Palju on küsitud, kui suured oleks mõistlikud kulutused, et vana maja paremini müüa ja mida üldse tasub vana maja juures teha. Põhiline vastus oleks, et majal ja hoovil peab olema kaubanduslik välimus, mis eeldab hoovi ja maja koristust.
Kevadel peab kindlasti kokku riisuma lehed ja muu prahi, mis sügisel maha jäi, korrastama lillepeenrad ja lõikama viljapuid. Ostja tahab näha, et omanik on käitunud oma majapidamisega heaperemehelikult, samuti on ostja jaoks oluline aia ilu või selle ilusaks tegemise võimalus. Seda kõike ei näe, kui aed on korrastamata.
90% vanade majade hoovides vedeleb kusagil kuuri taga või aia ääres vanarauda, laudu või muid puidujääke. Nendest mittevajalikest asjadest peaks loobuma ja need ära viskama ning lauad korralikult virna laduma.
Kui õues elab ketikoer, siis kindlasti peab ka tema järelt koristama ning võimalusel kuudi üle värvima, koera toidunõud tuleks korralikult puhtaks pesta või vajadusel asendada uutega.
Maja piirdeaial tuleks katkised lipid asendada uutega ja lahtised lipid lihtsalt kinni lüüa. See kõik jätab majapidamisest korraliku mulje ja tekitab ostjas rohkem huvi.
Maja juures ei ole vaja ette võtta suuremaid remonditöid, sest need müügihinda nii palju ei tõsta, et sinna pandud raha tagasi tooks. Samas ostja teeb nagunii kõik oma maitse järgi. Loomulikult ei tee paha värske värv maja välisseinal, aga värvimine on mõttekas sel juhul, kui maja sein on mingil põhjusel kirju või väga ebaühtlane. Kui kogu maja värvimine muutub liiga kulukaks, siis saab ka ainult detailide värvimisega asja paremaks muuta: aknaraamid korda, siseuksed värvida, köögilagi taas valgeks, kaevu kaas ja rakked värske värvi alla vms.
Alati peab kriitilise pilguga vaatama üle oma elamise puhtuse. Tihtilugu ei olegi vaja midagi värvida, vaid piisab näiteks uste pesemisest ja laudpõrandate korralikust küürimisest. Mida kindlasti soovitan, on küttekehade kontroll ja vajadusel parandus. Sama lugu on katusega. Kui avastate kevadel, et kusagilt tilgub vett läbi või vesi jookseb seina vahele, siis oleks väga mõistlik katus ise ära lappida ja mitte jätta seda ostja mureks.
Müüakse ka täiesti hüljatud maju, kus on hoovid rohtu kasvanud ja võsastunud. Selliste majade juures peaks kindlasti võsa maha võtma ja hoovi puhtaks riisuma ning hiljem seda korraliselt niitmas käima, kuni ostja on leitud. Tihti varjutab võsa ja kõrge hein hoovis elemente, mis just ostjat köidaks. Sellised asjad võivad olla näiteks aidaukse juures maas olevad veskikivid, mida kasutatakse trepiastmena, aianurgas vana vanker või mõni teine vana põllutööriist. Ka kevadlilled ei paista suurest kuivanud heinast välja, aga just selliseid asju soovibki vana maja ostja näha.
Majas sees peab esmapilgul üle vaatama tubade seisukorra. On hea, kui ostuhuviline tunneb tubades puhtuse lõhna, mitte ei näe vedelemas kaltse ja pesemata nõusid. Suurema huvi korral vaadatakse üle ka maja põhikonstruktsioonid ja küttekehad. Jällegi oleks hea, kui pole vee läbijooksmise jälgi või soojamüüris praost välja tulevat tahma. Selleks ei pea tegema suuri kulutusi, et maja ja hoov korda teha. Küll aga peab olema viitsimist ja see viitsimine tasub kiiremini ära, võrreldes nende müüjatega, kellel see puudub.
Autor: Fred Linnukütt, Uus Maa kinnisvara
