Mida ja kuidas idandada?
Idudest saab meie organism täisväärtuslikku ja vitamiinirikast toitu ning Iiudes sisalduv energia on eriti kasulik pimedal talveajal.
Idandamiseks sobivad kemikaalidega töötlemata seemned. Näiteks: mungoa, aedoa, läätse, lutserni, kõrvitsa, päevalille, salati, rukola, redise, jt. seemned. Samuti võib idandada teravilja. Näiteks: maisi, nisu, tatart, kaera ja rukist.
Mägiaia rajamine

Mandlikoogi jaoks valmistatakse kõigepealt ümar mullahunnik. Siis valitakse saadaolevaid lubjakivitükkidest need kõige teravamad ja laotakse mullahunnikule, tipud taeva poole. Tulemus näeb välja nagu okassiga või mandlitega kaunistatud kook.
Koera haud erineb mandlikoogist selle poolest, et kivid asetatakse püsti turritamise asemel lamavasse asendisse. Tulemuseks on kalmu meenutav rajatis.
Saatana kivirünka jaoks võetakse 100 või 1000 kärutäit puhtaid kandilisi kivikamakaid ja kuhjatakse need üheks suureks hunnikuks. Kivide vahele istutatakse taimi. Farreri meelest oli juba ainuüksi mõte tulevasele segadusele õõvastav.
Aga milline on siis õige viis kivide paigutamiseks ja kuidas luua kaunis kiviktaimla, mis jätaks samas loomuliku mulje? Oma soovitusi jagas Aiaklubi "Kiviktaimla" õppepäevadel Kivi-Lillemäe talu mägiaia looja Ahto Ruut.
Tema loodud aia kohta tuleb kasutada mõistet "mägiaed", kuna meil nii levinud mõiste "kiviktaimla" all mõeldakse igasugust lillepeenart, mille kujundusse kuuluvad kivid, kas astangutena päiksepaistelisel nõlval või traditsiooniline lillepeenar, kus suuremad kivid toetavad kõrgeid püsililli. Kasvatatakse ka alpitaimi, kuid enamasti ei vasta need kiviktaimlad mäestikutaimede nõudmistele.
"Mägiaed" võiks meil tähistada suuremat kompleksi ning "mägitaimla" ja "mägipeenar" väiksema rajatise kohta, kus kasvatatakse alpitaimi.
Mägiaia rajamisel soovitab Ahto Ruut meeles pidada, et
* asukoht peab olema valges, vabalt liikuva õhuga kohas ja suurtest näljastest-janustest puudest eemal;
* kivid tuleb valida võimalikult suured, siis jääb tulemus usutavam. Paas ja põllukivi on soovitav grupeerida, siis ei jää pilt silmale liiga kirju ja hapu- ning lubjalembesi taimi on kergem hiljem paigutada. Suured kivid süvista 1/3, veel parem 2/3 ulatuses maasse;
* enne rajamist tuleb aluspinnas umbrohust piinliku täpsusega puhastada. Parima tulemuse annavad glüfosaati sisaldavad herbitsiidid. Enamikule umbrohtudest piisab 1 pritsimiskorrast, vajadusel korratakse töötlust. Naati sisaldavat pinnast on mõistlik pritsida veel teiselgi aastal, ta on väga visa hingega. Osja sisaldavale pinnasele Ahto Ruut kiviktaimlat rajada ei soovita, seda umbrohtu on tavaliselt võimatu hävitada;
* drenaaži kasuta kindlasti savikal pinnasel, pehmel liival pole seda vaja. Drenaažikihiks sobib jäme killustik vms., kindlasti jälgi, et lubjalembesed taimed saaksid paekivist, hapulembesed aga graniit- või põllukivikillustikku! Kihi paksus võib olla 10-20 cm, olenevalt aluspinnasest. Drenaažikiht kaetakse kihi või isegi kahe kihi tugeva peenravaiba või filterkangaga, et ta ei seguneks mullaga ega ummistuks;
* alpitaimed tahavad head kasvpinnast, see peab olema ühtlaselt niiske ja savikas, kuid mitte liiga rammus õhurikas muld. Mullaretsepte on palju, universaalse mulla saad siis, kui segad kokku võrdsetes osades kohalikku viljakat aiamulda, head komposti või neutraliseeritud turvast ja kivioolust nagu jäme liiv, kruus, killustik jne. 30 cm paksusest mullakihist piisab enamikule alpitaimedest;
* vastupidiselt levinud arvamusele vajavad alpitaimed ka põuaga kastmist, väetamist, rohimist ja talvel katmist. Siin ei saa täpsemaid juhiseid anda, eelkõige tuleb oma taimi jälgida ja uurida nende kasvunõudeid.
Väetada võib kevadel mõne lämmastikuvähese, fosforit sisaldava üldväetisega, häid tulemusi on andnud Kemira Marjaväetis. Aeg-ajalt peab taimedele lisama ka mulda, kasvades kulutavad taimed mulla huumusaineid ja muld vajub kokku. Rohimine on samuti tähtis, sest paljud alpitaimed ei kannata mingit konkurentsi. Talvel kaetakse mitmed taimed meie lumeta talvede tõttu kuuseokstega, mõned ka koguneva niiskuse ning selle jäätumise eest klaastahvlitega;
* taimede ümber ja peenardele laotatud 2-5 cm paksune killustikumultš kaitseb mulda kuivamise eest ning kergendab mägiaia hooldust.
Mis puutub taimede valikusse ja konkreetsesse kujundusse, siis siin on igaühel vabad käed! Tehke oma aeda selline kiviktaimla või mägiaed nagu ise tahate. Enne käige aga Eestimaal või välismaal ringi ja vaadake, mida teised on oma aeda loonud ja kuidas selle kujundanud, sealt saate parimad ideed oma kiviktaimla loomiseks!
Allikas: Aiavihik nr.7 "Mägiaed. Kiviktaimla"
10 viisi kuidas suurendada kodu energiasäästlikkust
Kas Teile on tundunud, et elektriarved on võrreldes aasta taguse ajaga suuremad kui praegu? See muutus võib olla tingitud elektrihinna tõusust, Teie harjumuste muutumisest või hoopis seadmete regulaarse hoolduse puudumisest. Kasvavate energiahindade tõttu on energiasäästule tähelepanu pööramine muutumas järjest olulisemaks. Järgnevalt vaatame kümmet lihtsat viisi, kuidas muuta enda kodu väikese vaeva ning mõningate harjumuste muutmisega energiasäästlikumaks.
Loe edasi: 10 viisi kuidas suurendada kodu energiasäästlikkust
Ruumikujundus tapeedi abil
Tihti piisab toale uue näo andmiseks vaid tapeedivahetusest, millega saab igaüks omal käel hakkama ning võimalusi erinevate lõpptulemuste saavutamiseks on lõputult.
Esmaseks ja olulisimaks teguriks tapeedi valikul on loomulikult isiklik maitse, kuid lisaks sellele tasub enne lõpliku otsuse langetamist järele mõelda, millist atmosfääri tapeedi abil luua soovitakse. Erinevatel värvidel ja mustritel on inimese psüühikale erinev mõju ning leidub põnevaid võtteid ja nippe, mis aitavad kerge vaevaga soovitud tulemust saavutada.
Väikestes ruumides on mõistlik kasutada heledaid tapeete, mis muudavad ruumi visuaalselt suuremaks, samas kui suured ruumid muutuvad hubasemaks tumedate tapeetide abil.
• Kasutades pikiseintel tumedaid ja otsaseinal ning põrandal heledaid toone, muutub ruum visuaalselt sügavamaks. Sama tulemuse loob ka seina keskel jooksev porte.
• Kõrgust annavad ruumile juurde püst-triibuline tapeet ning vahetult lae alla paigaldatud porte.
• Oluline on arvestada ka loomuliku valguse hulgaga ruumis. Varjulistes tubades on mõistlik kasutada erksamaid päikeselisi toone või sooja varjundiga pooltoone. Päikesepaistelistes tubades muutuvad erksavärvilised tapeedid veel intensiivsemaks, seega peaks neisse tubadesse valima heledamad ja jahedamad toonid.
• Kindlasti peaks arvestama ka juba olemasolevate sisustuselementide ja mööbliga. Hele mööbel pääseb paremini esile tumeda tapeedi taustal ja vastupidi. Kui ruumi seintel on palju pilte, sobib seinale kas struktuur- või tekstiiltapeet.
• Eelnevat silmas pidades on kindlasti oluline enne lõpliku valiku tegemist vaadelda tapeedi näidiseid ka koduses valguses ja sisustuse taustal.
• Eriliste efektide loomiseks tapeedi abil võib katsetada näiteks toa lae tapetseerimise või põranda tapeediga katmisega ( viimasel juhul tuleb tapeedi pind kindlasti katta kulumist takistava lakikihiga).
• Kataloogist tapeedinäidise vaatamisel tuleks kataloog tõsta püstiasendisse, eriti läikivate tapeetide puhul, kuna valgus võib tapeedi pinnal väga erinevalt mängida ning lõpptulemus jääda ettekujutatust sootuks erinev.
Kallimate disaintapeetidega ei pea katma tervet seina, vaid neid võib kasutada ka huvitava aktsendina näiteks värvitud seintega ruumides või üksikute paanidena ühevärviliste paanide vahel.
Käesolevad nõuanded on avaldatud Lincona põrandakeskuse lahkel loal.
Näpunäiteid maalritöid teostava firma palkamiseks
Värvimistööd on ühed populaarsemad kodu värskendamise tööd, mida koduomanikud otsustavad ise teha. Mõnikord võib juhtuda, et töö osutub oodatust keerulisemaks ning olete sunnitud palkama maalritöid teostava firma. Sõltumata selles, kas planeerite maalrid palgata sise-või välitöödeks, säästab professionaalide palkamine tublisti Teie aega ja energiat.
Enne mõne töövõtjaga lepingu sõlmimist on mõned punktid, millele peaksite tähelepanu pöörama:
- Kui kaua on firma antud alal tegutsenud. Sõlmi leping töövõtjaga, kes on turul tegutsenud vähemalt 2-3 aastat.
- Kas töövõtjal on kogemustega maalrid? Veendu, et ettevõttes töötavad kvalifitseeritud maalrid. Küsi töövõtjalt missugune kvalifikatsioon tema töölistel on.
- Uuri kas töövõtjal on ka kindlustus, kaitsmaks töövõtjat ja tema töötajaid.
- Missuguseid töid on töövõtja võimeline teostama? Korraliku tulemuse saate vaid siis kui tööde teostamisel pööratakse suurt tähelepanu ka ettevalmistusele. Töö kvaliteet on alles tööde lõppedes näha, olgu see siis hea või halb.
- Kas töövõtjal on ette näidata ka teostatud tööde loetelu. Kui see on olemas, siis uurige varasemalt klientidelt nende rahulolu.
- Kas töövõtja jagab teile soovitusi nii materjalide kui ka viimistlustehnikate kohta? Kvalifitseeritud töövõtjad hoiavad end kursis viimaste trendidega nii materjalide kui ka töövõtete osas.
- Veendu, et kõik saaks paberile kirja.
- Kui palju see töö teile maksma läheb? Kõige odavam hind ei tohiks olla teie valikukriteeriumiks. Te ju soovite kedagi, kel on kogemused ja head töölised. Kõige odavama hinna pakkuja ei pruugi vastata Teie ootustele. Hind peaks olema konkurentsivõimeline ning kindlasti ärge lähtuge üksnes hinnast, vaid vaadake ikka üldpilti. Võite tööde teostamiseks palgata ka kogemustega ehitustudengeid, ent esmalt veenduge, et nad ikka teavad, mida nad tegema hakkavad.
Patjade puhastamine
Patjade puhastamine on asi, mida valdav enamus meist unustab regulaarselt teha, eeldades, et padjapüür kaitseb patja mustuse eest. See on väärarusaam. Teie padjad määrduvad higiga, pinnale koguneb surnud nahk ning elutsevad tolmulestad ja teised ebameeldivad elukad. Seetõttu on oluline, et puhastaksite patju regulaarselt.
Järgige siin artiklis antud lihtsaid näpunäiteid ning hoidke kutsumata külalised patjadest eemal.
1. Samm: lugege kasutusjuhiseid
Patjadel on alati küljes infosilt, kus on kirjas viisid nende hooldamiseks. Enne valiku tegemist keemilise puhastuse ja masinpesu vahel, tutvu hooldusjuhisega.
2. Samm: keemiline puhastus või pesemine
Kui instruktsioonide kohaselt võite patja puhastada üksnes keemilises puhastuses, siis ärge üritage seda pesta. See rikub Teie padja.
3. samm: masinpesu või käsipesu
Kui kavatsete enda patja pesta pesumasinas, siis peske seda eraldi. Patju peab alati pesema üksnes õrna pesuprogrammiga. Nii võite kindel olla, et padi ei lähe vormist välja.
Patjadel on erinev täidis ja seetõttu kasutage parima tulemuse saamiseks seepi ning võimalusel vältige pesupulbrit. Vedelseep on enamasti parim valik. Pärast pesutsükli lõppu laske masinal teha 2-3 loputustsüklit, kindlustamaks seebi täielikku väljaloputamist. Laske masinal korrata paar korda ka tsentrifuugimisprotsessi, tagamaks maksimaalset vee eraldamist.
Juhul kui pesete patju käsitsi, siis täitke kauss sooja veega, lisage vedelseepi ning paar tilka pesupleegitajat. Kastke padi täielikult vette ning jätke umbes tunniks likku. Seejärel väänake patja paar korda ning loputage jooksva vee all vähemalt 15-20 minutit kuni seep on täielikult välja loputatud. Üleliigsest veest lahtisaamiseks pange padi tasasele pinnale nõrguma.
4. samm: kuivatamine
Sõltumata sellest, kas pesete patju käsitsi või masinaga, peate enne kasutamist veenduma, et padi on täielikult kuiv.
Kui kasutate kuivatamiseks pesukuivatit, siis võtke tsükli jooksul padi paar korda välja ning kloppige kohevaks. Kindluse mõttes kuivatage patja kaks korda. Ärge pange teisi esemeid koos padjaga kuivatisse.
Pärast kuivatamist kloppige padi kohevaks ning jätke enne kasutamist päevaks või paariks tuppa kuivama. Nii saate kindel olla, et padi on täielikult kuiv ning kasutamiseks valmis.
Värvide kasutamine kodu kujunduses
Järgnevalt vaatame kuidas kasutada värve ning missugused on põhimõtted värvide kasutamisel. Loodame, et saate siit inspiratsiooni ning kasutate värve julgemalt enda kodu kujundamisel.
Värvi valikul võtke esmalt arvesse ruumi domineerivaid elemente nagu ahi, kamin või plaaditud põrand. Lisaks mõtle ka väljapoole ruumi. Mis värvid paistavad aknast: linnakeskkonnas võib tooni anda tellistest või betoonist kõrvalmaja, ent maal vaheldub pilt aastaaegade vahetumisega.
Juhul kui Te ei pea arvestama domineerivate elementide ja värvidega, siis mõelge järgmiseks nendele esemetele ruumis, mida te tahate tõeliselt esile tuua. See ei tähenda ilmtingimata seda, et peaksite seinad sama värvi värvima, vaid võite hoopis valida kontrastse, kuid sobiva värvi, mis toob esile armsa tooli või maali.
Värvidest üldiselt rääkides, peaksite arvestama sellega, et suurel pinnal mõjuvad nad intensiivsemalt kui värvipoest saadavatel värvikaartidel. Tärkava rukki roheline mõjub seinal oluliselt paremini kui väikesel värvikaardil.
Olles katnud seina värviga, mõjub see justkui väljavoolavalt ning piltlikult värvib ka teised ruumielemendid seda värvi. Värvi mõju ruumile võite proovida heledates toonides värvitud ruumis, võttes valge paberi ja vaadates seda loomulikus valguses. Paber ei tundu valge, vaid kergelt ruumi seinte värvi olevat, sest valgus peegeldub seintelt.
Valge on alati turvaline valik, millega naljalt alt minna ei saa. Valge puhul saab kasutada selle erinevaid varjundeid ning kui planeerite enda kodu müüa ning tahate sellele enne värske ilme anda, siis valige selleks värviks valge.
Samas, kui Teil tekib mõte, et katsetaks midagi põnevat, siis võtke kuldne, punane, sinine või hoopis rahustav roheline!
Värvide kasutamise juures on hea see, et nende abil on ruumi väljanägemist võimalik muuta. Ilmselt teate, et värvides väikese ruumi heledates toonides, paistab see suuremana, ent kas teadsite ka seda, et kitsas ruum paistab laiem kui värvite lühemad seinad tumedaks ja pikemad seinad heledaks? Kui soovite suurele ruumile lisada rohkem intiimsust, siis kasutage punaseid, kuldseid ja pruune toone.
Kui Teil on teada missuguse värviga seinu värvima hakkate, siis minge värvipoodi ja küsige sealt maksimaalselt viis erineva värvi kaarti. Kuna igal kaardil on mitu erinevat tooni, siis on teil valikuvõimalusi juba piisavalt.
Koju minnes pane värvikaardid seinale ning vaadake kuidas nad mõjuvad päeva erinevatel aegadel ja erinevates seintes.
Pärast valikute tegemist laske poes segada maksimaalselt nelja värvi värvinäidised. Ilmselt peate leppima liitriste purkidega, sest meie kaubandusvõrgust ei ole väiksemaid koguseid võimalik osta.
Ülevaate saamiseks peaksite iga tooniga värvima väikese ala vähemalt ühes seinas. See annab teile ülevaate kuidas värv mõjub valguse käes. Värv võib sõltuvalt valgusest tunduda ühes seinas heledam ja teises tumeda.
Ärge tehke värvide valikut kohe. Elage paar päeva nendega ning vaadake kuidas erinevad värvid teile päeva erinevatel aegadel mõjuvad. Mõnepäevane seedimine aitab teil enda valikut kinnistada ning hiljem olete enda valikuga rohkem rahul.
Pärast enda valiku tegemist, minge poodi ja laske värv segada kogu seinapinnale. Seejärel saate otsustada, kas värvite ruumid ise, kasutades nokitse.ee näpunäiteid, või tellite professionaali.
Õueaia apteek
Võilill. Ravib maksapõletikku (lehesalat), infarkti, insulti (õievars), neeruhaigusi (siirup). Õietee lahustab sapikive, ravib reumat. Juuri võib hapendada, kuivatada ja valmistada jahu (ka kohviks).
Kõrvenõges. Puhastab verd. On põletiku ja vähivastane. Tee sobib podagra, reuma ja liigesehaigetele.
Männikasvud. Ravib köha. Teeaurude sissehingamine leevendab bronhiiti. Kasvusid korjatakse maikuul, vaigused otsad tuleb eemaldada.
Põldosi. Ravib neeru- ja põiehaigusi, kopsu- ja südamepuudulikkust. Rahvameditsiinis vähivastane ravim. Põldosja + männikasvude (1:1) kompress ravib närvipõletikku, reumat, põrutusi.
Köömen. Väldib soolte gaase, lihaste spasme (krampe). Soodustab röga eritumist.
Saialill. Ravib maksahaigusi, igemepõletikku, põletushaavu, muljumisi, kõõluste venitust.
Raudrohi. Ravib köha, lihaste krampe, pidurdab verejooksu, parandab seedimist. Noored lehed sobivad ka salatiks.
Arukask(pungad ja noored lehed). Ravib südant, neerusid ja podagrat, liigeseid.
Paiseleht. Lehetee ravib köha ja kompressidena paistetust.
Emanõges. Õietee ravib sooltekatarri, neeruhaigusi, lümfiteede põletikku, valgevoolust, unetust.
Suur teeleht. Kasutatakse röga lahtistava vahendina, mahla verejooksu sulgemiseks ja varvaste vahele.
Porrulauk. Soodustab seedimist, maksa tegevust. Väldib podagrat ja reumat. Hoiab ära rasvtõbe.
Valge ristik. Kasutatakse reuma, külmetushaiguste ja valgevooluse korral. Väliselt hautisena (+sibul) paisetele.
Lõhnav kummel. Toime sarnaneb teekummeliga, kuid on nõrgem. Kasutatakse higistama ajava vahendina.
Vereurmarohi. On mürgine ja kasutatakse põhiliselt välispidiselt: nahakasvajate, sammaspoolte ja soolatüügaste kõrvaldamiseks.
Meelespea
Taimede korjamisel, kuivatamisel, säilitamisel ja tee valmistamisel tuleb meeles pidada järgmist: lehti ja õisi kogutakse noortelt taimedelt. Mitte kunagi maantee servast!
Kogutud saak kuivatatakse varjualuses õhurikkas kohas ja võimalikult kiiresti. Järelkuivatamisel (pliidil, praeahjus) ei tohi temperatuur ületada +60o.
Tee valmistamiseks võetakse enamikel juhtudel 1 tl droogi 1 klaasi keeva vee kohta. Lastakse tõmmata 10-15 minutit, kurnatakse ja hoitakse pimedas jahedas kohas. Kuivatatud lehti (droogi) säilitada samuti pimedas ja hästi suletud anumas (tumedas klaaspurgis).
Allikas: Terviseleht, Kalju Pumbo
Hallituse eemaldamine välimööblilt
Välimööblit tuleks puhastada paar korda aastas. Puhastamine peaks toimuma enne soojade ilmade algust ning pärast nende lõppu. Käitudes enda mööbliga heaperemehelikult ja järgides järgnevaid nokitse.ee juhiseid ning võite kindel olla, et Teie mööbel säilib värskena pikki aastaid.
Vajaminevad materjalid:
- Tööstuslik piiritus või kloori sisaldav valgendaja
- Soe vesi
- nõudepesuvahend
- pehmete harjastega pesuhari
- puhastuslapid
- kastmisvesi
Näpunäiteid välimööbli hooldamiseks
- Hoiustage mööbel hooajavälisel ajal kuivas ruumis
- Ärge kasutage puhastamiseks mitut kemikaali korraga, eriti kui Te ei tea nende täpset koostist.
- Kallis või antiikmööbel võib vajada professionaalide abikätt, eriti kui hallituse ja seenkatte levik on ulatuslik.
1. Samm: Kuivata mööbel enne puhastamis
Hallituse kasvuks on vaja niiskust ning suure tõenäosusega on Teie hallitusega kaetud välimööbel niiske. Enne puhastama asumist, pange mööbel mõneks tunniks päikese kätte kuivama.
2. Samm: ettevalmistused puhastamiseks
Kloori sisaldav valgendaja on kahjulik nii taimedele kui ka loomadele. Seega soovitame võimalusel kasutada tööstuslikku piiritust. Mööbli puhastamiseks valige selline koht, kust puhastusaine ei satuks otse loodusesse (näiteks betoonalus). Puhastamise ajal ärge laske lastel ja koduloomadel läheduses viibida.
Segage kokku puhastusvedelik veest, valgendajast ja nõudepesuvahendist järgmises vahekorras: 10% valgendajat ja 90% vett, millele on lisatud natuke nõudepesuvahendit. Kui valite loodussõbralikuma viisi, siis kasutage valgendaja asemel tööstuslikku piiritust ja segage see veega vahekorras 1:1 ning seejärel lisage natuke nõudepesuvahendit.
3. Samm: kuivpuhastus
Enne mööbli märjaks tegemist puhastage harjaga kogu mööbel. Ärge unustage puhastamast ka mööbli alumist poolt, sest see osa saab kõige vähem päikesevalgust ning on kõige parem koht hallituse levikuks. Kuivpuhastus eemaldab pinnalt mustuse ja tolmu ning väldib märgpuhastuse käigus selle sattumist puidu pooridesse.
4. Samm: veega loputamine
Loputage mööbel ajavooliku otsa käiva pihustiga või survepesuriga. Ärge unustage ka mööbli alumist poolt.
5. Samm: puhastage puhastusseguga
Täitke pihustiga pudel varem valmis segatud seguga ning pihustage mööbliesemed sellega kokku. Kui puhastage värvitud välimööblit, siis hõõruge seejärel pinda kergelt käsnaga. Kui tegemist on värvimata puiduga, siis puhastage pinnad, hõõrudes neid harjaga ning kastes harja aeg-ajalt pesuvedelikku.
6. Samm: loputamine ja kuivatamine
Loputage mööbel jooksva veega. Kui esimese korraga ei saanud hallitusest täielikult lahti, siis korrake kogu protsessi uuesti. Pärast pindade täielikku puhastamist jätke mööbel päikese kätte kuivama ning pärast kuivamist võite asuda enda mööblit kasutama.
Regulaarse puhastamise ning õigete hoiutingimuste korral hoiate enda välimööbli hallitusvabana ning see säilitab kauem enda hea väljanägemise.
Kodused koristustööd - loodussõbralikult
Mida ette võtta, et kevadised koristustööd saaks tehtud loodussõbralike vahenditega? Järgnevalt mõned kasulikud näpunäited.
Köögi põrand
Sõltumata sellest, kas põrandal on linoleum või keraamilised plaadid, kasutage äädikat. Valage otse jonnakamatele plekkidele või lahustage vees. Kasutage hõõrumiseks moppi, käsna või harja. Vuukide puhastamiseks võite kasutada vana hambaharja.
Mootorratta omamise head küljed


Taskukohasus
Võrreldes autoga on nii uue kui vana mootorratta soetamine palju odavam. Keskmiselt on mootorratta soetamise hinna/kvaliteedi suhe umbes poole parem kui auto oma.
Ökonoomsus
Tänases ühiskonnas väga suurt tähelepanu pälviv teema. Keskmise mootorratta kütusekulu (heaperemeheliku sõidustiili korral) jääb umbes 4 kuni 7 liitri vahele 100 km kohta. See kõigub siis muidugimõista teie sõidustiilist ja sellest, kas kasutate ratast peamiselt maanteel või linnas.
„Rohelistele“ teemadele rõhku pannes tuleb kindlasti ära märkida, et mootorrattad kasutavad autodega võrreldes oluliselt vähem õli ja ka süsinikühendite emissioon on märkimisväärselt madalam. Tundkem mõnu nägu paitavast värskest tuulest teades, et hoiate õhku puhtamana.
Kindlustus
Kuna mootorrataste kindlustus on autode omast oluliselt väiksem, hoiate selle arvelt kokku palju raha. Liikluseeskirjast lugu pidades võite autoomanikega võrreldes kokku hoida ligi 75% kindlustusele kuluvast rahast. Kindlustusmaksete suurenedes omab see teema järjest rohkem kaalu.
Kõrgendatud tähelepanu
Kes meist poleks kuulnud fraasi:“võid ise sõita kui ettevaatlikult tahes, alati leidub jobusid, kelle jaoks ei maksa liikluseeskiri midagi“. Nõtke ja kärme mootorrattaga sõitmisel olete Te tunduvalt tähelepanelikum, kuna juba eos teadvustate endale ohte mis seonduvad auto ja mootorratta vaheliste kokkupõrgetega. Seega ei maksaks alahinnata enda tähelepanuvõimet.
Ohte siiski tuleb arvestada ning kahjuks on paljude õnnetuste peamiseks allikaks just mootorratuuri enda kogenematus. Sellest tulenevalt soovitame enne avalikele teedele minemist korralikult harjutada ja veenduda, et olete valmis toime tulema kõikvõimalike ohtudega, mida teel kohata võite. Koht, mille arvelt raha kokku hoida ei tasu on varustus.Mootorrattaga sõites ei kaitse Teid turvapadjad, seljatugi ja turvavöö. Soetage endale tasemel kaitsevarustus, sest Teie tervis on olulisem kui mistahes muu.
Lihtsam hooldada
Kuigi mootorratta hooldamine võib osutuda üpris kulukaks, on tegemist mitmeti lihtsama sõiduriistaga, kui seda on auto. Seega võite mõne algajale mõeldud hooldeõpiku abil oma ratast üsna kiiresti ka ise hooldama õppida.
Parkimine
On üsna selge, et oma väiksuse tõttu tekitab mootorrattaga linnas parkimiskoha leidmine Teile märksa vähem muret kui sõiduauto. Parkimismajad, milledes on mootorratastele loodud spetsiaalne parkimiskoht, asuvad need tavaliselt sisse- ja väljapääsudele lähedal.
Sõidumõnu
Siinkohal ei pea me silmas sõidumugavust. Vähesed sõiduriistad võimalavad keskmisest madalama kütusekulu juures nautida loodust, samal ajal pakkudes piisavate sõiduoskuste korral adrenaliinirohket sõitu. Motoklubidega liitudes saate suviste ilmade korral sarnast motoentusiasmi jagavate inimestega Eestimaa kauneid Teid mööda reisida.
Puravik
Eestis kasvab ligikaudu poolsada liiki puravikke, tõsi, paljud neist on väga haruldased ja korjajatele leidmis- ega söömisrõõmu ei paku. Puravikukorjajatele lohutuseks, et nende ihaldusobjektidest on mürgine vaid saatana-kivipuravik, mis on Eestis suhteliselt haruldane. Mitmed puravikuliigid on aga mittesöödavad mõru maitse tõttu. Kõige sagedamini tekitab seenelistele meelehärmi sapipuravik, mis rikub tänu eriti kibedale maitsele seeneroa. Ei tasu korjata ka väga vanu puravikke, vaatamata nende ahvatlevalt suurtele mõõtmetele. Tavaliselt on nad ussitanud ja paljudel liikidel on viljakeha muutunud ebameeldivalt pehmeks-limaseks. Vananenud seente biokeemiline koostis on oluliselt muutunud ja nendesse koguneb mitmesuguseid laguühendeid.
Tatikas on väärtuslik seen
Kõiki puravikke iseloomustab suhteliselt lihakas viljakeha. Kübara alumisel küljel on käsnjas kiht, mille moodustavad torukesed. Selles kihis valmivad puravike eosed. Et torukeste kiht eraldub kübarast suhteliselt hõlpsalt, siis on tavaks see puravike puhastamisel eemaldada. Tegelikult on noortel puravikel torukestekiht tihe ja kõva ning vägagi toitaineterikas. Järelikult tasub noori puravikke süüa koos kübaraaluse kihiga. Suurematel ja vanematel eksemplaridel tuleks torukeste kiht enne toiduks tarvitamist siiski eemaldada. Omaette rühma puravikuliste seltskonnas moodustavad tatikad. Ehkki paljud seenekorjajad suhtuvad nendesse põlastavalt, on tegemist väärtuslike söögiseentega. Paljudel tatikaliikidel katab kübarat limane nahk, mis tuleks enne toiduks tarvitamist eemaldada. Ja veel, mitmete tatikaliikide seenelihal on tugevalt parkivad omadused, mistõttu nende korjamisel ja puhastamisel värvub sõrmede nahk pruuniks.
Mida vanem puravik, seda vähem valke
Lisaks silmailule ja leidmisrõõmule on puravikud ka suhteliselt toitaineterikkad võrreldes teiste seentega. Nii on puravikud ühed valgurikkamad seened, mida meie metsadest korjata võib. Valguvaesem on nende jalaosa, suhteliselt valgurohkem aga seenekübar. Mida vanem seen, seda vähem tema viljakehas valke on, sest valgud on koondunud eostesse. Ehkki süsivesikute ja rasvade kogus on seentes vägagi tagasihoidlik, on puravikud ka nendes loeteludes suhteliselt esirinnas teiste seente seas. Kõige rohkem on puravikes siiski vett. Tänu veerikkusele säilib metsast toodud seenesaak üsna lühikest aega. Veeküllusel on teinegi tagajärg - värsked seened on lahja toit, sest sajagrammine puravikukogus annab meile vaid mõnikümmend kilokalorit toiduenergiat.
Kui magu on tundlik...
Puravikke saab toiduks tarvitada mitmel viisil. Kõige olulisem tõde peitub selles, et need seened ei vaja keetmist, sest see muudab nad vintskeks ja libedaks. Kahjuks on paljudel inimestel harjumus keeta kõiki seeni ühtlaselt kaua ja neid siis soolata. Sellise valmistusviisiga kaotavad puravikud neile omase maitse ja lõhna. Puravikke võib praadida, marineerida, soolata, konserveerida omas mahlas, külmutada ja kuivatada. Kuivatatud puravikest võib jahvatamisel omakorda valmistada seenepulbrit. Võrreldes värskete seentega on kuivatatud puravikud oluliselt suurema toiteväärtusega. See on ka mõistetav, sest kuivatamisel on enamus veest seenetest ära auranud ja toitained on kontsentreerunud.
Paljud inimesed on ka tavaliste söögiseente suhtes ülitundlikud ja seente söömine põhjustab neil kõhuvalu, iiveldust ja kõhulahtisust. Paraku peavad ülitundlikud inimesed seeneteroogade nautimisest loobuma. Arvestama peab sedagi, et seened on suhteliselt raskesti seeduvad toiduained. Seentes, sealhulgas ka puravikes, on rohkesti mao tegevust ergutavaid ekstraktiivaineid. Et on valke on seentes kasinalt, siis toimivad seenetoidud tugeva mao ergutina ja nende söömist ei soovitata mao- ja kaksteistsõrmiku haavanditega inimestele. Eriti vastunäidustatud on nendele inimestele marineeritud seened. Samuti pole seeneroad kohased inimestele, kes vaevlevad kas maksa- või neeruhaiguste käes.
Allikas: Terviseleht, Urmas Kokassaar
Kapuutsiga sõrmitud
“Sõrmitud” on täiesti tahtlik näpukas ja viitab kudumata sõrmeotstele.
Vaja läheb ca 100 g lõnga
Suurus: naiste keskmine
Vardad nr 3, kudumistihedus 22 s = 10 cm
Tingmärgid:
pp – parempidine silmus
ph – pahempidine silmus
õs – õhksilmus
2pük – 2 parempidi ületõstmisega kokku
2ppk – 2 parempidi kokku
Algus
Loo 48 silmust, koo 18 rida 2:2 soonikut. Alusta 1 pp.
Järgmine rida 1pp 2ph 18pp 2ph 2pp 2ph 18pp 2ph 1pp
Koo nii veel 8 rida.
Tee pöidlakiil
Järgmine rida: 1pp 2ph 1pp õs 17pp 2ph 2pp 2ph 18pp 2ph 1pp.
Järgmine rida, koo parempidised silmused parempidi, pahempidised pahempidi ja õs keerdsilmusena.
Jätka kasvatamist üle ühe rea kuni pöidlakiil on 8 s laiune.
Pärast viimase kiilusilmuse keerdsilmusena läbikudumiserida võta järgmisel real teist värvi lõng ja koo 8 kiilu silmust sellega läbi. Tõsta need silmused tagasi teisele vardale ja koo põhilõngaga läbi. (hiljem harutatakse lõng ära ja jäävad pöidla silmused). Ülejäänud silmused koo samuti, kui eelmistel ridadel.
Pöidlakiilu kahandamine.
1pp 2ph 2 pük, 6pp, 2 ppk, koo edasi nii nagu silmused vardal paistavad. Tee veel 3 kahandusringi (kahandused igal real, silmuste arv kahe kahanduse vahel kahaneb: 4- 2-0).
Koo 1 rida silmused nii, nagu nad paistavad.
Kapuutsi kudumine.
Jäta peopesa parempidised silmused ning kõik küljepealsed pahem-parempidi triibu silmused ootele (kokku 30 silmust) ja loo kapuutsi jaoks uuesti vardale 30 silmust, kinnita ringiks ja jätka käepealsete silmuste kudumisega.
Koo loodud silmused 2:2 soonikus, käepealse osa parempidi, küjetriibud jätkuvalt 2 ph, 2pp, 2 ph, nii kokku 8 rida.
Jätka peopesa kudumist parempidi nii, et küljetriibud langevad allosa triipudega kokku.Koo nii 18 rida.
Alusta kapuutsi kahandamist. Jaota selleks silmused vardal ümber nii, et küljepealse pp silmuste triibu esimene silmus jääb käepealsele ja teine peopessa.
2pük, 1ph, 18pp, 1ph, 2ppk, 2pük, 1ph, 18pp, 1ph, 2ppk.
Järgmine rida 2pük, 18pp, 2ppk, 2pük, 18pp, 2ppk.
Jätka kahandamist igal real kuni vardale jääb 4 silmust. Tõmba lõng läbi, kinnita ja peida.
Sõrmikuosa
Võta ootele jäänud silmused vardale. Korja kinda seest käepealse silmuste siseküljelt üles 18 silmust (samalt realt, kus silmused ootele jäid)
Koo 8 rida parempidi nii, et triibud külgedel jätkuvad.
Võta väikese sõrme jaoks pöidla vastasküljelt eraldi varrastele 10 silmust – viis eest ja 5 tagantküljelt. Jäta ülejäänud silmused ootama ja koo väike sõrm vamis, jätkates küljel sooniktriipe. Lisa esimesel ringil sõrmede vahekohta 2 silmust (koo esimesest ja 10 silmusest 2 silmust). Koo 10 rida, Koo silmused maha. (Triip jätkub sõrme küljel)
Jätka kudumist ootele jäänud silmustega, lisaks korja väikese sõrme vahekohast vardale 2 silmust. Koo 4 rida (ühel pool jätkub triip)
Koo väikesest sõrmest järgmine. Jätka tööd 6+2+6 silmaga, lisa esimesel ringil 2 silmust sõrmede vahekohta. Koo 14 rida.
Järgmine sõrm kootakse samamoodi, sõrme pikkus 16 rida.
Järgmine sõrm kootakse järelejäänud silmustega, sõrmede vahekohast korjatakse vardale 2 silmust. Sõrme pikkus 16 rida. (külje peale jääb triip).
Pöial
Haruta teist värvi niit, võta tekkinud silmused (8+8) vardale. Korja pöidlaaugu kummastki otsast veel 1 silmus vardale. Koo niimitu rida kui on 2/3 pöidla pikkust.
Otsa kahandamine
2ppk, 1pp korda rea lõpuni = 12 s
Koo 1 rida pp.
2ppk 1pp korda rea lõpuni= 8 s
Koo 1 rida pp
2ppk rea lõpuni = 4 s, tõmba lõng läbi järele jäänud silmuste, kinnita, peida.
Käesolev juhend on avaldatud Hobipunkti lahkel loal.
Energiasääst läbi elektri kokkuhoiu
Kui tabate end mõtlemast elektriarvete üle ning soovite neid vähendada, siis peaksite tähelepanu pöörama peamistele tarbijatele. Järgnevate näpunäidete abil on Teil võimalik saavutada energiasäästu.
Külmkapp
Kas teadsite, et külmkapp on üheks suurimaks elektrienergia tarbijaks kodus? Kui olete soetamas uut külmkappi, siis valige alati kõige energiasäästlikum mudel ning vajadusel makske selle eest rohkem, sest külmkapp on investeering aastateks. Külmkapi hooldus on samuti väga oluline. Puhastage regulaarselt kapi tagaküljel olevaid jahutusribisid.
Püsilillepeenar umbrohuvabaks
Püsilillepeenra rajamisel on kõige tähtsam töö pinnase ettevalmistamine sel lihtsal põhjusel, et see paneb aluse edaspidisele hooldusele. Kui algul veidi vaeva näha, on hiljem mitu korda lihtsam.
Kaevake maa vähehaaval kahe labidalehe sügavuselt läbi ja võtke välja kõik umbrohujuured. Tehke pinnas lausa piinlikult puhtaks. Muidugi jääb paratamatult mulda umbrohuseemneid, kuid need nopite ära kohe, kui nad pärast idanemist tõusmed välja on ajanud.
Kui plaanis on rajada suurem istutusala, võib selle ülesharimine tunduda üsna tüütu. Sel juhul puhastage korraga ära väiksem lapp ning istutage sinna taimed. Nii tekib tunne, et töö edeneb ja kaevamine polegi enam kurnav. Hea tulemuse saamiseks joonistage istutusplaan varem valmis ning märkige ala tokkidega maha.
Roundup? Parem ei!
Väga umbrohtunud maad võib eelnevalt töödelda herbitsiidiga Roundup. Seda kasutades toimige kindlasti nii, nagu on kirjas juhendis. Laske preparaadil 2-3 nädalat mõjuda, siis kaevake maa korralikult läbi ning korjake kõik rohujuured välja.
Püsiumbrohu juurtest ja risoomidest täiesti puhta mulla saamiseks tuleb mürgitada kaks korda. Kahjuks tapab Roundup ka head putukad, kes söövad aiakahjureid.
Enne mürgi kasutamist soovitan tõsiselt kaaluda, kas seda tasub ikka teha. Sest niikuinii tuleb maa läbi kaevata ja umbrohujuured välja korjata. Kui te kohe pärast mürgi mõjumist kaevama ei hakka, rohtub maa taas ning mürgitamine osutus kasutuks ettevõtmiseks. Mina soovitan mürgist loobuda. Valmistage pinnas ette vähehaaval, aga korralikult. Katke kaevatud osa multšiga vältimaks umbrohuseemnete sissetungi.
Kaevamine on hea, kuna õhutab mulda. Huumuse ja komposti lisamine istutusauku või kogu alale meeldib taimedele, sest see on nende söök. Enne istutama asumist tehke kindlaks, milline muld ja valgusolud peenral on, ning valige sinna selliseid tingimusi armastavad liigid. Sobival kasvukohal on taimed ilusad, valel kohal kiratsevad või vajuvad hoopis pikali, nagu kaunis kukehari rammusal mullal.
Taimede vahe sõltub konkreetse liigi ja sordi suurusest ning kasvu kiirusest. Liiga tihedalt ei maksa istutada, samas ei tasu jätta ka liiga suuri vahesid. Näiteks kõrgete päevaliiliate omavaheline kaugus võiks olla 50-60 cm, keskmistel püsililledel 30-40 cm. Niimoodi istutades saavad taimed neid ümbritseval alal loomulikult paljuneda ning kasvavad kenasti kokku.
Pärast istutamist katke peenra pind umbes 5 cm paksuselt koorepuru, vana saepuru vms multšiga.
Kui te pole mõnd soovitud püsilille veel aiaärist leidnud või tahate istikud hoopis ise paljundada, võite nende kohal peenra täitmiseks ajutiselt kasutada suvelilli, ilukapsaid või hoopis mõnd kujunduselementi – tünni, kivi, puunikerdusi, raudesemeid vms.
Püsikupeenrasse sobib selline skulptuur imehästi. Milline valida, oleneb pere maitsest, aga ese peaks siiski sobima aia iseloomuga. Ta peab lillede vahelt välja paistma ja olema vaadeldav ka ilma taimedeta.
Multš – tänuväärne koostööpartner
Niikaua kui istutatud taimed alles jõudu koguvad ja kasvu viskavad, jälgige hoolsalt, et peenrale ei sigineks umbrohtu. Kuigi paks multšikiht takistab rohuseemnete idanemist, suudavad visamad liigid end siiski vahel peenrale sokutada.
Hiljem, kui taimepuhmikud on kokku kasvanud, ei hakka seeme, mis on kuidagi nende vahele pääsenud, enam idanema, kuna mulla peal on pime.
Nüüd võite ennast kiita ja nautida töö vilju. Aga kes oli algul laisk, kirub nüüd ennast, sest suurpuhastus taimede vahel on üsna tülikas.
Multsiks sobib puukoorepuru, vana saepuru, turvas, põhk, puulehed, rohuniide, hein, aga ka killustik.
Multš hoiab mulla pinna niiskena. Orgaanilise multši ja mulla kokkupuutekohas käib vilgas elu. Seal töötlevad mikroorganismid orgaanilist ainet ümber väärtuslikuks huumuseks. Selle tulemusel multšikiht õheneb ning seda tuleb juurde panna.
Kui aluspind on korralikult rohujuurtest puhastatud ja seemnest idanenud umbrohi välja nopitud, siis maapinnast ei tule enam midagi üles. Lindude kantud ning tuulega lendavad seemned kuivavad päikese käes multši pinnal. Mõnel üksikul seemnel õnnestub muidugi sellest ka läbi murda ja kasvama hakata. Need aga nopib hoolas aednik aias ringkäiku tehes välja.
Põhumultš ei sobi esinduspeenrale
Multš muutub vaenlaseks vaid liigniiskel aastal, pannes vett täis maapinnal õhupuuduse tõttu vohama hallituse ning mädandades taimi. Sel juhul tuleb multš eemaldada ja see tagasi panna alles siis, kui ilmaolud on normaalsed.
Sõltuvalt sellest, kus peenar asub, võib mõni multšimaterjal hakata silma riivama (nt põhk). Põhu ja saepuru eluiga multšina on lühike – vaid üks aasta.
Kuivas põhus ja lehtede all meeldib talvel tegutseda hiirtel. Kui aga neid materjale on käepärast võtta ja peenar ei asu just maja paraadukse ees, võiks neid multšina siiski kasutada. Närilisi saab tõrjuda mürkhõrgutistega.
Kindlasti peab põhuga olema ettevaatlik soojal talvel ja kevadisel ajal, kuna põhk muutub kokku vajudes või tallates tihedaks ja hakkab kergesti hallitama. Selle vastu aitab aga õhutamine.
Geotekstiili ja peenravaibaga umbrohu vastu ei saa
Must kile, geotekstiil, peenravaip, lainepapp jm tehismaterjal umbrohu tõrjumiseks unustage aga igaveseks. Tülikatest sissetungijatest tuleb lahti saada kas labida abil või äärmisel juhul mürgiga. Nimetatud materjalidega ei saa rohtumist ära hoida sel lihtsal põhjusel, et umbrohi levib peale juurte-risoomide ka seemnetega, mis satuvad maapinnale tuule või lindudega.
Ekslikult arvatakse, et rohimise mure on murtud, kui umbrohtunud ala katta peenravaiba või kilega, multš peale panna ja kultuurtaimede jaoks augud sisse lõigata.
Mõnda aega pole siis tõesti vaja rohida, aga paari kuu pärast on taim istutuskohast väljapressiva umbrohu meelevallas. Teda hakkavad piinama ka kahjurid, kellele meeldib rohul puhkamas/pesitsemas käia või katte all talvituda. Tavaline must kile laguneb mõne aasta möödudes ning umbrohi toretseb taas, aga nüüd juba koos teie hinnaliste taimedega.
Peenravaiba jm tehismaterjalide suur puudus on see, et need takistavad mullas toimuvaid loomulikke protsesse, näiteks ei lase kõduneval multšil mullaga seguneda. Orgaaniline multš kõduneb kangal omasoodu ja muutub aja jooksul huumuseks.
Suurim viga, mida tehakse, on see, kui peenravaipa katvale multšile seda enam juurde ei lisata. Siis juurduvad umbrohuseemned mõnuga multšist tekkinud heas mullas ja vallutavad iluaia. Tihti juhtub, et tuul puhub multši kokku ja kile või peenravaip satub päikese ja tuule meelevalda. Siis laguneb see peagi. Kahjuks näeb ka linnahaljastuses, kus suurtel pindadel võiks peenravaibast kasu olla, seda aasta pärast paigaldamist pigem lõhkisena.
Küll on aga peenravaip tänuväärne materjal turbaaia rajamisel või suurte puude alla istutusala tegemisel. Esimesel puhul eraldab see hapu turba neutraalsest pinnasest, teisel hoiab ära puujuurte tungimise taimede ellu. Geotekstiili kasutatakse teede- ja maastikuehituses jm.
Käesolev artikkel on avaldatud Virkuse Maastikukujunduse lahkel loal.
Soojuspumbad - kuidas valida?
Tänu järjest kiiremale energiahindade tõusule kogu maailmas, on oluliselt rohkem hakatud otsima küttelahendusi, mis aitaksid kulusid kokku hoida. Selliseks lahenduseks on juba mõnda aega kõik soojuspumpadega seonduv. Arendustöö käib soojuspumpade osas viimastel aastatel järjest kiiremas tempos, kuna on tekkinud suurem nõudlus ning läbimüük. Koos sellega on aga kasvanud ka tootearendusse tehtud investeeringud ning seetõttu areneb valdkond hetkel väga kiiresti.
Tarbija jaoks tähendab see ennekõike seda, et igal aastal tulevad soojuspumba tootjad välja järjest uuemate ja paremate näitajatega seadmetega.
Muru hooldus ja tüübid
Muru
Murutaim vajab kasvamiseks minimaalselt 15 cm paksust mullakihti. Ideaalne murumuld on liiv-savimuld. Liiv muudab mulla õhurikkaks ja vett läbilaskvaks, savimuld lisab kasvupinnasesse vajalikke toitaineid. Sageli segatakse murumulda ka turvast. Turba osakaal ei tohiks oll liiga suur, kuna muudab pinnase liiga vetruvaks ning raskesti kinnirullitavaks.
Muru niitmine
Esimene niitmine tehaks tärganud murule, kui murukõrre kõrgus on 8-10 cm. Muruniiduki tera tõstetakse kõrgemasse asendisse ja murutaim niidetakse maha kolmandiku kuni poole võrra. Hilisema hoolduse korral sõltub niitmise sagedus ja muru niitmisjärgne kõrgus muru tüübist.
Igat tüüpi muru korral kehtib reegel, et korraga ei niideta maha üle poole muru kõrgusest. Pidev liiga madalalt niitmine nõrgestab muru ja põhjustab sammaldumist.
Muru väetamine
Muru väetatakse kasvuperioodi vältel kuni 3 korda: kevadel, kui muru on kasvamist alustanud (aprilli lõpp-mai algus), antakse kevadväetist, jaanipäeva paiku tehakse suvine väetamine ja augusti teisel poolel sügisene väetamine.
Põua ajal tuleks muru peale väetamist kasta, et kiirendada väetiseterade lahustumist. Murujuurele liiga kauaks püsima jääv väetis võib põhjustada murutaimede kolletumise.
Väetada ei tohiks märga muru – väetis kleepub murukõrte külge ja tekitab taimedele põletuse.
Muru tüübid
Kodumuru ehk tarbemuru
Seemnesegu koosneb tavaliselt kolmest või neljast murutaime liigist. Tarbemuru niidetakse kasvuperioodil tavaliselt 1 kord nädalas, põua ajal kuni 10 päeva tagant. Tarbemuru koosneb suhteliselt laia kõrrega tugevatest murutaimedest ja talub hästi tallamist.
Spordimuru
Spordimuru koostis sõltub koormusest,mida muru peab taluma. Pallimängumuru rajatakse kiirekasvulistest liikidest. Golfimuru on väga spetsiifiline ja selle rajamine on otstarbekas tellida spetsialistidelt. Hobispordi jaoks kodustesse tingimustesse mõeldud muru rajatakse kodumuru seemnesegust, mis ei sisalda ristikut.
Ilu- ehk eliitmuru
Ilumuru rajatakse peenekõrrelistest liikidest. Kuna ilumuru on aeglasekasvuline, siis tuleb noort taimikut umbrohtude leviku tõkestamiseks pritsida Starane`ga. Ilumuru lamandub kergesti ning seetõttu hoitakse ta vaid 1-2cm kõrgune. Kuna murutaime pikkusest ei soovitata korraga maha lõigata üle poole, siis niidetakse esindusmuru 2-3 kord nädalas.
Ilumuru ei talu suurt koormust, seetõttu ei soovitata seda planeerida lastemängualadele või aiaosasse, kus peetakse grillipidusid.
Siirdmuru ehk muruvaip
Siirdmuru paigaldamise korral peb pinnas olema võimalikult siledaks planeeritud, vajalikud kalded antud ja kinni rullitud. Murusiilud paigaldatakse tihedalt üksteise kõrvale. Nn „vuugid“ täidetakse kindluse mõttes sõmera liivaseguse mullaga. Pind rullitakse ja kastetakse esimese kahe nädala vältel rikkalikult, hiljem vastavalt vajadusele.
Niidumuru
Niidumuru seemnesegu koosneb madalakasvuliste kõrrelistest ja looduslike lilledest. Niidumuru niidetakse 2-3 korda suve jooksul ja niidust ei koristata vahetult peale niitmist, et taimed saaksid end ise külvata. Muld ei tohiks olla liiga rammus. Toitaineterikas muld meelitab kasvama võililli, millest niidumurus vabaneda on väga keeruline, kuna seda ei saa pritsida herbitsiididega.
Niidumuru rajatakse suurematele lagendikele, taluaia või muu suurema aia äärealadele või puuviljaaia aluspinnaseks.
Lillemuru
Lillemuru kasutusalad on niidumuruga sarnased. Lillemurule sobib samasugune pinnas kui niidumurule. Seemnesegusid on erinevaid, nii kõrgemakasvulisi kui madalamakasvulisi. Lillemuru rajades tuleb varuda kannatust. Kuna paljud lilled on kaheaastased, saabub õige tulemus alles paari aasta möödudes. Lillemuru soovitatakse niita üks kord kasvuperioodi vältel – augustis, kui enamik lilli on õitsenud ja seemned valminud. Nagu niidumuru puhul, ei koristata ka lillemuru niidust kohe, vaid lastakse seemnetel maha variseda. Suurematel aladel või kohtades, kus see silma ei riiva, võib niiduse jätta ka täiesti koristamata.
Ebamuru
Ebamuru rajatakse vähenõudlikest ja kiire levikuga pinnakattetaimedest kohadesse, kus tavalise muru niitmine oleks keerukas või see ei taha hästi kasvada (suurte puude all). Ebamuru sobib hästi loodusliku iseloomuga aedadesse põõsagruppide alla, kuna imiteerib metsa alustaimestikku.
Pinakattetaimi planeeritakse tavaliselt 7-9 taime ruutmeetri kohta. Tamedevahelise ala võib katta umbrohu leviku tõkestamiseks 5-7cm paksuse peenefraktsioonilise koorepuru kihiga.
Parimad pinnakattetaimed on siberi valdsteinia, tipmine puksrohi, metsülane, väike igihali ja risoomikas kurereha.
Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.
Köögi uuendamine - nipid raha säästmiseks
Iga koduomanik, kes on kunagi köögi uuendamise käsile võtnud, teab, et kulutused võivad planeeritust oluliselt suuremaks minna. Selle vältimiseks on oluline planeerida ja läbi mõelda võimalikud kulukohad ning vajadusel kulutusi vähendada.
Köögi uuendamisele kuluv raha hulk jaguneb mitmeks: kapid, töötasapinnad, valgustus ja seadmed. Kuna kappide soetamine on üks suuremaid kuluallikaid, siis alustame sellest.
- Vaadake kriitilise pilguga praegust köögikappide paigutust ja arvu ning mõelge hoolikalt läbi, kas vajate sama palju kapiruumi või on võimalik kusagilt koomale tõmmata. Valige väikeste kappide asemel suured.
- Kui valite standardsed kapid, siis püüdke võimalikult vähe olemasolevatest raamidest välja minna. Kõiksugused muudatused ning lisaseadmed suurendavad kappidele kuluvat rahahulka.
- Kvaliteet peab olema esmatähtis. Pöörake lisaks välimusele tähelepanu ka kappide sisemusele ja selle kvaliteedile.
- Lisaks disainile pöörake tähelepanu ka funktsionaalsusele. Kapid peaksid olema hea väljanägemisega ning samas ka funktsionaalsed.
Töötasapinnad on sama olulised kui kapid, sest need pinnad leiavad kõige rohkem kasutust. Järgnevalt vaatame kuidas saate ka selle arvelt raha kokku hoida.
- Töötasapindu on mitmesugustest materjalidest ning materjali valikust sõltub hind. Tehke endale selgeks erinevate materjalide plussid ja miinused ning avastate, et odavam ei ole ilmtingimata kõige kehvem lahendus.
- Ärge tehke valikut esimese pakkumise põhjal. Tutvuge võimalikult paljude müüjate tootevalikuga ning valige soodsam lahendus.
Valgustuse puhul kehtivad samad reeglid, mis eelnevate kululiikide puhul. Tutvuge erinevate võimalustega ning ärge unustage mõelda ka energiasäästlikkusele.
Mõistagi ei ole ülalpool esitatud loetelu lõplik ning rahasäästmise nippe on teisigi. Kõige olulisem on esmalt teha põhjalik ja läbimõeldud eelarve ning jälgida kulutusi köögi uuendamise käigus.
Amortisaatorite kontrollimine
Amortisaatorid võtavad enda kanda kõik tee konarused ja hoiavad Teie auto kenasti teel. Nagu muud komponendid autodes, kuluvad needki ning peale mõnda aega tuleb need ohutuse eesmärgil välja vahetada. Selleks, et välja selgitada, kas amortisaatorid vajavad vahetust, oleme välja toonud paar viisi.
Mine sõitma
Tavaliselt ei panda autos sõidule keskendumisel tähele paljusid hääli, mis indikeerivad probleeme. Sellepärast soovitame minna ja teha väike tiir oma tavapärast marsruuti mööda ja juba autosse istudes kuulatada, ega ei kuuldu veidraid hääli. Sõites üle „lamavate politseinike“ kuulake ja tunnetage autot. Peaksite kergesti ära tundma, kas amortisaatorid töötavad või mitte.
Joonte ja triipude värvimine
Jooned ja triibud lisavad ruumile klassikalist hõngu. Triipude kasutamine lisab korrapärasust ning tekitab tunde, et ruumi lagi on kõrgem. Üksikud jooned muudavad ruumi visuaalselt tükeldatuks ning lisavad minimalistlikku väljanägemist seintele.
Jooned
Sirge ning defektideta joonte saamiseks, mis jaotavad teie ruumi horisontaalselt või vertikaalselt kaheks, peate teostama mõõtmis-ja teipimistööd väga hoolikalt. Vertikaalsete joonte saamiseks on palju abi vesi-või laserloodist. Soovitame kasutada viimast. Horisontaalse joone saamiseks on mitu varianti: võrdsete kauguste mõõtmine põrandast ja laest ning kasutades laserloodi. Põrandast ja laest mõõtmise puhul peate olema kindel, et need on sirged. Olles valinud joonte mõõdistamise meetodi, tõmmake pliiatsi abil seinale joon, mida järgides saate paigaldada maalriteibi. Kui soovite teha triipu, siis märkige ka teine joon, mida mööda saate paigaldada maalriteibi. Laserloodi kasutades ei ole ilmtingimata vajalik seinale pliiatsiga jooni vedada. Ühtlase vahega triibu saavutamiseks võite kasutada ja maalriteipi. Seejuures on puuduseks, et maalriteipide erinevate laiuste sortiment on piiratud.
Pärast joonte markeerimist seinale, paigaldage maalriteip hoolikalt mööda joont, jättes see pool joonest vabaks, mida soovite värvida. Jälgige, et teip saaks seinale kinnitatud hoolikalt. Lohakalt paigaldatud maalriteibi puhul, mille servad ei ole korralikult kinni silutud, läheb värv teibi serva alla ning rikub lõpptulemuse. Värvimiseks võid kasutada pintslit või värvirulli. Pärast värvimist lase värvil korralikult kuivada ning eemalda ettevaatlikult teip. Seina poolitamiseks värvige esmalt üks pool seinast ja laske kuivada ning seejärel paigaldage sellele poolele teip. Seejärel värvige ülejäänud osa seinast.
Triibud
Triibuliste seinade värvimiseks kasutatakse sarnast tehnikat nagu seinu poolitavate joonte tegemisel. Märkimisjoonte tegemist alusta alati seina keskkohast ning liigu külgede suunas (eeldusel, et kasutate horisontaalseid triipe).
Alusta abijoonte märkimist seina keskmisest osast. Märgi seina ülemisse serva triipude laiuse märgid. Triibu laiuse saate ise otsustada (võrdse laiusega või erinevad).
Olles seina ülemisse serva märkinud triipude laiused, alustage abijoonte tõmbamist laest põrandani. Selleks kasutage vesiloodi või laserloodi. Tehke abijooned kogu seina ulatuses.
Kasutage triipude servade ääristamiseks maalriteipi, jättes värvitav pool teibist vabaks. Jälgi, et teip oleks hoolikalt paigaldatud ning seejärel värvi triibud soovitud värvi.
Pärast värvi kuivamist eemalda ettevaatlikult kogu paigaldatud maalriteip.
Kahevärviliste triipude tegemiseks värvige kogu sein esmalt heledamat tooni ning seejärel tehke triibud tumedama värviga.
Joonte vedamine kuivamata värvile
Selle tehnika puhul kantakse suhteliselt paks kiht värvi seinale ning seejärel veetakse pintsliga triibud veel vedelasse värvi. Jooned võivad olla horisontaalsed, vertikaalsed või moodustavad mustri. Juhul kui otsustate seda tehnikat kasutada, on mõistlik katta väike osa seinast (näiteks ülemine või alumine osa seinast), sest see tehnika eeldab, et triipude tõmbamine käib ühe pintslitõmbega kogu värvitud ala ulatuses. Juhul kui Te ei ole just kaks meetrit pikk ja väga kindla käega, on pintsliga sirgete triipude tõmbamine laest põrandani praktiliselt võimatu. Üldiselt kasutatakse seda tehnikat väiksemate pindade nagu pildiraamid ning lauaplaadid katmiseks.
Värvi valmistamiseks võta üks osa lateks värvi ning üks osa valmiskujul tapeediliimi ja sega need kokku. Kata väike osa seinast selle seguga. Enne triipude tõmbama asumist niisuta pintslit. See väldib esimese paari tõmbe korral liigset värvi eemaldumist pinnalt. Hoia ühe käega pintslit käepidemest ning teise käega suru õrnalt pintsli harjaseid. Teise võimalusena võite hoida pintslit seinaga võimalikult väikese nurga all. Tõmmake pintsliga läbi värvi ühtlase kiiruse ja survega, korrates protsessi kogu pinna ulatuses kuni kaetud osa saab praktiliselt triibustatud. Seejärel kata uus osa seinast värviga ning korda kogu protsessi.
Mootorratta mootoriõli valimine
Kui olete valimas oma mootorrattale sobivat mootoriõli teadke, et olemas on 2 tõelist valikut. Võite valida nafta baasil tehtud õli ja sünteetilise mootoriõli vahel. Mõlema valiku pooldajaid on küllaga ja palju on ka neid, kes keelduvad põhimõtteliselt teist valimast.
Viskoossus
Võimalik, et just viskoossus ehk tihedus on mootorratta õli valimise puhul esmase tähtsusega. Kuna mootor käib kordi kiiremini ringi kui auto oma, peate valima õli, mis säilitab oma tiheduse ka kõige vaenulikemas olukordades.
Uuringud, milles on võrreldud sünteetilise ja petrooleumi baasil valmistatud õlide viskoossust, näitavad et tihedus langeb aeglasemalt sünteetilises õlis. Väidetavalt on suurim langus õli viskoossuses umbes esimese 1500 km jooksul peale õlivahetust. See tähendab, et sünteetilise õli omadused säiluvad kauem ja seda tuleb vahetada harvemini.
Hõõrumist muutvad tegurid
Paljud mootoriõlide tootjad kasutavad erinevaid hõõret vähendavaid aineid nagu grafiit. Sõiduautode puhul, mis ei ole väga kapriissed, tohib selliseid õlisid kasutada. Küll aga soovitame mootorrattale õli valides sellistest toodetest mööda vaadata. Kuna tuntud tootjate kaup on usaldusväärne, soovitame osta õlisid, mille kaubamärk on teada-tuntud ja mille kohta Te halbu sõnu pole kuulnud. Uued turule sisenejad kasutavad turuosa suurendamiseks erinevaid „nippe“ mis võivad pikaajalise kasutusaja puhul olla saatuslikud mootorile ja kulukad Teie rahakotile.
Tootja soovitus
Olgugi, et Teie kaherattalise sõbra tootja soovitab kasutada ühe kindla tootja õlisid, ei tähenda seda, et Te seda järgima peate. Kuna teiste õlide kasutamisega Te garantiid ei riku, ärge muretsege kohati kallimaid ja paremaid õlisid kasutamast.
Korrosioon
Olenevalt Teie elu- ja asukohast, võib Teie ratas seista garaažis järjest kuid. Sellisel juhul peate valima õli, mis kaitseb Teie sõidumasina mootorit rohkem neil hetkedel, mil ratas seisab. Üldiselt on selliseid mootoreid paremini hoidvad õlid sünteetilised õlid. Mõned brändid kasutavad seda ka enda eelisena.
Sõidutingimused
Valides sobivat õli arvestage kindlasti tingimusi, mida Teie ratas peab taluma. See on üldjuhul korrelatsioonis valitud õli viskoossusega. Kuna Eestis on talvised temperatuurid üldiselt alla 10 miinuskraadi, soovitame kasutada õlisid, mille tihedus on 5W20 ja 5W30. Kui hoiate ratast soojendusega ruumis ja talvel teda välja ei vii kasutage 10W40 tüüpi õlisid. See tähendab, et külma ilmaga on õli viskoossus 10 ja soojana 40, ehk ta voolab hästi.
Lisandid
Lisks hõõrdumist vähendavatele lisanditele kasutatavad tootjad õlides dispersante(hajutusaineid) ja detergente(puhastusaineid), mis aitavad mootorit oksüdeerumisel puhtana hoida.
Voolavuspiiri moondurid aitavad mootoriõlil külma ilmaga kergemini voolata. Eestis talvel, sügise lõpus ja kevade alguses sõites võivad need vähendada oluliselt mootori kulumist ja kütusekulu.
Lehekülg 7 / 11