Missugune põrand on kaasaegne ja klassikaline, sobides väga paljude erinevate kodukujundusstiilidega? Loomulikult on see korkpõrand.
Oleme harjunud mõttega, et eelkõige kasutatakse korki veinipudeli korkide tootmiseks. Tõepoolest, veinipudeleid sulgesid sellisel viisil ka vanad kreeklased ja roomlased. Ehitus- ja viimistlusmaterjalina on korki kasutanud Portugalis Sintra lähedal asuva Capuchose kloostri (tuntud ka kui Korgiklooster) mungad juba 16. sajandil. Põrandakattena on korki kasutatud umbes sada aastat. Tänu arenenud tehnoloogiale on korkpõrandad muutunud vastupidavaks ja kergesti hooldatavaks. Lisaks on mitmekesistunud ka mustrivalik ning värvitoonid, vastates ka kõige pretensioonikama kodukujundaja nõudmistele.
Loodusliku materjalina annab kork interjöörile sooja lisanüansi. Valikus on väga mitmekesistes värvitoonides korkpõrandaid: alates tuttavast ja korgilikust meekarva kollakas- beezhist kuni shokolaadipruuni. Pigmentide lisamisel saadakse isegi roheka ja punaka tooniga korkparketti. Tänu eeltöödeldud pinnakattele (õli või lakk) on korkpõranda paigaldamine ja hooldmine lihtne ning vaevatu. Paigaldamise aitab veelgi lihtsamaks muuta liimivaba klikk-süsteem, mida kasutatakse nüüd ka korkpõranda laudade omavahelise kinnitusviisina. Samuti on lihtne klikk-süsteemi abil paigaldatud korkpõrandal vahetada vigastatud laudu.
Korkpõrand on võrreldav tavapärase puitparketi või laminaatpõrandaga, ent omab nendega võrreldes ka mitmeid lisaboonuseid: summutab hästi müra ning on parim looduslik soojusisolaator. Korkpõranda hooldus sõltub tema pinnatöötlusest, ent on laias laastus sarnane tavapärastele puit- ja laminaatpõrandatele: tavaliselt piisab puhastuseks tolmuimejast, suurema mustuse puhul ka õrnalt niiskest lapist või spetsiaalsest puhastusvahendist. Märga lappi ei soovitata kasutada ei puit-, laminaat- ega ka korkpõrandate puhhastamisel.
Igas ruutsentimeetris korgi pinnas on miljoneid imepisikesi õhurakke, mis annavadki korgile isolatsiooni- ja vastupidavad omadused. Needsamad õhuvahed muudavad korkpõranda vastupidavaks mööbli poolt tekitatud jälgedele, kuna õhk surutakse pisikestes õhutaskutes kokku ning see võimaldab surve tagajärjel tekkinud jälgedel aja möödudes oma esialgsesse asendisse tõusta.
Korkpõranda kasutajatena oleme loodussõbralikud, kuna korgipuud ei saeta maha vaid puult võetakse korki, mis taimi kuidagi ei vigasta ning mis taastub umbes üheksa aasta jooksul. See on tavapäraseks ajavahemikuks ühelt puult korgi saamiseks. Korgipuu elab kuni kahesaja viiekümne aastaseks ning korgi võtmist peetakse puule isegi kasulikuks – tekib tugevam ning veelgi kvaliteetsem kork. Kooritakse vaid koore pindmine paksem kiht, säästmaks puud kuivamise eest. Kork kooritakse kuni punaka värvusega n.ö emakooreni, millest hakkab kasvama uus korgikiht. Aastas kasvatab korgipuu korgikihi paksuseks 1,5 kuni 4 mm.
PUUKOOREST PÕRANDAKS
Korgitamm on olnud juba tuhandeid aastaid Portugali maastiku põlisasukas ja sellesama fantastilise puu koore järgi on saanud oma nimetuse kork – materjal, mis on mõnusalt soe ja elastne ning on suurepärane heliisolaator. Värskelt eemaldatud kork sorteeritakse ning seejärel jäetakse 6 kuuks kuivama ja stabiliseeruma. Peale kuivamisperioodi asetatakse korgilõigud keevasse vette. Keetmise protseduuril kork desinfitseeritakse, hävitatakse kõikvõimalikud putukad ja nende pesad. Keetmine eemaldab ka korgikoore kõvema pindmise kihi, nii et lõpptulemus jääb meeldivalt pehme ja elastne.
KORGILE ISELOOMULIKUD OMADUSED
• MÕNUSALT SOE JA HELISUMMUTAV Korgi suuremaid väärtusi seisneb selles, et temperatuuri kõikumised ei avalda materjalile erilist mõju, samuti töötab kork suurepärase hääle ja vibratsioonide summutajana. Kork on parim looduslik helisummutaja, sobides seega hästi korrusmajadesse. Külmal talveõhtul paljajalu magamistoa põrandal kõndimine muutub korkpõranda mõnusaks.
• VASTUPIDAV Kork on ka hämmastavalt vastupidav ja omab eriti kõrget hõõrdetegurit. Kork kannatab tänu oma kärgjale ehitusele rohkem hõõrdumist ja kahjustusi kui mõni muu looduslik materjal. Ekstreemselt suure kontsentreeritud koormuse (raske kapp, klaver jms) jäljed võivad siiski ka pikemalt näha jääda. Vahatatud pinnaga kork taastub pisut paremini kui lakitud. Liimivaba klikk-ühendusega korkparketi plaate saab päris kerge vaevaga vajaduse korral välja vahetada.
• LIHTNE HOOLDADA Kuivpuhastus või niiske lapp ajavad uue põlvkonna korkpõrandate puhul tavakoristuse puhul asja ära. Korralikult hooldatud korkpõrand kestab kümneid aastaid. Korkpõranda säbruline tekstuur varjab hästi pisema tolmu. Lakitud korkparketile ei jää üldse veeplekke, ja ka kõik muud plekid on väga kergesti eemaldatavad. Vahatatud pinnaga korgile jäävad plekid pisut kergemini, kuid neid on kerge eemaldada spetsiaalsete puhastusvahenditega, vajaduse korral saab vaha ka uuendada. Vahatatud pind tundub soojem ja on igati naturaalsem.
• ALLERGEENIVABA Kork sisaldab endas looduslikku ainet, mis on loomuliku mikroobidevastase toimega. Samuti ei kogu kork vastupidiselt vaibale tolmu ning ei lase tekkida hallitusel. Seetõttu on kork allergiavaba, pakkudes ideaalset alternatiivi soojale vaibale.
Käesolevad nõuanded on avaldatud Lincona põrandakeskuse lahkel loal.
