Kuidas vähendada stressi

·        Ära võta endale rohkem kohustusi, kui neid täita jõuad. Õpi ütlema mõnikord ka ei, sest kõike teha ei suuda keegi.

·        Kasuta lõõgastusvahendeid, nagu mediteerimine, meeldiva muusika kuulamine, kaunite vaatepiltide nautimine kujutavas kunstis ja looduses.

·        Tegele korraga ühe asjaga. Kui tööd ja toimetused kasvavad üle pea, siis vali neist üks, millega jätkata. Kui oled juba seotud mitme asjaga, tööta nendega järgemööda.

·        Muuda oma elustiil nii tervislikuks kui võimalik: söö tervisele kasulikku toitu, piira kohvi joomist ja alkoholi, loobu suitsetamisest, puhka küllaldaselt, hoolitse regulaarse kehalise tegevuse eest, tasakaalusta töö- ja kosutusperioodid, et taastada füüsilist ja vaimset töövõimet.

·        Tee tööpause, et võtta aeg maha ja pühenduda oma meelistegevusele, mis pakub mõnu.

·        Hoolitse selle eest, et sul oleks sõpru ja et alati võiksid leida armastust, toetust ja nõuannet oma perekonnalt.

·        Täienda pidevalt oma erialaseid teadmisi ja hangi informatsiooni kõige uue kohta, et sul poleks raskusi oma kutsealal.

·        Leia oma tegevusalal endale mõttekaaslasi.

·        Kui stressist on raske üksi võitu saada, pöördu arsti poole. Koostöö arstiga aitab leida jõudu ja tuge raskustest üle saamiseks.

Allikas: Terviseleht

Tee ise seebikarp

Siin on üks tore link, kus saab valmistada ja välja printida oma seebi (või mis tahes muu eseme) mõõtu karbi sisestades karbi pikkuse, laiuse ja kõrguse. Kasuta valge paberi asemel värvilist kartongi ja saad hoopis edeva pakendi.

Millised rehvid sobivad Teie sõidustiiliga?

Tavaline arusaam rehvidest piirdub nende musta värvuse tunnistamisega. Tähelepanu nende tööle ja sisule ei pöörata tavaliselt enne, kui avastate mõne neist purunenuna. Lihtsalt kirjeldatuna on rehvid suruõhu anumad, mis ümbritsevad Teie auto velgi. Tegelikult oleneb neist see, kui suure koormaga Te teele asuda tohite, mis kiirusega sõita saate ning kui mugavalt Te end seda kõike tehes tunnete. Järgnev artikkel aitab Teil teha järgmisi rehve ostes parim otsus.

Loe edasi: Millised rehvid sobivad Teie sõidustiiliga?

Suvine viljapuude hoolduslõikus

Viljapuu hoolduslõikus piirdub suvel tavaliselt uute, taevasse suunduvate kasvude murdmisega, mis tulevad kinnituskohast kenasti lahti ilma, et koorerebendit tekiks ja kuna oksakääre ei ole vaja kasutada, siis pole ka ohtu, et tüügast jääb. Kui soovid puud kujundada ja lõigata puitunud osa, siis peab muidugi käärid appi võtma.

Pildil uued, taevasse suunduvad kasvud, mis tuleks ära murda.

Noorte viljapuude hooldamise peab jätma suvesse seetõttu, et kevadise lõikusega läheb puul pea sassi ja ta hakkab mittevajalikke kasve ajama. Suvise lõikuse kasuks räägib vesivõsude mittetekkimine ja haavade kiire paranemine.

Oksa otsi ei soovita niisama kärpida, et harunema hakkaksid, seda teevad nad nagunii kui ootad. Ka ladva võid ära lõikamise asemel hoopis nööriga alla painutada kui sulle sobiv puu kõrguskasv on käes.

Ladva painutamise ja okste sidumisega ole ettevaatlik, sest paelad võivad suve jooksul ootamatult sisse kasvada, liiga pinges oks võib murduda ja lõdvalt seotud püsti tagasi sirguda. Seetõttu on vaja seotud kohti aeg-ajalt üle vaadata. Kõige parem kodune sidumisvahend on naiste sukad/sukkpüksid. Vana pehme voodilina ei ole hea kuna sidumisel on ta liialt jäik, ka trikotaažriba muutub õueoludes jäigaks. Aianduskauplused pakuvad sobivaks sidumisvahendiks spetsiaalseid kinnitusvahendeid. Ka vaata, et latv suure kaarega alla tuleks, sest nii saab kenam ja murdumisohtu ei teki.

Ka vanu viljapuid võib suvel lõigata - noorendada. Väga suur noorenduslõikus on soovitav siiski kevadesse jätta, sest siis on puul aega terve kasvuperioodi jooksul taastuda. Kui puule jääb alles palju oksi ja lehti, siis suvine lõikus võrreldes kevadisega on parem vesikasvude mittetekkimise ja haavade kiire paranemise seisukohast. Kevadel lõigates murra kindlasti vesikasvud ära sama aasta suvel!

Õige lõikusaeg on alates peale jaanipäeva, siis on puu oma energia ära suunanud õitesse, lehtedesse, viljadesse ja õunu kasvatades ei ole tal aega vesikasvudele mõelda. Lõikusega sügise peale jäädes, siis kui kasvud on juba puitunud, on vesikasvude tekkimine taas kindlustatud.

Suvel võib lõigata kõiki meil kasvavaid viljapuid: õun, kirss, ploom, pirn, aprikoos, virsik. Viimased kipuvad sisemaal külmaga välja minema, aga rannikul soojas ja tuulevaikses kohas kasvavad kenasti.

Ka astelpaju lõigatakse kasvuperioodil. Tavaliselt toimub hoolduslõikamine koos viljade korjamisega, sest nii on mugavam. Lõigatud oks pistetakse koos viljadega sügavkülma, sest külmutatud astelpaju mari tuleb oksa küljest tunduvalt paremini lahti. Koduse külmiku korral on soovitav oksad paraja suurusega lõigata ja lehed küljest ära noppida, siis mahutab külmiku sahtel rohkem väärt kraami.

Soojal ja niiskel perioodil lõigates soovitatakse lõikekohad haavapeitsiga üle tõmmata kuna õhus levib palju seeneoseid. Tea, et haav saastub juba lõikamise ajal. See tähendab, et kohe peale oksa lõikamist peaksime lõikekoha desinfitseerima, mis on üsna tülikas tegevus ja nõuab kolmanda käe olemasolu. Parem on lasta haaval kuivada ja siis kui puit ilmutab kuivamise märke haavapeitsi või õlivärviga katta.
Ilmastiku eest on oluliselt vajalikum puitu kaitsta, et niiskus ei pääseks puitu lagundama. Samal põhimõttel värvime puitaeda ja maja fassaadi. Kuivanud puit on nagu käsn, mis õhuniiskuse endasse kogub. Kui kaitsekiht on haavalt maha kulunud, tavaliselt 1-2 aastaga, siis tuleb uuesti katta.
Seeneeoste vastu soojal ja niiskel suvel ei saa, seetõttu on kavalam lõigata päikesepaistelise ja kuiva ilmaga, siis seeneeoseid õhus ei ole. Lõigatud kohad kata kindlasti puupalsami või õlivärviga. Palsam ja õlivärv kinnituvad lõikekohale, aga vaha mureneb või sulab maha.
Haiguste ja kahjurite vastu saab vaid lõikuse ja igaaastase hooldusega. Puid peab ka väetama ja kahjureid ennetama.
Saadaval on palsamid ja peitsid puudele ja põõsastele lõikehaavade kaitseks välismõjude eest. Väga hästi sobib ka vana hea õlivärv.

Kasuta vaid teravaid lõikeriistu. Lõikehaav peab saama sile, et kahjuritele peidukohti ei jääks. Kui lõikehaava äär jääb kare, silu see kohe peale lõikust terava pussi või aianoaga. Hiljem puit kuivab ja parandamine ei ole enam nii kerge. Näiteks Fiskarsi väikese matkasaega, mis on terav, saad head lõiked. Tavaline käsisaag viljapuid lõigates nii mugav ei ole.

Kare ja katmata lõikekoht ning tüügas on nagu käsn, mis kogub niiskuse endasse ja selle tagajärjel aja jooksul pehkib. Ka seeneeostele meeldib sellistele kohtadele kinnituda. Oks tuleb saagida tüve ligidalt ehk oksakrae pealt. Igaks juhuks pikema lõikekoha jättes, jätad tüüka. Tüügaste kaudu lähevad puu sisse haigused ja puu võib kahjustuda juurteni.

Pildil on kahetüveline puu ning on hästi näha, miks soovitatakse kasvatada ühetüvelisi ja mitmetüvelistel puudel pingsalt jälgida harunemiskohas kokkukasvamist. Kokkukasvamiskohas tekib lohk, kuhu vesi koguneb ja talvel jäätudes paisub kahjustades puud. Harunemiskoht kogub ka samblakõdu ja õhus lendavad õied, tolmu jms ning alguse saab kõdunemisprotsess. Lõpuks pääseb vesi puu sisemusse ja kahjustus süveneb ning puu sisse tekib kõdunemisprotsessi tagajärjel huumus. Samamoodi tekib puu sisse mullane auk tüüka kõdunedes.

Pildil tagasi lõigatud tüükad. Vasakul annab oksa kõdunemisest päästa katmine värvi või puupalsamiga. Paremal on auk nii suur ja pehkinud, et katmine ei anna tulemust. Selline oks või tüvi on soovitav võimaluse korral maha saagida ja teisest tüvest uus oks asemele kasvatada.

Pildil vähikahjustusega õunapuu. Võimalusel lõika terve oks välja ja lase uus asemele kasvada. Kui tegemist on tüvega, siis lõika terava noaga krobeline osa ära ja kata värvi või puupalsamiga.

Viljapuude lõikamine on mõistlik endale selgeks teha, sest puid peab hooldama igal aastal. Sul on võimalus osaleda mõnel koolitusel või kutsuda spetsialist paariks tunniks aeda ennast õpetama. Kevadel teevad koolitusi Puukoolid, Rahvaülikoolid, aednikud ise.

Sügisel jäta puule aega talveks valmistuda. Kuiva suve ja sügise korral tuleb puid sügisel tugevalt kasta, mis on puule vajalik veevaru talletamiseks, et talve üle elada ja kevadel, kui maapind on veel külmunud, intensiivse päikese vastu seista.

Käesolev artikkel on avaldatud Virkuse maastikukujunduse lahkel loal.

Umbrohutõrje enne muru rajamist

Enne muru rajamist on tähtis hävitada mullast pikaajalised ja raskesti tõrjutavad umbrohud, nagu näiteks orashein.
Umbrohutõrjeks murudel, milles ei ole ristikut, sobib taimekaitsevahend Starane (20 ml segatuna 2 l vees, piisab ca 100 m² muru pritsimiseks). Starane mõjub taimedele peamiselt lehtede kaudu. Hiljemalt 3-4 nädala möödudes umbrohtude kasv lakkab ja need hävivad. Võilillede tõrjel on tulemus parim, kui võililli pritsida rosetifaasis, st leheroseti keskel on roheline (veel avanemata) õiepung ning õievars ei ole veel moodustunud.

Sammal vallutab muru, kui:
* pinnas on liigselt tihenenud
* muld on happeline
* muru pole pikka aega väetatud, pinnas on toitainetevaene
* muld on liigniiske
* liiga varjuline kasvukoht

Sammaldumisele kalduvat murupinda peaks paar korda suve jooksul õhustama. Selleks võiks kasutada näiteks aiaharki, tehes murusse auke. Neisse aukudesse on hea rehitseda turba-liiva segu. Nii saavad juured hapnikku ja murutaimede kasv taastub. Sambla kasv on samas raskendatud.

Muru vajab päikesepaistelist või poolvarjulist kasvukohta. Maja põhjapoolsel küljel ja puude, põõsaste all muru ei taha kasvada. Sellistel aladel võikski lasta samblal kasvada või istutada sinna varju taluvaid püsikuid.

Mulla happeliseks muutumist saab ära hoida regulaarse lupjamisega, lisades 2-3-aastaste vaheaegade järel ca 40 kg dolomiidijahu 100 m²-le.

Spetsiaalsete samblaeemaldustoodete kasutamisel muutub lühikeseks ajaks järsult mulla pindmise kihi happesus. Seda sammal ei talu ning tõmbub mõne päeva möödudes pruuniks ja kuivab. Kuivanud sammal riisutakse murust välja, lisatakse tekkinud tühikutesse lubjatud ja väetatud mulda ning külvatakse uued seemned.

Kevadine muruväetis on eriline abimees võitluses muru sammaldumise vastu. Varakevadine laotamine murule tõstab mulla pindmise kihi pH-d, takistades sellega sambla arengut. Tänu toitainete sisaldusele aitab see ühtlasi kaasa tugeva kvaliteetse muru kasvule. Toitaineid ei jätku kogu suveks, seetõttu lisaväetamine suvise täisväetisega jaanipäeva paiku on vajalik.

Käesolev artikkel on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.

Tee ise kuusepuu

1. home made christmas tree construction 2, 2. Oh Cork Christmas Tree!, 3. Handmade Trees, 4. Whimsical Christmas Tree, 5. Yarn Christmas trees, 6. handmade fabric trees, 7. christmas tree, 8. My Christmas Tree · Mi Árbol de Navidad, 9. Felt Christmas Tree

Käesolevad nipid on avaldatud Hobipunkti lahkel loal.

Nõuandeid grillimiseks

Grillimine on tegevus, mis kuulub vaieldamatult suvenaudingute juurde. Mõnusa suveilmaga on mõnus grillida ja nautida hõrke grilltoite. Grillsöega saab kerge vaevaga valmistada perele kasvõi terveid suviseid lõunasööke. Parima tulemuse saavutamiseks tasuks grillimisel meeles pidada järgmist:

- Aseta söed grillsöepakendil olevate juhiste järgi. Grillimisel on alati abiks, grillpann, ahjuplaat või fooliumalus. Head grillimistangid ja pajakindad hoiavad ära põletushaavad. Kauplustes on saadaval ka muid abivahendeid grillimise jaoks.

 - Grillimiseks on parem valida kiiresti küpsevaid ja parasjagu rasva sisaldavaid lihatooteid, sest rasv teeb liha mahlaseks. Kiiresti küpsevad lihatooted on näiteks sea välis- või sisefilee, veise või lamba välisfilee ja küljed ning broilerifilee, rinnatükid või koivad. Grillitavad tooted peaksid olema toatemperatuuril, nii ei jahuta nad grilli maha. Liha pind tuleks kuivatada. Lihatükkidele või varrastele peaks enne grillimist või selle ajal määrima grillimiskastet.

Loe edasi: Nõuandeid grillimiseks

Koduse kosmeetika retsepte

Kätevaha

Mesilasvaha kaitsev kiht ja nahka toitvad õlid-rasvad on hea kooslus ja sobib eriti kuiva käenahaga kudujale.

Retsept:

30 g mesilasvaha või jojobavaha

50 g õli (avokaado, magus mandel või jojobaõli kas kombineeritult või ühekaupa)

50 g tahket rasva (kakaovõi, sheavõi, mangovõi kas kombineeritult või ühekaupa)

1 supilusikatäis tärklist, 1-2 ml eeterlikku või aroomiõli

Sulata mesilasvaha esimesena, lisa poolsulanud vahale tahked asvad ja seejärel õlid. Sega hoolikalt, vahusta ja täienda segu tärklisega, mis teeb kätevaha siidiseks. Paksenevale kreemile lisa eeterlik õli ja vala segu topsi või purki.

Kuivšampoon

Savi kasutatakse sellepärast, et ta puhastab ja sisaldab palju mineraale. Kuivsampoon on kiire juustepuhastusvahend, aga seda on mõnus kaasa võtta ka reisile või matkale. Savi imab rasu ja mustuse, eeterlik õli puhastab ja värskendab peanahka. Valge savi sobi kõigile nahatüüpidele, samas kui roheline savi eelkõige rasusele nahale.

Retsept:

8 tl valget savi

2 tl maisi või nisujahu

30 tilka lavendli eeterlikku õli

ja 25 tilka rosmariini eeterlikku õli

Sega kuivad komponendid klaasnõus kokku, sega tilkhaaval juurde eeterlik õli. Loksuta segu sheikeris või klaaspudelis korralikult läbi.

Kasutamiseks jaga juuksed mitmesse osasse ja raputa šampooni juustele ja peanahale võimalikult lähedal. Masseeri sõrmeotstega peanahka ja seejärel kammi juuksed läbi.

Vannipallid

100 g soodat

50 g maisi või nisujahu või kartulitärklist

50 g sidrunihapet

10 tlka mandliõli

10 tilka eeterlikku õli

Sega kuivained omavahel ja lisa tilkhaaval mandli- ning eeterlik õli, vajadusel ka natuke vett või hüdrolaati. Ole ettevaatlik, sest vedeliku lisamis eesmärk on teha seg vormitavaks, reaktsioon ei tohiks tekkida.

Segust vormi kas pallikesed vastava vormi abil või lihtsalt käte vahel. Jäta 24 tuniks õhu kätte kuivama.

Huulevõie

1o spl mesilasvaha (kui tahad valget võiet, vali pleegitatud valge mesilasvaha)

10 spl kakakovõid

10 spl magusa mandli õli

1 tl mett

5 tilka eeterlikku õli (kui valid piparmündi, siis pisut vähem, sest piparmündis leiduv mentool võib õrna huulenahka ärritada)

Sulata vaha, õli ja kakaovõi vesivannis, lisa mesi ja vispelda korralikult läbi. Õrnalt segades lisa eeterlik õli ja vala segu topsi.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Hobipunkti lahkel loal.

Isetehtud kingipakendid

Järgnevalt mõned ideed kingipakendite isetegemiseks.

Karbi skeem: http://hemidemisemiquaver.wordpress.com/2008/01/02/hugs-and-kisses/

Tööjuhis koos pildilise õpetusega: http://howaboutorange.blogspot.com/2010/07/how-to-make-gift-bags-from-newspaper.html

Tööjuhis:  http://www.homemade-gifts-made-easy.com/make-your-own-gift-box.html

35 erinevat väljalõigatavat ja kokkukleebitavat karbikest: http://yayoi.senri.ed.jp/departments/OISTech/OISDT/gr7dt/templates.htm

Üldised põhimõtted puidu värvimisel

Tänapäeval võib kaubandusvõrgust osta erineva toime ja koostisega puiduvärve. Siinkohal käsitleme puidu värvimisi üldiseid põhimõtteid. Soovitame alati enne värvi kasutamist tutvuda värvi kasutusjuhendiga.

Puiduvärvi kasutamine võib mõnikord olla üsna keeruline. Võib juhtuda, et avastate liiga hilja, et mõni oluline protseduur jäi vahele ning kogu teie töö on nurjumas. Järgnevalt anname mõningad näpunäited, millega peaksite puidu värvimisel arvestama.

 1. Samm: ettevalmistamine. Akende puhul eemalda hinged ja sulused, kata kinni klaasid ning eemalda kooruv värv. Lisaks kata ajalehepaberitega värvimise kohta ümbritsev ala.  

2. Samm: Eemalda olemasolev värvikiht, kasutades selleks liivapaberit. Kõiki värvikihte ei ole ilmtingimata vajalik eemaldada.  

3. Samm: Pühi niiske lapiga pinnalt kogu mustus ja tolm ning lase pinnal kuivada.  

4. Samm: värvi pinnad kruntvärviga ja lase kuivada.  

5. Samm: värvi pinnad puiduvärviga 1-2 korda, kasutades selleks peenikeste harjastega pintslit või vahtkummist värvirulli. Lase värvil kuivada.

Mõned näpunäited puiduvärvi kasutamisel

Suure kasutuskoormusega alade puhul värvige pinnad vähemalt kaks korda. Kontrollimaks, kas värv on ära kuivanud, katsu sõrmeotsaga värvitud pinda ettevaatlikult mõnest varjatumast kohast. Enne tööle asumist tee käed ja käsivarred kreemi või beebiõliga kokku. See lihtsustab värvi mahapesemist kätelt.

Kuidas vahetada piduritule pirni

Õige pirni valimine

Piduritule vahetamist tuleb alustada sobiva pirni valimisest. Infot selle kohta leiate auto kasutusjuhendist või varuosade kauplusest. Soovitatav on osta rohkem kui üks pirn juhuks kui peaksite vahetuse käigus ostetu ära lõhkuma. Enamike autode piduritulede pirnid on müügil varuosade kauplustes ja tankates, seega nende leidmine ei ole keeruline.

Tuleni pääsemine ja vana pirni eemaldamine

Kui Teie sõiduki pidurituli asub tagumise akna alumises ääres, on soovitatav enne töö algust selgeks teha, kui keeruline on sellele ligipääs. Vahel piisab vaid tagumise istme eemaldamisest kuid mõningatel juhtudel on töö märksa keerulisem. Sellistel juhtudel on soovitatav pöörduda pigem mõne mehaaniku poole või teenindusse.

Esiteks avage pagasiruum ja tehke selgeks, kas pääsete tulele ligi. Kui jah siis alustage pagasiruumi sisemise katte eemaldamisest. See ei tohiks olla raskendatud ning peaksite kerge vaevaga pääsema tuleni. Järgmisena eemaldage tule sisemine(pagasiruumis asuv) kate ja pistikud. Nüüd peaksite olema pirnini jõudnud, seega võtke see sealt välja.

Uue pirni paigaldamine

Nüüd, kus olete saanud ligipääsu piduritule pirnile ja vana pirni välja võtnud, jääb teil üle vaid uus pirn pesasse asetada. Eelnevalt võite kontrollida pirni selle pistikuga ühendades ja pidurit vajutades. Kui pirn süttib, on viga likvideeritud ning asetage pirn koos pistikuga tagasi tule külge ja käige eelmised sammud vastupidises järjekorras läbi.

Kui olete uue pirni paigaldanud ja kogu süsteemi tagasi kokku pannud, kontrollige, kas tuli töötab. Juhul kui esineb tõrkeid pöörduge teenindusse või mõne mehaaniku poole, kuna probleem võib olla juhtmestikus ning selle vahetamine tunduvalt keerulisem ja ohtlikum. Korralikult töötav pidurituli säästab teid potentsiaalsetest avariidest ja trahvidest – kontrollige seda rikke kahtluse korral.

Peenraroosid - istutamine

Rooside kasvukohaks valitakse tuulte eest kaitstud päikesepaisteline, lõuna-edela suunal avatud kasvukoht. Muld peab olema viljakas ja parasniiske. Liivase maa korral kaevatakse roosipeenra jaoks  0,5m sügavune süvend, eraldatakse see pinnasest geotekstiiliga ja täidetakse rammusa kompostmullaga.

Roosid on tundlikud mulla kurnatuse suhtes – selleks, et väljaläinud roosi asemele istutada uut, tuleb muld 40cm sügavuselt vana põõsa kohalt välja vahetada. Vana rosaariumi kohale uue rajamist ei soovitata enne 4 aasta möödumist.

Rooside parim istutamise aeg on mai alguses või septembris. Pookekoht vajutatakse 4-8cm sügavusele mulla sisse. Pookekoha katmine mullaga on vajalik selleks, et kui karmil talvel hukkub roosi maapealne osa, siis taastub taim maa seesolevatest uinuvatest pungadest. Samuti arenevad pookekoha lähedal noored lisajuured, mis toidavad taime kultuurosa. Õigele sügavusele istutatud roos annab vähem ka metsikuid külgvõrseid.

Omajuursed roosid istutatakse paar sentimeetrit sügavamale, kui nad olid kilekonteineris või plastpotis.

Tüviroosid istutatakse maha ca 45º nurga all, et taime talvel maadligi painutades oleks tüve murdumise oht väiksem. Tüviroosile pannakse tugi,mis ulatub pookekohast 15-25cm võrra kõrgemale, et oleks vajadusel võimalik toestada ka õite all lookas olevaid oksi. Tugi aitab kalde all istutatud tüve ülemise osa sirgeks painutada ja roosipõõsas kasvab näiliselt otse.

Loe edasi peenrarooside liigitamisest.

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Taimekaitse - kangad ja kiled

1. Peenravaip

Kasutusala
Peenravaip on vett ja õhku läbilaskev must polüpropeenkangas. Peenravaip on märgistatud ruudustikuga, mis hõlbustab taimede istutamisel võrdsete vahekauguste jätmist.
Maasika- või köögiviljapeenardes kasutatakse sageli ilma täiendava multshikatteta. UV-kaitse tagab materjali vastupidavuse mitme hooaja vältel. Tavaliselt eemaldatakse peenravaip tarbeaias peale saagi koristamist.

Haljastuses kasutatakse koos koorepurumultšiga. Väga pikaealine materjal.

Paigaldamine
Uue istutusala rajamisel paigaldatakse peenravaip ettevalmistatud ja väetatud mullapinnale. Planeeritavate taimede asukohtadesse lõigatakse terava noaga ristid ja taimed istutatakse ristide kohale kaevatud süvenditesse.
Kui peenravaipa ei kaeta dekoratiivmultshiga, peidetakse selle servad mulla alla.

Olemasolevale istutusalale paigaldatakse peenravaip siiludena. Siilude ühenduskohad pannakse ülekattega ja taime juurekaela ümbrus jäetakse peenravaibaga katmata. Iluaias kaetakse peenravaip dekoratiivkillustiku või koorepuruga.

2. Eemaldatav multšikile
Maasikakile:    0,06mm paksune polüetüleen, must, UV-kaitsega
Kurgikile:        0.04 mm paksune polüetüleen, UV-kaitseta

Plussid: 

1) Saak valmib varem
2) Suurem saagikus
3) Marjade ja kurkide tootmine väiksema kemikaalide hulgaga, kuna kile    takistab umbrohtude kasvu ja toitainete väljauhtumist mullast

Miinused: 

1) Varasema õitsemise tõttu suurem kevadiste hiliskülmade kahjustuse oht
2) Hilisem väetamine raskendatud, viljade kvaliteet langeb pärast teist saagiaastat. Lisaväetamiseks tuleb kile alla paigaldada tilk-niisutussüsteem.

3. Tekstiilmultš e. multšiloor
Kasutusala
Multshiloor on UV-kiirguse suhtes vastupidav, vett läbilaskev mustakiuline polüpropeenmaterjal, mida kasutatakse noorte taimede juurdumise kiirendamiseks vajaliku niiskustaseme hoidmiseks, umbrohu tõrjeks ning ka erinevate pinnakihtide eraldamiseks haljastuses, näiteks drenaaži ja substraadi vahel lillepeenras.Tekstiilmultshiga kaetud istutusalal säilib muld kohevamana kui peenravaiba või geotekstiiliga kaetud peenras, kuid tekstiilmults laguneb mõne aastaga ja vajab uuendamist. 

Paigaldamine
Tekstiilmultš laotatakse ettevalmistatud pinnasele ja sellesse lõigatakse terava noaga istutusaugud. Servad kinnitatakse mulla või muu materjaliga. Ilutaimede puhul kasutatakse koos multshikattega, milleks võib olla koorepuru või dekoratiivkillustik.
Multshiloor takistab edukalt tigude ja nälkjate tegutsemist taimede vahel.

4. Katteloor
Kasutusala
Katteloor on õhuke, väga kerge, valget värvi polüpropüleenkiududest kangas. Katteloori kasutatakse mulla soojuse ja niiskussisalduse hoidmiseks, öökülmade eest kaitsmiseks ning ka kahjurputukate vältimiseks. Külvi katmisel kattelooriga idanevad seemned kiiremini.

Paigaldamine
Katteloor paigaldatakse külvi puhul otse mullapinnale, kasvavate taimede puhul ettevaatlikult otse taimedele. Katteloor ei tohiks olla liiga pingul. Servadest kinnitatakse mulla, lauamaterjali, kivide või muu käepärasega. Kivide kasutamisel tuleb neid asetada piisavalt väikese vahekaugusega, vastasel korral on oht, et katteloor võtab tuule alla ja rebeneb.

5. Filterkangas e. geotekstiil
Kasutusala
Geotekstiil on polüpropeenkiududest valmistatud vett ja õhku läbilaskev väga vastupidav hallikas viltjas kangas, mida kasutatakse nii haljastuses kui teedeehituses pinnase tugevdamiseks, külmakaitseks ja umbrohu tõkestamiseks. Filterkangas eraldab üksteisest pinnasekihid ja tõkestab maapinna külmumisest tulenevaid kahjustusi.
Erosiooniohu korral kaitseb filterkangas erodeeruva kihi alla asetatuna selle kihi kadumist voolava vee, näiteks sademete mõjul, samuti tugevdab varisemisohtlikke piirkondi.

Levinuimad kasutusvaldkonnad:
- alusmaterjalina tänavakividest teedel ja terrassidel
- alusmaterjalina liiva- või kruusaradadel
- drenaaž-töödel
- pinnase kaitsena kalletel
- liivaste alade viljakamaks muutmisel
- liivakastide vooderdamisel
- astmestikel
- istutuskastide vooderdamisel
- veesilmade ja basseinide alusmaterjalina, samuti tiigikilele paigaldamiseks, kui tiigipõhi kaetakse graniitkillustikuga, et teravad kiviservad ei kahjustaks kilet.
- mänguväljakute kuivendus- ja tugevdusmaterjalina

Nipp!
- Väga liivastel aladel paigalda kauni ja vastupidava  muru saamiseks geotektiil kohaliku pinnase ja juurdeveetava kasvupinnase vahele. Mullakihi paksus filterkanga peal peaks olema min 20cm.
-Et muuta mudaseid tiigikaldaid liivasteks, aseta filterkangas talvel jääle ja kata liivakihiga. Jää sulades langeb kangas koos liivakihiga mudakihi peale. Kanga tiheda struktuuri tõttu muda sellest läbi ei pääse. Kaldad peavad olema piisavalt lauged.

- alusmaterjalina tänavakividest teedel ja terrassidel
- alusmaterjalina liiva- või kruusaradadel
- drenaaž-töödel
- pinnase kaitsena kalletel
- liivaste alade viljakamaks muutmisel
- liivakastide vooderdamisel
- astmestikel
- istutuskastide vooderdamisel
- veesilmade ja basseinide alusmaterjalina
- mänguväljakute kuivendus- ja tugevdusmaterjalina

6. Juuretõkkekangas

Väga tugev ja suhteliselt jäik, omadustelt geotekstiilile sarnanev pruunikas kangas. Kasutatakse suurte puude juurte eemalehoidmiseks istutusaladest või vundamentidest.

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Kumb enne? Tolmu imemine või pühkimine

Selle valiku tegemine vaevab paljusid inimesi. Võib tunduda ju loogiline, et tolmu pühkimisel langeb osa tolmu põrandale ning seejärel saab selle sealt tolmuimejaga kergest kätte. Järgnevalt vaatame, kas see ikka on parim tööde järjekord.

Tolmu pühkimine ja imemine

Köökide koristamisel on igati mõistlik esmalt koristata tööpinnad ja laud ning alles seejärel pühkida ja pesta põrand, sest enamasti satub põranda ja laudade pühkimisel osa seal leiduvast mustusest põrandale. Tolmu pühkimise ja imemisega on lood natuke teised. Pärast tolmu imemist laske tolmul mõni minut pindadele langeda. Seejärel kasutage tolmu pühkimiseks tolmulappi-või harja. Erandiks on tolmuimejad, millel on HEPA filter. See püüab kinni ka kõige väiksemad tolmuosakesed. Sellisel juhul pühkige esmalt tolm tolmulapi-või harjaga ning seejärel imege tolmuimejaga tolm põrandalt ja muudelt pindadelt.

Sõltumata tööde järjekorrast, peaksite tolmu pühkima ja imema vähemalt kord nädalas. See on eriti oluline kui mõni pereliige on allergiline tolmu vastu. Liigne tolmukogus õhus võib põhjustada allergiate või astma teket. Eriti oluline on tolmu regulaarselt imeda vaipadelt nin voodi-ja põrandakatetelt.

Missuguseid lilli ja taimi istutada kevadel rõdule või terrassile?

Rõdusid ja terrasse saab õdusamaks muuta, kui istutame pottidesse, amplitesse, lille- või rõdukastidesse erinevaid taimi. Varajase lillekompositsiooni rõdule või terrassile saad näiteks kombineerides nartsissi Tete a tete või võõrasema koos Fortune’i kikkapuu erinevate sortidega. Fortune’i kikkapuu on igihaljas püsik, mida saab hooaja jooksul kombineerida erinevate suvelilledega. Kõik need nimetatud taimed taluvad vähemalt -5C külma.

Lillede ja toekate igihaljaste okaspuude vahel saame rõdul või terrassil nautida mõnusalt meie kiirelt mööduva suve sooje suveõhtuid või päikeselisi hommikuid loodusesse minemata. Suvel loovad rõõmsa meeleolu õitsvad suvelilled. Samuti võivad rõdul kasvada maitsetaimed koos suvelilledega või hoopis tomatid-kurgid.

Loe edasi: Missuguseid lilli ja taimi istutada kevadel rõdule või terrassile?

Muru samblavabaks

Muru sammaldumise põhjused:

• pind on liiga toitainevaene
• muld on liighappeline või liigniiske
• muru on liiga varjulises paigas
• kasvupinnas on liiga tihenenud

Sammaldumise vältimiseks esmaseks tõrjeks tuleks paar korda suve jooksul mulda õhutada. Kasutada võib selleks mistahes haralist aiatööriista, mille abil on murusse võimalik teha väiksemaid auke. Pärast aukude tegemist tuleks aukudesse rehitseda liiva-turba segu, mille abil saavad murutaime juured hapnikku juurde.

Tuleks meeles pidada, et muru vajab kasvuks kas päikesepaistelist või poolvarjulist kasvukohta.  Hoonete põhjapoolsel küljel, puude varjus ja muudes varjulistes paikades muru eriti kasvada ei taha. Sellistesse paikadesse võib istutada näiteks varjutaluvaid püsikuid või lasta lihtsalt samblal kasvata.

Mulla liighappelisuse vastu aitab lupjamine. Iga 2-3 aasta järel laotage umbes 40kg dolomiidijahu 100 m²-le.

Samlaeemaldustoodete efekt seinseb peamiselt mulla pindmise kihi happelisuse järsu muutuse abil. Sellist kiiret muutust sammal ei talu ning ta kuivab ja muutub pruuniks. Kuivanud sammal riisutakse murust välja ning tekkinud tühimikesse lisatakse väetatud ja lubjatud mulda ning külvatakse muruseemned.

Värvi ja värvitüübi valik

Missugust värvi valida?

Allikas: Vivacolor

Ronitaimed

Uhket ronitaime tasub eksponeerida või tema ilu abil tähelepanu mõnele objektile tõmmata. Aeda, kuhu suured puud ei mahu, saab ronitaime abil luua kõrgusmõõte.

Inetute või laokil objektide või pindade varjamiseks ei ole mõtekas kasutada silmatorkavat taime kuna efekt, mida loodetakse saavutada on vastupidine. Seega kata ja varja rohelise massiga (näiteks tselaster või tobiväät).

Samuti tuleb jälgida taustpindade vahelist proportsiooni ning taimede visuaalse mõju sobivust ja kooskõla haljastatava objektiga. Näiteks ei ole heaks proportsiooniks 50% taimi ja 50% seina (seda nii horisontaal- kui vertikaalsuunas). Parema tulemuse annab suhe 1/3 ja 2/3. Näiteks korrusmaja seinale ei sobi ronima nõrgakasvulised õrnad ronitaimed. Küll aga võivad samad taimed valgusolude sobivuse korral istuda hästi rõdudele.

Maja seinale ronitaime planeerides tuleb kindlasti ehitada talle oma tugisein ja see peab olema hoonest 20-30 cm (oleneb taimest) kaugusel. Jälgi, et liaan ei tungiks seinapragudesse, laudise ja katuse alla.

Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia
Tugevakasvuline, sõrmjate viietiste liitlehtedega liaan, mis suudab ronida 15-20 (25) meetri kõrgusele ning on võimeline katma suuri pindasid. Seega on 5-6 korruselise paneelmaja sein võimalik katta metsviinapuuväätidega täies kõrguses. Taim on kiirekasvuline (juurdekasvuks kuni 3 m aastas). On varjutaluv, mistõttu võimalik kasutada ka hoonete põhjakülgedel, kuigi jääb seal mõnevõrra nõrgemaks. Hästi kasvab ka päikese käes. Sügisel värvub varakult tumepunaseks. Külmakindel ning vastupidav linnatingimustele. Puuduseks hiline puhkemine kevadel ja sügiseti esimeste külmadega maha langev lehemass, mille koristamine juurdunud alumiste väätide vahelt on küllaltki tülikas. Istutustiheduseks on 1-2 tk/jm.
Liik paljuneb nii varakevadiste puitunud kui suviste haljaspistikutega.
Kasvab igasuguses mullas, aga edeneb paremini rammusas ja niiskes. PS! Kruus ja liiv ei ole igasugune muld ja see ei sobi.

Amuuri viinapuu Vitis amurensis
Jagunematute, 3-5 hõlmaliste lihtlehtedega, kuni 10 (25) meetri kõrgune liaan. Hapumaitselised marjad mustad, sinakasvalge kirmega, tillukesed, hapud aga söödavad. Talub kuni –40 kraadilist pakast. Väga valgusnõudlik, varjus võib haigestuda jahukastesse. On suhteliselt vähe levinud, kuid vääriks laiemat kasutamist just oma uhke sügisvärvi ja saastekindluse tõttu. Kevadel dekoratiivsust ei oma kuna puhkeb hilja. Paljuneb nii seemnetest kui haljaspistikutest. Eelistab kobedaid ja happelisi muldi, vajab niiskust, lupja mullas ei talu.

Harilik viinapuu Vitis vinifera
Hariliku viinapuu sorte kasvatatakse marjakultuuridena meie aedades üsna edukalt, aga temaga õnnestub katta ka sooje päikeselisi pindasid kuna viskab üsna hästi kasvu. Viinapuud on väga valgusnõudlikud, lubjalembesed ning suhteliselt põuakindlad.

Lõhnav kuslapuu Lonicera caprifolium
Tõuseb mööda sõrestikku 3-5 meetri kõrgusele. Õied on lõhnavad, valkjasroosad, sisaldades veidi kollast. Talub poolvarjutaluv, kuid õitseb paremini täispäikeses. Õitsemine algab, olenevalt aastast mai lõpul ning kestab juunikuu keskpaigani. Oranzpunased viljad valmivad augustis-septembris ja meeldivad lindudele. Õied on kollased või kollakasvalged, väga hästi lõhnavad. Liik on suhteliselt külmakindel, kuid karmimatel talvedel pole kahjustusest pääsu. Kiirekasvulise liigina taastub 1-2 aasta jooksul. Oma õrnuse ja hapruse poolest sobib pigem koduaeda kui suurelamute juurde. Paljuneb seemnest ja haljaspistikust.

Väätiv kuslapuu Lonicera periclymenum
Väga sarnane eelmise liigiga. Õied on kollakasvalged, väljastpoolt punased. Õitseb suve teisel poolel sügiseni välja, kuid õitsemine ei ole nii rikkalik, kui lõhnaval kuslapuul.

Harilikku tselastrit Celastrus scandens tuntakse rahvasuus puukägistajana kuna ta kasvatab oma võrsed tihedalt puu ümber. Küll aga on tselaster täiesti omal kohal tööstuslike objektide või piirete haljastamisel. Hea näide on Helsingi Läänesadamas paikneva tollilao piirdeaed, mille tugipostid on varjatud tselastritega. Analoogsete objektide haljastamiseks on tselaster piisavalt tagasihoidlik ning delikaatne ega põhjusta eriti suurt töömahtu lehemassi koristamisel sügiseti.
Kasvab päikeselisel kuni poolvarjulisel kasvukohal kuid kehval pinnasel ei taha edeneda. Tal on sireli lehtedega sarnased lehed ja vähemärgatavad rohekad õied. Viljadeks on ereoranžid kuprad, mis on mürgised. Kuna on kahekojaline taim, siis sügisel me tema vilju ei näe.

Haljastuses kasutatakse rohkem ümaralehiseline tselastri Celastrus orbiculatus ühekojalist vormi, mis kasvab 12 m kõrguseks, võrsed on punakad, lehed rohelised, sügisvärvus kollane. Õied rohekasvalged, vähemärgatavad. Vili kollakas kupar, seemned punase seemnerüüga ja mürgised. Mullastiku suhtes on vähenõudlik.

Hiina sidrunväändik Schisandra chinensis
Taim on pärit Kaud-Idast ja Hiinast ning on tuntud oma ravi- ja jõudu andvate omaduste poolest. Marjadest valmistatakse tinktuuri, mis abistab madala vererõhu korral ja tugevdab immuunsussüsteemi. Lehtedest saab aromaatset vitamiinirikast teed, millel on marjadele sarnased omadused, kuid tunduvalt nõrgemad. Madala vererõhu korral soovitatakse süüa 2-3 marja päevas. On teada, et jahimehed kandsid taskus kuivatatud marju ja sõid neid jõuvarude taastamiseks.
Meil on taim küllaltki külmakindel ning kasvab ja viljub hästi päikesepaistelisel kasvukohal. Kodumaal kasvab alusmetsas, aga viljub seal halvasti. Mullastiku suhtes on sidrunväändik vähenõudlik. Üle aasta kevadel võiks anda paar supilusikatäit täisväetist. Niiskuse hoidmiseks multši põõsa alune puulehtede, saepuru või turbaga.

Südajalehine aktiniidia Actinidia kolomicta

Taime kodumaaks on Kaug-Ida ja Hiina, kus tõuseb liaanina teiste taimede najal 8-12 m kõrgusele. Südajalehine aktiniidia sugulane on hiina aktiniidia Actinidia chiensis, mille vilju (kiivi) me ostame poest. Südajalehine aktiniidia on väga dekoratiivne ja seda võiks haljastuses rohkem kasutada.
Kahjuks meeldib taim kassidele sarnaselt palderjaniga. Ilmselt seetõttu, et taime koores sisaldub väga palju erinevaid keemilisi aineid ja mõni neist ahvatleb kasse eriti. Noor taim tuleb kaitsta aiavõrguga. Istutamisjärgsel paaril aastal kasvab aktiniidia aeglaselt, hiljem kasv hoogustub. Kasside ründed ei lõpe ka vana taime puhul, aga õnneks taastub lehestik küllaltki kergesti.
Õitsemise ajal värvuvad valgusrikkas k ohas isastaimede lehed roosa-valgekirjuks. Õied on valged, lõhnavad, mitme kaupa lehtede kaenaldes. Õitseb varakevadel ja seetõttu võivad nii lehed kui õied öökülmade tõttu kahjustatud saada. Emastaimed on tagasihoidlikku rohelist värvi. Viljumiseks istuta isastaim emastaimede vahele.
Viljad on suure tikri suurused, valminult oliivrohelised, kiivi maitsega. Täiskasvanud hästihooldatud taimelt võib saada pangetäie marju (~7 kg).
Marjad on suure C-vitamiinisisalduse tõttu väga väärtuslikud. Neis sisaldub veel ka suhkruid, orgaanilisi happeid ja pektiini. Marjadest saab head pannkoogi- ja toormoosi, tehakse ka mahla ja kuivatatakse „rosinateks“, mida on hea saia sisse panna.
Viljakandeikka jõuab 3-4 aastal. Viljade valmimise ajal laota kile põõsa alla, sest marjad pudenevad kergesti. Põhiliselt korjataksegi saak kokku põõsaste alt, sest mööda liaani turnimine pole otstarbekas.
Kasvukohana eelistab head väetatud niiskemapoolset mulda, kuid ei talu kõrget põhjavett. Päikesepaistelist kasvukohta, kuid talub ka kerget varju. Kasvamisel vajab tuge. Väga hea taim pergolate katmiseks. 

Suurelehine tobiväät Aristolochia macrophylla 

Külmakindel ning väga huvitav liik, mis suudab tõusta kuni 10 meetri kõrgusele. Pruunikad õied on piibukujulised ja vähemärgatavad, lehed suured (läbimõõt kuni 30-40 cm) ja seetõttu saavad räsitud tugevate tuulte ja vihmadega. Vajab täiendavat sidumist. Kasvab päikese käes kuni poolvarjus. Taim kasvab kiiresti, eelistades poolvarju. Paremaks arenemiseks vajab, eriti noorena, kaitstud kasvukohta. Eelistab viljakat, kobedat, huumusrikast, piisavalt niisket mulda. Talub halvasti kuivust ja tuuli (lehed rebenevad). Paljundatakse seemnetega ja võrsikutega. Kaunis liaan seinte, pergolate, lehtlate, vanade puude jt. kohtade kaunistamiseks. 

Harilik luuderohi Hedera helix

Esineb looduslikult Saaremaal, seega võib edukalt kasvatada rannikualadel, kus on loodud sobivad tingimused. Sisemaal on külmaõrn. Eelistab värskeid viljakaid niiskemaid muldi. On varjutaluv, kevadel päikesepõletusehell. Paljundatakse vegetatiivselt pistikutega. 

 Harilik humal Humulus lupulus

 On dekoratiivne oma viljade poolest. Kasvab kuni 10 m kõrguseks. Eelistab niisket huumusrikast pinnast ja varju. Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt maa-aluste roomavate võsunditega. On kahekojaline ja viljub vaid siis kui emastaimede seas on isastaim. Viljaks on sile, veidi lapik pähklike, mis on umbes 3 mm pikkune. Pähklike on aga ümbritsetud suure kandelehega, mistõttu rohked viljad õisikus koos meenutavad käbi. Viljad valmivad alates augusti algusest.

Roniv hortensia Hydrangea petiolaris
Kõigil ei ole õnnestunud teda edukalt kasvatada. Kasvatamise nipp seisneb pinnases. Vajab happelise reaktsiooniga jahedat, niisket, kerget ja viljakat mulda. Ei talu päikesest soojenenud pinnast juurte ümber. Kasvab poolvarjus ja varjus, aga mida varjulisem seda vähem õitseb. Teda ei ole vaja toestada, kinnitub ronijuurte abil edukalt ise ja võib ronida 10 m kõrgusele. Rohekasvalged õied puhkevad juulis. Esimestel aastatel on aeglase kasvuga ja vajab kärpimist tiheda võra tekkimiseks.

Käesolev artikkel on avaldatud Virkuse maastikukujunduse lahkel loal.

Vabakujulise okaspuuheki taimede vahekaugused

Probleemid värvimisel

Järgnevalt käsitleme värvimisega seotud üldlevinumaid probleeme ja nende lahendusi. Juhul kui kahtlete milleski või teil esineb siin käsitlemata probleeme, siis küsige julgelt nokitse.ee foorumist. Iga projekt on erinev ning erinevad on ka esinevad probleemid.

Maalriteip klaasil: Ära paigalda seda sinna. Võib juhtuda, et Te ei saa seda sealt enam korralikult kätte. Võite julgelt klaasile värvida ning hiljem kuivanud värvi eemaldada kasutades selleks žiletitera.

Värvianuma sulgemine: Esmalt eemalda anuma servalt ning kaanelt üleliigne värv. Seejärel sulge kaas. Enamasti piisab kui vajutate kaane peopesaga kinni. Kui peaksite vajama haamri vms abi, siis katke kaas esmalt kilekoti või riide tükiga. See hoiab värvipritsmed lendamast. Üleliigse värvi eemaldamine tagab ka selle, et teistkordsel avamisel ei ole kaas kinni kuivanud.

Kadunud kinnitusvahendid: Tihti tuleb teil seina või muude elementide küljest midagi eemaldada (akna hinged, ukse käepidemed) ning kinnitusvahenditeks on enamasti kruvid. Vältimaks olukorda, kus asjade omale kohale tagasi kruvimise korral on osa kruvisid kadunud, kinnitage need teibiga vastava eseme külge.

Ventilatsioonirestide värvimine: Ventilatsioonireste on lihtne värvida, kasutades selleks vahtkummi tükki. Selle abil pääsete kenasti keerulistele kohtadele ligi. Teise võimalusena võite kasutada aerosoolvärvi, seda muidugi siis, kui sealt õhku Teie suunas ei puhu.

Ära värvi üle juba värvitud kohti: Kui olete osa pinnast juba katnud emailvärviga, siis ärge minge selle koha juurde tagasi. Vastasel juhul võib juba värvitud pind jääda triibuline. Kandke värv pinnale selliselt, et Te ei peaks teist korda seda üle tegema. Erinevate kihtide vahelise hea nakke tagamiseks ei tohiks kahe värvimise vahele jääda enam kui kaks nädalat.

Vanad ajalehed vs. tolmukate/kattekile. Kui ajalehtede kasutamine pindade kaitseks oleks ideaalne variant, siis ei oleks kattekilesid leiutatud.

Piira enda neljajalgsete sõprade liikumist: Ole nendega ettevaatlik, või teie Siiami kass näeb välja nagu trükitud kangas ning põrandaliistul on habe. Vaatamata sellele, et Teie koduloomad käituvad hästi, ei ole värvitud seinte ning värvimise tööriistadega täidetud ruum kohaks Teie lemmikule. Seega, veenduge, et lemmikud on ruumi värvimise ajal maja teises osas. Kui Teil on ka väikesed lapsed, siis nende puhul kehtivad samad põhimõtted (kui Teil juba on väikesed lapsed, siis Te ilmselt teate seda).