Südamereuma

1665.a kirjeldas inglise arst Thomas Sydenham noortel inimestel muutlike liigesetursetega kulgevat ägedat haigust, mis tõi kaasa tursed jalasäärtel, hingelduse, jõuetuse ja viimaks enneaegse surma. 1797.a selgitati lahangul, et sellise haiguse korral on südameklapid paksenenud ja moondunud ning eluiga lühendab just südamepuudulikkus. 1808. a andis arst David Dundas sellele haigusele nime, mis on püsinud tänini: rheumatic fever, reumapalavik, ka südamereuma. Tollal kõlas see umbes nagu "valudega palavik".

Haiguse olemusele saadi jälile hiljem. 1880 avaldati tõik, et ägedasse reumasse haigestumisele eelneb kurgumandlipõletik. 1900.a leiti üles seda põletikku põhjustav pisik, mida hiljem hakati nimetama hemolüütiliseks streptokokiks. 1928.a avaldati mõte, et see pisik vallandab inimese kaitserakkudes, valgetes verelibledes, rünnaku keha enda kudede vastu, põhjustades veresoonepõletikku ja südameriket.

Veel II Maailmasõja ajal hukkusid reumapalavikku sõdivate riikide kutsealused, noorsõdurid, kuni 1940.-50. aastatel võeti kasutusele elupäästvad antibiootikumid, mis hävitavad streptokokke. Peagi selgus, et reumahaigetel tuleb kroonilist kurgumandlipõletikku ravida kirurginoaga, sest muidu ei saa kõikidest mandlitesse peitunud pisikutest jagu. Juba 40 aastat on võimalik asendada kahjustatud südameklapp proteesiga.

Podagra ja reumatoidartriit

Antiikajast saati tunneb meditsiini-ilm podagrat, mis vana-kreeka keeli tähendab "lõksu sattunud jalg". Klassikalisel kujul on see priskete keskealiste ja vanemate meeste haigus, mis algab kesk ööd ja enamasti pärast priiskavat pidu ägeda põletikuga suurvarba faalanksiliigeses. See põletik vaibub iseenesest nädala-paariga, kuid kipub korduma. Täna teame, et põhjuseks on kusihappesoolade ladestumine liigestesse neil, kelle ainevahetus on pärilikult rikkis ja tekitab liigpalju kusihapet.

Aastal 1800 kirjeldas üks prantsuse arst imelikku podagrat, millesse haigestus mitte priske mees, vaid tervenisti 9 kõhnavõitu naist, kõik vaesest perekonnast. Haigus sai esiotsa nimeks asteeniline primitiivne podagra. Järgmine arst lisas selle haiguse kirjeldusse 1819. a , et tõbi on kroonilise kuluga, kestab kaua ja kahjustab lisaks liigestele ka kõõluseid, tekitades paljudes liigestes iseloomulikke deformatsioone, erinevalt paljunähtud tavalisest podagrast. Siis nimetati see haigus krooniliseks reumatismiks ja ka moondavaks artriidiks (liigesepõletikuks).

Viimaks andis Inglise arst Alfred Garrod sellele juba tollal väga sagedasele ja nagu selgus, üldse mitte ainult vaeseid vaevavale haigusele, uue nime, mis käibib tänini: reumasarnane liigesepõletik ehk reumatoidartriit, pidades silmas mõningast sarnasust eespool kirjeldatud noorte inimeste reumapalaviku ehk südamereumaga. Oma loomult on reumatoidartriit podagrast ja südamereumast muidugi hoopis erinev, sest algab enamasti keskeas, kulgeb pidevalt edenedes, moondab liigeseid ja klapiriket ei põhjusta, samuti ei ole seotud kusihappega ega alga suurvarbaliigesest, vaid enamasti sõrme- ja randme, aga ka pöia-varbaliigestest.

Reumatoloogia

Tänapäeval tuntakse umbes 120 liigeste, liigeselähedaste kudede, luude ja sidekoe haigust, mida uurib reumatoloogia. Neid haigusi ühendab muutliku iseloomuga valu liigestes ja luudes. Reumaatilised haigused kuuluvad seitsmesse rühma:

Liigesepõletikud. Iseloomulik on, et liigesed on just varahommikul paistes, valusad, ei liigu hästi, sest öösel kogunes neisse põletikuline tursevedelik. Nakkuslike liigesepõletike puhul on liigeses pisikud, seal tekib mäda; reaktiivsete liigesepõletike korral liigeses pisikuid ei ole ja mäda ei teki, sest liigesepõletik on immuunsüsteemi soovimatu vastus nakkusele kusagil mujal organismis, näit kuse-suguteedes või soolestikus. Ainevahetuslike liigesepõletike näiteks on juba mainitud podagra. Ka nahahaigus psoriaas kahjustab liigeseid. Kõige levinum iseenesest tekkiv, täpselt teadmata põhjusega hulgiliigesepõletik on reumatoidartriit.

Reuma on igivana sõna, mis tähistab muutlikke valusid mitmel pool kehas, eriti valusid, mis pärinevad liigestest ja luudest. Eesti rahvasuu on sellist nuhtlust ristinud ka luupainajaks, lendvaks, jooksvaks. Pika ajaloo tõttu on see sõna muutunud nii mitmetähenduslikuks, et ta sügavamaks mõistmiseks kulub ära väike ekskursioon ajalukku.

Ajalugu

Sõna reuma tähendab vanakreeka keeles voolu, voolamist. Sõna arstiteaduslik tähendus pärinebki Vana-Kreekast, ajast, mil valitses humoraalne haigustekketeooria. Umbes 2500 a tagasi arvati, et inimese kehas on pidevas voolamises 4 kehamahla: veri, lima, must ja kollane sapp. Kui need mahlad voolavad õiges vahekorras, valitseb tervis; kehavedelike vääriti segunedes tekib haigus. Kui näit. ajuripatsis moodustub liigselt lima, valgub see allapoole, kogunedes liigestesse, tekitades turset, punetust, valu, vaegtalitlust, mis on põletiku tunnused.

Keskajal hakkas reuma rahvakeeles tähistama mitmesuguseid valusid- vaevasid. Arstiteaduslikus kirjanduses võttis selle sõna uusajal esimesena kasutusele Pariisi arst Guillaume de Baillou (1539-1616), keda seetõttu peetakse reuma isaks.

Tänapäeval seletatakse haiguse teket kehavedelike asemel keha rakkudes pärilikult ja keskkonnategurite poolt põhjustatud muutustega. Humoraalteooria asemele on 19. saj astunud rakupatoloogia. Meditsiini arenedes on õpitud eritlema üha uusi haigusi ning vaevuste umbmääraste üldnimetuste asemel on tulnud käibele uued ja täpsemad haigusnimed. On aga kujunenud nii, et muistne reuma on edasi elanud just liigesehaiguste nimetustes.

2. Süsteemsed sidekoehaigused, näiteks luupus, dermatomüosiit, sklerodrmia ja vaskuliidid (veresoonepõletikud) on üsna harva esinevad, väga kirju haiguspildiga, kogu organismi erinevaid elundeid haaravad haigused, mis muude nähtude seas võivad tekitada ka liigesepõletikku.

3. Artroos ehk liigesekulumus on õigupoolest kõhre kulumise haigus. Iseloomulikud on just õhtused, koormusjärgsed valud, aga ka lühiaegne, mõneminutine stardijäikus kahjustatud liigestes, näiteks põlvedes, puusades ja ka sõrmedes, kus kujunevad iseloomulikud artroosisõlmed.

4. Seljahaigused. Lülisambapõletik on spondüliit ja lülivaheliste liigeste artroos on spondüloos. Lülivaheketaste purunemine ja õhenemine on osteokondroos. Esineb ka küür- ja vildakselgsust.

5. Luu- ja kõhrehaigused. Tuntuim on vast luuhõresus ehk osteoporoos, mis ähvardab eriti eakamaid naisi luumurdude ja luuvaludega. Nad jäävad lühemaks ja vajuvad küüru. Siia rühma kuuluvad ka mitmesugused harvemad kõhre ja sidekoe arenguhäired.

6. Liigeselähedaste pehmete kudede haigused on väga sage ja arvukas häirerühm. Ülekoormusest või traumadest tekivad ajutised liigesekesta, kõõluste, lihaste paiksed põletikud, kusjuures liiges ise ei pruugigi olla haige. Neid häireid esineb nii õla-, küünar-, puusa- kui põlveliigese piirkonnas, aga ka labakäel ja labajalal. Seevastu kogu keha valuläve haiglaslik alanemine on fibromülagia.

7. Liigesevaevused mitmesuguste teiste elundkondade haiguste, näiteks gripi, suhkurtõve või kilpnäärmepõletiku põdejatel, hemofiiliahaigetel.

Igaühel oma reuma

Kui siis keegi ütleb, et "Mul on reuma", võib see tähendada vähemalt nelja erinevat asja. Esiteks, et tal esineb muutlikke liigesevalusid, millel võib olla umbes 120 põhjust. Teiseks, et ta põeb reumapalavikku ehk südamereumat. Kolmandaks, et see võib olla reumatoidartriit (selle haiguse vasteks soome keeles ongi nivelreuma - liigesereuma). Neljandaks, ta võibolla peab silmas mõnda põletikulist sidekoehaigust, näiteks luupust. Arusaadavalt võib reuma-sõnast tekkida suurt segadust. Seetõttu on parem, kui iga haigust nimetada tema oma nimega, reuma-sõna aga pruukida kui reumaatiliste haiguste üldmõistet. Nii nimetatakse reumaatiliste haigete ühendust Eesti Reumaliiduks. See loodi 1991. aastal.

Reumavägi

Eestis põeb reumaatilisi haigusi 10-12% täiskasvanutest - nii palju kui Tartus, Viljandis ja Rakveres inimesi ühtekokku! Aegajalt tunneb reumat - liigese- ja luuvalu - tervelt kolmandik elanikest! Ligi kolmandik vaeguritest on reumaatilised haiged.

Nii nagu kõigi haiguste, nii ka liigesehaiguste puhul saab esimest abi perearstilt. Reumatoidartriidi ja teiste põletikuliste liigesehaiguste diagnoosimiseks ja ravi määramiseks suunab perearst patsiendi reumatoloogile. Praegu töötab Eestis umbes 30 reumatoloogi, keda ühendab Eesti Reumatoloogide Selts. Aastaiks 2000-2010 on ÜRO ja WHO välja kuulutanud luu- ja liigesehaiguste dekaadi. See võimaldab kõigis riikides paremini korraldada reumaatiliste haigete arstiabi. Ka Eesti Reumaliidul on valminud kümne aasta tegevuskava, mis ootab kaasalöömist nii praegustelt kui uutelt liikmetelt.

 

Allikas: Terviseleht, Tõnu Peets

Joomla SEF URLs by Artio

Tervist ja elustiili puudutavad küsimused on need, mis Elustiili & vaba aja kategoorias käsitlemist leiavad. Siit leiate nõuandeid enda tervise eest hoole kandmisest, toitumisest, rahvameditsiinist, hobidest ning hea tervise...

Loe edasi

On palju haigusi, mida on võimalik teesegudega leevendada. Fütoteraapia algab taimede korjamisega. Võib-olla vanad ja teada tõed, aga ikkagi tuleks üle korrata. Taimi tuleks korjata kuiva ilmaga, pärast...

Loe edasi

Säästva elustiili portaal Bioneer.ee on koostanud mahuka ja põhjaliku prügi sorteerimise juhendi.   Lae juhend alla siit.

Loe edasi

Mõiste roheline mõtteviis käsitleb jäätmete tekke vähendamist ning meie sõltumatuse suurendamist taastumatutest loodusvaradest. Igapäevaselt on võimalik säästa loodust läbi...

Loe edasi

Kõik antud kategooria artiklid

  • Eneseabi
    • 10 näpunäidet kuidas päevategevuste vahel lõõgastuda

      1. Jälgi enda hingamist Jälgi enda hingamisrütmi päeva vältel. Kui Su hingamine on raskendatud ja keha pinges, siis proovi teha aeglasemaid ja sügavamaid hingetõmbeid, et taastada normaalne hingamisrütm. 2. Lõdvesta keel Harjumuslikult hoiame oma keelt vastu hambaid. Lase oma keel lõdvaks ning proovi tal lasta vabalt suus lõõgastunud olekus olla. 3. Söö aeglaselt Tihti kiirustame oma lõunapausiga. Söö rahulikult ja mälu toitu korralikult, nii saab organism alustada rahulikku seedimisprotsessi....

    • Eesmärkide olulisus

      Mis on meie eesmärk? Miks me seda soovime? Millal me seda soovime? Need on aspektid mida tuleb kindlasti jälgida oma eesmärkide püstitamisel. Kuuleme tihti inimesi ütlemas, et ma soovin endale tulevikus oma maja, suur autot jne. Enne kui seda ei ole kirja pandud on see vaid unistus ja soov. Alustada tuleb eesmärgi sõnastamisest. Seejärel tuleks hinnata, miks me seda soovime. Head eesmärgid on need, mis seovad meid ka emotsionaalselt. Näiteks: ma soovin, et mu lapsed saaksid lapsepõlve veeta eramajas....

    • Halvad harjumused

      Peaaegu igal meist on mingi halb harjumus, mida me aja jooksul enam isegi ei märka - harjumus pliiatsit, sulepead või küüsi närida, küürus käia, valesti istuda, lohakalt süüa jne. Paljud halvad harjumused kahjustavad tervist või häirivad teisi, samuti rikuvad käitumise esteetilisi norme. Üks halbadest harjumustest on õhtuti hilja süüa. Liigsöömine põhjustab teadagi liigseid kilogramme. Õhtuti tugevasti sööma harjunud inimesed ärkavad sageli uimastena ja tursunud silmaalustega. Paljudel on...

    • Karm, ent tõhus tee suitsu sõltuvusest priiks

      Suitsetamisest loobumine on raske: suitsetajal on tekkinud habituaalne sõltuvus, esineb sõltuvuskäitumine (Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni alusel: tubaka tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäire, diagnoosikoodiga F 17, suitsetaja organism on muutunud sõltuvaks nikotiinist. Viimane on tugevat sõltuvust põhjustav aine; sõltuvustugevus on võrdväärne heroiini ja kokaiiniga. Vaid üks suitsetaja kümnest, kes püüavad loobuda, suudab saada aasta möödumisel mittesuitsetajaks....

    • Keskendumine pole mustkunst

      Vesteldes õpilastega õppimisharjumuste üle, selgub tihti, et teadmiste omandamisel toimitakse tihti valesti. Kuidas õppida nii, et olla tulemustega rahul?Võime õpitavast aru saada ja omandada on seotud keskendumisega. Keskendumisvõime on õpitav ning harjutamine sobib igas vanuses õppurile, on teostatav kodustes oludes väheste materiaalsete abivahenditega. Soovitused Pärast koolipäeva anna ajule puhkust, ära hakka kohe õppima. Jalutuskäik värskes õhus, tegelemine hobidega, lõõgastav uinak,...

    • Kevadväsimuse vastu

      Kevadväsimus kummitab. Miljonid inimesed haigutavad, tunnevad end väsinuna, loiuna. Pole ime, sest aastaaegade vaheldumine mõjub paljudele kurnavalt. Kui kergelt või raskelt organism kohanemisprotsessi talub, on inimeseti erinev. * Närvide rahustamiseks mõjub hästi meliss. Teadlaste läbiviidud uuringust järeldus, et meliss aitab võidelda sisemise rahutuse vastu. Tugevdab ühtlasi ka tervist. Ideaalne retsept: 3 korda päevas kaks teelusikatäit melissiessentsi. Või siis juua melissiteed. Aitab ka...

    • Kuidas ennast motiveerida?

        Normal 0 21 false false false ET X-NONE X-NONE MicrosoftInternetExplorer4 Motivatsioon on üks neist asjadest, millest hakkad puudust tundma alles siis, kui seda ei leia enam kuskilt. Kerge on saada asju toimima, kui sisemine innustus on suur ja võimeid tundub jaguvat lõputult. Kui aga ülesande peab saama tehtud ilma vähesegi huvita ja energiata? Just siis oleks motivatsiooni hädasti vaja, kuid kust seda leida? Tuttav on ka see tunne, et uue ja põneva ettevõtmise alguses on motivatsiooni ja...

    • Kuidas motiveerida noorukit lugema

      Tänapäeva noored veedavad aina rohkem aega arvuti ja televiisori ees, kuid mitte raamatuid lugedes. Raamatute lugemine on oluline, sest see arendab noore inimese arutlus- ja kujutlusvõimet. Uuringute kohaselt loeb igapäevaselt alla 1/3 noortest, mistõttu peaksid lapsevanemad rohkem motiveerima oma lapsi raamatuid kätte võtma. Mõningad näpunäited, mida tasuks jälgida: Oluline, et lapsel oleks tema eakohane raamat. Kõige parem oleks kui tegu oleks hetkel populaarse teosega, mis oleksid tema...

    • Kuidas suitsetamisest loobuda

      Kui olete lõplikult otsustanud loobuda suitsetamisest, tuleb üle elada mõningad rasked päevad, isegi nädal, kuu. Ometi on see siiski ainult lühiaegne ebameeldivus, võrreldes rõõmuga, et olete üle saanud ohtlikust tõvest. Tegutsemisprogramm õhtuks Hävitage enda ümbert kõik tubakatooted. Veenduge, et taskusse, riiulitele ja kappidesse ei ole jäänud ühtki sigaretti, mida te nõrkuse hetkel saaksite haarata. Minge magama pool tundi varem kui harilikult, et hommikul tõusta pool tundi varem. Enne...

    • Kuidas teha peamassaaži

      1. Aseta oma sõrmed silmade kõrgusele oimukohtadele. 2. Sule silmad. 3. Tee sõrmedega väikeseid ringe oma meelekohtadel. 4. Tee oma silmade ümber sõrmedega väikeseid ringe. Ole õrn. 5. Aseta oma 2 sõrme ninaotsa. 6. Liigu ninaotsast põsesarnade suunas. 7. Jätka ringide tegemisega oma meelekohtadel. 8. Pigista oma kõrvalestadis tehes samaaegselt kergeid ringe. 9. Silita hellalt oma kaela.

    • Kuidas vähendada stressi

      ·        Ära võta endale rohkem kohustusi, kui neid täita jõuad. Õpi ütlema mõnikord ka ei, sest kõike teha ei suuda keegi. ·        Kasuta lõõgastusvahendeid, nagu mediteerimine, meeldiva muusika kuulamine, kaunite vaatepiltide nautimine kujutavas kunstis ja looduses. ·        Tegele korraga ühe asjaga. Kui tööd ja toimetused kasvavad üle pea, siis vali neist üks, millega jätkata. Kui oled juba seotud mitme asjaga, tööta nendega järgemööda. ·        Muuda oma elustiil nii tervislikuks kui võimalik: söö tervisele...

    • Lühiajalised eesmärgid

      Lühiajalisteks võib nimetada neid eesmärke, mille kestvus ei ületa ühte aastat. Samas võib eesmärk olla saavutatav ka ühe päevaga. Lühiajalised eesmärgid on vajalikud pikaajaliste realiseerimiseks, mistõttu hõlmavad nad väikseid samme, mis tuleb pikemaajalise edu saavutamiseks teha. Igal pikaajalisel eesmärgil on alati ka lühiajalised eesmärgid, mis on pikaajalistega kooskõlas. Lühiajaliste eesmärkidel on üks uur eelis: nad on kiiremini saavutatavad  ja on kergemini tunnetatavad. Iga eesmärgi...

    • Mis on reuma?

      Südamereuma 1665.a kirjeldas inglise arst Thomas Sydenham noortel inimestel muutlike liigesetursetega kulgevat ägedat haigust, mis tõi kaasa tursed jalasäärtel, hingelduse, jõuetuse ja viimaks enneaegse surma. 1797.a selgitati lahangul, et sellise haiguse korral on südameklapid paksenenud ja moondunud ning eluiga lühendab just südamepuudulikkus. 1808. a andis arst David Dundas sellele haigusele nime, mis on püsinud tänini: rheumatic fever, reumapalavik, ka südamereuma. Tollal kõlas see umbes...

    • Pikaajalised eesmärgid

      Sinu eesmärgiks on vastata küsimusele Mida ma tahan saavutada järgneva aasta, kahe aasta ja nii edasi kuni kümne aasta pärast? Selle ülesande eduka täitmise puhul on oluline kirjutada võimalikult lühikese aja jooksul võimalikult palju asju. Võta selleks kaksteist kuni viisteist minutit aega ja pane kirja umbes viisteist erinevat asja. Järgnevad küsimused abistavad sind selles: Mida ma tahan teha? Kelleks ma tahan saada? Mida ma tahan näha? Mida ma tahan omada? Kuhu ma tahan minna? Mida ma...