immuunsüsteemi ja haiguskoldeid organismis ennetada. Raviõli saab edukalt valmistada ka kodus.Õliravis kasutatakse kahte sorti õlisid: aroomiteraapilisi ja raviürtidel põhinevaid. Iga poest ostetud toiduõli raviõliks ei sobi, küll aga leidub aroomipoes ja apteegis linaseemneõli, kalamaksaõli, sojaõli, Kreeka pähkli õli ja datliõli, mida võib kasutada nii sees- kui välispidiselt. Igale raviõlile võib ürte või muid lisandeid soovi korral ise juurde panna.   Raviõli...

    • Maitsetaimed rahustavad, tõstavad söögiisu..

      Fütoteraapias, s.o taimravis kasutatakse enamasti mitme taime segust valmistatud teesid, tinktuure, hautisi vm ravimvorme. Söögiisu aitab tõsta nt koirohi, ainevahetust ergutab aed- ja haraputk, rasva ainevahetust soodustavad iisop ja tüümian, millest teeme juttu eraldi iga taime puhul. Soolavaese või -vaba dieedi puhul on sobivaimad piparrohi, majoraan, basiilik, tüümian. Hästi sobivad ka seller ja till, eriti nende seemned. Seedehäiretel on head piparmünt ja salvei, puhituse korral köömen,...

    • Mesi - ravim ja maius ühes purgis

      Mett jahiti ja tarvitati juba ürgajal. Manalarännakule kaasa pandud vilja- ja kullaanumate kõrval seisid Egiptuse ülikute hauakambrites ka meepotid. Taruvaik oli ammustel aegadel muumiate balsameerimisel asendamatu. Vaha, õietolmu, mesilasmürki ja mesilasema toitepiima on osatud kasutada ja hinnata aastatuhandeid. Ka Eestis tegeldi mesindusega juba muinasajal. Tänapäeval on mesiniku amet haruldane, hea mesi otsitud ja kallis. Sadu aastaid oli mesi inimestele ainsaks kättesaadavaks magusaks...

    • Mesi ja tervis

      Geoloogide andmeil elasid mesilased maal juba miljoneid aastaid tagasi. Mesilane kodustati arvatavasti V-III aastatuhandel e.m.a. Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesele põhitoidus. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda on tarvitatud värskelt, kuid kasutatud ka viina, likööri, siirupi, äädika jt valmistamiseks. Kondiitritoodetesse lisatakse mett magusa maitse ja aromaatsuse...

    • Mesi on elurohi

      Mesi on kõrge väärtusega, magusatest toiduainetest parim. Mees olevatest suhkrutest umbes 90% on lihtsuhkrud, seetõttu omastab organism mett kergesti. Ta soodustab rasvade kasutamist ja väldib kahjulikke ðlakkide teket. Mee söömine ei koorma organismi seedenäärmeid nagu suhkru söömine. Mee tarbimisel ei teki luude hõrenemise ja hammaste lagunemise ohtu, mis on suhkru puhul tõenäoline. Inimesed, kes pidevalt tarvitavad mett, on tugevad, reipad ja vähem vastuvõtlikud haigustele. Mesi on...

    • Mesilasvahal on mitu palet

      Augustis on võimalik nautida kärjemett. Tavaliselt pööravad inimesed tähelepanu vaid meele, võttes vahast kärgi kui kohustuslikku pakendit. Tegelikult koosneb mesilasvaha paljudest inimesele kasulikest ühenditest. Kodumesilaste "vahatööstus" paikneb tagakeha alaküljel. Seal on heledad laigud, mida nimetatakse vahapeegliteks. Vahanäärmed on ainult töömesilastel, kuid nendegi vahasünteesi võimetel on piirid. Sünteesitud vaha voolab läbi pooride ja hangub vahapeeglite taskutes plaatidena....

    • Metsmaasikad

      Maailmas tuntakse umbes 50 liiki maasikaid, Eestis leidub metsikult kasvavaid maasikaliike kolm: metsmaasikas, muulukas ja kõrge maasikas. Metsmaasikas on meil väga tavaline taim. Aedmaasikaga võrreldes on nii metsmaasika viljad tugevama maitse ja lõhnaga, erinevusi on ka biokeemilises koostises. Metsiku suguvenna viljades on rohkem orgaanilisi happeid, pektiin-, mineraal-, aroom-, park- ning värvaineid. Vaatamata viljade väiksusele on metsmaasikas rohkesti ka mitmeid bioaktiivseid aineid. See...

    • Päevalill

      Ravimtaimena kasutatakse päevalille keelõisi, lehti ja valminud seemneid. Lehtedes on karotiini, valku, flavonoide ja orgaanilisi happeid, õites on flavoonglükosiide, antotsüaane, koliini, betaiini, mõruainet, fenoolkarboksüülhapet ja alkohole. Seemnetes on rasvõli, valke, süsivesikuid, parkaineid, karotinoide, sidrun- ja viinhapet. Päevalillepreparaadid lõdvestavad siseelundite silelihaseid, alandavad kehatemperatuuri, äratavad isu ja neil on rögalahtistav toime. Neid kasutatakse malaaria ja...

    • Pihlakas ravimina

      Pihlakas on põhjamaa suur kingitus, sest ta on siin kõige külmakindlam vitamiinirikaste viljadega puu. Rahvameditsiinis kasutatakse tema õisi ja marju (värskelt, kuivatatult, külmutatult), vähem lehti. Enne marjade kuivatamist oleks marju soovitav hoida õues külma käes 1 ööpäev ja kuivatada seejärel 40-60oC juures praeahjus või kuivatis. Marjad säilitavad raviomadused 2 aastat. Marju korjatakse täisküpsusel, esimeste külmade saabumisel, sest marja maitse muutub külmade tulekul magusamaks,...

    • Põdrakanep

      Ahtaleheline põdrakanep (chamaenerion angustifolium) kasvab raiesmikel, põlendikul, metsasihil, hõredas metsas, metsaservas, nõmmel, kraavikaldal, teeääres ja mujal. Silma hakkab ta pika (kuni 40 cm) roosakaslilla õisikuga. Taim õitseb juunist septembrini. Kui küllaldane õhu- ja mullaniiskus on õieküünla nektariks teinud, on ta mesilastele hea korjetaim. Põdrakanepi mesi on maitsev ja hinnatud. Mitmekülgsete omadustega taime tumerohelised, vahelduva asetusega lehed meenutavad paju omi. Juured on...

    • Punased viinapuulehed aitavad veenilaiendite vastu

      Päev läbi jalgadel seista ja siiski vähe liikuda: see on paljude tänapäeva elukutsete puuduseks. Parimatki kavatsused pärast tööd regulaarselt sporti teha või lihtsalt vabas õhus liikuda takerduvad sageli mugavasse tugitooli teleri ees. Tulemuseks on aga juba noores eas ilmnevad veenilaiendid. Sinakaslilladesse veeniprobleemidessepeaks suhtuma tõsiselt, ja mitte ainult kosmeetilisest, vaid eelkõige just tervislikest põhjustest tulenevalt. Kestev istumine või seismine on veenidele suureks...

    • Ravimtaimed on looduse kingitused

      Keemia võidukäik on tänapäevaks kahandanud rahvameditsiini tarkusi ja loonud head, tugeva toimega ravimid. Kuigi need rohud on efektiivsed, kaasnevad nende tarvitamisega ohud. Näiteks aitavad arstiravimid meil korda teha südame, kuid rohtude kõrvalmõju tõttu võib saada kannatada magu. Siin tulebki appi rahvameditsiin. Kas iga haiguse jaoks on looduses tõepoolest olemas taim? Kindlasti on. Tarvis vaid teada, milline ja just see õige looduses ringi käies üles otsida. Vana tõde on, et parim...

    • Rukkilill ravimtaimena

      Rukkilill, Eesti rahvuslill, kasvab umbrohuna talirukkis ja -nisus, harvemini teistes viljades ja ka jäätmaadel. Rukkilill on igivana ravimtaim. Ravimina kasutatakse täiesti lahti läinud korvõisikut. Peab arvestama, et päikese käes kuivatatult kaotab droog oma väärtuse. Rukkililleõites on antotsüaane, kumariini, glükosiide, saponiine, steriine, valke, parkaineid, karotiini ja C-vitamiini. Rukkilillepreparaatidel on kuse-, sapi- ja higieritust ergutav, palavikku alandav, põletikuvastane,...

    • Saialill

      Saialill pole mitte ilutaim, vaid ka ravim ja maitsetaim. Pole teada täpselt, kus on tema kodumaa, igal juhul levinud taim Hiinas, Ladina-Ameerikas, Kreekas, Brasiilias, Indias ja loomulikult levinud ammugi üle maailma. Ta avab oma õie kõikjal, kus paistab päike. On muutunud ülipopulaarseks rahvameditsiinis. Senised uurimistulemused näitavad, et saialill sisaldab triterpeenglükosiide, lima- ja valkaineid, flavonoide, saponiine, joodi, vitamiinidest karotinoide. Sellise koosluse tõttu on...

    • Salvei ravimtaimena (video)

    • Sidrun ravib haigusi

      Sidrunimahl aitab ära hoida podagrahoogusid. Kui maohappesus lubab, võiks pärast sööki juua ühe värskelt pressitud sidrunimahla klaasi leige veega. Paradontoosi korral tuleks teha suuloputusi värskelt pressitud sidrunimahlaga (minuti jooksul). Sidrunimahl tapab baktereid, hape lahustab hambakivi ja tugevdab igemeid. Reumaatiliste haiguste korral võib määrida valutavaid kohti sidruniõliga - see aitab pidurdada põletikku ja leevendab valu. Samas peaks jooma raviteed sidruniga - võtke segu...

    • Soola kasutamine rahvameditsiinis

      Soola sordid erinevad üksteisest naatriumkloriidi- ja lahustumatute lisandite poolest. Madalama sordi sool sisaldab rohkem lahustumatuid osi. Müügil on aga ka veel jodeeritud sool (vähese joodisisaldusega), mida soovitatakse tarvitada joodivaestes maakohtades. Sellises soolas esineb ühe kilogrammi soola kohta 0,0035 % - 0,0015 % joodi. Jodeeritud sool igapäevase toidulisandina või raviotstarbel (kurgu kuristamine, mähised, vannid jt.) on profülaktiliseks vahendiks kilpnäärme alatalitluse,...

    • Teeme ise õunaäädikat

      Parima ravimi saate õunaäädikast, mis on valmistatud tervetest õuntest, siis on koosluses rikkalikult kaaliumi, kaltsiumi, joodi jt mineraalaineid ning vitamiine. Õunaäädika valmistusviise on mitu, annan neist ühe. Vahenditeks võtke suur nõu (klaasist, savist jm, mitte metallist), köögiviljapurusti (köögikombain), nuga, taldrik, marli. Parima maitsega äädikas saadakse hilissügisestest õuntest — need sisaldavad palju suhkrut. Õunapudrule valatakse leige vesi (0,5 l vett 0,4 kg õunapudru). Nõud...

    • Üheksavägine aitab mitme häda vastu (video)

    • Vaarika raviomadused

      Ravimina kasutatakse vilju ja lehti, mõnikord ka juuri. Korjatud vaarikamarju närvutamist päikese käes kuivatatakse neid edasi õhukese kihina laiali laotatult või kuivatis temperatuuril 50-60oC. Lehti kuivatatakse varikatuse all ja varred pestakse puhtaks ning kuivatatakse samamoodi kui marju. Vaarikamarjades on suhkrut, orgaanilisi happeid, B-grupi vitamiine, eeterlikku õli, pektiine, park- ja värvaineid, karotiine, vase-, raua- ja kaaliumisooli, katehhiini, flavonoide ja antotsüaane....

    • Valmistame ise - salvid, tinktuurid ja teed

      On palju haigusi, mida on võimalik teesegudega leevendada. Fütoteraapia algab taimede korjamisega. Võib-olla vanad ja teada tõed, aga ikkagi tuleks üle korrata. Taimi tuleks korjata kuiva ilmaga, pärast keskpäeva, koguses, mis on võimalik korraga ära kuivatada. Ei tohi korjata tolmuseid, värvust muutnud taimi, maanteedest lähemal kui 500 m. Korjaja peab teadma, milleks ta mingit taime korjab. Kuivatamine peab toimuma varjus, tuuletõmbelises kohas. Korjamise aeg: Õied - vahetult pärast...

    • Varemerohi kui väärtuslik taim (video)

    • Võrsemesi köha vastu

      Kui kevad nii kaugel, et kuuseokste tipus helerohelised võrsed, näpista mõnede vähemväärtuslike kuusekeste (täisväärtuslikest on kahju) küljest ca kilogramm värskeid võrseid. Loputa need kiiresti kuuma, siis külma veega. Tõsta potti, lisa külma vett nii, et võrsed oleks napilt kaetud. Vajutiseks võid panna potist väiksema läbimõõduga taldriku, sest võrsed kipuvad vee peale kerkima. Keeda tasasel tulel, kuni okkad peaaegu värvituks muutunud. Kalla kogu kraam ööks linasele rätile nõrguma....

  • Taaskasutus & jäätmed
    • Koduse seebi valmistamine

      Kodus saab seepi keeta kasutades seebikivi, õli ja kõikvõimalikke lisandeid. Omanäolise algmaterjalina saab kasutada ka juba valmis seepe. Vajalikud asjad 1. Seebivormid(nt plastist, sobivad ka tetrapakendist välja lõigatud vormid) 2. 3-liitrist roostevaba potti 3. 6 lasteseepi, riivitud jämeda riiviga helvesteks 4. 6-8 sl õli(viinamarjaseemne-, pähkli-,takja-,rapsi-,päevalilleõli) 5. 3-4 sl suhkrut(õli koos suhkruga muudab naha mõnusalt siidiseks) 6. 500 ml vett 7. 200 ml haput...

    • Roheline mõtteviis - vähendamine, taaskasutamine ja ümbertöötlemine

      Mõiste roheline mõtteviiskäsitleb jäätmete tekke vähendamist ning meie sõltumatuse suurendamist taastumatutest loodusvaradest. Igapäevaselt on võimalik säästa loodust läbi tarbimise vähendamise, taaskasutamise ning ümbertöötlemise. Järgnevalt vaatame üksikuid näiteid, mis aitavad säästa loodust ja vähendada keskkonna reostamist. Tarbimise vähendamine Tarbimise vähendamist saate alustada topeltpakendamisest loobumisega. Piimapakki ei ole poes tarvis eraldi kilekotti panna. Printimise...

    • Suur prügi sorteerimise juhend

      Säästva elustiili portaal Bioneer.ee on koostanud mahuka ja põhjaliku prügi sorteerimise juhendi.   Lae juhend alla siit.

  • Tervisesport
    • Aiaharjutused rinnalihastele

      Kes meist naistest ei tahaks olla kauni kehaga, kui rannariided selga paneme. Psühholoogide uurimused soopoolte vastastikuse atraktiivsuse komponentide väljaselgitamiseks on näidanud, et just nimelt rinnapartii on see, kuhu meessugupool oma pilgu esmajärjekorras naissugupoolt kohates suunab. Tugevust, hästi toetatust vajavad nii väike kui suur rinnapartii, nii keskealine kui vanem partii, noor aga selleks, et võimalikult kauem vormis püsida. Nii et - naise jaoks on see koht oma kehas eluaegne...

    • Energiakulu liikumisel

      Poole tunni jooksul kulutab 70 kg kaaluv inimene liikumisel energiat ligikaudselt järgmisel hulgal: Liikumisviis - Energiakulu (kcal) Käimine, 2 km - 55 Käimine, 3 km, uisutamine - 110 Käimine, 4 km - 285 Sörkjooks - 305 Murdmaajooks - 330 Ronimine - 175 Biittants - 200 Rahulik tants - 70 Lauatennis - 100 Võrkpall - 70 Korvpall - 250 Sulgpall - 165 Jalgpall - 250 Jäähoki - 210 Jalgrattasõit - 85 Ujumine rinnuli, aeglane krool - 280 Kiire krool - 290 Liblikujumine - 320 Tavaline sõudmine - 55...

    • Jalgratta puhastamine

      Jalgratta regulaarne puhastamine tagab selle, et Teie kaherattaline kaaslane säilitab enda hea väljanägemise ning püsib kauem tervena. Jalgratta korrektne puhastamine on lihtne ning ei võta kaua aega. Järgnevalt vaatame põhitõdesid, mida tuleks jalgratta puhastamisel järgida. Vajalikud vahendid: -   2 käsna  -  Nõudepesuvahed  -  Hari  -  Ämber  -  Soe vesi Kõige olulisem, mida silmas pidada, on see, et jalgratta liikuvate osade sujuva töö tagab määre. Seega, määrde väljapesemine-või uhtumine ei mõju...

    • Kõndimise eelised

      ·        majanduslikkus - bensiini- ja sõidukipiletite raha kokkuhoid, rohkem raha sinu enda ja tööandja rahakotis ·        ruumi kokkuhoid, vähem inimesi transpordivahendites ·        parkimisplatsid, sõiduteed vähem koormatud sõidukitest ·        hõlpsus ·        tervis ·        tööandja hoiab kokku haiguspäevadelt ·        ühiskond säästab ravikuludelt Bussiga töölemineku võid muuta kõndimiseks: kodunt kiirel sammul peatusesse, peatusest tööle või asju ajama. Selline liikumine annab hõlpsasti kokku igapäevase pooltunni. Kõndimine tähendab...

    • Kuidas treenida targalt 2

      Kuidas teada saada oma maksimaalset südamelöögisagedust? Selleks võib spordiarsti juures teha maksimaalse pingutuse testi, mille tulemusena saate teada oma maksimaalse südamelöögisageduse. Lihtsam, aga natuke vähem täpne viis on maksimaalse südamelöögisageduse arvutamine valemist 220 - vanus. Näide 25aastane noormees soovib alustada treeningut. 220-25=195 - see on noormehe arvestuslik maksimaalne südamelöögisagedus. Algajale sobiv intensiivsus on 60-70% maksimaalsest südamelöögisagedusest. 60%...

    • Kuidas treenida targalt

      Treeningu heast mõjust tervisele teavad paljud, kuid vaid vähesed harjutavad, veelgi vähem on neid, kes treenivad õigesti. Igaüks peaks treeninguid alustades koostama treeningplaani ning teadma, kuidas hinnata oma kehalist seisundit ning treeningute iseloomu. Iseenesestmõistetav oleks kogenud treeneri poole pöördumine. Paraku arvatakse, et treeneri nõuanne on kallis, eeldab spordiklubi liikmemaksu tasumist vms. Tervisliku treeningu põhitõed peaksid olema teada igaühel, siis on ka treeneri...

    • Liikumine elulaadiks

      Luudele, lihastele ja liigestele kõndimine meeldib. Kõndimine tugevdab luid, annab luudele vajalikku koormust. Maastikul vaheldusrikkal pinnal kõndimine ning kergete lihasraskuste kasutamine tugevdavad liikumise kasulikku mõju luudele. Liikumise mõju elavneb liigesekõhre ainevahetus kõõlused ja liigesesidemed tugevnevad luukoe hõrenemine aeglustub keha tugi- ja rühilihased tugevnevad Liikumise mõju psüühikale minapilt ja eneseväärikustunne tugevneb stressitaluvus paraneb eneseusaldus kasvab keha ja...

    • Toit ja treening

      Ärge kunagi treenige tühja kõhuga. Et organismi energiaga varustada, sööge paar tundi enne treeningut. Kui füüsiline tegevus on lühiajaline ja intensiivne (näit 30-35 minutit kiiret kõndi), valige endale toiduained indeksiga 65-130, kui tegevus on pikaajaline ja keskmise tempoga, sobivad toiduained indeksiga alla 65. Toiduained / Indeks (näitab süsivesikute verre imendumise kiirust) ·        Kartul 121 ·        Maisihelbed 110 ·        Sai 100 ·        Banaan 76 ·        Apelsin 62 ·        Õun 52 ·        Pirn 52 ·        Jogurt 47 Miks regulaarse...

  • Toitumine
    • 8 klaasi vett päevas

      Kui inimene ei rahulda oma organismi veevajadust, riskib ta tõsiselt haigeksjäämise ja enneaegse vananemisega. Need, kel aastaid üle 50, joovad tavaliselt vähem vett. Normaalne oleks, kui poole sajandi vanused inimesed tarvitaksid 1,75 liitrit e 8 kl vett päevas. Kui juuakse vähem, võivad tekkida elulised häired, ka südamehäired. Kui inimorganism nt higistamise järjel kaotab vett ning seda ei taasta, pühendab organismis ringlev veri peatähelepanu keha, muskulatuuri jt organite tööle. Vähem...

    • Avokaado

      Levinud arvamuse kohaselt on puuviljades rohkesti vett ja süsivesikuid ning vähe õli. Erandid kinnitavad tavaliselt reeglit ja nii on see ka puuviljamaailmas. Suhteliselt õli- ja energiarikas puuvili on avokaado ehk pirnloorber, mis on tuntud ka metsavõi ja alligaatoripähkli nime all. Välimuselt on avokaado on tavaliselt pirnjas, harvem teistsuguse kujuga puuvili. Pikkust on viljal tavaliselt 10-12 cm, kaalu 200-400 g. Pealt katab vilja krobeline kest, mis sõltuvalt sordist on õhuke või paks....

    • Greibis ühendub hapu, mõru ja magus

      Greibi ladinakeelne nimetus on Citrus paradisi. Paljud, kes vilja esimest korda proovivad, ei leia paradiisiga aga mingit seost. Põhjus on selles, et greip maitseb söömisel ühtaegu hapuna, magusana ja mõrkjana. Välimuselt on viljad ümarad, sileda pinnaga, nende kooreosa värvus varieerub kollasest punaseni. Ostjad eelistavad nüüdisajal rohkem punase koorega nn verigreipe, millel on ka punane viljaliha. Viljad on üpris kogukad, sest greibid kaaluvad 200-600 g ja nende läbimõõt küünib 10-15 cm....

    • Hea-tuju menüü lisab vitaalsust ja tervist

      Olete rõõmus või kurb, kontsentreerute hästi või halvasti - kõik sõltub ajust. Selleks, et aju hästi funktsioneeriks, vajate igapäevasest energiatarbest ca 20%. Õigesti toitudes tunnete end pingeteta ja reipana. Aju koosneb ligikaudu 100 miljardist närvirakust. Iga närvirakk on omakorda kontaktis 4000-10 000 teise närvirakuga. Selleks, et aju andmeautostraada (info) funktsioneeriks optimaalselt, vajatakse info edastamiseks neurotransmiteerimist (virgatsaineid). Pideva stressi korral vajab...

    • Hiina kapsas

      Köögiviljataime, mida tuntakse meil ja mujal hiina kapsana, oleks õigem nimetada pekingi kapsaks, millele viitab tema botaaniline nimetus. Köögiviljana on tuntud ka päris hiina kapsas, mis on eelmisega morfoloogiliselt üsna sarnane liik. Ka meie oludes võib teda kasvatada varakevadel salatitaimena kasvuhoones ja suve teisel poolel avamaal. Ida-Aasia maades süüakse teda hautatult või keedetult. Kesk- ja Lääne-Euroopas kasutatakse toorsalatite koostisosana. Hiina kapsas on hästi seeditav ja...

    • Kaalikas tervisele

      Aastasadu on meil kasvatatud kaalika esiisaks peetud Gotlandilt pärit metsikut naerist. Kaalikas on tegelikult kapsa sugulane ja teda tunti juba keskajal köögiviljana. Kaalikas on kaheaastane juurvili, mille värvus on eri liikidel kas kollane, rohekas või lillakas, sisu osa valgest kollaseni. Tänapäeval on miskipärast teda vähem hakatud kasutama, kuid meie esivanemad suhtusid temasse hoopis austavamalt, seadsid ritta kõigi teiste hinnaliste toiduainetega. On säilinud legend, et kaalikas maksab...

    • Kalorivaesed küpsised

      Paljudele meeldib maiustusi ise küpsetada. Neile, kes teadlikult toituvad, on oluline, et ka maiustused oleksid kalorivaesed ja ei sisaldaks liiga palju suhkrut. Suhkrut võib taignates asendada vedela suhkruasendajaga, kusjuures tuleb jälgida, et see suhkru aseaine kannatab kuumutamist. Mõned kalorivaesed retseptid. Sidruniküpsised Taigen: 250 g jahu, 1 tl küpsetuspulbrit (võib ka 0,5 tl söögisoodat + 0,5 tl sidrunhapet), 100 g suhkrut, veidi soola, 2 munakollast, 125 g külma margariini, 1 tl...

    • Kaltsium - organismi ehitusmaterjal

      Mõned mineraalid esinevad ainult inimese kehavedelikes, teised on olulised kudedele ja luustikule. Kindlas komplitseeritud vastastikuses mõjutamises hoolitsevad mineraalid ja mikroelemendid keha tervise ja heaolu eest. Kaltsiumil on kõige olulisem osa täita. Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal, ta on juba koguse poolest kehale kõige tähtsam mineraal. Täiskasvanud inimese keha sisaldab 1-1,5 kg kaltsiumi, millest umbes 99% on luudes ja hammastes. Ülejäänud kogus täidab väga mitmesuguseid...

    • Kes võivad ja kes ei või juua kohvi

      Kohv on levinumaid jooke maailmas, eriti populaarne põhjamaades. Põhjus, miks kohvi juuakse, on selles sisalduv kofeiin, taimne alkaloid, mis toimib inimesele mitmeti. Kofeiin on stimulaator, mis kiirendab psüühiliste protsesside kulgu ja tõstab töövõimet, kuid võib põhjustada ka öist ärkvelolu, närvilisust, tõsta vererõhku, tuua peavalu. Paljud teadlased on seisukohal, et päevas 2-3 tassi kohvi (kuni 300mg kofeiini) on ohutu ja võib paljudel juhtudel olla kasulik. Näi tõstab tass kohvi...

    • Kevadtaimed söögiks

      Kevadega ilmub toidukaardile iga päev uut rohelust. Otstarbekas pole haarata varajasi kasvuhoonetooteid, vaid maksimaalselt kasutada loodusande. Praegu tuleks suurimat tähelepanu osutada just looduslikule rohelusele, milles on palju vitamiine, klorofülli, karotiini, täisväärtuslikke valkaineid. Organismile on pika talve järel väga vajalik klorofüll, millel on stimuleeriv mõju. See reguleerib ainevahetust, stimuleerib südame tegevust, ergutab väsinud organismi. Kevadel kerkivad mullast...

    • Kevadväsimuse vastu aitab salat

      C-vitamiin kaitseb organismi nakkuste eest ning aitab luua antikehi, kevadel aga annab vitamiinipuudus eriti tunda. C-vitamiini vähesus igapäevatoidus toob kaasa kevadväsimuse. Meditsiinistatistika järgi põeb Eestis kevaditi C-vitamiini vähesusest põhjustatud haigusi umbes kolmveerand täiskasvanuist. Vitamiinivaene periood kestab suveni, sest meie peamises vitamiiniallikas kartulis on vitamiine juba poole vähem kui sügisel. Sama on juhtunud ka teiste üle talve säilitatud köögiviljadega. Rohkem on...

    • Kodune leivategu

      Tänagi küpsetatakse paljudes peredes leiba ise ja peamiselt eestimaisest jahust, mis on täis valgusenergiat päikesekiirgust, mida saame loodusest. Kes kord on alustanud, ei pea seda rituaalset ning pidulikult lõhnavat toimingut tüliks. Vastupidi, see töö tasub vaeva kuhjaga! Soe, lõhnav leivapäts laual loob kodusse erilise soojuse. Toitumisfüsioloogia seisukoht silmas pidades peab inimorganism saama iga päev 25-30g kestainet. Selle koguse saame kergesti, kui sööme rohkesti täisterajahust...

    • Kõrvits on tervislik

      Nii nagu suurem osa juurvilju, sisaldab ka kõrvits palju vett - kuni 92%, kuid vähe rakuainet - ainult 0,7%. Vähe on temas ka orgaanilisi happeid ja seetõttu võib kõrvitsat tarvitada mao- ja sooltehaiguste puhul. Kõrvitsas on polüsahhariidide hulka kuuluvat pektiini rohkem kui õuntes ja peedis. Pektiin mõjub organismile soodsalt, ta neelab mürgised ained organismist ja intensiivistab kolesteriini eemaldamist. Seepärast on kõrvits kasulik inimestele, kes põevad jämesoolepõletikku ja...

    • Kõrvits tervisele

      Troopilisest Kesk-Ameerikast (Mehhikost) pärinev üheaastane rohttaim kasvab tänaseni seal ka metsikult. Euroopasse jõudis taim 16.sajandil, tema raviväärtust aga hakati hindama alles XIX saajandil. Toiduks ja ravimiks kasutatakse kõike - nii lehti, õisi, viljaliha kui ka seemneid. Tänaseks on puhastatud seemned toidupoodides müügil, seega mugav kasutada. Kõrvits kuulub kindlalt ravimköögiviljade hulka. Õnneks on kõrvits meie toidulaual igapäevane ja traditsiooniline kõrvitsasalat ei puudu ka...

    • Läätsed

      Lääts on väga vana liblikõieline kultuurtaim. Egiptuses kasvatati läätse juba 2000 a e.Kr.s. Neid ümmargusi kaksikkumeraid seemneid (läätsed) on leitud egiptuse püramiididest ja kiviaja leiukohtadest. Vahemere ja Kesk-Aasiast pärinev üheaastane toidukaunvili kuulus kõrvuti herne ja oaga ka meie esivanemate toidulauale. Kaunvilja seemned on väikeseemnetel 3-3,5 mm läbimõõduga, suurematel aga 6-9 mm. Väikesed küll, aga väga ihaldatavad ja tervislikud. Läätses leidub 25-35% valku, 50%...

    • Lahedad kalorivaesed suvetoidud

      Peenemaitselised, vürtsikad, tuliselt teravad või marja-magusad suvetoidud on praktilised-tervislikud. Kõik on kerged, kus õli, või koore puudumist ei märkagi. Sobivad paljudele, sest kalorite hulk on minimaalne.

    • Leib on vanem kui meie

      Meie väikese rahva üks põhitoite, mida söödi ja süüakse iga päev, on leib. Kliima sundis kasvatama peamiselt otra, rukist ja kaera. Hiljem lisandus nisu. Kuni 19. sajandini valmistati Eestis leiba peamiselt odrajahust, alles 19. sajandi alguses hakkas rukis leivaviljana otra välja tõrjuma. Praegu soovivad inimesed eeskätt maitsvat leiba, teadmatusest jäetakse paraku hindamata leiva toiteväärtus. Toitumisspetsialistide ning meedikute seisukohad langevad ühte selles, et tänapäeva inimeste...

    • Liigne kehakaal ohustab tervist

      Viimasel ajal täheldatakse arenenud maade rahvastiku seas kehakaalu tõusu tendentsi. Nii on füsioloogiliste näitajate alusel Euroopas ligi pooled elanikest kvalifitseeritud ülekaalulisteks. Paralleelselt kehakaalu tõusuga sagenevad II tüübi diabeedi juhud, millesse haigestumise oht on kõige suurem liigse kehakaaluga keskealistel ja vanematel inimestel. Ka USAs on sagenenud diabeeti haigestumine, kusjuures viimase sajandi jooksul on seal diabeedi juhtude arv tõusnud 33% võrra. Kokku loetakse...

    • Mandariin - lõhnav ja maitsev kera

      Igihaljas mandariinipuu pärineb Kagu-Aasiast ning tema kultuuristamine ulatub mitmete aastatuhandete taha. Mandariinid on kujult kas ümarad või lapikud ja nende kooreosa värvus varieerub kollasest oranžini. Et mandariini kest on suhteliselt õhuke ja lahtine, siis on lastelgi neid vilju hõlbus koorida. Mandariini koor on tema seisundi peegel. Lahtine, pehme, ühtlase värviga kest tõestab vilja küpsust, kuivanud, tihke, kõva viitab vananenud viljadele. Pehmete laikude, plekkidega vm ilmsete...

    • Mida ja kuidas idandada?

      Idudest saab meie organism täisväärtuslikku ja vitamiinirikast toitu. Idudes sisalduv energia on  eriti kasulik pimedal talveajal. Idandamiseks sobivad kemikaalidega töötlemata seemned. Näiteks: mungoa, aedoa, läätse, lutserni, kõrvitsa, päevalille, salati, rukola, redise, jt. seemned. Samuti võib idandada teravilja. Näiteks: maisi, nisu, tatart, kaera ja rukist. Kuigi enamus idusid tarvitatakse toorelt, siis ubade, läätsede ja kikerherneste idusid tuleks  enne tarvitamist keeta. Keeda ube ja...

    • Missugused seened tuleb metsa jätta (video)

    • Missuguseid söögiseeni korjata? (video)

    • Munasöömine ja kolesterool

      Munatoite, eriti munarebu peetakse vere kolesterooli taseme tõusu põhjustavaks teguriks. Selgitamaks, kas see on tõepoolest nii, viidi läbi eksperiment, milles 25 täiskasvanut katsealust sõi iga nädal 12 muna. Katse kestis 6 nädalat. Enne katse algust ja 6 nädala möödumisel mõõdeti katsealuste vere kolesteroolisisaldust. Selgus, et 23 isikul ei põhjustanud munade söömine olulisi muutusi vere kolesterooli sisalduses, kuid kahel isikul tõusis 25% võrra madala lipoproteiinide tihedusega ehk nn...

    • Naeris

      Vanas-Roomas oli küpsetatud naeris kõikide lemmiktoit. Peaaegu igaüks meist teab populaarset vene muinasjuttu, kus eite-taati hiiglanaeri kasvatasid ja selle väljatõmbamisega suures hädas olid. Tänapäeval hinnatakse sööginaerist kui maitsvat köögivilja peamiselt põhjaaladel, kus see vähenõudlik taim võib ühe suvega anda kaks saaki ja suure C-vitamiini sisalduse tõttu edukalt skorbuudi vastu võitleb. Sööginaeris on üks külmakindlamaid kultuure, kannatades kuni 5o öökülma. Kogu talve ja kevade, kuni...

    • Nõges on kevadel esimene energiaallikas

      Nõges on populaarne taimetoitlaste hulgas. Rahvatarkus õpetab, et nõges võtab väsimuse, kõhuvalu ja veepaistetuse, vähendab ja peatab verejooksu, taandab suhkruhaiguse nähte. Ammu on teada, et metsikult kasvavaid taimi tuleb kevadel toiduks kasutada toorelt, kuumtöötlemisel kaotavad nad toiteväärtusest, väheneb bioaktiivsus. Kui seda nõuab toidu valmistamise tehnoloogia (supid, vormiroad jne.), kuumutada lühiajaliselt. Toiduks kogutakse lehti nende tärkamisel, ravimiks ja kuivatamiseks...

    • Ole soolaga säästlik

      Soolata ei saa kaua vastu pidada. Meie esivanemad käisid soolaga küllaltki kokkuhoidlikult ümber - see oli nii väärtuslik, et kaalus isegi kulla üles. Praegu aga tarvitatakse soola mitu korda rohkem, kui organism vajab. Liigtarbimine võib aga põhjustada tervisele negatiivseid tagajärgi. Näpuotsatäis soola hommikuti keedetud munale, noaotsaga soola salatisse või teelusikatäis kartulikeeduveele - sool (naatriumkloriid) on organismile vajalik. Organism ei moodusta ise mineraalaineid, naatriumit...

    • Päevalilleseemnetest saab palju D-vitamiini

      D-vitamiini piisav olemasolu organismis on väga oluline tervisele. D-vitamiin on hormoon ja nagu teisigi hormoone, sünteesib ka seda meie organism. D-vitamiin aitab organismil omastada kaltsiumi ja fosforit ning mängib tähtsat rolli hammaste ja luustiku ehitusel. Ka aitab tugevdada immuunsüsteemi ja on olulise tähtsusega kasvuperioodil. Raseduse ajalgi on tulevastel emadel soovitav hoolitseda suurema D-vitamiini sisalduse eest oma menüüs. Viimaste uuringute põhjal võib öelda, et D-vitamiin ka...

    • Päikesevili apelsin tõstab tuju ja toonust

      Tahate parandada tuju ja tõsta toonust? Liigsetest kilodest lahti saada? Kauem noor ja terve olla? Sööge apelsine. Need päikselised, ilusad ja maitsvad, mahlased, magushapud puuviljad on tõeline vitamiinide, mineraalide jm kasulikke ainete varaait. Eriti tervislik vitamiinivaesematel aastaaegadel. 1 keskmine apelsin sisaldab: 45 mg kaltsiumi, 100 mg C-vitamiini (organismile ööpäevaks vajalik askorbiinhappe kogus), rohkesti vitamiini B1, foolhapet, provitamiini A, kaaliumi, magneesiumi,...

    • Paprika

      Paprika (Capsicum) perekonna esindajaist pakuvad köögiviljanduses huvi peamiselt kaks liiki, mis pärinevad Lõuna- ja Kesk-Ameerika troopilistelt aladelt ja toodi Euroopasse 16. saj pärast Ameerika avastamist. Euroopas viljeldi paprikat algul ilutaimena ja alles hiljem hakati teda tarvitama köögiviljana. Aretatud on nendest kahest liigist välja köögiviljapaprika (ka magusa pipra nime all), aga samuti maitseainena tarvitatavaid nn vürtsipaprika (kibeda ehk türgi pipra) sorte. Teist,...

    • Pett on kasulik keelekaste

      Pett ehk võipiim on või valmistamise kõrvalsaadus. Meil müüdav hapendatud pett saadakse rõõsa võipiima hapendamisel spetsiaalse juuretise kaasabil. Koostise parandamiseks lisatakse petile ka mõningal määral lõssi. Vanasti talurahva seas tuntud keelekaste sisaldab lõviosas vett, kuivainetest piimasuhkrut ehk laktoosi, täisväärtuslikke valke, mineraalaineid, fosfolipiide (eriti letsitiini), B-rühma vitamiine ja minimaalselt kolesterooli. Kaltsiumisisalduselt on pett enamvähem võrdne...

    • Rosinad kustutavad magusanälga

      Esimesena hakkasid rosinaid valmistama egiptlased ja pärslased. Viinamarjade olemasolu ning valitsev kuiv-kuum kliima olid selleks kohased. Just egiptlased olid need, kes avastasid viinamarjade kuivatamise kolm põhiväärtust. Esiteks. Kuivatamine võimaldab viinamarju kaua säilitada ja kaugele transportida. Teiseks. Rosinad on tunduvalt magusamad võrreldes tooreste marjadega. Kolmandaks. Rosinate aroom on hoopis teisem võrreldes viinamarjade lõhnaga. Ammustel aegadel võisid rosinate nautimist...

    • Salat maitseb hästi

      Salati algkodu on nähtavasti Vahemeremaades, kus seda taime tunti ja kasutati juba enne meie ajaarvamist. Antiikkultuurides hinnati peamiselt salatilehtede raviomadusi - taime rahustavat, isegi nõrka valuvaigistavat ja uniseks tegevat mõju ning soodsat toimet maksale. Botaaniliselt kuulub salat korvõieliste sugukonda ja on üheaastane piimmahlaga rohttaim. Salatisõbrad hindavad eeskätt taime lehti, mida toorelt süüakse. Õitest suurt ei hoolita, sest õitsemine on kindel märk taime vananemisest. Salati...

    • Sarapuupähklid

      Saksamaal loetakse pähkleid kôige vanemate puuviljasortide hulka. Juba vanad germaanlased pidasid pähklitest väga lugu ja valisid need kôvakestalised viljad oma toidulauale. Pähklituumad sisaldavad väärtuslikke rasvhappeid nagu ôli - ja linoolhape, mis on olulised närvi - ja ajurakkude ülesehitamiseks. Pähklites sisalduvad valgud mängivad olulist rolli ajus toimuvates môtlemisprotsessides. Pähklid tagavad teile nooruse, sest nad sisaldavad teiste tähtsate vitamiinide kôrval ka vitamiin E - d....

    • Seller tervisele

      Seller on väga vana kultuurtaim. Tema koduks on Vahemeremaad, kus senini kasvab metsikult. Kultiveeritult sai ta Kaug-Ida ja Lähis-Ida köögiviljaks, kuni levis üle maailma. Vanas Kreekas ja Egiptuses oli ta esialgselt leina sümbolina suure au sees. Tänaseks, kus teda loetakse tähtsamate köögiviljade hulka, on ta saanud võimsuse ja õnne sümboliks. Arheoloogilistel kaevamistel leitud müntidel on täheldatud selleri kujutist. Tuntakse leht-, vars- ja juursellerit, mis on kasutusel nii maitseaine kui ka...

    • Sibulapealsed - vitamiinid aknalaual

      Mida päev kevade poole, vähenevad toidulaual kartuli- ja juurvilja toiteväärtused, olenevalt ka nende hoiukohtadest. Osaliselt saame katta puudujäägi sibulapealsete kasvatamisega köögis või toas. Sibulapealsed ei ole maitseaine, vaid kõrge väärtusega toortoit talvel ja kevadtalvisel ajal. Sisaldavad nad ju palju teiste kasulike ainete kõrval rohkelt eelkõige C-vitamiini. Poest ostes on sibulapealsed kallid, sageli pole nad kuigi värsked ja on lämmastikväetisega üleväetatud. Nii ongi tervise...

    • Sojatoite

      Sojapiim Segada 100 g sojakontsentraati 1 liitri veega. Piima võib maitsestada kakao, puuviljade, banaani, vanilje, soola või ka muude maitseainetega. Säilib hästi külmkapis. Võib kasutada erinevate roogade ja küpsetiste valmistamiseks. Soovitav juua hommikuti 1 klaas. Sojamajonees 75- 100 g sojapiimapulbrit, 150 g vett, 2 spl õli, 50 g äädikat, 10 g sinepit, pipart ja soola maitse järgi. Piimapulber segada veega ja jätta 7 - 10 minutiks valmima. Lisada õli, sinep, sool, pipar, äädikas. Kõik...

    • Söögiisu nudivad taimed

      On loomulik, et terve inimene meie kliimas talvel kaalus juurde võtab. Talvel on liikumist vähem. Samuti kaitseb väike nahaalune rasvakiht külma vastu. Ent kui õhus on tunda kevadet, tahaks kergetes riietes jälle sale olla. Vanarahvas tundis kanarbikutaime kui kevadist puhastava tee taime. Sellest valmistatud tee on kergelt rahustava toimega, maitsev ja sobib hästi õhtuseks joomiseks. Teed tehakse taime õitsvast ladvast. Saab maitsva igapäevatee, mida võib julgesti aasta ringi juua. Teel on...

    • Tähtsamad vitamiinid

      Foolhapereguleerib osaliselt valguainevahetust, tal on tähtis osa raku kasvamises ja uuenemises. Sisaldub täisteratoodetes, toores spinatis, maksas, sojaubades ja punapeedis. Pantoteenhapeon väga tähtis ainevahetuses – aitab lagundada rasvu ja süsivesikuid ning moodustada rasvhappeid. Sisaldub tailihas, maksas, kalas, kaunviljades, täisteratoodetes. B1-vitamiin (tiamiin) on tähtis närvisüsteemile ja energiavahetusele. Kes kulutab palju energiat, vajab ka rohkesti tiamiini. Sisaldub sealihas,...

    • Taimeõli - tuntud ja tundmatu

      Taimeõlidest on kirjutanud iga koduajakiri ja vastavat rubriiki omav ajaleht. Nii et kõik peaks nagu selge olema. Siiski võib kohati kuulda ühe ja sama asja kohta lausa äärmuslikke arvamusi, alates süütu taimeõli mürgiseks tunnistamisest kuni imepärast jõudu andva toiduaineni välja. Räägiksime siis veel kord taimeõlidest: köögis nii tuntud toiduainest, kuid siiski nii tundmatust. Üks asi, millest õlidest rääkides üle ega ümber ei saa, on rasvhapped. Looduses on rasvhappeid mitmekümneid, õlides on...

    • Talvist tüsenemist saab vältida

      Talveõhtute näksid, magusad küpsised, ðokolaad, tõhusad söögid, vähene liikumine - nii need liigsed kilod ja rasvavöö kogunevad. Ent: kõike saab vältida! Pasta šokolaadi asemele. Talvel armastavad paljud maiustada. Põhjus: suvine päikesevalgus tõstab automaatselt toonust. Pimedal aastaajal esineb rohkem depressiooni - organism otsib väljapääsu magusast. Šokolaadist saadavad süsivesikud vallandavad serotoniini-produktsiooni ja närvivirgatsaine tõstab meeleolu. Soovitus: sööge pastatooteid, riisi - ei...

    • Teraviljad - looduse konservid

      Teraviljad on juba aastatuhandeid enamiku inimkonna jaoks olnud põhitoiduaine. Täistera sisaldab peaaegu kõiki eluks vajalikke toitaineid: süsivesikuid, samuti 2-7% valku, 2-7% rasva, vitamiine, eelkõige B1- ja E-vitamiine ning mineraalaineid, nt rauda. Tähtsad on ka ballastained, mis soodustavad normaalset seedimist. Teraviljatoodete kõrge toiteväärtuse eelduseks on see, kui kasutada või jahvatada tervet tera, st idu koos koorega. "Täistera" ei tähenda mitte jahvatamata tera ning paar tervet...

    • Tervislik toit õhtuks ja hommikuks

      Õhtuks Õhtul süüakse palju ja liiga kaloririkast toitu. Kalatoidud stimuleerivad ajutegevust, ennetavad peavalusid. Kalatoidud sibula ja küüslauguga on looduslikuks ravimiks. Ei soovita süüa väga soolast kala. Kõige rohkem toitaineid sisaldavate, odavamate kalade, järjestus meie kauplustes on järgmine: tint, rääbis, heeringas, kilu jne. Heeringafilee hapupiimakastmega (1 inimesele) 1 tass hapupiima, 3 spl kaera- või nisukliisid, 2 küüslauguküünt, 1/4 "töödeldud" heeringafileed. Heeringafilee...

    • Till maitse ja toidutaimena

      Maitsetaimena kasutatakse värskena, kuivatatult, soolatuna ja sügavkülmutatult. Sobib valmistada ka äädikahoidist ning õlitõmmist. Till on universaalne maitseaine ja võib kasutada pea alati koos teiste maitsetaimedega. Süüakse suvel toorelt salatite koosluses, valmistoitudele lisatakse serveerimisel (mitte keeta!) aroomi ja maitseomaduste säilitamiseks. Kuivatatud, soolatud ja sügavkülmutatud tilli lisatakse toidule 1-2 min enne keetmise lõppu. Purustatud seemneid on soovitav kasutada...

    • Toitainete tähtsus

      KALTSIUM (Ca) on vajalik toitaine juurte kasvuks. Puudus ilmneb võrsetippude kuivamises. Noored ülemised lehed on servadest või üleni heledamad, allakeerdunud servadega,  juurestik on nõrk. Levinumaks puudushaiguseks on näiteks tomati viljatipu mädanik. LÄMMASTIK (N) on vajalik eelkõige lehtede ja varte kasvuks. Puudus ilmneb vanemate lehtede kollaseks muutumises. Liigne lämmastik muudab taime kasvu liiga lopsakaks, õitsemise nõrgaks ning saagi kehvaks. Sügisel antud lämmastik nõrgendab taimede...

    • Toitu tervislikult!

      Järgnevalt anname mõned nõuanded tervislikuks toitumiseks: Vältige liigset kehakaalu ja sööge vähem rasvarikkaid toiduaineid. Sööge iga päev kõikvõimalikke täisteratooteid ning muutke oma toidulaud värvikirevaks: lisage iga kord põhitoidu kõrvale värsket juur- ja puuvilja. Peske puu- ja juurvili enne söömist alati hoolikalt, eemaldage välimised lehed või hõõruge selle koort kuiva rätikuga. Sööge harva subprodukte, seeni ja tindikalatooteid. Eelistage antud hooaja juurvilju ning ärge kuumutage...

    • Vitamiinid - elutähtsad orgaanilised ained

      Sellest on nüüd peaaegu 100 aastat, kui Poola biokeemik Casimir Funk riisikliidest eraldas vahendi meremeeste salakavala haiguse beri-beeri (B-vitamiini vaegusest tingitud avitaminoos, väljendub närvivaludes, halvatustes, tursetes, südamelihase kahjustustes) vastu. Casimir Funk nimetas saadu vitamiiniks (ladinakeelsetest sõnadest vita - elu, amin - valgusubstants). Tänapäeval teab iga lapski, kui elutähtsad meie tervisele on vitamiinid. Tuletagem alljärgnevalt veel kord meelde vitamiinide ABC....

    • Vitamiinid aknalaual

      Vitamiinivaeseim aeg Eestimaa aastas on kätte jõudmas. Tõsi, poe- ja turuletid on puuviljade all lookas, aga kuuldavasti on need kaugelt toodud ja kaua seisnud välisfruktid üsna vitamiinivaesed, kui C-vitamiinipommid kiivi ja sidrun välja arvata. Siiski, banaangi on iselaadne vitamiiniallikas, temas on nimelt rohkesti närvisüsteemile vajalikku B-vitamiini. Aga ka oma koduaia saaki, mis keldris või sahvris sobivalt tallel hoitud, tasub nüüd ohtralt lauale tuua, et kevadväsimust endast...

    • Vitamiinisüst kiivilt

      Heitlikud sompus ilmad muserdavad organismi ja kahandavad vitamiinivarusid. Miks mitte lubada endale pisut eksootilist kosutust ehk maiustamist kiiviga. Ehkki pealtnäha pole kiivid mingid iludused - pealt pruunid ja karvased, on nende sisu kaunis ja kasulik. Kiivi algne kodumaa on Hiina. Sealt ka teine vähemtuntud nimetus - hiina karusmari. Hiinlased on selle liaantaime söödavaid marju korjanud juba aastatuhandeid. Eelmise sajandi alguses hakati kiivit laialdaselt kasvatama Uus-Meremaal. Uudse...