Normal 0 21 false false false ET X-NONE X-NONE MicrosoftInternetExplorer4

Motivatsioon on üks neist asjadest, millest hakkad puudust tundma alles siis, kui seda ei leia enam kuskilt. Kerge on saada asju toimima, kui sisemine innustus on suur ja võimeid tundub jaguvat lõputult. Kui aga ülesande peab saama tehtud ilma vähesegi huvita ja energiata?

Just siis oleks motivatsiooni hädasti vaja, kuid kust seda leida?

Tuttav on ka see tunne, et uue ja põneva ettevõtmise alguses on motivatsiooni ja innustust jagunud rohkem kui vaja — näiteks alustades uue trenniga või minnes keelekursustele. Kahjuks ajapikku innustus kustub.

 

Kas motivatsiooni on võimalik teadlikult kasvatada?

Varem arvati, et inimene toimib eelkõige füsioloogiliste vajaduste järgi ja nende täitmine on esikohal. Selle väite paikapidamatust näitab see, kui pead väsinuna töötama. Bioloogilised vajadused ei seleta kaugeltki kõiki meie toimimise mehhanisme, inimene suudab oma bioloogilised vajadused edasi lükata. Kui keskendume väga intensiivselt, oleme võimelised unustama aja ja koha või näiteks suudame kannatada rohkem külma kui tavaliselt.

 

Motivatsiooni võib jagada nii:

  • eesmärk;
  • ootused;
  • tunded.

Neid tegureid silmas pidades võid oma motivatsiooni suunata.

 

Endale kasulik eesmärk paneb pingutama

Eesmärk on see, mida püüame saavutada. Meil kõigil on käsil korraga mitu projekti ja eesmärki, mis on sageli omavahel vastuolus. Tähtis on olla sellest teadlik, muidu võime tegutseda endale vastu.

Inimene, kes on seadnud tähtajalise eesmärgi, võib tunda lakkamatut muret, et ei saa oma asju õigeks ajaks valmis. Siin ei ole probleem motivatsioonis või selle puudumises. Kui tundub, et ei jõua endale seatud eesmärgini, tasub järele mõelda, kas on midagi, mis seda takistab.

Näiteks õpilane, kes veedab liiga palju aega tööl või trennis. Need tegevused muidugi toetavad tema eesmärke, kuid söövad liiga palju energiat ja aega. Võib hakata tunduma, et esialgne eesmärk kool lõpetada ei olegi enam tähtis. Mittejõudmine ei anna meile energiat, vaid vastupidi, paneb loobuma unistustest. Sellepärast paneb enda jaoks kasulike eesmärkide seadmine meid agaralt pingutama.

Sageli võtame endale kohustusi, et näidata kellelegi teisele enda suutlikkust midagi korda saata.

Kui mittemotiveeriv ülesanne tuleb väljastpoolt (näiteks ebameeldiv tööülesanne), siis on vaja eesmärk eraldada isiklikest asjadest. Selle asemel, et vältida töö tegemist, tasub endale tunnistada töö ebameeldivust ja siis mõelda, miks selline tunne on tekkinud. Kas see on igav? Liiga raske? On kiire?

Enda motiveerimiseks võiks mõelda, kuidas see töö tunduks meeldivam. Siis ei ole enam eesmärgiks vaid ülesande lõpuleviimine, vaid ka oma meeleolu.

Töö jagamine osadeks hõlbustab töö tegemist. Kui veel teha nimekiri vajalikest tegemistest, võib käegalöömishetkedel saada jõudu juba tehtud punktide mahatõmbamisest.

 

Ootused sõltuvad enesehinnangust

Põnevaimgi ülesanne ei tõmba, kui meil ei ole usku oma oskustesse see saavutada. Ootus, kuidas me saame väljakutsetega hakkama, on lähedalt seotud enesehinnanguga ja hinnanguga enda andekusele ja oskustele. Tasub aeg-ajalt kriitiliselt mõelda oma kalduvuse üle end alahinnata.

Lisaks on ümbritsevate tugi äärmiselt oluline ja motiveeriv. On inimesi, kelle pelk lähedalolek kannustab edasi minema. Kui motivatsioon hakkab kaduma, tasub otsida sellise inimese lähedust. On täiesti normaalne vajada tuge ja kaasaelamist, iga kord ei peagi otsima abi asjatundjatelt. Alati ei ole tähtis, et keegi annaks nõu, vaid et keegi sind kuulaks!

 

Tunded annavad võimu saavutada eesmärk

Üldiselt seostub motivatsiooniga rõõmus ja innustunud tunne. Meeldivad tunded ongi motivatsiooni generaator, need tasustavad meid heaolutundega ja kannustavad jätkama. Kui eesolev töö on pingeline ja raske, on hea teada, et ahistavaid tundeid võib leevendada suhtumisega sellesse kui ühte väljakutsuvasse olukorda ning ammutada sealt enesekindlust ja jõudu.

Näiteks kindla töökoha saamine peale õpingute lõppemist võib tunduda võimatuna, kuid tasub mõelda oma eelduste peale õppinud ja oskustega tööotsijana.

Tunded räägivad meile palju enda kohta ja neid tasub kuulata. Kui eesmärk ei ärata algusest peale mingeid positiivseid tundeid, tasub mõelda, kas eesmärk on ikka enda poolt seatud või tulnud väljastpoolt. Miks seda on vaja saavutada? Kas on midagi, mis hüvitaks ülesande vastumeelsuse? Näiteks kui sportimist mittearmastav inimene avastab pärast vastumeelseid treeninguid, kui kergelt ta jaksab trepist üles minna, tundub talle, et trenn on olnud seda väärt. Selliste fantaasiate loomine ja mõtlemine on tähtis, sest tunded annavad vajaliku võimu saavutada endale seatud eesmärke.

Oluline on tähele panna, et me ei sõltu vaid motivatsiooni armust. Selline illusioon võib tekkida kergesti, kui me ei saa hakkama millegagi, mida peame enda jaoks väga oluliseks, näiteks suitsetamisest loobumine. Sel juhul tasub korralikult järele mõelda oma tahtmiste ja motivatsiooni üle.

Teame ju vähemalt mitut põhjust, miks mitte suitsetada. Mis on sulle neist kõige olulisem? Teiseks on sama tähtis endale teadvustada, miks üldse suitsetada, teades selle kõiki halbu pooli. Kas toimib suits stressimaandajana? Või on tegu füüsilise sõltuvusega? Sõltuvalt sellest, millist vajadust suits kõige rohkem täidab, saab valida mõne muu võimaluse selle vajaduse rahuldamiseks.

 

Reaalsuse ja aususega pääseb edasi

Motivatsiooni võti on eneseväärikus. Selle tunde kasvatamiseks piisab vahel vaid paberist ja pliiatsist. Inimene ei toimi alati vaid füsioloogiliste vajaduste ajendil, vaid väga suurelt osalt üritab täide viia oma unistusi ja väärtusi. Neid on väga hea vahel kirja panna, iga eesmärgi taha võiks panna ka ajalise daatumi. Oma eesmärke võib sobitada ja muuta vastavalt olukorrale — ainult reaalsena tunduv eesmärk motiveerib tegutsema.

Inimene saavutab eesmärgid, kui tal on realistlik nägemus oma oskustest ja olukordadest. Õnnestumine kasvatab usku enda võimetesse ja see aitab vastu võtta uusi väljakutseid.

Ehk et kui otsid kadumaläinud motivatsiooni, küsi ja vasta ausalt, miks just see eesmärk on sulle tähtis.

 

 

Käesolev artikkel on publiteseeritud portaali Bioneer lahkel loal.

 

Helle Laan, Keskkonnaportaal Bioneer
30. jaanuar 2009 05:30
Joomla SEF URLs by Artio

Tervist ja elustiili puudutavad küsimused on need, mis Elustiili & vaba aja kategoorias käsitlemist leiavad. Siit leiate nõuandeid enda tervise eest hoole kandmisest, toitumisest, rahvameditsiinist, hobidest ning hea tervise...

Loe edasi

On palju haigusi, mida on võimalik teesegudega leevendada. Fütoteraapia algab taimede korjamisega. Võib-olla vanad ja teada tõed, aga ikkagi tuleks üle korrata. Taimi tuleks korjata kuiva ilmaga, pärast...

Loe edasi

Säästva elustiili portaal Bioneer.ee on koostanud mahuka ja põhjaliku prügi sorteerimise juhendi.   Lae juhend alla siit.

Loe edasi

Mõiste roheline mõtteviis käsitleb jäätmete tekke vähendamist ning meie sõltumatuse suurendamist taastumatutest loodusvaradest. Igapäevaselt on võimalik säästa loodust läbi...

Loe edasi

Kõik antud kategooria artiklid

  • Eneseabi
    • 10 näpunäidet kuidas päevategevuste vahel lõõgastuda

      1. Jälgi enda hingamist Jälgi enda hingamisrütmi päeva vältel. Kui Su hingamine on raskendatud ja keha pinges, siis proovi teha aeglasemaid ja sügavamaid hingetõmbeid, et taastada normaalne hingamisrütm. 2. Lõdvesta keel Harjumuslikult hoiame oma keelt vastu hambaid. Lase oma keel lõdvaks ning proovi tal lasta vabalt suus lõõgastunud olekus olla. 3. Söö aeglaselt Tihti kiirustame oma lõunapausiga. Söö rahulikult ja mälu toitu korralikult, nii saab organism alustada rahulikku seedimisprotsessi....

    • Eesmärkide olulisus

      Mis on meie eesmärk? Miks me seda soovime? Millal me seda soovime? Need on aspektid mida tuleb kindlasti jälgida oma eesmärkide püstitamisel. Kuuleme tihti inimesi ütlemas, et ma soovin endale tulevikus oma maja, suur autot jne. Enne kui seda ei ole kirja pandud on see vaid unistus ja soov. Alustada tuleb eesmärgi sõnastamisest. Seejärel tuleks hinnata, miks me seda soovime. Head eesmärgid on need, mis seovad meid ka emotsionaalselt. Näiteks: ma soovin, et mu lapsed saaksid lapsepõlve veeta eramajas....

    • Halvad harjumused

      Peaaegu igal meist on mingi halb harjumus, mida me aja jooksul enam isegi ei märka - harjumus pliiatsit, sulepead või küüsi närida, küürus käia, valesti istuda, lohakalt süüa jne. Paljud halvad harjumused kahjustavad tervist või häirivad teisi, samuti rikuvad käitumise esteetilisi norme. Üks halbadest harjumustest on õhtuti hilja süüa. Liigsöömine põhjustab teadagi liigseid kilogramme. Õhtuti tugevasti sööma harjunud inimesed ärkavad sageli uimastena ja tursunud silmaalustega. Paljudel on...

    • Karm, ent tõhus tee suitsu sõltuvusest priiks

      Suitsetamisest loobumine on raske: suitsetajal on tekkinud habituaalne sõltuvus, esineb sõltuvuskäitumine (Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni alusel: tubaka tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäire, diagnoosikoodiga F 17, suitsetaja organism on muutunud sõltuvaks nikotiinist. Viimane on tugevat sõltuvust põhjustav aine; sõltuvustugevus on võrdväärne heroiini ja kokaiiniga. Vaid üks suitsetaja kümnest, kes püüavad loobuda, suudab saada aasta möödumisel mittesuitsetajaks....

    • Keskendumine pole mustkunst

      Vesteldes õpilastega õppimisharjumuste üle, selgub tihti, et teadmiste omandamisel toimitakse tihti valesti. Kuidas õppida nii, et olla tulemustega rahul?Võime õpitavast aru saada ja omandada on seotud keskendumisega. Keskendumisvõime on õpitav ning harjutamine sobib igas vanuses õppurile, on teostatav kodustes oludes väheste materiaalsete abivahenditega. Soovitused Pärast koolipäeva anna ajule puhkust, ära hakka kohe õppima. Jalutuskäik värskes õhus, tegelemine hobidega, lõõgastav uinak,...

    • Kevadväsimuse vastu

      Kevadväsimus kummitab. Miljonid inimesed haigutavad, tunnevad end väsinuna, loiuna. Pole ime, sest aastaaegade vaheldumine mõjub paljudele kurnavalt. Kui kergelt või raskelt organism kohanemisprotsessi talub, on inimeseti erinev. * Närvide rahustamiseks mõjub hästi meliss. Teadlaste läbiviidud uuringust järeldus, et meliss aitab võidelda sisemise rahutuse vastu. Tugevdab ühtlasi ka tervist. Ideaalne retsept: 3 korda päevas kaks teelusikatäit melissiessentsi. Või siis juua melissiteed. Aitab ka...

    • Kuidas ennast motiveerida?

        Normal 0 21 false false false ET X-NONE X-NONE MicrosoftInternetExplorer4 Motivatsioon on üks neist asjadest, millest hakkad puudust tundma alles siis, kui seda ei leia enam kuskilt. Kerge on saada asju toimima, kui sisemine innustus on suur ja võimeid tundub jaguvat lõputult. Kui aga ülesande peab saama tehtud ilma vähesegi huvita ja energiata? Just siis oleks motivatsiooni hädasti vaja, kuid kust seda leida? Tuttav on ka see tunne, et uue ja põneva ettevõtmise alguses on motivatsiooni ja...

    • Kuidas motiveerida noorukit lugema

      Tänapäeva noored veedavad aina rohkem aega arvuti ja televiisori ees, kuid mitte raamatuid lugedes. Raamatute lugemine on oluline, sest see arendab noore inimese arutlus- ja kujutlusvõimet. Uuringute kohaselt loeb igapäevaselt alla 1/3 noortest, mistõttu peaksid lapsevanemad rohkem motiveerima oma lapsi raamatuid kätte võtma. Mõningad näpunäited, mida tasuks jälgida: Oluline, et lapsel oleks tema eakohane raamat. Kõige parem oleks kui tegu oleks hetkel populaarse teosega, mis oleksid tema...

    • Kuidas suitsetamisest loobuda

      Kui olete lõplikult otsustanud loobuda suitsetamisest, tuleb üle elada mõningad rasked päevad, isegi nädal, kuu. Ometi on see siiski ainult lühiaegne ebameeldivus, võrreldes rõõmuga, et olete üle saanud ohtlikust tõvest. Tegutsemisprogramm õhtuks Hävitage enda ümbert kõik tubakatooted. Veenduge, et taskusse, riiulitele ja kappidesse ei ole jäänud ühtki sigaretti, mida te nõrkuse hetkel saaksite haarata. Minge magama pool tundi varem kui harilikult, et hommikul tõusta pool tundi varem. Enne...

    • Kuidas teha peamassaaži

      1. Aseta oma sõrmed silmade kõrgusele oimukohtadele. 2. Sule silmad. 3. Tee sõrmedega väikeseid ringe oma meelekohtadel. 4. Tee oma silmade ümber sõrmedega väikeseid ringe. Ole õrn. 5. Aseta oma 2 sõrme ninaotsa. 6. Liigu ninaotsast põsesarnade suunas. 7. Jätka ringide tegemisega oma meelekohtadel. 8. Pigista oma kõrvalestadis tehes samaaegselt kergeid ringe. 9. Silita hellalt oma kaela.

    • Kuidas vähendada stressi

      ·        Ära võta endale rohkem kohustusi, kui neid täita jõuad. Õpi ütlema mõnikord ka ei, sest kõike teha ei suuda keegi. ·        Kasuta lõõgastusvahendeid, nagu mediteerimine, meeldiva muusika kuulamine, kaunite vaatepiltide nautimine kujutavas kunstis ja looduses. ·        Tegele korraga ühe asjaga. Kui tööd ja toimetused kasvavad üle pea, siis vali neist üks, millega jätkata. Kui oled juba seotud mitme asjaga, tööta nendega järgemööda. ·        Muuda oma elustiil nii tervislikuks kui võimalik: söö tervisele...

    • Lühiajalised eesmärgid

      Lühiajalisteks võib nimetada neid eesmärke, mille kestvus ei ületa ühte aastat. Samas võib eesmärk olla saavutatav ka ühe päevaga. Lühiajalised eesmärgid on vajalikud pikaajaliste realiseerimiseks, mistõttu hõlmavad nad väikseid samme, mis tuleb pikemaajalise edu saavutamiseks teha. Igal pikaajalisel eesmärgil on alati ka lühiajalised eesmärgid, mis on pikaajalistega kooskõlas. Lühiajaliste eesmärkidel on üks uur eelis: nad on kiiremini saavutatavad  ja on kergemini tunnetatavad. Iga eesmärgi...

    • Mis on reuma?

      Südamereuma 1665.a kirjeldas inglise arst Thomas Sydenham noortel inimestel muutlike liigesetursetega kulgevat ägedat haigust, mis tõi kaasa tursed jalasäärtel, hingelduse, jõuetuse ja viimaks enneaegse surma. 1797.a selgitati lahangul, et sellise haiguse korral on südameklapid paksenenud ja moondunud ning eluiga lühendab just südamepuudulikkus. 1808. a andis arst David Dundas sellele haigusele nime, mis on püsinud tänini: rheumatic fever, reumapalavik, ka südamereuma. Tollal kõlas see umbes...

    • Pikaajalised eesmärgid

      Sinu eesmärgiks on vastata küsimusele Mida ma tahan saavutada järgneva aasta, kahe aasta ja nii edasi kuni kümne aasta pärast? Selle ülesande eduka täitmise puhul on oluline kirjutada võimalikult lühikese aja jooksul võimalikult palju asju. Võta selleks kaksteist kuni viisteist minutit aega ja pane kirja umbes viisteist erinevat asja. Järgnevad küsimused abistavad sind selles: Mida ma tahan teha? Kelleks ma tahan saada? Mida ma tahan näha? Mida ma tahan omada? Kuhu ma tahan minna? Mida ma...