Seller on väga vana kultuurtaim. Tema koduks on Vahemeremaad, kus senini kasvab metsikult. Kultiveeritult sai ta Kaug-Ida ja Lähis-Ida köögiviljaks, kuni levis üle maailma. Vanas Kreekas ja Egiptuses oli ta esialgselt leina sümbolina suure au sees. Tänaseks, kus teda loetakse tähtsamate köögiviljade hulka, on ta saanud võimsuse ja õnne sümboliks. Arheoloogilistel kaevamistel leitud müntidel on täheldatud selleri kujutist.
Tuntakse leht-, vars- ja juursellerit, mis on kasutusel nii maitseaine kui ka iseseisva juurviljana. Lehtselleri kasvatamine on lihtsam ja levinum, nii juur- kui ka varssellerit kohtame vähem. Viimased on nõudlikud mulla suhtes, nõuavad loodusliku väetisega rikastatud mullarohket pinnast. Maitseainena kasutatakse kõike, lisaks ka seemneid. Taimel on vürtsikas maitse ja lõhn.
Selleri biokeemiline kooslus
Selleri juur sisaldab valku, vitamiine B1, B2, C, PP, eeterlikke õlisid, asparagiini, manniiti, koliini, flavonoide, orgaanilisi happeid. Mineraalainetest on selleris kaaliumi-, kaltsiumi-, magneesiumi- ja fosforisoolasid. Lehtedes on vitamiine, eeterlikke õlisid, glükosiid apiini. Eriti oluline on lehtedes leiduv K-vitamiin, mis aitab kaasa vere hüübimisele.
Seller kui ravim
Seller on olulisel kohal rahvameditsiinis. Juured, lehed, varred ja seemned on olulised kui veeajatid, on kõhulahtistiks ja kroonilise neerupõletiku ravim. Seller parandab söögiisu, soodustab seedimist, on diureetikum, teda soovitatakse kasutada podagra ja mõnede nahahaiguste (nõgestõbi, nahapõletik jt) korral. Ta on tuntud kosutusvahend, suurendab nii vaimset kui ka füüsilist töövõimet. Suhkruhaigetel tuleb ettevaatlik olla. Seller on tõhus haavandite ja haavade ravis, valulise menstruatsiooniga. Vähem teatakse, et sellerit tarvitatakse neurooside korral kui närvisüsteemi tugevdajat. Tänu limaainete sisaldusele on sellerit tarvitatud mao limaskestapõletike korral, kusjuuressellerijuure mahl suurendab mao alahappesuse puhul maonäärmete aktiivsust. Selleri flavonoidid parandavad veresoonte ainevahetust, mistõttu sellerit soovitatakse veenipõletike korral. Allergiliste haiguste puhul aitab sellerisalv. Tervest sellerist valmistatud mahla juuakse 1-2 tl 2 korda päevas, 30 min enne sööki allergiliste nahahaiguste korral. Samuti toimitakse ka neerukivide puhul ja südame-vereringe tugevdajana (K-soolade rohkus).
Mahla , samuti lehtedest tee pidev joomine parandab ainevahetust, aitab kaasa kõhnumisele. Võib valmistada ka juureleotist: 2 spl peenestatud juuri pannakse 1 kl külma veega vähemalt 2 tunniks tõmbama. Tõmmist juuakse päeva jooksul dermatiidi-, allergiliste haiguste, podagra korral.
Lehtedest valmistatakse teed (1 spl 1 kl kuuma vee kohta) ja juuakse rasvumise korral 3 kl päevas. Nahahaiguste, haavandite korral võib kasutada sama meetodit, kuidtehakse tugevam tõmmis ja kastetakse välispidiselt. Värskeid sellerilehti võib asetada otse haavale (mädanevatele). Peenestatud seemnete tõmmist juuakse valulise menstruatsiooni korral. Võib valmistada ka sellerisalvi ise, kusjuures peavad olema puhtad, värsked lehed. Peenestatud lehed segatakse puhta võiga ja määritakse sellega nahka. Oliiviõliga tehes tuleks jätta lehed ja varred seisma õlisse ca 10 päevaks sooja kohta. Hiljem võiks teda säilitada kurnatult külmkapis. Sobib nii seespidiseks kui ka väliseks raviks.
Seller - toidutaim
Maitsetaimena tarvitatakse lehti nii värskelt, kuivatatult, soolatult kui ka sügavkülmutatult. Seller kuulub supijuurte buketti, temaga maitsestatakse kartuli-, liha-, kala- jt salateid, köögiviljasuppe, ühepajatoite, lihapuljongeid, keedetud kala ja liha ning praekastmeid. Sellerisoola (kuivatatud juured ja seemned peenestatult ja soolaga segatult) kasutatakse toitude järelmaitsestamiseks lauavürtsina. Sellerijuuri võib talveks kuivatada (eelnevalt peenestatakse) või hoida keldris liiva sees. Kui sügavkülmuti võimaldab, võib peenestatult portsjoniteks tükeldatult sellerit säilitada. Kuni kevadeni on tagatud vitamiinide säilivus, aroom ja kvaliteet. Sellerilehti võib kasutada kõikides toitudes, eeskätt roa kaunistamiseks ja aroomi andmiseks. Kellele sellerimaitse meeldib, võib valmistada iseseisvaid salateid.
Jõhvika-lehtsellerisalat
4 sellerivart, 2 õuna, 1 väike porru, 150 g jõhvikaid (võib lisada idandeid). Kastmeks 3 spl õli, 1 spl õunaäädikat, 1 spl sidrunimahla (1 spl mett).
Seller, porru ja õunad peenestatakse, segatakse tervete jõhvikatega. Segatakse kohe kastmega, sest seller ja õun tumeneb.
Kaalikasalat selleriga
1 väike kaalikas, 1 väike sellerijuur, sidrunimahl, 4 spl hapukoort, 2 tl suhkrut, murulauku.
Kaalikas ja seller riivitakse ja segatakse kastmega, kaunistatakse murulauguga. Samatüübilisi salateid võib valmistada segasalatina koos teiste köögiviljadega nagu porgand ja tomat. Juurde sobib toores õun ja delikatess-salatisse võiks lisada peenestatud pähkleid (viimase kastmeks on vahustatud rõõsk koor).
Selleripüreesupp
1,5 l puljongit, 500 g sellerit, 1 sellerivars koos lehtedega, 2 kartulit, 1 väike porgand, 50 g võid või õli, 2 spl jahu, 1 munarebu, 1/2 kl rõõska koort, soola, maitseaineid ja -rohelist.
Puhastatud ja tükeldatud aedvili koos sellerivarrega keedetakse väheses vees või leemes pehmeks, sellerivars eemaldatakse, aedvili peenestatakse mikseriga. Sulatatud rasvaines kuumutatakse jahu helekollaseks, lisatakse kogu vedelik ja püree, keedetakse mõni minut ja maitsestatakse. Munarebu segatakse eraldi nõus koos rõõsa koorega, kuum supp valatakse segades juurde, peale puistatakse hakitud maitserohelist.
Sellerist võib valmistada vormiroogasid, kotlette, kuid enamuses sobitatakse kokku teiste köögiviljadega. Selleriviile võib praadida nii nagu kõrvitsat ja kabatšokki, andes sel juhul lisandiks praetud lihale või maksale.
Kala-sellerivorm
700 g kalafileed, soola, sidrunimahla või sidrunhapet, sibulat, murulauku või porrut, 1/2 sellerit. Kaste: 2 spl õli, 2 spl jahu, 1 1/2 kl piima, 3 spl riivitud juustu.
Soolaga maitsestatud kalatükid (eelnevalt sidrunimahlaga piserdatud) asetatakse võitatud vormi. Kalatükkidele puistatakse hakitud sibul (porru) ja ribadeks riivitud seller. Eraldi valmistatakse piimakaste riivitud juustuga ja valatakse vormi (osa riivjuustu võib jätta vormi peale riputamiseks). Küpsetatakse ahjus nõrgemas kuumuses ca 30 min. Lisandiks võib pakkuda soovi korral kartuleid või riisi. Seller sobib kokku ka seentega.
Sellerikotletid
250 g peeneks riivitud sellerit, 250 g peeneks hakitud seeni, 1 hakitud sibul, 2 keedetud kartulit, 100 g riivsaia või peeneid nisukliisid, 1 spl õli, 2 spl vett või aedviljaleent, 1 tl paprikapulbrit (võib ka teisi maitseaineid), 1 tl soola (kui on värsked seened).
Kliid või riivsai, õli, paprika, vesi ja sool segatakse kokku põhiainetega, klopitakse korralikult läbi ja segust valmistatakse 6-8 kotletti. Küpsetatakse pannil või praeahjus. Juhul kui segu saab vedelavõitu, võib vee asemel lisada 1 muna. Seller on sobilik köögivili ka kastmete valmistamiseks nagu valmistame mädarõikaga.
Juursellerikaste
2 spl õli (või), 300 g ribastatud sellerit, 50 g nisujahu, 0,7 l piima, 4-6 tl sojajahu (võib valmis sojakastet).
Rasvaine sulatatakse pannil ja lisatakse seller. Segatakse kiirelt kui seller on kergelt värvistunud. Lisatakse nisujahu, kuid ei pruunistata. Lisatakse piim ja keedetakse 10-15 min tasasel tulel. Valmis kaste maitsestatakse sojaga. See kaste ei vaja soola. Sobib kotlettide ja pikkpoisi juurde.
Kliileib selleriga
200 g hästi peeneks riivitud sellerit, 100 g porgandit riivitult, 300 g keedetud, purustatud kartulit ja 200 g kliisid, 2 muna, 0,5 kl piima, 20 g pärmi, maitseks suhkrut ja noaotsaga soola.
Taigen valmistatakse tavaliselt, kergitatakse ca 20 min ja rullitakse kliide abiga pätsikesed. Sobib ravileivana neile, kelle organism on liiga happeline söömaks täisteraleiba. Sobib reumaatikutele, suhkru- ja nahahaigetele. Taignasse võib lisada ka õli, kui ei peeta just kõhnumisdieeti. Paljud perenaised armastavad ise teha maitseainete segusid. Omapärase maitsesegu saame basiilikust, harilikust punest, kuivatatud sibulast ja küüslaugust ning sellerist. Sobib hästi hakklihatoitudele ja pizzadele. Pasteedile sobib hästi segu iisopist, majoraanist ja sellerist. Seller sobib ka konserveerida nii iseseisvana kui ka koos sobilike mahedamaitseliste köögiviljadega.
Hoidistamiseks juured kuubistatakse ja keedetakse vähese soolaga vees poolpehmeks ja sama veega kohe purkidesse. Steriliseeritakse ca 30 min ja suletakse õhukindlalt. 24 t möödudes kuumutatakse veelkord ettevaatlikult. Teine moodus on lihtsam, kus veele lisatakse äädikat ja suhkrut, st hoidistame marinaadis ja ära jääb teistkordne kuumutamine. Asendamatu köögivili on seller ketšupite valmistamisel, kas teeme tomati, õuna, tikri või mõnda muud liiki kastet, on ta osatähtsus küllalt suur.
Tomatiketšup selleriga
1 kg tomateid, 1 sellerimugul, 2 sibulat, 2 õuna, 1 spl soola, 1/2 kl suhkrut, 1 tl 30% äädikat, 1/2 tl jahvatatud vürtse (muskaatpähkel, nelk, kaneel, pipar).
Allikas: Terviseleht, Aive Luigela
