Koduse seebi valmistamine

Kodus saab seepi keeta kasutades seebikivi, õli ja kõikvõimalikke lisandeid. Omanäolise algmaterjalina saab kasutada ka juba valmis seepe.

Vajalikud asjad

1. Seebivormid(nt plastist, sobivad ka tetrapakendist välja lõigatud vormid)

2. 3-liitrist roostevaba potti

3. 6 lasteseepi, riivitud jämeda riiviga helvesteks

4. 6-8 sl õli(viinamarjaseemne-, pähkli-,takja-,rapsi-,päevalilleõli)

5. 3-4 sl suhkrut(õli koos suhkruga muudab naha mõnusalt siidiseks)

6. 500 ml vett

7. 200 ml haput mahla(apelsini- või õunamahla)

Töö käik

• Valame potti ettenähtud koguse vedelikku, s.o vee ja mahla segu.
• Kuumutame vedelikku, kuumenenud vedeliku hulka lisame näiteks 10 sl kaerahelbeid või kohvi tegemisest jäänud kohvipaksu. Nii saame surnud naharakke eemaldava ja tselluliiti vähendava ning samal ajal nahka toitva seebi.
• Segades lisame riivitud seebihelbed ja õli.
• Kui seebihelbed on lahustunud lisame suhkru.
• Hoiame seebimassi nõrgal tulel, segades, kuni mass pakseneb. Lülitame tule välja ja jätame natukeseks jahtuma, kuni valmistame ette vormid seebi jaoks.
• Enne massi vormidesse jagamist segame selle potis veel kord läbi ja siis tõstame kulbi või suurema lusikaga vormidesse. Kihi paksuseks soovitame jätta 2,5-3 cm. Mida paksem seep, seda kauem see taheneb ja peame kaua ootama, et seda kasutada.

PS!

• Õli pole vaja lisada, kui kasutame raviõlist filtreerimisel jäänud taimi.
• Kaerahelbed või kohvipaksu võib asendada manna, tangu või kruupidega. Soovi korral võib lisada meresoola.
• Kasutades värskeid taimi, tuleb need peeneks hakkida ning koos veega kohe tulele panna.

Taimede katmine talveks

Taimi kaetakse kahel eesmärgil:

• PAKASE EEST taimede maapealseid osi (roosid, elulõngad, püsikud jt).

• PÄIKESEPÕLETUSE EEST igihaljaid taimi (okaspuud, rododendronid, pukspuud jt).

ROOSID, ELULÕNGAD, PÜSIKUD

Roosidele ja elulõngadele on talvekatet õige aeg peale asetada siis, kui maapind on veidi külmunud. Siis tuleb roosidel ja elulõngadel lõigata ära õied ja lasta neil rahulikult esimeste külmadega harjuda. Neile ei tee -5C külma üldse halba, pigem treenib neid meie heitliku talvega kohanema! 
Peenrapinnases talvituvaid külmahelli püsikuid on soovitav katta juba enne maa külmumist.
 

OKASPUUD, RODENDRONID, PUKSPUUD
Igihaljad taimed (eriti esimesel aastal peale istutamist!) pakase eest katmist ei vaja. Neid peab kaitsma varakevadise ereda päikese eest.

PAKASE EEST KATMINE
Taimede talvekatted peavad olema kuivad ja õhulised. Märjad talvekatted juhivad hästi temperatuuri ja külmal perioodil ei ole neist soojendajatena abi! Pehmetel talvedel tekitavad märgunud katted seenhaiguste ohtu või põhjustavad taimede lämbumist!

Parim viis katta taimi on kuiva freesturbaga. Katmiseks sobivad ka liiv, muld ja männikooremultš. Multšile on vaja peale panna katteks, kas talvematt, pakasekangas või kuuseoksad. Kate ei tohi ümbritseda kaetud taime täielikult, vaid ainult kattekuhila ülemist osa, et taim ei jääks õhupuudusesse!
PÄIKESEPÕLETUSE EEST KATMINE
Aseta taimedele hiljemalt veebruaris peale varjutuskangas (piisab kui katta vaid lõunapoolsest küljest). 
Hea, kui taime ümber oleks ehitatud raamistik, millele varjutuskangas peale panna. Raamistik kaitseb taime murdumist lumeraskuse all.

KUIDAS JA MILLAL KATTED ÄRA VÕTTA?
Katete ära võtmisega ei tasu kiirustada, vaid katteid tuleb eemaldada järk-järgult. Päikesepõletuse eest ei tohi katteid enne eemaldada, kui maapind on sulanud. Sellest kõigest räägime juba täpsemalt kevadel.

Mõnusat askeldamist aias!

Käesolev artikkel on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.

Loodussõbralik kodukujundus: põhitõed

Kui olete juba jõudnud käesoleva artiklini, siis ilmselt on Teil kindel soov muuta enda eluviisi ja ümbritsevat keskkonda rohelisemaks. Kodu kujundamist alustage keskkonnasõbralike toodete ja materjalide valmimisest.

 Esmalt alustage seinal olevast värvist ja tapeedist ning põrandal olevatest vaipadest. Seejärel võtke ette mööbel ning dekoratiivelemendid nagu kardinad ja padjad.

Loodussõbraliku kodu kujundamine ei anna kodule mitte üksnes keskkonnasõbralikku välimust, vaid parandab ka õhukvaliteeti toas.

Seinad: tapeet ja värv

Laialtlevinud vinüültapeedid ning seinavärvid võivad sisaldada toksiine, mis halvendavad oluliselt ruumi õhukvaliteeti. Nende asemel on võimalik kasutada loodussõbralikke värve nagu kohupiimavärvid ning tapeedina näiteks bambustapeeti.

Põrandad: loodussõbralikud materjalid

Kui soovite põrandat katta, siis valige loodussõbralikest materjalidest põrandakate. Selleks võib olla vaibad, mis on valmistatud ümbertöödeldud materjalidest, kaltsuvaibad, villast ning erinevatest kiududest valmistatud põrandakatted. Seda tüüpi põrandakatted on saadaval paljudes poodides ning üldiselt on nende eluiga väga pikk.

Lisaks põranda katmisele erinevate materjalidega, võite paigaldada traditsioonilise ja aegumatu puitpõranda. Puitpõrand näeb hea õige hoolduse korral hea välja ka aastate pärast.  Suhteliselt populaarseks on saamas ka korgist ja bambusest põrandad. Kui vajate lihtsasti hooldatavat põrandat, siis valige marmoleum.

Mööbel: uus ja kasutatud

Kui ostate koju uut mööblit, siis valige loodussõbralikest materjalidest valmistatud mööbel. Uurige müüjalt nii materjalide päritolu kui ka materjalide taaskasutuse kohta. Pöörake tähelepanu ka mööbli vastupidavusele ning tootja asukohale. Mööbli ökoloogilist jalajälge saate vähendada sellega, et ostate kohalike tootjate toodangut.

Loodussõbralikkust saate mööbli puhul rõhutada ka taaskasutamisega. Ostke vanavarapoodidest endale mööbel ning andke sellele uus elu. Enamasti on vanad esemed valmistatud väga vastupidavatest materjalidest ning näevad ka väga ilusad ja originaalsed välja. Vajadusel eemaldage või laske eemaldada vana värv või lakk ning viimistlege pind uuesti. Mööbli kanga vahetus ei ole samuti probleem, sest sellega tegelevaid inimesi on piisavalt ning lõpptulemus sõltub Teie kujutlusvõimest.

Kangad: mööbel, kardinad, padjad

Mööblit katva kanga, kardinate ning patjade pikaajaline kestvus sõltub otseselt õigestivalitud kangast. Paljud loodussõbralikud materjalid näevad head välja ning on ühtlasi vastupidavad. Valige selline kangas, milles ei ole kasutatud kemikaale. Maalähedase villa ja lina kasutamine on siinkohal kaalumist väärt.

Kujunduselemendid ja taimed

Kujunduslike elementide soetamisel eelistage kasutatud või naturaalseid esemeid. Antikvariaatidest võite leida väga põnevaid asju. Kauneid asju tehakse ka ümbertöödeldud materjalidest.

Roheline mõtteviis tähendab ka rohelist kodus. Lilled lisavad kodule looduslähedust ning ühtlasi puhastavad õhtu kahjulikest ainetest. Ühed kõige tervislikumad toalilled on filodendron, luuderohi, rohtliiliad, palmid, loorber, sõnajalad ning tõlvlehikud.

Kuidas leida head autotöökoda

Hea mehaaniku või töökoja leidmine võib olla auto korrashoiu seisukohast kõige olulisem. Kui Te ise ei oma kompetentsi tegemaks hooajahoolet või vajalikke remonte, peate pöörduma spetsialisti poole. Usaldusväärse mehaaniku leidmiseks oleme välja toonud paar õpetussõna.

Kuulujutud

Paljud väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ei jõua kanda reklaami kulutusi. Seega tehakse alati maksimaalselt head tööd ja loodetakse, et rahulolev klient soovitab nende töökoda ka oma sõpradele ja tuttavatele ning suurendab sellega mehaaniku klientuuri. Kui soovitaja sõidab Teie sõidukile sarnasega, on soovitus seda kindlam kuid pidage silmas, et iga soovitust tuleb kontrollida. Sedasi võite saada infot ka nende kohtade kohta, kuhu oma neljarattalist sõpra mitte viia.

Veebifoorumid

Kuna suur enamus kättesaadavast infost on kolinud Interneti avarustesse, soovitame otsida ajakohast infot ka foorumitest(Eestis näiteks autotootjate fännide ja margifoorumid). Kuid sarnaselt kuulujuttudele kontrollige kindlasti infot, sest foorumites postitajate tausta kohta ei ole palju avalikku infot.

Kutselised autojuhid

Inimesed, kes töötavad igapäevaselt transpordisektoris ja puutuvad autode, busside ja mootorrataste probleemidega igapäevaselt kokku, on tihtipeale usaldusväärseimad infoallikad. Astuge mõnele taksojuhile ligi ja küsige, kes teeb linnas parimat mootorihoolet.

Kompost koduaias

Keskkonnateadliku ja säästliku elustiiliga pered peaks oma tekkivat prügi kindlasti sorteerima. Tutvu ka prügi sorteerimise juhisega. Käesolevas artiklis käsitleme biolagunevaid jäätmeid.

Kõik köögis tekkivad biojäätmed tuleks koguda kaanega suletavasse mahutisse, mida tühjendatakse iga paari päeva tagant. Tühjendada tuleks seda kompostihunnikusse. Kui mingil põhjusel seda pole ja jäätmete hulk on väike, siis piisab ka viljapuu alla kaevatud august, mis pärast täitumist väikese mullakihi või murumättaga kinni kaetakse.

Kompostimaterjaliks sobivad kõik köögis tekkivad toidujäägid: kartuli- ja köögiviljakoored, kohvipaks koos filtritega ja teejäägid, pühkmed, veeslagunev majapidamispaber, hallitama hakanud leib, munakoored, jne.

Kompostihunniku rajamiseks tuleks kõigepealt valida sobiv koht, mida saab mitu aastat järjest kasutada, sest paari aastaga kujuneb seal välja jäätmeid kompostiks tootev mullaelustik, mis iga aastaga aina suureneb  ja seetõttu ka kiiremini lagundab. Kompostihunnik võiks olla ka suure temperatuuri ja niiskuse kõikuvusega piirkonnas, sest siis mikroorganismid liiguvad külma ilma puhul sügavamale ja sooja ning niiske ilma puhul tulevad pealmistesse kihtidesse -  nii töötatakse kiirelt läbi kogu ladestatud kompost. Kompostihunnik ei tohi olla otsese ereda päikese käes. Hea on mõne puu või põõsa vari. Kompostihunniku laialivajumise eest kaitseks tuleks ehitada vähemalt kolme külge piirded.

Peamiselt tuleb komposti materjal aiast. Samas on oluline meeles pidada, et kompostihunnikusse ei pandaks poolvalminud seemnetega umbrohtusid ega ka haigeid taimi. Sellised taimed tuleb põletada.

Kõrgekvaliteedilise kompostmulla saamine on iseenesest suur teadus, kus olulisel kohal on kihtide tekitamine hunnikusse ja teatud ajal komposti läbikaevamine. Kodusel kasutamisel pole see nii oluline.

Korraliku kompostmulla valmimiseks kulub umbes 1-2 aastat, olenevalt tema täpsest koostisest ja ilmastikutingimustest.

Kompostihunnikusse satub tihti ka suuremaid objekte, mida hiljem väetisena kasutada ei soovita. Seetõttu on enne laialipuistamist soovitatav kompost läbi sõeluda (selleks kõlbavad väga hästi ka vanad vedruvoodid).

Kompostmulla tegemine on lihtne ning kasutab ära looduses toimivaid elutsükleid. Seetõttu soovitame toidujäätmeid mitte ladustada prügikonteineritesse, vaid ladustada toidujäätmed aianurgas paiknevasse kompostihunnikusse.

Basiilik

Basiilik pärineb Lõuna-Aasiast India troopikaaladelt ning on külmaõrn päikeselembeline viljaka maa taim. Kasvab ka Eestimaal, kui panna juunikuisesse soojendatud mulda, kasvab ja õitseb ka meie avamaa peenardel.

Sobilik oleks taimed ette kasvatada, pannes idanema aprillis. India legendides on basiilik imelise jõuga taim. Väliselt avaldub taime eriline jõud tugevas aroomis ning tumerohelistes-violetsetes reljeefse joonisega lehtedes.

Basiilikut tunti ka vanas Kreekas ja Roomas. Keskajal oli ta laiemalt tuntud kui vahend mürgiste putukate hammustuste ja skorpioni salvamise vastu. Basiilik hakkab meie tingimustes õitsema juulis-augustis (-1oC juures ta hävib). Ta lehtedel-vartel on kuni õitsemiseni meeldivalt tugev palsamilõhn, mis meelitab aeda mesilased ja linnud. Kasvatatakse nii maitse- kui ka ravimtaimena. Õitsemise eel kogutud võrseid kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult. Kui basiilik on kasvanud umbes 15 cm pikkuseks, võib talt igapäeva vajadusteks lehti näpistada. Korjata tuleb ettevaatlikult, et rootsudest kasvaksid uued. Lõplik saak korjatakse tervete okstena, mis siis kuivatatakse (tugevam aroom) või sügavkülmutatakse. Soodsal suvel (eelmisel aastal) võib basiilikust saada kolm saaki. Kuivatamine peaks toimuma kiirelt, tuuletõmbuses ja pimedas, et lehed säilitaks värvi. Õigesti kuivatatud taimed säilitavad aroomi veel kolmandal aastal.

Keemiline koostis

Õitsemise eel kogutud võrsed sisaldavad kuni 1,5% eeterlikke õlisid. Peamised koostisained on metüülchavikool, eugenool ja linalool. Sisaldab hulgani park- ja mõruaineid. Parkainete toimel muutubki basiilik valguse käes kuivatamisel tumedaks. Õites leidub veel kamprit jt terpeene. Basiilik sisaldab ka glükosiide (mõrumaitse), saponiine, loomulikult vitamiine, mineraalaineid ja roheliseklorofülli all on peidus karotenoidid.

Basiiliku ravitoime

Rahvameditsiinis on kasutusel kogu taime maapealne osa: lehed, õied, varred. Basiiliku toime organismile sõltub tema hulgast tees. Meil veel puudub ravimiskogemus, see-eest on need teistel rahvastel väga pikaajalised. Üks teelusikatäis basiilikuürti 1 klaasi keeva vee kohta, mis on 10 minutit tõmmanud, on rahustav ja paneb neerud hästi tööle (põie- ja neerupõletiku ravim). Basiilikuteed juuakse krooniliste gastriitide ja koliitide puhul, kusjuures võetakse 2 teelusikatäit ürti 1 klaasi vee kohta ja lastakse kauem tõmmata. Viimast teed juuakse jahtunult enne sööki 0,5 klaasi korraga. Ka külmetushaiguste ning köha puhul on temast abi. Kroonilise nohu korral võetakse ja hingatakse sisse kuivatatud lehtedest valmistatud peent pulbrit. 2 supilusikatäit ürti 300 ml keeva vee kohta stimuleerib närvisüsteemi, tugevdab südametegevust, on toniseeriva ja antiseptilise toimega. Basiilik kergendab ka pahaloomuliste kasvajatega kaasnevaid vaegusi. Eriti oluline Ka aitab ta reumahaigeid ja loiu ainevahetuse puhul.

Basiilik toidutaimena

Aroom meenutab nelgi ja loorberi maitset. Ta on universaalne maitsetaim. Dieettoitudes kasutatakse koos piparrohu ja rosmariiniga pipra asemel, kuulub vürtsisegude hulka (leesputk, aed-liivatee, aed-majoraan, basiilik ja piparrohi). Olen aastaid valmistanud nn pizzamaitseainet ise, kuhu kuuluvad basiilik, aed-majoraan, pune, pipar, kuivatatud sibul ja küüslauk. Nimetatud peenestatud segu säilitab aroomi kinnises purgis ja on kasutatav kõikidele köögivilja- ja lihatoitudele, pizzadele, pirukatäidistesse, pasteetidesse.

Basiilikuga võib maitsestada kõiki salateid, köögivilja-, kala- ja liha-, ka kruubi-, kaerahelbe- ja munatoite, marinaade ja kastmeid. Teda kasutatakse laialdaselt liha-, kala- ja konservitööstuses, kuulub ka liköörisortide maitseainete buketti. Kodusel teel hoidiste valmistamiseks sobib värskelt kasutada, eriti tomatihoidistes, kus ta on asendamatu.

Basiiliku kasutamisala on lai, tuleks vaid end rohkem harjutada selle väärtusliku maitsetaimega. Oleme harjunud üksnes kasutama tomatisalatites, kuid samahästi sobib sibulasalatisse.

Sibulasalat

2-3 õuna, 1-3 sibulat, hakitud peterselli.

Kaste: 1 spl sidrunimahla või õunaäädikat, 2 spl õli, 1 spl vett, 1 spl basiilikut, soola, mett.

Õunad ja sibulad viilutatakse ja valatakse üle kastmega, milles basiilik on peenestatult segatud.

Basiilik sobib ka juustuga ja kohupiimaga. Suvel külmade kastmete kasutamise aegu võiks valmistada:

Roheline juustukaste

75 g kodujuustu, 4 spl veiniäädikat, 1 tl suhkrut, 6 spl õli, 4 spl basiilikulehti.

Kuumade kartulite kõrvale sobiks valmistada see kaste hapukoorega, jättes ära õli ja äädika, maitsestades üksnes vähese soolaga. Basiilik sobib hästi küüslauguga, seega küüslaugu-õli kastmete koostisosa võiks olla ka basiilik.

Üldse sobib valmistada suvel roheline maitsetaimede segu lauale suurel vaagnal, kus koos oleks basiilik, majoraan, liivatee, till ja petersell. Seda peenestatud segu võiks lisada keedetud kartulitele, jääks ära ka soola lisamise vajadus.

Ärme unustame basiilikut lisamast ka hommikustele putrudele (eriti kruubi- ja herkulopuder).

Tasuks proovida ka võileiva pastade valmistamisel. Sobitada võiks kokku päevalille ja seesamiseemnetega, küüslauguga, tomatipüreega (seemned jahvatatakse mikseriga) ja hõõrutakse kõik või, võileiva margariini või majoneesi sisse.

Ka suppide valmistamisel kasutame enam basiilikut.

Tomatisupp

4 suurt tomatit, 1 spl värsket basiilikut, 2 sibulat, 1 spl võid või õli, 1 l puljongit, 100 g juustu, soola, peterselli.

Tomati- ja sibulasektoreid kuumutatakse õliga poti põhjas 5 minutit, ka basiilik lisatakse kuuma segusse ja keedetakse koos mõni minut. Valatakse peale puljong ja lisatakse riivitud juust. Maitsestatakse ja serveerimisel lisatakse roheline petersell.

Liharoogade valmistamisel on parem kasutada kuivatatud basiilikut. Eriti hästi sobib praetud sealiha juurde. Samuti võib valmistada hautatud liharoogi koos tomati ja basiilikuga.

Küpsetistes kasutamine on maitseasi, kuid soovitan kõikjale lisada, isegi taigna kooslusse. Rohkem sobib pizzadesse, piruka segudesse, kuid ka kuklitaignasse. Nii saab valmistada maitsvad kaeranisujahu kuklid basiilikuga või koos teiste maitsetaimedega.

Allikas: Terviseleht, Aive Luigela

Krundi ostmine, millel on juba projekt ja ehitusluba.

Viimane kinnisvarabuum lõi olukorra, kus mitmed arendajad suurema kasu nimel, planeerisid rohkesti paarismajade ehitamist. Polnud ju mõtet ehitada ühepereelamut, kui andis ehitada paarimaja ning rohkem müüa. Paljudel kinnisvaraarendajatel õnnestus, enne kinnisvarakrahhi, paberimajadus korda saada aga ehitamiseni veel ei jõutud. Seetõttu on täna müügis krunte, millele on välja antud paarismaja ehitusluba ja sellega seotud projekt ning kooskõlastused.

Nüüd on sellised krundid müügis ja paljudel on tekkinud küsimus, kas tasub sellist paarismaja krunti osta ja mis risk sellega kaasneks? Krundi ostjat ei huvitaks paarismaja ehitamine, vaid ikka ühepereelamu rajamine.

Paarismajast - ühepereelamuks

Enamikel juhtudel saab paarismaja krunti ühepereelamu jaoks kasutada. Tuleb hankida krundile tehnilised tingimused, koostada uus projekt ja saada ehitusluba nagu kõigi kruntide puhul.

Küll aga peaks arvestama, et enne krundi ostu tuleks kohalikust omavalitsusest täpselt välja uurida, kas antud planeeringut saab muuta ehk siis kas paarismaja asemele saab ühepereelamut ehitada.

Võib tekkida olukordasid, kus sellist luba ei anta. Näiteks, kui antud piirkonnas kõrvalkruntidel ainult juba valmisehitatud paarismajad, võib kohalik omavalitsus jääda algse plaani juurde, et ka vaba krunt peab saama hoonestatud paarismajaga.

Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringuid muuta ja seetõttu tuleb enne sellise krundi ostu omavalitsuse käest saada värsked tehnilised tingimused, mis ostjale kindluse annavad, et maja ehitamine on võimalik. Tehnilised tingimused peaks taotlema krundi omanik ja see võtab aega umbes 2-3 nädalat. Kui krundi ostuga on kiire ja pole aega niikaua oodata, on mõistlik siis kohalikus omavalitsuses paluda vastuvõttu planeeringute valdkonna vastutajaga ning temalt järgi küsida. Selliselt saab riski oluliselt vähendada.

Kruntide olemasolevate tehniliste tingimuste kohta saab ettekujutuse ka ehitisregistri abiga. Nimelt juhul kui krundile on välja antud ehitusluba ja see on registrisse kantud, saab veebilehelt http://www.ehr.ee/ otsida aadressi järgi krundi ning vaadata sellega seotud andmeid. Näiteks on seal kirjas hoone kõrgus, pikkus, laius ja muud parameetrid.

Üldjuhul on projekti ja ehitusloaga kruntide puhul eeliseks see, et kõik kommunikatsioonid ja liitumised on juba korra paberil koos kooskõlastustega lahendatud ning seetõttu vähem võimalikke probleeme asjaajamisel.

Head krundivalikut!

Kirjutas Eno Pappel, www.majaehitaja.ee koolituskeskkonna looja.

Kuidas vähendada kodust energiatarvet

Elektri-ja soojusenergia tootmine nõuab palju looduslikke ressursse. Vaatamata sellele, et järk-järgult suurendatakse alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõttu, tuleb valdav osa elektrienergiast taastumatutest loodusvaradest, mille ökoloogiline jälg on suur. Samas saab igaüks anda panuse taastumatute loodusvarade kasutamise vähendamisse, valides rohelisema eluviisi – ostke rohelist elektrienergiat, kasutage päikesevalgust või tarbige vähem.

Tellige energiaaudit

Esmalt uurige kui soojapidav on Teie kodu ning kust kaob enim soojust. Energiaauditi abil saate teada kui palju kulub maja kütmiseks energiat ning mida tuleks ette võtta, et seda kulu vähendada. Tellige vastav teenus mõnelt ettevõttelt ning ärge unustage hinna üle kaubelda, sest teenuse pakkujate vahel on suur konkurents ning igaüks tahab tööd saada. Pärast auditi tulemuste selgumist rakendage selles kirjeldatud soovitusi.

Kasutage rohelist energiat

Eesti Energialt on võimalik osta ka rohelist elektrienergiat. See on mõnevõrra kallim, ent pärineb peamiselt tuule-ja vee-energiast ning seetõttu saate anda panuse rohelise elektrienergia tootmisse ja selle sektori arengusse.
 

Ehitage maja selliselt, et see kasutaks maksimaalselt päikeseenergiat

Kui planeerite endale ehitada uut kodu, siis projekteerige maja selliselt, et see kasutaks maksimaalselt päikeseenergiat. Selleks peab maja olema paigutatud krundile selliselt, et talveperioodil saaks päike maja soojendada. Samas on suvel oluline vältida interjööri ülekuumenemist. Passiivse päikeseenergia kasutamise põhitõed on järgmised:

-  Lõunasse suunatud aknad, mis lasevad päikeseenergiat koguda
-  Suveperioodil välditakse ülekuumenemist aknakatetega
-  Majal on soojustagastusega ventilatsioonisüsteem

Päikesepaneelide kasutamine

Tänapäeval on päikesepatareide tehnoloogia suhteliselt hästi arenenud ning ka meie laiuskraadil on võimalik toota elektrit ja soojendada vett. Kevadel, suvel ja sügisel on väga efektiivselt päikese abil võimalik toota sooja vett ja elektrit. Päikese abil elektri tootmine on hädavajalik Eestimaa laidudel ning häid näiteid leiab mitmelt poolt.

Asendage hõõgpirnid energiasäästlikumate lahendustega

Hõõglampide kasutegur võrreldes säästupirnide või LED pirnidega on väga väike ning suurem osa elektrienergiast läheb soojusenergiaks. Seetõttu on oluliselt energiasäästlikum kasutada säästupirne, mille eluiga on ca 10 korda pikem kui hõõglampidel (10 000 tundi). Minnes üks samm edasi ja kasutades LED pirne, siis on nii energiasääst kui ka eluiga veel suuremad (ca 100 000 tundi). Samuti kasutab üks LED pirn 90% vähem elektrienergiat kui hõõglamp.

Vähendage energiatarvet

Kõige lihtsam viis kokku hoida on energiatarvet vähendades. Selleks kasuta järgmisi viise:

-  Toast lahkudes lülitage välja televiisor ning valgustus (hõõglampide korral)

-  Kui lahkute ruumist enam kui 15 minutiks, siis lülitage ka säästupirnid välja.

-  Kui kasutate LED pirne, siis lülitage ka need ruumist lahkudes välja. Olgugi et need tarbivad vähe elektrit, siis kasutult ei ole mõtet energiat kulutada.

-  Lülitage vooluvõrgust välja kõik ooterežiimis olevad seadmed. Sama kehtib ka seadmete laadijate kohta.

Kuivatage riideid võimalusel õues.

-  Lülitage arvuti ooterežiimi kasutamise asemel välja, sest ka ooterežiimis tarvitavad elektroonikaseadmed märkimisväärselt palju elektrienergiat.

Aloe vera

Aaloe on rahvameditsiinis hästi tuntud taim, Araabia poolsaarelt pärit sukulent, mida ka Eesti peredes on aknalaual juba aastakümneid kasvatatud. Vähenõudliku ja tagasihoidliku taimena on ta hästi vastu pidanud ning eeskätt nohuvastase mahla allikana tuntuks saanud. Ajapikku on teada saadud, et taime mahl on hea ka maohaavade ja seedehäirete puhul, päikesepõletuse ja nahahaädade puhul. Aaloemahlaga ja geeliga maitsestatakse jogurtit ja niisutatakse taskurätte, rikastatakse lõnga ja hügieenisidemeid. Seep ja aaloed sisaldav kreem ja huulepulk on sellised igapäevased head asjad.

Aloe Veral on head bakterite- ja seentevastased omadused, ravib ja leevendab allergilisi nähtusid, aknet ja psoriaasi. Põhiliselt kasutataksegi aloe verat päikesepõletuste ennetamiseks ja leevendamiseks,  naha igapäevases hoolduses, nahal ilmnevate  allergiliste nähtude ravis, genitaalherpese ravis, psoriaasi ja akne ravis. Ta vähendab kihelust ja sügelust ning valu ja selle abil on saavutatud häid tulemusi kiiritusravi vaevuste leevendamisel. Vaata siit, kuidas alternatiivmditsiinis aloe vera kasutust leiab.

-Indias on selle taie nimi Ghartaumari või Gheekvar või GwarPatha, Pakistanis Quargandal, Lõuna-Ameerikas  Sabila. Indoneeslased tunnevad Aaloed kui Lidah Buaya ja Taimaal “Crocodile Tail”.

40 võimalust aloe vera kasutamiseks.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Hobipunkti lahkel loal.

Kompost koduaias

Keskkonnateadliku ja säästliku elustiiliga pered peaks oma tekkivat prügi kindlasti sorteerima.  Käesolevas artiklis käsitleme biolagunevaid jäätmeid ning nende ladustamist.

Kõik köögis tekkivad biojäätmed tuleks koguda kaanega suletavasse mahutisse, mida tühjendatakse iga paari päeva tagant. Võimalusel tuleks seda tühjendada kompostihunnikusse. Kui mingil põhjusel seda pole ja jäätmete hulk on väike, siis piisab ka viljapuu alla kaevatud august, mis pärast täitumist väikese mullakihi või murumättaga kinni kaetakse.

Loe edasi: Kompost koduaias

Lapse oma peenar

Juba nelja-viieastane laps tunneb huvi taimede ja nende kasvatamise vastu.  Taimehuvi saab suurendada ja aiatöid õpetada andes lapsele aiamaal peenra aiamaal või osa kasvuhoonest. Seal saab laps oma taimi kasvatada, nende eest hoolitseda ja saaki nautida. Ka väiksele rõdule mahub vähemalt üks anum, kus on pere pesamuna taimekesed. Lapsed armastavad väga mulla, seemnete ja taimedega mässata. 
Sealjuures peab lapsevanem olema abistaja, mitte töödejuhataja rollis. Kõige tähtsam on lapsele õpetada, et taimed on elavad, nende eest peab regulaarselt hoolitsema.  Kasvatussaadusi võib pildistada, kuivatada õisi mälestuseks või käsitöös kasutamiseks.  
Taimede kasvatamine võiks toimuda väiksel pinnal, mida lapsel on kerge hooldada ja kontrollida. Maalapikese rohimine, kastmine ja edukas hooldamine annavad lapsele hea enesetunde. Kasvatamiseks on parem valida kiirekasvulisi ja kergesti hooldatavaid taimi.

Väiksel lapsel on kergem käsitleda suuri seemneid. Kaunid ilutaimed, nagu lillhernes ja lilluba on suurte seemnetega. Ka herned, oad, päevalilled ja mais on suureseemnelised. Enne külvamist tuleb seemneid kuni 12 tundi soojas vees leotada, siis idanevad nad kiiremini ja ühtlasemalt.

Lastele meeldivad ja peenrale sobivad väiksemõõdulised juurviljad, nagu miniporgand ’Parmex’ ja minikõrvitsad. Värvikad redised idanevad ja kasvavad kiiresti, kuid nad võivad olla mõnikord kibedad. Kui neid korralikult kasta ja mitte kasutada palju väetisi, siis jääb maitse mahedam. Rediseid ja ka muid kiirekasvulisi juurvilju ei maksa külvata terve seemnepakk korraga, piisab, kui külvata 5-6 seemet nädalas iga, siis saab saaki terve suvi.

Laste aiamaal võiks kasvada veel naeris ‘Golden Ball’, nuikapsas, suhkruhernes ja lehtsalat. Värvikad ja naljaka välimusega on triibulise viljalihaga punapeet ‘Chioggia Pink’, punaselehine aedsalat  ja kollane patisson ‘Sunburst’. Soojal rõdul, valgel aknalaual või minikasvihoones kasvavad hästi kirsstomat ‘Totem’ ja rõdutomat ’Patio’.

Veidi suurem laps võiks proovida oma Halloween –kõrvitsa kasvatamist, see on ettevõtmine, mis  nõuab püsivust. Traditsioonilise kollase ja oranži kõrval võib proovida valge koorega kõrvitsasorti. Ühele kõrvitsale või rullkõrvitsale võib noaga lõigata lapse nime, mis venib vilja kasvades aina pikemaks.

Lapsi huvitavad kiirekasvulised, kirkavärvilised lilled, millest saab rõdukasti või terrassipotti luua oma taimekombinatsioone. Taimede arvus saab enne kokku leppida, kuid laske lapsel endal valida meeldivad taimed. Ka värvide valikul andke lapsele vabad käed, rõõmsad värvid sobivad alati omavahel kokku. Juurviljad ja ürdid on sageli dekoratiivsed ja kui lapsele meeldib, võib neidki lillede sekka istutada..
Mungalilled (Tropaeolum), saialilled (Calendula) ja kalifornia läänemagunad (Eschscholzia californica) on värvikad, otse avamaale külvatavad lilled. Päevalilli (Helianthus annuus) on väga kerge otse kasvukohale külvata. Vaasi lõikamiseks vali madalad sordid nagu ‘Hallo’ või’ Holiday’. Lõikelilleks külvake veel  aed-rõngaslille (Lavatera trimestris), elegantset klarkiat (Clarkia unguiculata), ümaralehist jänesekõrva (Bupleurum rotundifolium). Harilik lina (Linum usitatissimum) ja türgi mustköömen (Nigella damascena) on kerge kasvatada ja hiljem kuivatada.

Suuri lapsi võib paeluda mingi terviku, nt. liblikaaia planeerimine ja teostamine. Lillepeenrasse valitakse liblikaid ligimeelitavad püsililli ja suvikuid. Aniisi-hiidiisopi  (Agastache foeniculum) nimeline maitsetaim õitseb juba esimesel kasvuaastal. Ta on ka hea kuivatamislill. Ka teised maitsetaimed nagu piparmündid (Mentha), monardad (Monarda), salveid (Salvia) ja lavendel (Lavandula) on liblikatele meelepärased. Muud liblikate soosikud on leeklilled (Phlox) , harilik seebilill (Saponaria officinalis), kirju liilia (Lilium martagon) ja nelgid (Dianthus).

Päevalilledest ja lehtertapust (Ipomea) või ronivatest õisubadest (Phaseolus coccineus) võib valmistada sooja tuulevaiksesse kohta luua rohelise onnikese. Kõigepealt mõõda sobiva suurusega ala, mille äärtele külva või istuta ühtlaste vahedega päevalilli. Nende kõrvale külva lehtertappu või õisuba. Päevalilled kasvatavad pikad varred, millele ronitaimed edaspidi toetuvad ja klammerduvad. Üksteise vastas asuvad päevalilled painut ettevaatlikult kaareks ja kinnita omavahel. Vali võimalikult pikaks kasvavad sordid!

Pea meeles!

• Mõned lapsed on kärsitud ja tahavad kohe tegutsema hakata. Seetõttu varu taimekasvatuseks vajalikud asjad aegsasti.
• Aias mütates riided määrduvad, kuid see kuulub asja juurde ja on osa töörõõmust!
• Eriti põnev on paljude istutusaukude kaevamine.
• Pisikese aedniku tähtis abivahend on väike kerge kastekann.
• Kui hakkad lapsega koos toimetama, siis püsi abistaja rollis, ära pea loengut, vaid näita eeskuju.
• Külvake kiiresti idanevaid taimi.
• Lapse peenar ei pea alati olema nelinurkne, tee ümmargune peenar nagu pitsa, millel on erivärvilised, taimedest moodustatud lõigud.
• Ronitaimedest nagu nt. kiirekasvulistest ja söödavate kaunadega lattubadest saab nelja, otsast kinniseotud bambuskepi najale kasvatada tiheda lehtonni.
• Kui seemned on külvatud ja taimed istutatud, siis on hooldustööde aeg. Umbrohi tuleb kitkuda, taimi harvendada, peenart kasteta ja väetada. Aeg-ajalt ka saaki koristada.
• Mõned aiataimed, taimeosad, marjad ja seemned võivad olla mürgised, need tuleb lapsele kindlasti selgeks õpetada.

Kui linnalapsel pole oma aeda, siis rõdule annab suure poti sisse istutada kauneid taimi,  mis rõõmustavad väikest aednikku hilissügiseni. Kevadised erksavärvilised võõrasemad ja pärdiklilled (Mimulus hybrida) vajavad vaid kastmist, vähest väetamist ja ei karda külma.  Kuumaasika (Fragaria vesca) erinevad sordid annavad  magusaid punaseid, kollaseid või valgeid mammusid  juunist septembrini, pipramünt ja meelõhnaline rand-kivikilbik. Päevalille suured kollased õied, krõbisev suur värihein (Briza maxima), villapehme nõianõges (Stachys byzantina), värske piparmünt, magus lillhernes ja meelõhnaline rand-kivikilbik (Lobularia maritima) mõjutavad kõik lapse erinevaid tundemeeli.

Viieaastane Birgit valis oma suurde potti järgmised taimed:

Pärdiklill (Mimulus hybrida) külma kannatav, erksavärviline ja kiirekasvuline suvelill

Alatiõitsev begoonia (Begonia semperflorens) vähenõudlik soojalembene suvik

Kuumaasikas (Fragaria vesca) sort ‘Rügen’, millel on punased marjad juunist septembrini

Ahtalehine käokuld (Helichrysum italicum), helkivhõbedase lehestikuga karrilõhnaline põõsake

Kosmos (Cosmos bipinnatus) vähenõudlik ja õierohke suvelill

Aedsalat (Lactuca sativa) ‘Lollo Rosso’, punasekirjute käharate lehtedega kiirekasvuline salat

Eriline lembehein (Eragrostis spectabilis) ‘Purple Love Grass’, roheliste lehtede ja punakaslillade õitega suvekõrreline, mille lehed muutuvad sügisel vaskpunaseks.

Tekst ja fotod: Anu-Kristin Tara. Eesti Aiaklubi

Kuidas vahetada piduritule pirni

Õige pirni valimine

Piduritule vahetamist tuleb alustada sobiva pirni valimisest. Infot selle kohta leiate auto kasutusjuhendist või varuosade kauplusest. Soovitatav on osta rohkem kui üks pirn juhuks kui peaksite vahetuse käigus ostetu ära lõhkuma. Enamike autode piduritulede pirnid on müügil varuosade kauplustes ja tankates, seega nende leidmine ei ole keeruline.

Tuleni pääsemine ja vana pirni eemaldamine

Kui Teie sõiduki pidurituli asub tagumise akna alumises ääres, on soovitatav enne töö algust selgeks teha, kui keeruline on sellele ligipääs. Vahel piisab vaid tagumise istme eemaldamisest kuid mõningatel juhtudel on töö märksa keerulisem. Sellistel juhtudel on soovitatav pöörduda pigem mõne mehaaniku poole või teenindusse.

Esiteks avage pagasiruum ja tehke selgeks, kas pääsete tulele ligi. Kui jah siis alustage pagasiruumi sisemise katte eemaldamisest. See ei tohiks olla raskendatud ning peaksite kerge vaevaga pääsema tuleni. Järgmisena eemaldage tule sisemine(pagasiruumis asuv) kate ja pistikud. Nüüd peaksite olema pirnini jõudnud, seega võtke see sealt välja.

Uue pirni paigaldamine

Nüüd, kus olete saanud ligipääsu piduritule pirnile ja vana pirni välja võtnud, jääb teil üle vaid uus pirn pesasse asetada. Eelnevalt võite kontrollida pirni selle pistikuga ühendades ja pidurit vajutades. Kui pirn süttib, on viga likvideeritud ning asetage pirn koos pistikuga tagasi tule külge ja käige eelmised sammud vastupidises järjekorras läbi.

Kui olete uue pirni paigaldanud ja kogu süsteemi tagasi kokku pannud, kontrollige, kas tuli töötab. Juhul kui esineb tõrkeid pöörduge teenindusse või mõne mehaaniku poole, kuna probleem võib olla juhtmestikus ning selle vahetamine tunduvalt keerulisem ja ohtlikum. Korralikult töötav pidurituli säästab teid potentsiaalsetest avariidest ja trahvidest – kontrollige seda rikke kahtluse korral.

Mootorratta kinnaste valimine

Mootorratta kinnastel on lisaks käte külma eest hoidmisele mitmeid muid omadusi. Olenemata oma sõidustiilist ja maitseeelistustest pidage siiski kinda valimisel silmas koostekvaliteeti ja kinda kaitseomadusi.

Sobitamine

Mootorratta kindad peavad olema käe suhtes mugavad ja liibuvad. Kui nad on liiga lodevad võivad nad avarii korral käest ära libiseda ja Teie käed ja randmed viga saada. Kindad peavad olema tugevad ja vastupidavad tagamaks parima võimaliku kaitse nii ebasobivate ilmastikutingimuste korral kui ka õnnetuse juhtudes. Lisaks sellele ei tohi kindad olla kuidagi piiravad. Käsi peab neis saama vabalt liikuda.

Peopesasid katvad pinnad peavad olema kaetud mitteabrasiivsete materjalidega, et pidada vastu libisemisele.

Standarditele vastamine

Soovituslikult peaksid kindad vastama Euroopa CE EN 13594 standardile. Korralikud kindad katavad käsivart umbes 5 cm randmest edasi. Samuti on vajalikud nukikaitsmed, mis on tehtud vastupidavatest komposiitmaterjalidest ja kaitsevad sõrmede nukke kokkupõrkel. Olenemata kinda istuvusest käe ümber otsige selliseid, millel on randmekinnitus. Kinnaste testimiseks hoidke tugevasti leistangist kinni ja proovige rannet liigutada. Kui liikumine pole piiratud ja Te ulatute kõigi vajalike juhtvalitsateni, on kindad head.

Kooste

Kinnaste soetamisel kontrollige kõiki võimalikke osi. Kinnaste välimine pool peab olema kaetud selliselt, et oleks võimalikult vähe hõõrdetakistust. Kindlasti veenduge, et sõrmede kaitse on piisav ja ei ole liikumist piirav.

• Otsige eelnevalt kumerdatud kindaid. Neis on käel mugavam ja nende „sisse kandmine“ on lihtsam.
• Korralikel kinnastel on õhuvoolu kindasse jõudmiseks vaid võrguga kaetud kohad.  Sellistes kinnastes ei hakka käed nii kergelt higistama ja haare on kindlam.
• Kinda materjalikihid peavad olema topeltõmblusega. Õnnetuse korral pakuvad nad kätele tunduvalt paremat kaitset ja ajapikku kuludes ei anna nii kergelt järgi.
• Kinnaste seotamisel kontrollige saadava kauba õmblusi. Kui on näha rippuvaid niite või mõni õmblus ei tundu nii kindel kui ta olla võiks, vahetage need uue paari vastu.
• Mootorratta kindad peavad suutma vastu pidada rebimisele, libisemisel tekkivale hõõrdele asfaltiga ja märgamisele. Kui Te kindad imavad vihmase ilmaga vett, võib just sellest tekkida ohtlik olukord.
• Parimad kindad on tehtud töödeldud nahast. Kinda nahk peab olema töödeldud nii, et see peab vastu kulumisele ja on samal ajal mugav.

Aastaajad

Kindad, mida kasutate tsiklisõidu nautumisel peavad vastama aastaajale ja ilmastikutingimustele. Lõigatud sõrmedega kinnastega ei maksa aega raisata. Nende kaitseomadused on halvemad kui aianduskinnastel. Parima kaitse kätele aastaringselt saate soetades kindad, mis on keskmise kaaluga ja univeraalsed ilmastikutingimuste suhtes. Kui otsustate soetada eraldi jahedate ilmade tarbeks paksema voodriga kindad ja suviste sõitude jaoks õhemad siis pidage silmas, et neid tuleb kanda vastavalt ilmastikutingimustele. Ka suvel võib tarvis minna külma ilma kindaid ja talvel vastupidi. Seega olge enne teele asumist ilmastikutingimusi arvestades võimalikult objektiivsed. Vihmakindaid me ei soovita osta, kuna nende kaitseomadused üksi on peaaegu olematud. Kui soovite neid siiski kanda, tõmmake need päris kinnaste peale. Kuna tegemist on kinnastega, mis koosnevad pea täielikult plastikust siis veega kokkupuutel ei paku nad erilist haaret. Talviste külmade peletamiseks on müügil ka soojendusega kindad. Neid aga ei ole otstarbekas kasutada pikematel reisidel kuna soojus mida nad pakuvad ei kaalu üle väheseid kaitseomadusi.

Saialill

Saialill pole mitte ilutaim, vaid ka ravim ja maitsetaim. Pole teada täpselt, kus on tema kodumaa, igal juhul levinud taim Hiinas, Ladina-Ameerikas, Kreekas, Brasiilias, Indias ja loomulikult levinud ammugi üle maailma. Ta avab oma õie kõikjal, kus paistab päike. On muutunud ülipopulaarseks rahvameditsiinis. Senised uurimistulemused näitavad, et saialill sisaldab triterpeenglükosiide, lima- ja valkaineid, flavonoide, saponiine, joodi, vitamiinidest karotinoide. Sellise koosluse tõttu on saialille füsioloogiline ja ravitoime lai. Teda kasutatakse ka toidulisandina, aga ka rahvameditsiinis. Saialille preparaadid on antiseptilise toimega, põletikuvastased, rahustavad, haavu parandavad, kasvaja kõrvaldajad, ravivad maksa-, sapi- ja põrnahaigusi ning tugevdavad südant. Ekstraktid ja teed saialillest aitavad mao- ja kaksteistsõrmiksoole ravil, gastriidil, maohaavandil, klimakteeriumil, põiekivide lahustamisel, nahahaiguste ja vistrike ravil. Ravimina kasutatakse nii õisi kui ülemise osa ürti tervikuna.

Joogiks teena võetakse 2 spl ürti, lisatakse klaas kuuma vett ja lastakse tõmmata 1 tund ja võetakse pool klaasi korraga enne sööki 3 korda päevas.

Kuna saialill on väga tugeva bioaktiivsusega, siis on soovitav kasutada teda koos teiste sobivate taimedega vastavalt ravi eesmärgile.

Saialille salv on üsna populaarseks saanud, eeskätt laienenud veenide ravil ja halvasti paranevate haavade korral. Salv valmistatakse tavaliselt searasvaga, muidugi sobib ka hanerasv. Kui pole käepärast värskeid õisi, lehti, võib kasutada ka apteegi tinktuuri ja seda segatakse sel juhul vaseliiniga.

Valmistada võib ka saialille õli, samal põhimõttel mis eelpool toodud. Saialille õli sobib naha hooldusel, ka seespidiselt 1 tl õli hommikuti maohädade puhul ja igemepõletiku, parodontoosi, angiini ravil.

Saialille ürti võib kokku sobitada raudrohuga, naistepunaga, pohlalehtedega jt, kuid siin on vaja konsulteerida spetsialistiga.

Saialille preparaatide kasutamisel peavad olema ettevaatlikud madala arteriaalse vererõhuga inimesed.

Kollastest kroonlehtedest tehakse õli ka toitudes kasutamiseks, eeskätt saiatoodetes või salatikastmena. Kroonlehtedest tehakse ka safrani taolist pulbrit ja kasutatakse saia kollaseks värvimiseks.

Allikas: Terviseleht, Aive Luigela

Sibulapealsed - vitamiinid aknalaual

Mida päev kevade poole, vähenevad toidulaual kartuli- ja juurvilja toiteväärtused, olenevalt ka nende hoiukohtadest. Osaliselt saame katta puudujäägi sibulapealsete kasvatamisega köögis või toas.

Sibulapealsed ei ole maitseaine, vaid kõrge väärtusega toortoit talvel ja kevadtalvisel ajal. Sisaldavad nad ju palju teiste kasulike ainete kõrval rohkelt eelkõige C-vitamiini. Poest ostes on sibulapealsed kallid, sageli pole nad kuigi värsked ja on lämmastikväetisega üleväetatud. Nii ongi tervise huvides mõttekam sibulaid ise ajatada.

Ajatamiseks sobivad väiksema avausega vettpidavad purgid ja plastpudelid. Ajatamine toimugu valgusrikkas kohas - aknalaual või kohas, kuhu ka päikesekiir ulatuks.

Purkides ajatamiseks sobivad purgi avausest veidi suuremad sibulad. Enne kasvama panemist tuleb sibulal kuivanud kael ära lõigata, see on vaja selleks, et õhk paremini idude juurde pääseb ja siis on kasv kiirem ja saak suurem. Purgid täidetakse sooja veega ja sibulad asetatakse purgi peale. Sibula alumine osa, kus asuvad juurealged, peab ulatuma veidi vette (mitte palju, siis võib sibul mädanema minna). Niisama palju, kui sibulajuured vett kasutavad, tuleb aeg-ajalt juurde valada. Väetisi ja teisi kasvuaineid ei ole vaja vette lisada, sest pealsed kasvavad emasibula toiduvarude arvel. Soojas toas kulub pealsete tarvitamiskõlblikuks kasvatamiseks 25-30 päeva. Sibulapealsete pidevaks saamiseks panna sibulad ajatamisele 2-3päevase vaheajaga 3-4 purki - nii on sibulapealsed toidulaual pidevalt olemas.

Kui on piisavalt ruumi ja pealseid tahetakse rohkem saada, tuleb neid kastis kasvatada. Kast täidetakse kerge aiamulla või väetisturbaga. Kastis ajatamiseks sobivad 3-4cm läbimõõduga sibulad. Sibulad kasti panna tihedalt üksteise kõrvale ja pärast täita vahed mulla või turbaga, nii et lõigatud sibulakaelad jääksid täitemullaga ühele tasapinnale. Pärast istutamist ja hiljem aeg-ajalt kasta sooja veega. Vesi peab olema alati 25-30o soe.

Et veelgi rohkem väärtuslikke vitamiine saada, võib ka aknalaual veel pottides murulauku ning aedtilli kasvatada.

Allikas: Terviseleht, Kalju Pumbo

Mesi ja tervis

Geoloogide andmeil elasid mesilased maal juba miljoneid aastaid tagasi. Mesilane kodustati arvatavasti V-III aastatuhandel e.m.a. Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesele põhitoidus. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda on tarvitatud värskelt, kuid kasutatud ka viina, likööri, siirupi, äädika jt valmistamiseks. Kondiitritoodetesse lisatakse mett magusa maitse ja aromaatsuse saavutamiseks. Sageli tehakse meepräänikuid, -torte, -kooke, -keeksi, -saia jm. Küpsetusvormi määrimiseks võib traditsioonilise rasvaine asemel kasutada mesilasvaha. Mina hõõrun ðaðlõkiliha enne marinaadi lisamist meega. Oi kui ilusad ja maitsvad, erilise läikega on lihatükikesed varda otsas!

Mesi on mitte üksnes maitsev dessert, vaid inimesele mitmeti vajalik toitvate elementide kompleks. Juba vanal ajal pidasid suured mõtlejad mett üheks tähtsamaks tervist tugevdavaks vahendiks, aktiivse elu pikendajaks ja paljude haiguste ravijaks. Ka tänapäeval ei ole ühtegi maad, kus ei tunnistataks mee väärtuslikkust. Kuigi Eesti kliima ja meetaimestik ei ole siiski selle alaga tegelejatel mesinduse arendamiseks eriti soodne, on saadud head toodangut.

Naturaalses mees on keskmiselt 17,2% vett, 0,4-0,8% täisväärtuslikku valku ja 81,3% igasuguseid suhkruid. Suhkruga võrreldes on mesi loomulikult oluliselt kasulikum, sest peale kergesti imenduva glükoosi ja fruktoosi sisaldab ta veel teisigi toitaineid. Vitamiinidest on mees leitud C-, B1-, B2-, B6-, PP- ja K-vitamiini, biotiini, fool- ja pantoteenhapet, samuti mitmeid mineraalaineid. Väga olulised komponendid on fermendid, millest mees leidub diastaasi, invertaasi ja katalaasi. Nende ülesandeks on kiirendada kas otseselt või kaudselt toitainete keemilist muundamist organismis. On arvatud, et ilma fermentideta ei omastu ka kõige toitvam toit. Fermendid ja ensüümid ei talu kõrgeid temperatuure. Et mee väärtus säiliks, tuleb vältida selle kuumutamist üle +40oC, samuti ei tohi mett hoida külmkapis. Mee pikemaks säilimiseks tuleb seda hoida kuivas ja jahedas ruumis. Arheoloogilised kaevamised Egiptuses (surnukambrites oli mitu vaasi meega) on näidanud, et õigel hoidmisel säilitab mesi oma lõhna- ja maitseomadused ka tuhandete aastate jooksul.

Mis tagab mee säilimise? Laboratoorsetel uuringutel on selgunud, et meel on hallitusseente arengut ja baktereid tappev toime. Siiski on ka tänapäeval teadlased arvamusel, et peale nende kasulike ainete, mida mees leitud, sisaldab mesi veel palju tundmatuid aineid. Mesi ei lase tekkida verre suhkrut üleliia, samal ajal rahuldab aga täielikult organismi suhkruvajadused. Mesi ei koorma neerusid, toimib kerge lahtistina ning tal on rahustav toime. Rahvameditsiinis tehakse väikelastele ägeda köha ja bronhiidi puhul "meesärk". Enne magamaheitmist määritakse lapse rind meega ja pannakse selga puuvillane pluus. Hommikuks on mesi nahasse tõmbunud ja raviks piisab 3-4 korrast. Organismile on kasulikum kui siseelundite ravi sünniks aeglasemalt, kui järjekindlamalt. Üheks selliseks abiravimiks on puhas mesi. Mett tuleb süüa teiste ainetega koos või lahjendatult.

Lehemesi on maailmas kallimalt hinnatud kui õiemesi. Mee värvus sõltub täielikult lilledest, millest see on korjatud. Üldiselt loetakse maitseomadustelt paremaks heledat, läbipaistvat, aromaatset mett. Selline on nt pärnaõie mesi ja pärnaõie-ristiku mesi. Tume mesi, nt kanarbiku- ja lehemesi, on aga tervislikum, sest selles on rikkalikumalt rauda, vitamiine, valke ja vabu orgaanilisi happeid. Kõige tugevatoimelisemaks ja väärtuslikumaks aga peetakse ravimtaimedelt kogutud mett.

Allikas: terviseleht.ee, Heldur Karro

Juuni alguse aiatööd

• Külva uus järk redist ja salatit
• Aeg istutada soojanõudlike köögiviljade taimi
• Külva oad ja kurgid
• Viimane aeg istutada maasikataimi
• Lõika hekki
• Eemalda puudelt ja põõsastelt kuivad oksad
• Külva kaheaastaseid lilli
• Istuta ettekasvatatud taimed õue
• Eemalda pikakasvulistelt tomatitaimedelt lehekaenaldest kasvavad võrsed
• Istuta viimaseid suvelilli
• Väeta  suvelilli 2-3 nädalat pärast istutamist

Kümme näpunäidet aia rajamiseks

Elumaja müügihinna määravad mitmed tegurid: asukoht, suurus, seisukord jne. Muuhulgas on olulisel kohal ka eramut ümbritsev aed. Kaunis ja hooldatud aed, mis on kooskõlas maja arhitektuuriga, annab müügile palju juurde. Järgnevalt näpunäiteid, millega peaks arvestama täna või tulevikus maja müüa sooviv inimene.

1. Tuleks muru niita ning põõsaid tagasi lõigata, sest metsistunud aial ei ole kaubanduslikku välimust ning see tekitab huvilises tunde, et ta ostab põrsa kotis. Mõlema tegevusega on üsna kiirelt ja soodsalt võimalik tagada aias korrapära ning tuua esile aia võlud.
2. Tarad/hekid peab korda tegema. Tara/heki rajamisel on soovitav jälgida ümbruskonda. Kui piirkonnas ei ole ühelgi majal aeda ümber, siis ei sobi ehitada ümber krundi raudbetoonist kaunistustega tara. Hekki peaks kindlasti hooldama. Lisaks tasub pöörata tähelepanu väravatele. Väravad peavad toimima ning sobima üleüldise tara ning aia ja maja ilmega.
3. Teerajad peab korda tegema, eriti sellised, mis on sagedase kasutamise tõttu murukihita ja kuhu vihmade ajal kogunevad lombid. Kõvakattega  kõnni- ja autoteed (ning parkimisplats) toovad aeda puhtust ning selgust.
4. Terrass ja/või grillinurk on igas aias lisaväärtuseks, nii saab nautida meie niigi lühikest suve. Ka siin on oluline, et terrass ja grillinurk sobiksid aia ja maja välisilmega.
5. Erinevad veesilmad (basseinid, purskkaevud) nõuavad palju hoolt, aga on maja müümisel kindlasti plussiks, aga jällegi ainult siis, kui need on kooskõlas kogu aiaga arhitektuuriga.
6. Mõni marjapõõsas ja viljapuu on aias teretulnud nähtus. Täna on tagasi see aeg, kus paljud on hakanud hindama oma kasvatatud toitu. Võimalus lõigata salatisse või võileivale väikselt peenramaalt mõni tillioks – see on majaomaniku privileeg korteriomanike ees.
7. Aiaskulptuurid võivad aiale eripära juurde anda, aga nendega ei tohiks üle pingutada. Iga põõsa all ning trepiastmel seisev kuju mõjub ülepakutuna ning ei sobi laiale maitsele.
8. Eestis on päikest vähe ja seetõttu võib tekkida soov lõigata maha maja ümber olevad kõrged puud, siinkohal on soovitus põlispuud alles jätta. Puud teevad aia elavamaks ning loovad kauneid maastikuvorme.
9. Vanade majade aedades asuvad sageli kuurid, mis on ilmaoludest räsitud. Kui kuurid on säilitamist väärt, siis võib neid värskendada sobiva värviga (näit rootsi punasega). Mittekõlbulikud kuurid on soovitav aiast eemaldada. 
10. Kui peres ei ole inimest, kellel on tahtmist põhjalikult aiaga tegeleda, siis piisab aia rajamisel muru külvamisest ja mõnede põõsaste ning igihaljaste puude istutamisest, juurde võib lisada  suuremaid põllukive. Sellised kujunduselemendid võivad olla küll tagasihoidlikud, aga loovad aeda elu ning põnevust. Põõsaste/puude istutamisel soovitame jälgida seda, et majast kaugemal on pikemat kasvu ja lähemal lühemad taimed. Arvestada tuleb ka sellega, et taimed kasvavad suureks ja vajavad hiljem palju rohkem ruumi.

Iga aed vajab hooldamist, aega ja teadmisi, eriti vajab seda visuaalselt kaunis ning eripärane aed. Kui on olemas soov elada kaunis aias, aga puuduvad aeg või teadmised sellest, kuidas aeda hooldada, on võimalus palgata aednik. Samas on ka lihtne ja kiire võimalus aeda elavdada erinevate 1-aastaste lilledega. Korrastage aeda oma võimaluste ja võimete piires.

Värvi ja värvitüübi valik

Missugust värvi valida?

Allikas: Vivacolor

Kuidas teha vannipalle?

Vannipallid

3 dl söögisoodat

1,5 dl sidrunhapet

0,5 dl tärklist

25 g kakaovõid

15 ml kookosrasva

10 ml oliiviõli

5 ml metspähkli aroomiõli

Sega kuivained kokku. Suurtes pakkides müüdav söögisooda kipub olema tükiline, uhmerda need tükid kindlasti hästi peeneks, et kogu sooda seguneks ülejäänud ainetega.

Lisa tilkhaaval sulatatud kakaovõi ja kookosrasv ning eeterlik õli. Kui segu hakkab kihisema ja koostisosad omavahel reageerima, sega kiiremini segamini.

Kergelt kokku hakkav puder, mille õiget konsistentsi tunned näppudega, mitte lusikaga segades, suru tihedalt õõnsasse vormi. Kui palli pooled ei haaku või eralduvad vormist välja võtmisel üksteisest, on segu olnud liiga kuiv. Siis lisa natuke vedelikku, soovitavalt õli või kakakovõid. Võta pall vormist välja ning lase 24 tundi kuivada.

Kasuta vannivee vahustamiseks, säilita vannipalle kuivas kohas.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Hobipunkti lahkel loal.