Einstein on öelnud, et kui maamunalt kaovad mesilased, siis pole nelja aasta pärast alles ka inimesi.
Kahjurite tõrje on märgatavalt tõhusam kui olla teadlik, kuidas umbrohtudest, kahjuritest ja haigustest tabandumise riski vähendada, teada, kuidas nende ilmumise puhul käituda ning kuidas ennetada. Häid putukaid ei tasu mürgiga aiast minema peletada ja pahasid mürkidega resitentseks muuta.
On normaalne, et aias on nii kahjulikke kui kasulikke putukaid. Kui kahjurite arvukus tõuseb märkimisväärselt, siis esmane tõrje võiks olla looduslike vahenditega või mehhaaniline. Esmalt peab aga vaatama, kas kasvutingimused jm on ikka taimele sobiv. Kuidas oleme oma peenrad rajanud. Näiteks kilemultši all meeldib paljudele pesitseda ja umbrohus puhata enne uut söömaaega.
Kui asume kohe preparaatidega tõrjuma, siis kahjurid muutuvad kiiresti resitentseks ja kui häda läheb tõsiseks, siis mürgid ei pruugi enam mõjuda. Ka ei tohi kaotada kannatust, kui peale esimest pritsimist taimeleotistega ei ole edu saavutatud. Tuleb küsida endalt, kas toimisin õigesti. Taim peab tilkuma ja pead olema kindel, et lehed ja oksad said igalt poolt üle ujutatud, siis on kasu.
Nii looduslike vahendite kui preparaadiga tõrjumine käib regulaarselt. Oluline on teada, et resitentsus avaldub ka loodusliku tõrje puhul ning seetõttu on vaja ka leotise koostist järjekindlalt vahetada.
Kahjuritega võitlemine ei ole sugugi lihtne kui see teie huvi- ja põhitegevuste hulka ei kuulu. Palju lihtsam on ennetav tegevus selgeks saada.
Loo või säilita liigirikas aed
Looduses kasvab koos väga palju erinevaid taimi ja enamik neist on terved. See on võimalik ainult seetõttu, et kahjureid peibutavad kohale peamiselt lõhnad ja haigused levivad ühe liigi taimelt sama liigi taimele.
Oma aias peaksime saavutama loodusega sarnase liigirikkuse. Mõni aianurk on kaval metsikuks jätta või planeerida ja avada värav putukatele. Kasulikke putukaid meelitavad ligi saialill, till, kummel, koriander, karikakar, päevakübar. Tigudele ei meeldi näiteks bergeenia, iirised, kurekell, kurereha, gladioolid, hortensia, mündid, ingver, pune, nõmme-liivatee, koirohi, raudrohi, sibul, porru, küüslauk jms.
Omavahel sobivad tarbeaeda järgmised taimed
- Nõges ja kikkaputk.
- Rosmariin ja salvei.
- Kurk, kapsas, till, sibul, saialill, söögipeet, aeduba, hernes, seller, redis.
- Murulauk, tomat, porgand.
- Maasikas, aeduba, spinat, porru, sibul, küüslauk, salat, vaarikas, kurgirohi.
- Petersell, tomat, spargel, salat.
- Till, kapsas, kurk, sibul, hernes.
- Tomat, seller, murulauk, petersell, salat, sibul, küüslauk, porru, saialill, basiilik.
- Lillkapsas, aeduba, piparrohi.
- Salat, kurk, maasikas, redis, porgand, tomat, hernes, kapsas, sibul, aeduba, küüslauk, rõigas, söögipeet, lehtpeet.
Aeda on vaja meelitada kasulikke putukaid, loomi ja linde
Näiteks siil ja konn on efektiivsed tigude hävitajad. Lepatriinu lemmiktoit on lehetäi, aga ta pistab nahka ka lutikate munad, kilptäid, võrgendlestad, karilased, poilaste vastsed. Kiilassilma vastne toitub lehetäidest, kirpudest ja õunamähkuri munadest.
www.miksike.ee
Pildil: Kiilassilmal lase eluruumis talvituda. Ära ehmata kui sügisel ta peaaegu halliks muutub, ta ei ole surnud. Kevadel lööb erkroheline värv taas särama.
Ennetamine
Kõige olulisem on taime üldine heaolu ja tervise korras hoidmine. Kohe kui taim on nõrk ja stressis on tal kallal kahjurid ja haigused.
Esmane, mida saame teha on taimele vajalikud kasvutingimused luua. Uurida hoolikalt, millist pinnast taim vajab, valgusolud jms. Näiteks viljapuid ja marjapõõsaid ei maksa istutada liigniiskele pinnasele ja täisvarju, samale kasvukohale või veesoone peale.
Hooldus on teine ennetusvõte. Kõik viljapuud tuleb korda lõigata. Näiteks õunapuu võra peab olema nii hõre, et sealt saab mütsi läbi visata. Põõsa ja puude alused tuleb kevadel ja sügisel läbi kaevata, seal juures ettevaatust juurtega. Põõsast tuleb igal aastal 2-3 vanemat oksa välja lõigata õhulisuse ja pideva noorendamise eesmärgil.
Väetamine on oluline, aga pane tähele, et liigne väetamine mineraalväetistega soodustab lestade teket ja liigne lämmastikväetise (kevadine väetis) kasutamine aias soodustab lehetäide arengut.
Mehhaaniline tõrje
Palju annab teha kahjureid ära korjates ja/või nende toimetamisvõimalusi piirates.
Näiteks on võimalik teod õllega lõksu püüda. Õllenõu jäta 1 cm kõrgusele maapinnast, et head putukad mööda mulda õlle sisse ei kõnniks. Aitab ka näiteks rabarberi lehe jätmine aeda ja varahommikune tigude kokku kogumine. Multš jm teravad materjalid ei meeldi tigudele ja nendel roomamist nad väldivad.
Viljapuude võraalused vajavad sügisel läbi kaevamist, sest mullas talvituvad maasika-õielõikaja ja maasika-lehemardikas, vaarikamardikas, karusmarja-leedik, must- ja kollane ploomivaablane (kookonis 4-6 cm sügavusel mullas), kollane karusmarja-lehevaablane jpt.
Kui sügisel pole võraalust kaevatud ja kevadel pole püünisvööd puu ümber pannud, siis saab õielõikajat veel lehepungade puhkemisest kuni õitsemiseni varahommikuti puudelt maha raputada ning hävitada.
Lehetäid hävitab rohelise seebilahusega pritsimine. Pritsimisest on kasu vaid siis, kui taim tilgub nii loodusliku vahendi kui preparaadiga töödeldes. Ka tugev veejuga peseb lehetäid ning nende mesineste puudelt kergesti maha. Tee seda päikesepaistelisel hommikul, siis puu lehestik kuivab päikese käes kiiresti ning ei võimalda seenhaiguste levikut. Kublatäi puhul korja nakatatud lehed ja põleta.
Lehti ja juuri söövate röövikute tõrjeks aitab kuiva ilmaga tuha raputamine. Mai lõpus juuni alguses võib tuhaga tolmutada ka põõsaid. Eriti pahasid sitikaid saab tõrjuta põõsastelt ja maasikatelt puutuha ja tubakatolmu seguga vahekorras 1:1. Puutuhka pane aeg-ajalt kihina ka komposti.
Sipelgate vallutused aias piirab soola triip, millest nad üle ei lähe. Ka ei meeldi neile kaneel. Sipelgaid peab ohjeldama kui nad puudel-põõsastel ronivad, sest nad käivad lehetäisid lüpsmas ja ühtlasi kaitsevad neid looduslike vaenlaste eest.
Aed hoia umbrohupuhas
Rohulutika valmik talvitub kõdus. Kehtib seaduspärasus: vähem rohtu, vähem lutikaid. Üheaastaste umbrohtude hävitamine ümbrusest on ülioluline enne maasika õitsemist, sest seni ta neil toitub. Kahjustab lehti ja vilju.
Marjalutikas talvitub valmikutena varisenud lehtede ja kulu all. Kahjustab maasikaid ja vaarikaid.
Kindlasti olete kokku puutunud hariliku vahustajaga, kelle vastsed on vahutombu sees. Pigistage need katki. Aitab ka veejoaga süljevaht enne kahjuri täiskasvanuks saamist ära uhtuda.
Mai lõpus juuni alguses võib tuhaga tolmutada põõsaid. Eriti pahasid sitikaid saab tõrjuta põõsastelt ja maasikatelt puutuha ja tubakatolmu seguga vahekorras 1:1. Puutuhka pane aeg-ajalt kihina ka komposti.
Tuhatjalad on tülikad liigniiskel aastal. Elavad aiamullas, kõdus, multšis. Toituvad kõdunenud taimsest ainest. Puudutusel tõmbuvad kerra ja eritavad vedelikku, mis sisaldab sinihapet ja jätab nahale pruunid laigud. Kuna pole putukas, siis ei saa kasutada ka tavalisi infektitsiide, sest need ei toimi. Kui neid märkad, asenda liigmärg multš kuivaga. Liigniiskes kohtas ole multšiga tagasihoidlik. Korista maasikapeenarde ümbrusest kõdunevad taimejäänused.
Kus kahjurid vahepeal käivad
Ploomipuu-lehetäi võib juuni lõpus migreeruda veetaimedele (eriti pilliroole). Päeva lühenedes liigub ploomi- ja kreegipuule tagasi, kus ka talvitub.
Kirsipuu-lehetäi migreerub juuni lõpus rohttaimedele, päeva lühenedes läheb kirsipuule tagasi.Sõstra-kublatäi suvised tiibadega isendid migreeruvad huulõielistele (iminõges(, liivatee, münt), suve lõpul tulevad tagasi sõstardele munema.
Õunapuu-lehekirp võib suvel toituda ka teistel toidutaimedel, munema tuleb aga tagasi õunapuule.
Taimeleotised
Nõgeseleotis aitab lehetäide vastu. 1 kg nõgeseid leotada 10 l vees 12 tundi, lahjenda 1:10-le.
Koirohuleotis aitab kapsaliblika röövikute, lehetäide ja maasika hahkhallituse vastu. 50 g koirohtu kuumutatakse 10 l vees pool tundi, lahjenda 1:10-le.
Küüslauguekstrakt aitab porgandikirbu, porgandikärbse ja kapsakärbse vastu. 4 küünt purustada 1l vee kohta ja kasutada kohe.
Kummeli- ja orasheinajuurte leotis aitab seenhaiguste vastu.
Kõiki taimeleotisi tuleb pritsida 2-3 korda, vahega 2-10 päeva.
Töötle korduvalt noori puid hariliku soolikarohu, koirohu, kõrvenõgese, põldosja, maarjasõnajala, hariliku kesalille, võilille, varemerohu, paiselehe, sookailu, raudrohu, või papli leotistega. Leotist võib teha ka niidetud rohust, aga kirjeldatud taimede kasutamine leotises annab pritsitavale taimele ka väetist.
Vahendid
Fermoonpüünist kasutatakse väikestes aedades kahjurite välja püüdmiseks ja suurtes aedades profülaktilisel eesmärgil vaatluspüünisena ning põhimõte on selles, et kui isased on liimile püütud, siis jäävad emased viljastamata ja järgmist kahjurite põlvkonda ei tule. Feromoonpüünised püüavad ainult õunakoid, õunamähkurit, õunapuu-võrgendikoid ja igale kahjurile on ette nähtud oma püünis. Püüdmisaeg on õitsemise lõppfaasis.
Liimiplaat on riputatav ja kollane, mille peale kahjurputuka liblikas kohale lendab.
Liimivöö paigaldatakse puutüvele ja mõõda tüve üles ronivad kahjurputukad jäävad liimile kinni. Kõige aktiivsem putukate liikumise aeg on kevadel ja augustis. Kogu suve võiks peal hoida kirssidel ja murelitel, et sipelgad ei käiks lehetäisid lüpsmas ja teiste putukate eest kaitsmas.
Kõrvenõgesed ja looduslikud preparadid
Kõrvenõgeseid jt taimi võiks suvel kuivatada, et neid varakevadel võtta oleks, siis ei pea keemiliste preparaatide järele haarama. Ka meie aiakahjurid ei muutu nii kiiresti resitentseks kui esialgu tõrjume neid erinevate looduslike vahenditega. Saadaval on ka looduslikke preparaate (n. NeemAzal), aga ka need ei ole meile päris ohutud. Kasutama peab maski, sest isegi tuulevaikse ilmaga on oht seda sisse hingata ja nina limaskest võib kahjustuda.
Käesolev artikkel on avaldatud Virkuse maastikukujunduse lahkel loal.
