PihlapuuPihlakas on põhjamaa suur kingitus, sest ta on siin kõige külmakindlam vitamiinirikaste viljadega puu. Rahvameditsiinis kasutatakse tema õisi ja marju (värskelt, kuivatatult, külmutatult), vähem lehti. Enne marjade kuivatamist oleks marju soovitav hoida õues külma käes 1 ööpäev ja kuivatada seejärel 40-60oC juures praeahjus või kuivatis. Marjad säilitavad raviomadused 2 aastat.

Marju korjatakse täisküpsusel, esimeste külmade saabumisel, sest marja maitse muutub külmade tulekul magusamaks, vähem mõrkjaks ja mahlasemaks. Marjades toimuvad külma mõjul biokeemilised muutused, toimub hüdrolüüs glükoosiks ja fruktoosiks. Marjades on tärklist, see samuti muutub suhkruks. Külm muudab isegi pektiinaineid. Lahustuva pektiinaine kogus suureneb ja mittelahustuv langeb. Õunhappe ja parkainete osakaal väheneb. Vanasti korjati marju metsast ja hoiti heinaküünis heinte sees, pööningul või aidas. Tänapäeval on kodudes külmikud ja marjadega toimetamine lihtsam. Korjame terved kobarad koos sinna kuuluvate lehtedega ja asetame ööpäevaks sügavkülma, et sellest valmistada mahla, siirupit või kompotti või jätame toorena kasutamiseks talve jooksul.

Biokeemiline kooslus

Beetakarotiini sisalduselt võistleb pihlakaga ainult porgand - mõlemas on seda umbes 9 mg 100 g kohta. Rikkalik on pihlaka C-vitamiini sisaldus (200 mg%), leidub veel P-vitamiini (2600 mg%), K-vitamiini, orgaanilisi happeid (kuni 3%), suhkruid (kuni 8%), pektiine, flavonoide, parkaineid, eeterlikke õlisid. Suhkruist leidub enim sorboosi (25%) ja mikroelementidest mangaani, rauda, vaske, ka fosforit ja räni. Pihlakamarja seemned sisaldavad ka kiiritus- ja röntgenikahjustuste vastu toimeainet - amügdaliini. Marjades on ained, mis on mikroobide ja bakterivastase toimega, säilivad hästi ja aitavad ka teistel toiduainetel käärimisprotsessi ära hoida. Ka lehed on väärtuslikud, sisaldades C-vitamiini (108 mg%) ja karotiini (35 mg%).

Pihlakas ravimina

Loomad kosusid, kui nende söögi sisse segati pihlakaid. Kanad hakkasid virgalt munele, kui sõid kuivatatud pihlakamarju. Ka sai lindude liha sellest hoopis meeldivama maitse.

Pihlakamarjad on head hüpertoonia, neerukivide, soolegaaside, ateroskleroosi, mao alahappesuse ja lümfinäärmete põletiku puhul. Tuntud on pihlakamarjad vee ajatina, süües 2 korda päevas 10 marja korraga, niiviisi 2-3 kuud.

Pihlakas leiduv pektiin ja parkained pidurdavad süsivesikute käärimist. Marjad on ühed tugevamad sooltes tekkinud mürkainete sidujad ja normaalse mikrofloora taastajad. Pihlakas leiduv sorbiit toimib kui sapiajati, veres langeb kolesterooli sisaldus. Pihlaka sorbiit on kerge kõhulahtisti, eriti kui kõhukinnisuse põhjuseks on sapiteede haigused.

Rahvameditsiin soovitab pihlakamarju kivitõbede puhul, vere tugevdamiseks, liigse vedeliku eemaldamiseks organismist, hingamiselundite haiguste ja reuma korral. Süües päevas 10 g värskeid marju või targalt valmistatud pihlakahoidist, küllastame organismi vitamiinidega. Sügistalvel süüa neid värskelt 1 supilusikatäis meega paar korda päevas enne sööki. Sama tõhusalt toimib ka mahl. Kuivatatud marjadest tehakse teed. Selleks võetakse 1 spl peenestatud marju 1 kl vee kohta, keedetakse 5 min ja lastakse seista 4 tundi, võib valmistada õhtul ka termosesse ja pruugitakse pool klaasi korraga 2-3 korda päevas. Hästi mõjuvad ka pihlakakeedis, siirup ja toorhoidised. Võib valmistada ka tinktuure ja õlitõmmiseid. Viimaste valmistamiseks võiks marjad eelnevalt purustada ja siis lasta seista tumedas nõus, soojas 2-3 nädalat. Hiljem kurnatult säilitatakse külmkapis ja kasutatakse kui ravimit või kui maitseainet.

Ülihappesusest tingitud haavandtõve korral peaks pihlakamarjadest hoiduma. Pihlakamarju võib kombineerida tees teiste ravimtaimedega. Tunnustuse on leidnud segutee kopsupõletiku puhul: 5 osa pihlamarju, 5 osa kibuvitsamarju, 3 osa võilillejuuri, 7 osa raudrohtu ja 2 osa viirpuumarju.

Teesegu hüpertoonia ja ateroskleroosi raviks: 1 osa pihlamarju, 1 osa võilillejuuri, 1 osa humalakäbisid, 1 osa kaselehti. Teesegu soolespasmide korral: 4 osa pihlamarju, 2 osa palderjanijuurt, 3 osa piparmündi ürti, 3 osa tilliseemneid.

Pihlamarjad toidu- ja maitseainena

Konserveerimine on siin olulisim. Toorelt tuleks kasutada eeskätt kui lisandit liharoogade juurde, seejuures tuleks eelnevalt ööpäev hoida külmutuses. Toorhoidisena (ka mahl) on kasutusel kui maitseaine. Sobib kastmete ja hautiste valmistamisel, magustoitudes värvikuse ja meeldiva aroomi andmiseks. Siirupit lisatakse ohtralt küpsetistesse ja magustoitudesse. Värske kobarana (sügavkülmutatult) sobib garneerida torte ja kooke. Konserveerimiseks sobib kasutada ka iseseisva või õuntega. Populaarne on pihlakaželee, -mahl, -siirup, -püree, -kompott, -moos.

Pihlakamahl

Vältimaks mahla kadu pesta pihlakad kobarates. Katkisurutud marjadest (kergelt eelnevalt külmutatud) võiks mahla külmalt pressida. Mahl pastöriseeritakse 80oC juures 20 min ja lisatakse 1 l mahla kohta 200-300g suhkrut. Otstarbekas on valmistada õuntega. Mahla võib kuumutada keedunõus ja valada siis kuumalt purkidesse-pudelitesse õhukindlalt.

Pihlakamarja kibeda maitse kaotamiseks võib neid kuumutada veidi 1%lises keedusoola lahuses (ca 15 min), seejärel nõrutatakse ja valatakse üle puhta keeva veega. Nõrutatud marju kasutatakse kohe keedise või kompoti valmistamiseks. Mõttekas on kobaraid ka marineerida (koos paradiisiõunte või ebaküdooniaga). Selleks eelnevalt marju leotada ööpäev külmas vees, väheneb mõru maitse.

Moosi valmistamiseks hoida eelnevalt marju ööpäev sügavkülmas. Marjad keedetakse eelnevalt katki ja lisatakse seejärel suhkur. Siirupisse keema asetatud marjad tõmbuvad krupsu ja muutuvad kõvaks. Võib valmistada ka teravamaitselist kastet ja ketšupit. Ärme unustame valmistamast ka arooniaäädikat.

Pihlakas sobib purki ka salatina iseseisvalt või õunte, pohladega. Siis surutakse marjad eelnevalt katki suhkruga. Keedetakse tasasel tulel 30 min. Maitsestada lõpus apelsinikoore või mahlaga. Purkidesse valatud salat suletakse õhukindlalt. Salat on ideaalne külma prae ja ulukiroogade juurde.

Pihlamari sobib nagu iga teine mari putrudesse, suppidesse ja praadidesse (uluki- ja lambaliha hautistesse).

Pihlaka-rukkijahupuder

1 liiter vett, 1 1/2 kl rukkijahu, 1 tl soola, 1-1 1/2 kl pihlamoosi või eelnevalt keedetud marju.

Süüakse piima, kohvikoore või hapukoorega.

Pihlaka-riisisupp

2 liitrit vett, 1/2 tl soola, 2 kl pihlakaid, 1 kl suhkrut, 1/2 kl rosinaid, 1/3 kl riisi.

Pihlakad surutakse eelnevalt katki ja siis keedetakse kõik koos kuni riis on pehme.

 

Allikas: Terviseleht, Aive Luigela

Joomla SEF URLs by Artio

Tervist ja elustiili puudutavad küsimused on need, mis Elustiili & vaba aja kategoorias käsitlemist leiavad. Siit leiate nõuandeid enda tervise eest hoole kandmisest, toitumisest, rahvameditsiinist, hobidest ning hea tervise...

Loe edasi

Säästva elustiili portaal Bioneer.ee on koostanud mahuka ja põhjaliku prügi sorteerimise juhendi.   Lae juhend alla siit.

Loe edasi

On palju haigusi, mida on võimalik teesegudega leevendada. Fütoteraapia algab taimede korjamisega. Võib-olla vanad ja teada tõed, aga ikkagi tuleks üle korrata. Taimi tuleks korjata kuiva ilmaga, pärast...

Loe edasi

Kõik antud kategooria artiklid

  • Rahvameditsiin
    • Aedsalvei

      Üks legendaarsemaid maitsetaimi on salvei. Vanade roomlaste ütlus: miks peaks inimene surema, kui ta aias kasvab salvei? Kehtib ka meie päevil. Keskajal usuti, et tass salveiteed suurendab sümpaatiat ja armastust inimeste vahel. Aedsalvei, mida tarvitatakse maitse- ja ravimtaimena, pärineb Vahemeremaadest. Salveid tuntakse 500 eri liiki, nende hulgas on palju ka dekoratiivtaimi. Meie tingimustes kasvab salvei hästi päikesepaistelises heas mullas, kuid talveks tuleb korralikult kinni katta või...

    • Aroonia alandab vererõhku

      Aroonia on teiste taimede hulgas väljapaistev oma suure P-vitamiini ja joodi kontsentratsiooni poolest. Marjad sisaldavad ka C-, A- ja vähesel määral B2-vitamiini. Arooniat soovitatakse kui vitamiini allikat ja õhupuhastajat, sest ta eritab fütontsiide. Aroonia marjadel, kui neid hoida jääkapis või külmutatult, on vitamiinikaod minimaalsed. Hoides õhukese kihina pimedas ja jahedas paigas, mille temperatuur on +5oC, säilivad arooniamarjad värskena isegi paar kuud. Raviomadused on värsketel viljadel...

    • Aspiriin marjades

      Üks aspiriinitablett päevas võib ära hoida käigud kardioloogi juurde - nii kaitseb ta südant. Kuid mida me teame aspiriinitaolistest ainetest, mida nimetatakse salitsülaatideks, toidus? Salitsülaadid, mida kasutatakse aspiriini valmistamiseks, esinevad looduslikult mõnedes puuviljades, vürtsides ja mujal toidus. Kuna aspiriin aitab ära hoida südameatakke, tundsid uurijad huvi, kas salitsülaadid meie toidus võivad ka neid takistada. Nad leidsid sõltuvuse 10aastast perioodi vaadeldes - alates...

    • Harilik lodjapuu toiduks ja terviseks

      Elias Lönnrot kirjutas lodjapuu kohta: "Võsa piibuvarreks, puu töövahendiks. Vilju söövad püü ning teised linnud; neist valmistatakse nii äädikat kui ka põletatud viina. Külmunult kaotab oma paha maitse ning kõlbab inimestel jahuga segatult ja leivaks valmistatult süüa. Taime kasutatakse ka värvimiseks." Lodjapuu kasvab puisniitudel, sega- ja lodumetsades, ilutaimena ka aedades ja parkides. Aedades kasvatatakse sageli lodjapuu keraõisikulist vormi, nn lumepalli. Lodjapuu on põõsas või umbes 5...

    • Hobukastan

      Need, kellel on nõrgad veenid, muutub lühiajalinegi seismine vaevaliseks. Hobukastani viljad ehk rahvasuus kastanimunad sisaldavad ainet, mis leevendab seda vaevust. 1966.a avaldas Inglise ajakiri Lancet Heidelbergi ülikooli kliiniku uurimuse tulemuse kastanimunade ravitoime kohta. Katsetati 240 veenihaigega. 12 nädala jooksul said haiged iga päev hobukastani ekstrakti tablette. Märgati, et veenide volüümid vähenesid jalgadel. Ravimi toime oli sarnane vastavaotstarbeliste ravisukkade omale....

    • Jõhvikas leevendab tervisehädasid

      Jõhvikad ehk kuremarjad on kõige väärtuslikumad täisvalminult, oktoobris korjatuna. Pooltoorena korjatult ja järelvalmima jäetult on nende väärtus madal. Marjad sisaldavad kuni 10% suhkruid, orgaanilisi happeid, C- ja K-vitamiini, pektiin- ja parkaineid, mikroelemente, karotiini jm. Jõhvikad seisavad hästi külmutatult või külmas keedetud vees. Neljakraadises vees säilib marja väärtosa poole aasta vältel, läbi paksu marjamahla pestakse välja vaid teisejärgulisi olluseid, samuti saab neid hoida...

    • Kuusevaik loodusravis

      Meie esivanemad hindasid tõhusa loodusliku ravivahendina kuusevaiku. Orgaanilistest ühenditest langeb kuusevaigus enamus (50...70%) vaikainetele, tunduvalt vähem leidub tärpentini, alkohole ja eeterlikke õlisid, mineraalühenditest on vaigus rohkesti vett ning mitmesuguseid sooli. Puiduvaikude värvus muutub helekollasest tumepruunini, olekult on nad kas kleepjad vedelikud või tahked ained. Vaikudel puudub kindel sulamistemperatuur. Näiteks kuusevaigud sulavad temperatuurivahemikus 90...100 o C....

    • Küüslauk

      Meie rahvameditsiin tunnistab küüslauku kui üldise enesetunde parandajat, südame tugevdajat, vererõhu korrastajat ning soolte tegevuse parandajat. Küüslauguga ravitakse hingamiselundeid, podagrat, pahaloomulist kasvajat jne. Küüslaugu väärtomadusi tunnistab teadusmeditsiin kui immuunsüsteemi tugevdajat, hormonaalsüsteemi parandajat, antibakteriaalset toimet, kasvajatevastast toimet jne. Küüslauk kuulub tugevate maitseköögiviljade hulka ja eestlane on teda toidus ikka kasutanud...

    • Küüslauk kui väärtuslik tervisetugevdaja

      Sügisest kevadeni oleme pahatihti külmetushaigustega kimpus. Sageli leiab sellistel puhkudel abi küüslaugust. Küüslauk sisaldab rohkesti eeterlikke õlisid ja bakterivastaseid toimeaineid. Turul saadaolevates küüslaugutablettides puudub küüslaugu peamine toimeaine – allitsiin. Seetõttu on parem tarvitada värsket küüslauku või küüslaugutinktuuri. Küüslaugutinktuur Haki umbes 250g küüslauguküüsi Vala peale 1l viina Hoia 1-2 nädalat soojas toas, pudelit aeg-ajalt loksutades. Kurna tinktuur teise...

    • Küüslauk ravib 47 haigust

      Küüslaugu kodumaaks peetakse Indiat, kus seda ravim- ja toidutaime kasutatakse 47 haiguse raviks, alates pahaloomuliste kasvajatega ja lõpetades nohuga. Vanad kreeklased nimetasid küüslauku haisvaks roosiks ja rõhutasid tema tähtsust mehe mehisuse säilitajana. Saksamaal ja Siberis on peetud küüslauku üheks tõhusamaks düsenteeria- ja tüüfusetekitajate eemalepeletajaks. Hiinas raviti küüslauguga hingamiselundite, südame- ja vereringehaigusi, seedeelundite ja menstruatsioonihäireid. Venemaal peeti...

    • Laps ja külmetushaigused

      Sageli suhtutakse haiguste korral lastesse kui väikestesse täiskasvanutesse. Külmetumisel antakse neile samu ravimeid, mida täiskasvanud ise harjunud kasutama või mida ise kunagi tarvitanud. Kui tegemist on kuuma meepiima, pärnaõite vm taolisega, pole kahju karta. Paraku on meil registreeritud ravimeist vaid viiendik tunnistatud sobivaiks ka lastele. On ju moodsad ravimid läbinud kallid ja keerulised ohutust tõestavad katsetused. Kuna lasteravimite testimine on palju kulukam, siis on enamus...

    • Laukude pere toob tervist

      Laukude (Allium) perekonda kuuluvad mitmeaastased risttolmlejad rohttaimed liilialiste sugukonnast. Neil on lihtne (harilik sibul, porrulauk) või liitunud sibul (küüslauk, pärlsibul). Kõigil laukudel on tugev, väävlit sisaldavatest eeterlikest õlidest johtuv spetsiifiline lõhn ja glükosiidide rohkusest tulenev kibe maitse. Laukude tugevat bakteritsiidsust seostatakse alliini toimega, pisaraid kutsub esile S-propenüülsulfohape. Enamik lauke sisaldab rohkesti C-vitamiini. Lauke kasutati...

    • Looduslike vahenditega nohu vastu

      Talve saabumisel hakkab kimbutama nohu. Ravimata nohu võib tekitada mitmesuguseid tervisehäireid, seetõttu tuleks valida ravimeid, mis ei kõrvalda ainult turset, vaid ravivad ka nina limanahka. Enamasti on tegemist nn infektsioosse nohuga, mida tekitavad viirused või bakterid ning sellega ollakse kõige sagedamini hädas külma-niiske ilmaga. Kuidas tekib infektsioosne nohu? Viiruse või bakteri sattumisel nina limanahale tekib põletik, nina limanahk paisub, veresooned laienevad ning eraldub...

    • Looduslikud õliravimid

      Looduslik õliravimeetod aitab tugevdada immuunsüsteemi ja haiguskoldeid organismis ennetada. Raviõli saab edukalt valmistada ka kodus.Õliravis kasutatakse kahte sorti õlisid: aroomiteraapilisi ja raviürtidel põhinevaid. Iga poest ostetud toiduõli raviõliks ei sobi, küll aga leidub aroomipoes ja apteegis linaseemneõli, kalamaksaõli, sojaõli, Kreeka pähkli õli ja datliõli, mida võib kasutada nii sees- kui välispidiselt. Igale raviõlile võib ürte või muid lisandeid soovi korral ise juurde panna.   Raviõli...

    • Maitsetaimed rahustavad, tõstavad söögiisu..

      Fütoteraapias, s.o taimravis kasutatakse enamasti mitme taime segust valmistatud teesid, tinktuure, hautisi vm ravimvorme. Söögiisu aitab tõsta nt koirohi, ainevahetust ergutab aed- ja haraputk, rasva ainevahetust soodustavad iisop ja tüümian, millest teeme juttu eraldi iga taime puhul. Soolavaese või -vaba dieedi puhul on sobivaimad piparrohi, majoraan, basiilik, tüümian. Hästi sobivad ka seller ja till, eriti nende seemned. Seedehäiretel on head piparmünt ja salvei, puhituse korral köömen,...

    • Mesi - ravim ja maius ühes purgis

      Mett jahiti ja tarvitati juba ürgajal. Manalarännakule kaasa pandud vilja- ja kullaanumate kõrval seisid Egiptuse ülikute hauakambrites ka meepotid. Taruvaik oli ammustel aegadel muumiate balsameerimisel asendamatu. Vaha, õietolmu, mesilasmürki ja mesilasema toitepiima on osatud kasutada ja hinnata aastatuhandeid. Ka Eestis tegeldi mesindusega juba muinasajal. Tänapäeval on mesiniku amet haruldane, hea mesi otsitud ja kallis. Sadu aastaid oli mesi inimestele ainsaks kättesaadavaks magusaks...

    • Mesi ja tervis

      Geoloogide andmeil elasid mesilased maal juba miljoneid aastaid tagasi. Mesilane kodustati arvatavasti V-III aastatuhandel e.m.a. Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesele põhitoidus. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda on tarvitatud värskelt, kuid kasutatud ka viina, likööri, siirupi, äädika jt valmistamiseks. Kondiitritoodetesse lisatakse mett magusa maitse ja aromaatsuse...

    • Mesi on elurohi

      Mesi on kõrge väärtusega, magusatest toiduainetest parim. Mees olevatest suhkrutest umbes 90% on lihtsuhkrud, seetõttu omastab organism mett kergesti. Ta soodustab rasvade kasutamist ja väldib kahjulikke ðlakkide teket. Mee söömine ei koorma organismi seedenäärmeid nagu suhkru söömine. Mee tarbimisel ei teki luude hõrenemise ja hammaste lagunemise ohtu, mis on suhkru puhul tõenäoline. Inimesed, kes pidevalt tarvitavad mett, on tugevad, reipad ja vähem vastuvõtlikud haigustele. Mesi on...

    • Mesilasvahal on mitu palet

      Augustis on võimalik nautida kärjemett. Tavaliselt pööravad inimesed tähelepanu vaid meele, võttes vahast kärgi kui kohustuslikku pakendit. Tegelikult koosneb mesilasvaha paljudest inimesele kasulikest ühenditest. Kodumesilaste "vahatööstus" paikneb tagakeha alaküljel. Seal on heledad laigud, mida nimetatakse vahapeegliteks. Vahanäärmed on ainult töömesilastel, kuid nendegi vahasünteesi võimetel on piirid. Sünteesitud vaha voolab läbi pooride ja hangub vahapeeglite taskutes plaatidena....

    • Metsmaasikad

      Maailmas tuntakse umbes 50 liiki maasikaid, Eestis leidub metsikult kasvavaid maasikaliike kolm: metsmaasikas, muulukas ja kõrge maasikas. Metsmaasikas on meil väga tavaline taim. Aedmaasikaga võrreldes on nii metsmaasika viljad tugevama maitse ja lõhnaga, erinevusi on ka biokeemilises koostises. Metsiku suguvenna viljades on rohkem orgaanilisi happeid, pektiin-, mineraal-, aroom-, park- ning värvaineid. Vaatamata viljade väiksusele on metsmaasikas rohkesti ka mitmeid bioaktiivseid aineid. See...

    • Päevalill

      Ravimtaimena kasutatakse päevalille keelõisi, lehti ja valminud seemneid. Lehtedes on karotiini, valku, flavonoide ja orgaanilisi happeid, õites on flavoonglükosiide, antotsüaane, koliini, betaiini, mõruainet, fenoolkarboksüülhapet ja alkohole. Seemnetes on rasvõli, valke, süsivesikuid, parkaineid, karotinoide, sidrun- ja viinhapet. Päevalillepreparaadid lõdvestavad siseelundite silelihaseid, alandavad kehatemperatuuri, äratavad isu ja neil on rögalahtistav toime. Neid kasutatakse malaaria ja...

    • Pihlakas ravimina

      Pihlakas on põhjamaa suur kingitus, sest ta on siin kõige külmakindlam vitamiinirikaste viljadega puu. Rahvameditsiinis kasutatakse tema õisi ja marju (värskelt, kuivatatult, külmutatult), vähem lehti. Enne marjade kuivatamist oleks marju soovitav hoida õues külma käes 1 ööpäev ja kuivatada seejärel 40-60oC juures praeahjus või kuivatis. Marjad säilitavad raviomadused 2 aastat. Marju korjatakse täisküpsusel, esimeste külmade saabumisel, sest marja maitse muutub külmade tulekul magusamaks,...

    • Põdrakanep

      Ahtaleheline põdrakanep (chamaenerion angustifolium) kasvab raiesmikel, põlendikul, metsasihil, hõredas metsas, metsaservas, nõmmel, kraavikaldal, teeääres ja mujal. Silma hakkab ta pika (kuni 40 cm) roosakaslilla õisikuga. Taim õitseb juunist septembrini. Kui küllaldane õhu- ja mullaniiskus on õieküünla nektariks teinud, on ta mesilastele hea korjetaim. Põdrakanepi mesi on maitsev ja hinnatud. Mitmekülgsete omadustega taime tumerohelised, vahelduva asetusega lehed meenutavad paju omi. Juured on...

    • Punased viinapuulehed aitavad veenilaiendite vastu

      Päev läbi jalgadel seista ja siiski vähe liikuda: see on paljude tänapäeva elukutsete puuduseks. Parimatki kavatsused pärast tööd regulaarselt sporti teha või lihtsalt vabas õhus liikuda takerduvad sageli mugavasse tugitooli teleri ees. Tulemuseks on aga juba noores eas ilmnevad veenilaiendid. Sinakaslilladesse veeniprobleemidessepeaks suhtuma tõsiselt, ja mitte ainult kosmeetilisest, vaid eelkõige just tervislikest põhjustest tulenevalt. Kestev istumine või seismine on veenidele suureks...

    • Ravimtaimed on looduse kingitused

      Keemia võidukäik on tänapäevaks kahandanud rahvameditsiini tarkusi ja loonud head, tugeva toimega ravimid. Kuigi need rohud on efektiivsed, kaasnevad nende tarvitamisega ohud. Näiteks aitavad arstiravimid meil korda teha südame, kuid rohtude kõrvalmõju tõttu võib saada kannatada magu. Siin tulebki appi rahvameditsiin. Kas iga haiguse jaoks on looduses tõepoolest olemas taim? Kindlasti on. Tarvis vaid teada, milline ja just see õige looduses ringi käies üles otsida. Vana tõde on, et parim...

    • Rukkilill ravimtaimena

      Rukkilill, Eesti rahvuslill, kasvab umbrohuna talirukkis ja -nisus, harvemini teistes viljades ja ka jäätmaadel. Rukkilill on igivana ravimtaim. Ravimina kasutatakse täiesti lahti läinud korvõisikut. Peab arvestama, et päikese käes kuivatatult kaotab droog oma väärtuse. Rukkililleõites on antotsüaane, kumariini, glükosiide, saponiine, steriine, valke, parkaineid, karotiini ja C-vitamiini. Rukkilillepreparaatidel on kuse-, sapi- ja higieritust ergutav, palavikku alandav, põletikuvastane,...

    • Saialill

      Saialill pole mitte ilutaim, vaid ka ravim ja maitsetaim. Pole teada täpselt, kus on tema kodumaa, igal juhul levinud taim Hiinas, Ladina-Ameerikas, Kreekas, Brasiilias, Indias ja loomulikult levinud ammugi üle maailma. Ta avab oma õie kõikjal, kus paistab päike. On muutunud ülipopulaarseks rahvameditsiinis. Senised uurimistulemused näitavad, et saialill sisaldab triterpeenglükosiide, lima- ja valkaineid, flavonoide, saponiine, joodi, vitamiinidest karotinoide. Sellise koosluse tõttu on...

    • Salvei ravimtaimena (video)

    • Sidrun ravib haigusi

      Sidrunimahl aitab ära hoida podagrahoogusid. Kui maohappesus lubab, võiks pärast sööki juua ühe värskelt pressitud sidrunimahla klaasi leige veega. Paradontoosi korral tuleks teha suuloputusi värskelt pressitud sidrunimahlaga (minuti jooksul). Sidrunimahl tapab baktereid, hape lahustab hambakivi ja tugevdab igemeid. Reumaatiliste haiguste korral võib määrida valutavaid kohti sidruniõliga - see aitab pidurdada põletikku ja leevendab valu. Samas peaks jooma raviteed sidruniga - võtke segu...

    • Soola kasutamine rahvameditsiinis

      Soola sordid erinevad üksteisest naatriumkloriidi- ja lahustumatute lisandite poolest. Madalama sordi sool sisaldab rohkem lahustumatuid osi. Müügil on aga ka veel jodeeritud sool (vähese joodisisaldusega), mida soovitatakse tarvitada joodivaestes maakohtades. Sellises soolas esineb ühe kilogrammi soola kohta 0,0035 % - 0,0015 % joodi. Jodeeritud sool igapäevase toidulisandina või raviotstarbel (kurgu kuristamine, mähised, vannid jt.) on profülaktiliseks vahendiks kilpnäärme alatalitluse,...

    • Teeme ise õunaäädikat

      Parima ravimi saate õunaäädikast, mis on valmistatud tervetest õuntest, siis on koosluses rikkalikult kaaliumi, kaltsiumi, joodi jt mineraalaineid ning vitamiine. Õunaäädika valmistusviise on mitu, annan neist ühe. Vahenditeks võtke suur nõu (klaasist, savist jm, mitte metallist), köögiviljapurusti (köögikombain), nuga, taldrik, marli. Parima maitsega äädikas saadakse hilissügisestest õuntest — need sisaldavad palju suhkrut. Õunapudrule valatakse leige vesi (0,5 l vett 0,4 kg õunapudru). Nõud...

    • Üheksavägine aitab mitme häda vastu (video)

    • Vaarika raviomadused

      Ravimina kasutatakse vilju ja lehti, mõnikord ka juuri. Korjatud vaarikamarju närvutamist päikese käes kuivatatakse neid edasi õhukese kihina laiali laotatult või kuivatis temperatuuril 50-60oC. Lehti kuivatatakse varikatuse all ja varred pestakse puhtaks ning kuivatatakse samamoodi kui marju. Vaarikamarjades on suhkrut, orgaanilisi happeid, B-grupi vitamiine, eeterlikku õli, pektiine, park- ja värvaineid, karotiine, vase-, raua- ja kaaliumisooli, katehhiini, flavonoide ja antotsüaane....

    • Valmistame ise - salvid, tinktuurid ja teed

      On palju haigusi, mida on võimalik teesegudega leevendada. Fütoteraapia algab taimede korjamisega. Võib-olla vanad ja teada tõed, aga ikkagi tuleks üle korrata. Taimi tuleks korjata kuiva ilmaga, pärast keskpäeva, koguses, mis on võimalik korraga ära kuivatada. Ei tohi korjata tolmuseid, värvust muutnud taimi, maanteedest lähemal kui 500 m. Korjaja peab teadma, milleks ta mingit taime korjab. Kuivatamine peab toimuma varjus, tuuletõmbelises kohas. Korjamise aeg: Õied - vahetult pärast...

    • Varemerohi kui väärtuslik taim (video)

    • Võrsemesi köha vastu

      Kui kevad nii kaugel, et kuuseokste tipus helerohelised võrsed, näpista mõnede vähemväärtuslike kuusekeste (täisväärtuslikest on kahju) küljest ca kilogramm värskeid võrseid. Loputa need kiiresti kuuma, siis külma veega. Tõsta potti, lisa külma vett nii, et võrsed oleks napilt kaetud. Vajutiseks võid panna potist väiksema läbimõõduga taldriku, sest võrsed kipuvad vee peale kerkima. Keeda tasasel tulel, kuni okkad peaaegu värvituks muutunud. Kalla kogu kraam ööks linasele rätile nõrguma....