Hea-tuju menüü lisab vitaalsust ja tervist

Olete rõõmus või kurb, kontsentreerute hästi või halvasti - kõik sõltub ajust. Selleks, et aju hästi funktsioneeriks, vajate igapäevasest energiatarbest ca 20%. Õigesti toitudes tunnete end pingeteta ja reipana.

Aju koosneb ligikaudu 100 miljardist närvirakust. Iga närvirakk on omakorda kontaktis 4000-10 000 teise närvirakuga. Selleks, et aju andmeautostraada (info) funktsioneeriks optimaalselt, vajatakse info edastamiseks neurotransmiteerimist (virgatsaineid). Pideva stressi korral vajab organism neid aineid rohkem, et kindlustada närvide tasakaalu.

Tähtsamad mõjuained

Atsetüülkoliin - teritab taju ja kontsentratsiooni. Ei lase mõtteid laokile. Lähteaine: B-vitamiin e närvivitamiin.

Dopamiin - ainevahetuse kiirendaja. Tähtis aktiivseks ja normaalseks ainevahetuseks (kiirendab kalorite kulutamist). Lähteaine: aminohape türosiin.

Noradrenaliin - teeb rõõmsaks, hoiab vaimu erksana. Kui noradrenaliini jätkub piisavalt, olete rahul ja õnnelik. Ideaalne dieedistardiks! Lähteaine: aminohape fenüülalaniin, lüsiin ja metioniin. Peale selle vitamiin C (leidub tsitrusviljades) ja magneesium (rohelistes köögiviljades).

Serotoniin - leevendab näljatunnet. Serotoniini nimetatakse ka õnnehormooniks (toimib koos noradrenaliiniga). Summutab (pärsib) näljatunnet, stimuleerib lihaste ainevahetust (kulutab kaloreid), kontrollib küllastustunnet (sööte automaatselt vähem), teeb reipamaks ja väldib meeleolu kõikumisi. Lähteaine: aminohape trüptofaan.

Mure ja pingete korral vajab organism rohkem endorfiine. Vabastavad pingest ja parandavad enesetunnet. Lähteained: aminohapped lüsiin, metioniin, fenüülalaniin ja türosiin. Peale selle: kaltsium (piimas ja piimaproduktides), magneesium (rohelistes köögiviljades). Positiivselt mõjub ka: reeglipärane jooksmine, ujumine, jalgrattasõit või käimine - kiirendab endorfiinide produktsiooni. Ideaalne: 3 korda nädalas 20 minutine treening.

Hundiisu vastu

Peale neurotoitainete vajab aju ka energiat - nii nagu mootor (pidevalt) bensiini. Siis on aju- ja närvirakud pidevalt aktiivsed. Kui energia puudub või sööte palju süsivesikuid (šokolaadi või kondiitritooteid) tekib hundiisu, halb meeleolu, närvilisus, tunnete end loiuna või olete ärritunud. Võib tekkida isegi peavalu või värinad. Selleks, et närvirakud saaksid piisavalt energiat, vajate glükoosi (veresuhkrut). Saate seda siis, kui sööte süsivesikuid kompleksselt ja 5 korda päevas (toidukordi).

Lülitage oma toidusedelisse vajalikud bioained!

Menüü koostamisel (hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi ning kahe eine korral) toimige antud tabeli järgi. Nii saate kätte vajalikud bioained ja piisava energia.

Komplekssed süsivesikud

Teraviljad, täisteraproduktid, köögivili, kartul, puuvili, naturaalne riis, täisteranuudlid.

Serotoniin

Kaunviljad, apteegitill, rõigas, tomat, spinat, banaan, viigimari, ananass, punasevärviline köögivili, kartul, täisteraproduktid, naturaalne riis, pähklid, kala, mereannid, linnuliha, lahja liha, juust.

Noradrenaliin

Banaanid, punasevärviline köögivili, apteegitill, täisteratooted, kala, linnuliha, lahja liha, juust.

Endorfiinid ja dopamiin

Piim ja piimatooted, muna, kala, mereannid, lahja liha, linnuliha, sojaproduktid, kaunviljad, täisteratooted, köögivili, kartul, pähklid, juust.

Atsetüülkoliin

Kaerahelbed, sojaletsitiin, sojaproduktid (sojapiim, tofu, miso).

Hommikusöök 1 inimesele

·        Müsli: 3 spl kaerahelbeid, 1/2 banaani, 1/2 apelsini, 100 g hapupiima.

·        1 täisterakukkel rohelise kohupiimaga, 3 spl lahjat kohupiima, veidi vett ja 1 spl maitserohelist. Juurde: 1 kiivi.

·        1 viil täisteraleiba, 1 tl poolrasvast võid või margariini, 30 g kodujuustu ja peale 1 viiludeks lõigatud tomat. Peale selle: 1 virsik.

Lõuna 4 inimesele

Kui kasutate retsepti ainult ühele, jagage toiduained 4 osaks.

Rostbiif redisekastmega

Kastmeks: 400 g hapupiima, 2 spl Crème fraiche ja 2 tl mädarõigast segatakse. Lisatakse 2 kimpu juurviljariivil riivitud rediseid, vesikressi ja 1 kimp hakitud tilli. Maitseks pipart ja veidi soola.

6 porgandit tükeldatakse õhukesteks viiludeks või ratasteks, hautatakse wok-pannil 1 tl õliga 5 min. Maitsestatakse vähese pipraga. Porgandid ja 200 g viiludeks lõigatud rostbiifi serveeritakse 4 taldrikule ja kaunistatakse tilliga. Portsjonis 235 kcal.

Õhtusöök 4 inimesele

Melonisalat kitsepiimajuustuga

100 g käharat endiiviat tükeldatakse (näpitakse), jahutatud melonist (500 g) eraldatakse viljaliha ja tükeldatakse kuubikuteks. Teflonpannile asetatakse 1 tl õli ja 4 väikest kitsepiimajuustu tükikest, kuumutatakse soojaks, ei pruunistata(!), kuid pööratakse ringi. Salat, melon, juust ja 100 g õhkõhukeseks lõigatud mitterasvaseid singiviile vormistatakse taldrikule. Üle valatakse salatikaste: 4 spl külmpressitud oliivõli, 3 spl apelsinimahla, 2 spl veiniäädikat, pipart ja veidi soola. Portsjonis 280 kcal.

Vahepalad e ooted

Ennelõunaks ja pärastlõunaks:

·        1 banaan

·        200 g ananassi

·        1 virsik või 200 g õun

·        1 kl maitsestamata jogurtit või lahjat jogurtit 2 spl apelsinimahlaga

·        200 g punast ribadeks tükeldatud paprikat

·        60 g tudengitoitu (valmissegu või omavalmistatud kuivatatud puuviljadest nagu rosinad, datlid, aprikoosid, viigimarjad, ploomid ja võib-olla kergelt röstitud pähklid, mandlid, päevalilleseemned)

·        1 kl sojapiima.

´

Allikas: terviseleht.ee, Aili Meristo

Tahaks tikkida, aga värvi ei ole

Tikkida saab ka kesise värvivalikuga. Ja ka “muhu tikandit” saab niimoodi teha. Eriti hea on see veel siis, kui oma värvimeeles kindel ei ole ja niidivalik kesine. Kuigi seda saaba alati rikastada erinevate värvidega.

1. Vali meeldima hakanud muster välja. Siin kasutasin Muhu käsitööseltsi “Oad ja eed” levitatavaid lilltikandi mustreid.

2. Vali välja ese, mida soovid tikandiga kaunistada ja passita motiiv või kompositsioon sellele. Jonista peale markeriga või kanna joonis veeslahustuvale kangale või -kilele, mida saab jätta tikkimise ajaks tugevduseks. trikotaažkangale on ilma tugevdusriideta väga-väga raske tikkida. Tugevdusriide võib panna ka tikandi pahupoolele – kui ei leidu lahustuvat kangast, sis saab selle ülejäägid teravate kääridega pärast tikkimist lihtsalt ära lõigata. Muster tuleb kangale kanda siiski pealtpoolt.

3. Vali alusmaterjaliga sobiv tikkimisniit. Õhemale materjalile õhem ja paksemale toekam, puvilasele puuvillane, villasele villane, akrüülmaterjali võib kaunistada ka akrüüllõngaga. Olen kohanud akrüüllõngu ka villasel kangal, kuid tõtt-öelda ei mõju need seal loomulikena. Pigem siis värvida villane lõng ise vajalikku värvitooni.

4. Vali alusmaterjali värviga sobiv tikkiminiit. See võib olla nii toon-toonis, kui kontrastne või täiendvärv. Sellest valikust sõltub, kuidas tikand välja paistma jääb.

5. Tiki kogu kujund valitud värvi niidiga kangale.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Hobipunkti lahkel loal.

5 rohelist näpunäidet köögis

Keskkonnasäästlikkus köögis ei tähenda ilmtingimata seda, et peaksite kulutama suuri summasid. Selleks, et muuta enda köögiga seotud tegemised keskkonnasõbralikuks, muutke enda harjumusi. Järgnevalt vaatame viit võimalust, millest võiksite alustada.

Osta kohalikke toiduaineid

Toidu päritolu on sama oluline kui see, mida sööte. Tarbige võimalusel kohalikke toiduaineid. Kodumaist kaupa saate turult või hästivarustatud toidukauplustest ning seejuures eelistage neid kaupu, mis on toodetud Teie kodule kõige lähemal. Võimaluselt ostke toiduaineid otse tootjalt.

Ostke töödeldud toiduainete asemel värskeid

Võimalusel eelistage alati värskeid toiduaineid. Töödeldud toiduained on enamasti kaotanud osa enda väärtusest ning toiduainete töötlemine on alati seotud energiakuluga. Kui Teil on aed, siis kasvatage ise köögivilju ning komposteerige toidujäätmed ja kasutage kompostmulda väetisena.
Kasutage energiasäästlikke kodumasinaid

Energiasäästlikud kodumasinad on kõikjal meie ümber ning neid ei kutsuta asjata energiasäästlikeks. Näiteks, nõudepesumasinad on võrreldes käsipesuga oluliselt energiasäästlikumad, sest säästavad vett ja vee soojendamiseks kulutatavat energiat. Samas kui Te soovite välja vahetada vana külmkapi uue vastu, ent otsest vajadust ei ole (st. külmik töötab korralikult), siis kaaluge enda ostu hoolikalt, sest uue soetamisel on selle tasuvusaeg suhteliselt pikk ning külmiku tootmisega kaasnevad ka keskkonnamõjud.

Kasutage looduslikke puhastusvahendeid

Kaubandusvõrgus on piisavalt selliste tootjate tooteid, kes kasutavad enda toodete valmistamiseks mittetoksilisi ja looduses lagunevaid koostisosi. Lisaks sellele saate koduste vahenditega teha puhastusvahendi, mis on sama efektiivne kui kemikaale täis puhastusvahendid. Nendeks imelisteks vahenditeks on äädikas ja söögisooda. Proovige neid ning näete kui efektiivselt need toimivad.

Taaskasutage

Köögis tekib arusaadavalt kõige rohkem jäätmeid: toidupakendid, kilekotid jne. Lihtsaks sammuks taaskasutamisel on poekottide korduv kasutamine. Iga kord ei ole tarvis uut kilekotti osta ning mõistliku kasutamise korral (ära pane liiga palju asju kilekotti) kestab üks kilekott kümneid kordi. Lisaks saate taaskasutada ka klaasist purke ja pudeleid. Toidujäägid koguge eraldi ning pange need kompostihunnikusse. Kuna Eestis on suhteliselt heal tasemel taaskasutussüsteem, siis sorteerige prügi vastavalt prügi sorteerimise juhendile ning viige sorteeritud jäätmed vastavatesse konteineritesse.

Saunast reipust ja rõõmu

Viimasel ajal räägitakse õigesti pesemisest. On teada, et seebiga pestes võetakse nahalt loomulik hapu reaktsioon. Pole nahalaiku, mis ei ole seotud mõne siseorganiga; seega valesti pestes saavad need laigud rikutud. Sestap soovitatakse nahka pesta-uhtuda kaselehe- või taimeleotisega, mis ei võta nahalt happelist reaktsiooni ega rasva, kuid mõjub positiivselt kõigile keha organitele, andes hea enesetunde.

Saunas ei või liialdada

Sauna kasulikkusest räägivad teadlaste uurimused, mis tõendavad positiivset toimet nii haigetele kui ka tervetele. Sauna kasutamisel ei või liialdada, sest siis võib jääda ilma positiivsest tulemusest, ka võib tervist kahjustada. Ei tasu minna sauna lavale, mille soojus on 120oC ja rohkem. Nii võib nahka põletada ja ka südant liialt koormata, mis eriti ohtlik vanematele inimestele. Soomlased on seisukohal, et sauna optimaalne temperatuur peaks olema 90-100 kraadi C. Õhu niiskus saunas on sõltuv selle temperatuurist. Mida kõrgem on õhu temperatuur, seda väiksem on niiskus ja vastupidi. Seetõttu on kuumas kerge hingata, seevastu aurusaunas, kus õhutemperatuur ei ole nii kõrge, aga niiskus 70% ja enam, on hingamine palju raskem ja südamel tuleb kannatada suurt koormust. Saunas tuleb hingata läbi suu! Sauna ei maksa minna näljatundega, aga ka mitte kohe pärast söömist. Ei tohi juua alkohoolseid jooke enne sauna, protseduuride ajal ega ka järel.

Saun tervisele

Arstide sõnul on täpselt doseeritud saunaprotseduurid head neerudele. Alaneb vererõhk hüpertoonia ja stenokardia haigetel, vähenevad haigusnähud üleväsimuse puhul, soodustatud on haavade paranemine. Kuumutamist soovitatakse ka neile, kes põevad kroonilist polüartriiti, ishiasi, radikuliiti ja mõningaid ainevahetushaigusi. Sauna protseduurid on ohtlikud kõigis akuutse haigestumise faasides, kui keha temperatuur on kõrgenenud, või on pahaloomulised kasvajad, naistel raseduse ja menstruatsiooni ajal.

Kuumutamise soodsat mõju on tunnistanud sportlased ja treenerid. Pärast sauna ei vabane keha ainult liigsest ballastist, vaid tunneb end värske ja energilisena.

Keris - imevahend

Kerise peamiseks efektiks on järjestikuline kuiva ja niiske õhu vaheldumine, mis tekib kuumutatud kive perioodiliselt kastes (leili heites). Siis tekib lühiaegset auru, mis peatselt muutub kuivaks õhuks. Kuiva ja niiske õhu vaheldumise perioodiline tsükkel on peamine ja ainuke faktor, mille poolest kerisega saun erineb igast teisest saunast.

Soomes on saun turistidele parimaks puhkuseks. 102C temperatuuri talumise puhul on turistidele isegi diplomeid antud. Soomlased väidavad, et nende sauna puulõhkujal on puhtam nahk kui Pariisi kaunitaril.

Leil mõjub neljas suunas

Läti arst L. Augstkalne väidab, et saunaleil mõjub neljas suunas. Esiteks, tugevneb naha, välimiste lihaste ja hingamisteede tegevus; teiseks, tugevnenud higistamise puhul (saunaleilis kaob kehast umbes 200-1500g niiskust) väheneb kehakaal;  kolmandaks, kutsub esile vegetatiivseid närvisüsteemi muutusi, mis tugevdavad protseduuri üldist efekti; neljandaks, avaldab psüühilist mõju.

Leil mõjub nahale, mille temperatuur tõuseb kuni 47C, aga keha seesmine temperatuur võib tõusta kuni 39C. Terve inimese pulss kiireneb leilis juba esimestel minutitel 20 löögi võrra minutis. Veresooned, eriti lühikesed kapillaarid laienevad. Hingamine muutub vabamaks, sest laienevad bronhid. Kangeks jäänud käed ja jalad muutuvad liikuvaks, samuti selgroo lülid, liigesedki muutuvad paindlikumaks, valud vähenevad, liikumine muutub vabamaks. Leevendust saab krooniline bronhiit. Kaob närvilisus, stress, pinge, kurbus. Sugeneb heaolutunne ja reipus.

Leili kasutamise strateegia

Et lihastel taastuks jõud, on piisav 10min kestev protseduur leilis. Sel ajal lihaste jõud suureneb keskmiselt 3% võrra, aga vastupidavus dünaamilises töös 14%. Paraneb liikumistäpsus ja koordinatsioon, nägemise teravus, silmade tundlikkus, suureneb kopsumaht. Soojendus aitab kindlustada südame ja veresoonte tegevuse; see saab kohaneda suuremate koormustega. Ei soovitata kuumutuses liigsest ballastist vabaneda sagedamini kui 1-2 korda nädalas. Enne sauna minekut tuleb end pesta ja hoolikalt kuivatada, jalad tuleb sooja veega nõus soojendada. Seejärel minna kuuma, kuid ei soovitata tõusta kõrgemale esimesest lavast, sest seal on palavus väiksem. Pärast 3-5min võib astuda teisel ning hiljem ka kolmandal tasandil asuvale lavale. Esimest korda tuleb saunas olla 8-10min, seejärel väike vaheaeg, mille jooksul jahtuda, pesta, kasta veega, mis võib ka külm olla, käia duši all, supelda veekogus. Seejärel korratakse protseduuri teist ja kolmandat korda. Jahtumise ajal tuleb keha liigsest jahtumisest hoiduda, et ei tekiks külmavärinaid, kananahka ihule. Peale seda pidada silmas, et kuumutuses ei viibitaks kauem kui 30min. Kui kehas tekib põletav tunne või hingamisel õhupuudus, hakkab pea ringi käima ja enesetunne halveneb - siis on see hoiatus, et saunaprotseduurid tuleb katkestada. Iga katse kannatada saunakuumust kauem kui enesetunne lubab, lõpeb põletuse või isegi minestusega.

Jahtumise ajal ei soovitata külma veega pead niisutada. Pärast sauna võtta dušši või uhtuda end kitsemuraka, kaselehtede, pärnaõite või vaarikalehtede leotisega. Seejärel pool tundi puhata istudes või lamades soojas ruumis, hästi kaetult.

Allikas: Terviseleht, Karl Veber

Viis nõuannet oma kodu plaanijale

Kätte jõudnud sügis on just hea aeg, et teha plaane. Kui sageli just Jõulude ja Uue aasta vahel järgmiseks aastaks plaane tehakse, siis oma maja ehitajale on parim aeg oktoober ja november.

Siis jõuab käivitada tegevused, et maja ehitamine järgmisel aastal alata võiks.

Lihtne tegevuskava võiks olla järgmine:

1. Krunt - vali krunti põhjalikult. Krundi ost on soovitav teha sügisel või talvekuudel, siis on lihtsam kaubelda soodsamat hinda ja jääb aega taotleda tehnilisi tingimusi.
2. Maja stiil ja ruumiplaan - käi ringi, sirvi katalooge, aruta sõpradega - leia omale majale sobilik stiil, näiteks moderne. Pane kirja oma majale vajalike ruumide nimekiri ja nende suurused. Mõtle oma elustiilile ja harrastustele, kuidas maja peaks aitama Sinu elu paremaks muuta, siis on lihtsam oma soove kirja saada.
3. Säästa valikuid tehes - maja ehitamine on kallis ja seetõttu sea endale kindlad kriteeriumid, millele peab ehitatav maja vastama. Investeeri tehnoloogiasse ja lahendustesse, mis annavad pikaajalist säästu. Märksõnad: soojapidavus ja ökonoomne kütte- ja ventilatsioonisüsteem või hoopis passiivmaja.
4. Projekteerimine - telli teenus arhitektilt või täienda mõnda olemasolevat projekti oma soovidega. Tea, et arhitekti poolt väljapakutud lahendust, võid alati täiendada või muuta - kindlasti tee seda, kui tunned selleks vajadust. Hea maja algab korralikust projektist.
5. Ehitaja leidmine - valmista ette hinnaküsimise dokumendid, korralda hange ning võrdle hinnapakkumisi ja firmade võtmeisikute saavutusi, tee korralik töövõtuleping.

Kiiremad saavad eeltoodud tegevustega hakkama poole aastaga ja siis on hea alustada ehitustöödega mai või juunikuus.

Ära kiirusta maja eeltöödega, liigselt kiirustades kannatab hilisem lõpptulemus.

Kirjutas Eno Pappel, www.majaehitaja.ee koolituskeskkonna looja.

Aia kastmine

Levinud on teadmine, et aeda tuleb sügisest kevadeni kasta, kuid kuidas seda õigesti teha? Kui teed seda õigesti, siis saad aia ilust ja selle saadustest maksimaalse.

1. Tea, et taimed vajavad niiskust oma esimestel kasvunädalatelt. Sel ajal arenevad nende juurestikud.
2. Kasta potitaimi vastavalt nende vajadusele, kuid kindlasti kastekannuga. See väldib taimele kahjustuste tekitamist.
3. Kontrolli, kas muld on ka sõrme sügavuselt niiske. Kui on siis ei ole kastmiseks veel tarvidust.
4. Kasta varahommikuti, sest siis ei aurustu vesi liiga kiiresti. Ka hilisõhtune aeg on sobilik, kuid sel juhul võib niiskus maapinnale jääda ja tekitada niiskuskahjustusi.
5. Ära kasta kui selleks ei ole vajadust. Ülekastmine tekitab sama palju probleeme kui alakastmine.
   

Suvelillede külvamine (video)

Õige toit alandab vererõhku

Kõrgenenud vererõhk kuulub tänapäeval küllaltki levinud tsivilisatsioonihaiguste hulka. Põhjused, miks vererõhk pidevalt üle 160/95 mm Hg tõuseb, on ülekaalulisus, rasvarikas toit, vähene liikumine, alkoholi tarbimine, suitsetamine ja stress.

Vererõhk on hiiliv. Alles aastaid hiljem ilmuvad sellised sümptomid nagu peapööritus, õhupuudus, hingeldushood ja unehäired. Neid kaebusi on aga võimalik kontrolli alla saada. Eriti olulist rolli mängib õige toitumine.

Vitamiin C- kaitseb veresoonte seinu. Kaitseb veresooni ka mehaaniliste kahjustuste ja ka kolesterooli ladestumise eest. C-vitamiinirikkad on tsitrusviljad, paprika, kibuvitsamarjad ja brokkoli.

Kaalium- mineraalaine reguleerib organismi veevajadust. Tähtsad kaaliumiallikad on banaanid, aprikoosid, spinat ja kartul.

Ballastained- neid aineid leidub peamiselt õuntes, banaanides ja tsitrusviljades, aga ka ubades. Ballastained aitavad võidelda ülekaalulisuse vastu.

Flavonoidid- need on väärtuslikud taimsed ained, mida leidub eelkoige rohelises ja mustas tees. Nende peamine ülesanne on alandada vererõhku. Lisaks leidub tees veel kofeiini, mis on kõrgvererõhupatsientidele heaks alternatiiviks kohvile.

Kel on liiga kõrge vererõhk, peaks laskma seda regulaarselt mõõta.

Allikas: Terviseleht, Gudrun Raig

Materjalid talviseks katmiseks

Käesoleva artikliga anname lühikese ülevaata materjalidest, millega puid, põõsaid ja lilli talveks kinni katta. Järgnevalt põgus ülevaade enamlevinud materjalidest.

Pakasekaitsekangas

Välja töötatud Kesk-Euroopa tingimuste jaoks külmaõrnade taimede kaitsmiseks lühiajaliste külmalainete eest.

Keeratakse nagu kasukas ümber puu või paigaldatakse karkassile, et vesi saaks ära voolata.

Tuulutusavad üleval ja all!

Sobib paremini vertikaalseks kasutamiseks kui tekina peenrale laotamiseks (vettib läbi, tekitab niiske keskkonna või jäätudes külmasilla).

Kevadel eemalda, kui maa on sula.

Pese läbi õrnal rezhiimil pesumasinas – haigustekitajad hävivad!

Loe edasi: Materjalid talviseks katmiseks

Oktoobri I pool

TOAS

•  Lõpetades õues aiahooaega, alusta rohelist aega toas! Muretse juurde ihaldusväärseid toataimi ja sobita neid oma toadisainiga.
•  Aeg-ajalt osta uus õitsev potilill, et leevendada elava värvi vähesust.

•  Alpikann ja krüsanteem ei peagi olema igikestvad, kuid õige hooldusega pakuvad nad silmailu mitu nädalat. Alpikann püsib kauem ilus, kui teda kasta alt poolt. Vett ei tohi seisma jätta üle poole tunni. Lisa kastmisveele natuke tsitruseliste või orhideedeväetist, nii õitseb taim kauem ja õied on jätkvalt suured ning värvikad. Eemalda kollaseks muutunud lehed ja õitsenud õievarred kergelt tõmmates.
• Nüüd ole ettevaatlik toataimede ülekastmisega ja liigse väetamisega.
•  Algab kütteperiood. Tõsta taimed küttekehadest piisavalt kaugele. Alusta niiskemat õhku vajavate taimede piserdamisega. Pea meeles, et vesi peab jõudma taimeni pigem käesooja uduna, kui külmade piiskadena. Jälgi, et vesi ei koguneks lehtede kaelusesse.
• Tõsta lilled valgusele lähemale. Otsi ülesse taimede valgustamiseks mõeldud lambid. Valguse puudust on mõtekas ennetada, mitte tegeleda hiljem probleemide lahendamisega.

ÕUES
• On viimane aeg panna maha tulbi- ja hüatsindisibulad.
• Korja aiast taliõunad ja aseta keldrisse.
• Raputa köögiviljapeenardele komposti ja kaeva maa ümber.
• Ööde külmenedes kaeva maast välja daaliad ja gladioolid. Puhasta ja kuivata nende mugulad ja mugulsibulad ning pane külmavabasse kuiva ruumi talvituma.
• Paigalda eksootilistele õuetaimedele, nagu tääkliiliad ja õuekaktused, liigse vihma kaitseks katus.
• Korja kokku ja komposteeri kõik püsilillede ja köögiviljade maapealsed surnud osad: nõnda väldid haigustekitajate ja kahjurite levimist aias.
• Korja kokku ja hävita viljapuude alla kukkunud mädanenud viljad.

• Okaspuudel, eriti elupuudel ja kadakatel ilmnevad  võra sisepiirkonnas kollased oksad. Reeglina on tegemist vanade okstega, millest taim soovib enne talve vabaneda. Pruunistunud oksad tuleks kindlasti eemaldada ja kokku koguda, sest need on head kohad haigustele ja kahjuritele.
• Kasuta langenud puulehti multšiks või valmista nendest komposti. Tammelehed vii rododendronite alla.
• Varu taimede talvitamiseks vajalikke materjale: varjutusriiet, talvekangast, kuiva turvast, kuuseoksi jne.
• Vii terrassimööbel katuse alla talvituma. Puitmööblit õlita enne hoiulepanemist.
• Viljapuutüvede ümber pane liimvöö, nii püüad kerge vaevaga kinni puusse talvituma minevad kahjurid!
• Kanna tüvevalgendit viljapuude tüvele. Noorte viljapuude puhul hoiab see ära ka pisinäriliste (erinevate hiirte) koore näkitsemise soovi.

• Varu hiirte ja rottide vastu mürki, sest käes on aeg mil nad tungivad keldritesse, kuuridesse ja elamisse. Peibutavad söötmürgid pane taimedest kaugemale, kuid nii, et lapsed ja koduloomad neid torkida ja vihm leotada ei saaks.

• Öökülmast valgel murul mitte käia.

• Kontrolli kastmissüsteemide voolikui, et nad oleksid veest tühjad, et külmumine neid ei lõhuks.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.

Küüslauk kui väärtuslik tervisetugevdaja

Sügisest kevadeni oleme pahatihti külmetushaigustega kimpus. Sageli leiab sellistel puhkudel abi küüslaugust. Küüslauk sisaldab rohkesti eeterlikke õlisid ja bakterivastaseid toimeaineid. Turul saadaolevates küüslaugutablettides puudub küüslaugu peamine toimeaine – allitsiin. Seetõttu on parem tarvitada värsket küüslauku või küüslaugutinktuuri.

Küüslaugutinktuur

Tarvitamine: 10 – 20 tilka enne sööki.

Suurepärase köharohu saab ka küüslaugust ja meest. Selleks tuleb mõned küüslauguküüned pressiga purustada ja 4-5 supilusikatäie vedelama meega segada. Need, kellele küüslaugu maitse eriti vastumeelne tundub, võivad küünte arvu vähendada.

Ka küüslaugu söömise ebameeldivaima jääknähu - küüslaugulõhnalise hingeõhu - vastu on abinõud olemas. Hingeõhu saab taas värskeks, kui krõmpsutada peale küüslaugusöömist peterselli, kohviubasid, nelki või hapukapsast.

Jõulutähe hooldus

Jõulutäht ehk kaunis piimalill on pärit Kesk-Ameerikast.

Jõulutähte tuleb kaitsta külma ja tuuletõmbuse eest. Poest ostes ei tohi paberisse pakkimata taimega õue minna isegi ainult autosse jõudmiseks. See võib olla üheks põhjuseks, miks taim varsti lehed kodus langetab.

Toas kasvades vajab ta sooja 15-19°C, kuid talub lühiajaliselt jahedamat temperatuuri isegi kuni +5°C.

Kasvukohaks valitakse võimalikult valge koht, aknal talub ta isegi päikesepaistet.

Kastmiseks soovitatakse pott asetada kümneks minutiks veeanumasse. Jõulutähte kastetakse korrapäraselt toasooja veega nii, et muld oleks enne järgmist kastmist jõudnud taheneda. Näpuga mulda katsudes tundub tahenenud muld pealt sooja ja kuivana. Kuid samas ei tohi lasta kuivada mullal ka tuhkkuivaks, taime juured ei talu läbikuivamist!

Samuti võib tugev temperatuuri kõikumine televiisori, arvuti või mõne küttekeha läheduses  põhjustada lehtede varisemist.

Jõulutähe valge piimmahl võib olla ärritava toimega. Kui mahl satub nahale või silma, tuleb piimmahl kiiresti voolava vee all ära loputada.

Käesolevad nõuanded on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Kasvuhoone

Meie põhjamaise taeva all moodustavad aed ja selle nurgas väike kasvuhoone aiaelu mõistetava terviku. Toimetamised aias on seotud igakevadise seemnete külvamisega, taimede paljundamisega, nende ette kasvatamisega, ajatamisega või külma eest varjamisega – seda kõike on meie kliimas raske korraldada ilma kasvuhoone abita! Kesksuvisel ajal pakub kasvuhoone suvitamise võimalust toataimedele, aga sügisilmade saabudes võimaldab ta suvepikendust erilistele aiataimedele. Külmal ajal aitab kasvuhoone ületalve elada mõnel õrnemal lemmikul. Kasvuhoone on ühtlasi ka aiapidaja jaoks väike isiklik sanatoorium -  koht, kus aurava joogitassi seltsis nautida kevadpäikese hellitushetki või jõudeajal soojendada aiatööst ja õuerõskusest vaevatud liigeseid.

Lisaks oma põhiotstarbele peab kasvuhoone aeda ja ümbritsevasse keskkonda hästi ka sobima. Mida nägusam see väikeehitis on, seda kindlam võib olla tema sobilikkuses. Kõikvõimalikest kättesaadavatest materjalidest kokku klopsitud ja juhuslike arhitektuuriliste lahendustega üritatud kasvumajad täidavad küll taimede kasvatamise ülesande, kuid võivad muuta maastikupildi, näiteks suvilarajoonides, talumatult inetuks!
Kui kasvuhoone pole ehitatud mõne  püsihoonega ühte, siis võiks ta asuda aias mitte just kõige silmatorkavamas või esinduslikumas kohas, samas mitte ka sedavõrd peidetult, et päikselgi raske teda üles leida oleks! Taimede kasvatamise seisukohalt pole kindlasti kasvuhoone õige koht suurte puude all, aga ka mitte lauslagedal, kus päikseliste päevadega tekib ülekuumenemise või liigse valgustatuse oht. Parim koht väikekasvuhoone jaoks on paigas, kus kõrvetava lõunapäikese varjamiseks jääb ette mingi puuvõra. Niisuguse võimaluse puudumisel tuleb kasvuhoonet ülekuumenemise eest vastavate varjutuskangastega ise varjutada.

Iga pisemgi kasvuhoone paneb proovile aiapidaja hoolivuse ja kannatuse. Muidugi on tähtsad kastmine ja väetamine, kuid kõige enam otsustab siin taimede õnnestumise kasvuhoone õigeaegne avamine ja sulgemine! Ka väikese kasvuhoone omanik peab heitlikel ilmastikuperioodidel, nagu kevadel ja sügisel, arvestama piiratud vabadusega või siis leidma endale asendaja, et minna rahuliku südamega mitmeks päevaks kasvuhoonest eemale.

Tänasel päeval on kasvuhoonearendajad leiutanud mitmeid väga nägusaid ja taimekasvuks suurepäraseid materjale, mis on parandanud kasvuhoone väljanägemist ja muutnud ka taimede kasvatamise palju efektiivsemaks. Vanade ühesuviste kilede asemel on nüüd olemas ultraviolettkiirte kindlad mitmeaastased kasvuhoonekiled ja kõrvetava klaasi asemel saab nüüd kasutada taimetervislikke ning nägusaid polükarbonaadist aknapaneele. Asjatundjate poolt välja mõeldud kasvuhooned on reeglina ka meeldivalt disainitud.

Käesolev artikkel on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.

Akende pesemine

Kevade saabumine ei ole enamasti kellelegi vastumeelne, ent kui hakatakse mõtlema kevadisele suurpuhastusele, siis seejuures on ilmselt kõige tüütumaks osaks akende pesemine. Olgem ausad, mitte kellelegi ei meeldi akende pesemine, ent kui aknad on pestud, on kodus palju parem olla. Järgnevalt vaatame mõningaid nippe, mis teevad akende pesemise lihtsamaks.

Ettevalmistused

Esmalt pange valmis kõik asjad, mida vajate akende puhastamiseks. Korralik aknapesukomplekt säästab oluliselt Teie vaeva. Hea komplekt koosneb plüüsist aknapesurist, alusest, kuhu pesur kinnitada, kuivatuskummist ja varrest (vajadusel teleskoopvarrest, mis on reguleeritava pikkusega).  Iga kasutuse järel tuleb plüüsist pesur loomulikult korralikult puhtaks pesta. Veenduge, et kuivatuskummi laius ei oleks laiem kui teie kõige kitsam aken.

Aknapesukomplekti puudumisel on teil tarvis pesukäsna, käterätikuid ning ajalehti. Lisaks läheb teil vaja kaussi sooja seebiveega ning ka kaltsu või puhastuslappi, millega puhastada aknad ja veelauad.  Lisaks kõigele muule on abiks ka paar ajalehte.

Akende pesemine

-  Peske aknaid pilvisel päeval, sest otsese päikese käes kuivavad aknad liiga kiiresti. Võtke korraga ette üks aken ning pärast selle pesemist liikuge järgmise juurde.

-  Alustage akende pesu seestpoolt ning pärast sisemiste poole pesemist liikuge väljapoole.

-  Akende sisemise poole puhastamisel pange vee kogumiseks põrandale ja aknalauale ajalehed või vanad kaltsud.

-  Järgmiseks kasutage aknapesurit või svammi ning niisutage aken seebiveega.

-  Seejärel kuivatage aken kuivatuskummiga, alustades ülemisest nurgast. Tõmmake kummiga ülevalt alla ning korrake protsessi kuni olete jõudnud vastasnurka. Kuivatage kuivatuskummi iga paari tõmbe järel. Nii väldite mustuse tagasisattumist klaasile.

-  Kuivatuskummi puudumisel kuivatage aken esmalt kuivatuslapi või käterätikuga ning seejärel poleerige klaas kokku kortsutatud ajalehega.
-  Viimaks kuivatage ka aknaraam.

Välimise poole pesemine

Akende välimise poole pesemise protseduur on sama mis sisemisel poolel. Kuna akna välimine pool on keskkonnast tulenevalt oluliselt mustem, siis peate sellega rohkem vaeva nägema.

Kui kasutate akna kuivatamiseks kuivatuskummi, siis liigutage seda võrreldes sisemise poolega ristipidises suunas. Näiteks, kui kuivatasite sisemise poole vertikaalselt, siis välimine pool kuivatage horisontaalselt. Nii näete pärast kuivamist,  kas kuivatustriibud (juhul kui on) on seespool või väljaspool ning saate selle koha üle käia.

Üldised põhimõtted puidu värvimisel

Tänapäeval võib kaubandusvõrgust osta erineva toime ja koostisega puiduvärve. Siinkohal käsitleme puidu värvimisi üldiseid põhimõtteid. Soovitame alati enne värvi kasutamist tutvuda värvi kasutusjuhendiga.

Puiduvärvi kasutamine võib mõnikord olla üsna keeruline. Võib juhtuda, et avastate liiga hilja, et mõni oluline protseduur jäi vahele ning kogu teie töö on nurjumas. Järgnevalt anname mõningad näpunäited, millega peaksite puidu värvimisel arvestama.

 1. Samm: ettevalmistamine. Akende puhul eemalda hinged ja sulused, kata kinni klaasid ning eemalda kooruv värv. Lisaks kata ajalehepaberitega värvimise kohta ümbritsev ala.  

2. Samm: Eemalda olemasolev värvikiht, kasutades selleks liivapaberit. Kõiki värvikihte ei ole ilmtingimata vajalik eemaldada.  

3. Samm: Pühi niiske lapiga pinnalt kogu mustus ja tolm ning lase pinnal kuivada.  

4. Samm: värvi pinnad kruntvärviga ja lase kuivada.  

5. Samm: värvi pinnad puiduvärviga 1-2 korda, kasutades selleks peenikeste harjastega pintslit või vahtkummist värvirulli. Lase värvil kuivada.

Mõned näpunäited puiduvärvi kasutamisel

Suure kasutuskoormusega alade puhul värvige pinnad vähemalt kaks korda. Kontrollimaks, kas värv on ära kuivanud, katsu sõrmeotsaga värvitud pinda ettevaatlikult mõnest varjatumast kohast. Enne tööle asumist tee käed ja käsivarred kreemi või beebiõliga kokku. See lihtsustab värvi mahapesemist kätelt.

Enne müüki tehke selgeks oma kinnisvara väärtus ja tugevused

Umbrohutõrje enne muru rajamist

Enne muru rajamist on tähtis hävitada mullast pikaajalised ja raskesti tõrjutavad umbrohud, nagu näiteks orashein.
Umbrohutõrjeks murudel, milles ei ole ristikut, sobib taimekaitsevahend Starane (20 ml segatuna 2 l vees, piisab ca 100 m² muru pritsimiseks). Starane mõjub taimedele peamiselt lehtede kaudu. Hiljemalt 3-4 nädala möödudes umbrohtude kasv lakkab ja need hävivad. Võilillede tõrjel on tulemus parim, kui võililli pritsida rosetifaasis, st leheroseti keskel on roheline (veel avanemata) õiepung ning õievars ei ole veel moodustunud.

Sammal vallutab muru, kui:
* pinnas on liigselt tihenenud
* muld on happeline
* muru pole pikka aega väetatud, pinnas on toitainetevaene
* muld on liigniiske
* liiga varjuline kasvukoht

Sammaldumisele kalduvat murupinda peaks paar korda suve jooksul õhustama. Selleks võiks kasutada näiteks aiaharki, tehes murusse auke. Neisse aukudesse on hea rehitseda turba-liiva segu. Nii saavad juured hapnikku ja murutaimede kasv taastub. Sambla kasv on samas raskendatud.

Muru vajab päikesepaistelist või poolvarjulist kasvukohta. Maja põhjapoolsel küljel ja puude, põõsaste all muru ei taha kasvada. Sellistel aladel võikski lasta samblal kasvada või istutada sinna varju taluvaid püsikuid.

Mulla happeliseks muutumist saab ära hoida regulaarse lupjamisega, lisades 2-3-aastaste vaheaegade järel ca 40 kg dolomiidijahu 100 m²-le.

Spetsiaalsete samblaeemaldustoodete kasutamisel muutub lühikeseks ajaks järsult mulla pindmise kihi happesus. Seda sammal ei talu ning tõmbub mõne päeva möödudes pruuniks ja kuivab. Kuivanud sammal riisutakse murust välja, lisatakse tekkinud tühikutesse lubjatud ja väetatud mulda ning külvatakse uued seemned.

Kevadine muruväetis on eriline abimees võitluses muru sammaldumise vastu. Varakevadine laotamine murule tõstab mulla pindmise kihi pH-d, takistades sellega sambla arengut. Tänu toitainete sisaldusele aitab see ühtlasi kaasa tugeva kvaliteetse muru kasvule. Toitaineid ei jätku kogu suveks, seetõttu lisaväetamine suvise täisväetisega jaanipäeva paiku on vajalik.

Käesolev artikkel on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.

Lapse oma peenar

Juba nelja-viieastane laps tunneb huvi taimede ja nende kasvatamise vastu.  Taimehuvi saab suurendada ja aiatöid õpetada andes lapsele aiamaal peenra aiamaal või osa kasvuhoonest. Seal saab laps oma taimi kasvatada, nende eest hoolitseda ja saaki nautida. Ka väiksele rõdule mahub vähemalt üks anum, kus on pere pesamuna taimekesed. Lapsed armastavad väga mulla, seemnete ja taimedega mässata. 
Sealjuures peab lapsevanem olema abistaja, mitte töödejuhataja rollis. Kõige tähtsam on lapsele õpetada, et taimed on elavad, nende eest peab regulaarselt hoolitsema.  Kasvatussaadusi võib pildistada, kuivatada õisi mälestuseks või käsitöös kasutamiseks.  
Taimede kasvatamine võiks toimuda väiksel pinnal, mida lapsel on kerge hooldada ja kontrollida. Maalapikese rohimine, kastmine ja edukas hooldamine annavad lapsele hea enesetunde. Kasvatamiseks on parem valida kiirekasvulisi ja kergesti hooldatavaid taimi.

Väiksel lapsel on kergem käsitleda suuri seemneid. Kaunid ilutaimed, nagu lillhernes ja lilluba on suurte seemnetega. Ka herned, oad, päevalilled ja mais on suureseemnelised. Enne külvamist tuleb seemneid kuni 12 tundi soojas vees leotada, siis idanevad nad kiiremini ja ühtlasemalt.

Lastele meeldivad ja peenrale sobivad väiksemõõdulised juurviljad, nagu miniporgand ’Parmex’ ja minikõrvitsad. Värvikad redised idanevad ja kasvavad kiiresti, kuid nad võivad olla mõnikord kibedad. Kui neid korralikult kasta ja mitte kasutada palju väetisi, siis jääb maitse mahedam. Rediseid ja ka muid kiirekasvulisi juurvilju ei maksa külvata terve seemnepakk korraga, piisab, kui külvata 5-6 seemet nädalas iga, siis saab saaki terve suvi.

Laste aiamaal võiks kasvada veel naeris ‘Golden Ball’, nuikapsas, suhkruhernes ja lehtsalat. Värvikad ja naljaka välimusega on triibulise viljalihaga punapeet ‘Chioggia Pink’, punaselehine aedsalat  ja kollane patisson ‘Sunburst’. Soojal rõdul, valgel aknalaual või minikasvihoones kasvavad hästi kirsstomat ‘Totem’ ja rõdutomat ’Patio’.

Veidi suurem laps võiks proovida oma Halloween –kõrvitsa kasvatamist, see on ettevõtmine, mis  nõuab püsivust. Traditsioonilise kollase ja oranži kõrval võib proovida valge koorega kõrvitsasorti. Ühele kõrvitsale või rullkõrvitsale võib noaga lõigata lapse nime, mis venib vilja kasvades aina pikemaks.

Lapsi huvitavad kiirekasvulised, kirkavärvilised lilled, millest saab rõdukasti või terrassipotti luua oma taimekombinatsioone. Taimede arvus saab enne kokku leppida, kuid laske lapsel endal valida meeldivad taimed. Ka värvide valikul andke lapsele vabad käed, rõõmsad värvid sobivad alati omavahel kokku. Juurviljad ja ürdid on sageli dekoratiivsed ja kui lapsele meeldib, võib neidki lillede sekka istutada..
Mungalilled (Tropaeolum), saialilled (Calendula) ja kalifornia läänemagunad (Eschscholzia californica) on värvikad, otse avamaale külvatavad lilled. Päevalilli (Helianthus annuus) on väga kerge otse kasvukohale külvata. Vaasi lõikamiseks vali madalad sordid nagu ‘Hallo’ või’ Holiday’. Lõikelilleks külvake veel  aed-rõngaslille (Lavatera trimestris), elegantset klarkiat (Clarkia unguiculata), ümaralehist jänesekõrva (Bupleurum rotundifolium). Harilik lina (Linum usitatissimum) ja türgi mustköömen (Nigella damascena) on kerge kasvatada ja hiljem kuivatada.

Suuri lapsi võib paeluda mingi terviku, nt. liblikaaia planeerimine ja teostamine. Lillepeenrasse valitakse liblikaid ligimeelitavad püsililli ja suvikuid. Aniisi-hiidiisopi  (Agastache foeniculum) nimeline maitsetaim õitseb juba esimesel kasvuaastal. Ta on ka hea kuivatamislill. Ka teised maitsetaimed nagu piparmündid (Mentha), monardad (Monarda), salveid (Salvia) ja lavendel (Lavandula) on liblikatele meelepärased. Muud liblikate soosikud on leeklilled (Phlox) , harilik seebilill (Saponaria officinalis), kirju liilia (Lilium martagon) ja nelgid (Dianthus).

Päevalilledest ja lehtertapust (Ipomea) või ronivatest õisubadest (Phaseolus coccineus) võib valmistada sooja tuulevaiksesse kohta luua rohelise onnikese. Kõigepealt mõõda sobiva suurusega ala, mille äärtele külva või istuta ühtlaste vahedega päevalilli. Nende kõrvale külva lehtertappu või õisuba. Päevalilled kasvatavad pikad varred, millele ronitaimed edaspidi toetuvad ja klammerduvad. Üksteise vastas asuvad päevalilled painut ettevaatlikult kaareks ja kinnita omavahel. Vali võimalikult pikaks kasvavad sordid!

Pea meeles!

• Mõned lapsed on kärsitud ja tahavad kohe tegutsema hakata. Seetõttu varu taimekasvatuseks vajalikud asjad aegsasti.
• Aias mütates riided määrduvad, kuid see kuulub asja juurde ja on osa töörõõmust!
• Eriti põnev on paljude istutusaukude kaevamine.
• Pisikese aedniku tähtis abivahend on väike kerge kastekann.
• Kui hakkad lapsega koos toimetama, siis püsi abistaja rollis, ära pea loengut, vaid näita eeskuju.
• Külvake kiiresti idanevaid taimi.
• Lapse peenar ei pea alati olema nelinurkne, tee ümmargune peenar nagu pitsa, millel on erivärvilised, taimedest moodustatud lõigud.
• Ronitaimedest nagu nt. kiirekasvulistest ja söödavate kaunadega lattubadest saab nelja, otsast kinniseotud bambuskepi najale kasvatada tiheda lehtonni.
• Kui seemned on külvatud ja taimed istutatud, siis on hooldustööde aeg. Umbrohi tuleb kitkuda, taimi harvendada, peenart kasteta ja väetada. Aeg-ajalt ka saaki koristada.
• Mõned aiataimed, taimeosad, marjad ja seemned võivad olla mürgised, need tuleb lapsele kindlasti selgeks õpetada.

Kui linnalapsel pole oma aeda, siis rõdule annab suure poti sisse istutada kauneid taimi,  mis rõõmustavad väikest aednikku hilissügiseni. Kevadised erksavärvilised võõrasemad ja pärdiklilled (Mimulus hybrida) vajavad vaid kastmist, vähest väetamist ja ei karda külma.  Kuumaasika (Fragaria vesca) erinevad sordid annavad  magusaid punaseid, kollaseid või valgeid mammusid  juunist septembrini, pipramünt ja meelõhnaline rand-kivikilbik. Päevalille suured kollased õied, krõbisev suur värihein (Briza maxima), villapehme nõianõges (Stachys byzantina), värske piparmünt, magus lillhernes ja meelõhnaline rand-kivikilbik (Lobularia maritima) mõjutavad kõik lapse erinevaid tundemeeli.

Viieaastane Birgit valis oma suurde potti järgmised taimed:

Pärdiklill (Mimulus hybrida) külma kannatav, erksavärviline ja kiirekasvuline suvelill

Alatiõitsev begoonia (Begonia semperflorens) vähenõudlik soojalembene suvik

Kuumaasikas (Fragaria vesca) sort ‘Rügen’, millel on punased marjad juunist septembrini

Ahtalehine käokuld (Helichrysum italicum), helkivhõbedase lehestikuga karrilõhnaline põõsake

Kosmos (Cosmos bipinnatus) vähenõudlik ja õierohke suvelill

Aedsalat (Lactuca sativa) ‘Lollo Rosso’, punasekirjute käharate lehtedega kiirekasvuline salat

Eriline lembehein (Eragrostis spectabilis) ‘Purple Love Grass’, roheliste lehtede ja punakaslillade õitega suvekõrreline, mille lehed muutuvad sügisel vaskpunaseks.

Tekst ja fotod: Anu-Kristin Tara. Eesti Aiaklubi

Taimede katmine talveks

Taimi kaetakse kahel eesmärgil:

• PAKASE EEST taimede maapealseid osi (roosid, elulõngad, püsikud jt).

• PÄIKESEPÕLETUSE EEST igihaljaid taimi (okaspuud, rododendronid, pukspuud jt).

ROOSID, ELULÕNGAD, PÜSIKUD

Roosidele ja elulõngadele on talvekatet õige aeg peale asetada siis, kui maapind on veidi külmunud. Siis tuleb roosidel ja elulõngadel lõigata ära õied ja lasta neil rahulikult esimeste külmadega harjuda. Neile ei tee -5C külma üldse halba, pigem treenib neid meie heitliku talvega kohanema! 
Peenrapinnases talvituvaid külmahelli püsikuid on soovitav katta juba enne maa külmumist.
 

OKASPUUD, RODENDRONID, PUKSPUUD
Igihaljad taimed (eriti esimesel aastal peale istutamist!) pakase eest katmist ei vaja. Neid peab kaitsma varakevadise ereda päikese eest.

PAKASE EEST KATMINE
Taimede talvekatted peavad olema kuivad ja õhulised. Märjad talvekatted juhivad hästi temperatuuri ja külmal perioodil ei ole neist soojendajatena abi! Pehmetel talvedel tekitavad märgunud katted seenhaiguste ohtu või põhjustavad taimede lämbumist!

Parim viis katta taimi on kuiva freesturbaga. Katmiseks sobivad ka liiv, muld ja männikooremultš. Multšile on vaja peale panna katteks, kas talvematt, pakasekangas või kuuseoksad. Kate ei tohi ümbritseda kaetud taime täielikult, vaid ainult kattekuhila ülemist osa, et taim ei jääks õhupuudusesse!
PÄIKESEPÕLETUSE EEST KATMINE
Aseta taimedele hiljemalt veebruaris peale varjutuskangas (piisab kui katta vaid lõunapoolsest küljest). 
Hea, kui taime ümber oleks ehitatud raamistik, millele varjutuskangas peale panna. Raamistik kaitseb taime murdumist lumeraskuse all.

KUIDAS JA MILLAL KATTED ÄRA VÕTTA?
Katete ära võtmisega ei tasu kiirustada, vaid katteid tuleb eemaldada järk-järgult. Päikesepõletuse eest ei tohi katteid enne eemaldada, kui maapind on sulanud. Sellest kõigest räägime juba täpsemalt kevadel.

Mõnusat askeldamist aias!

Käesolev artikkel on avaldatud Hansaplant aianduskeskuse lahkel loal.

Vanade majade müügiks elustamine