T11212017

Last updateT, 23 Mai 2017 6pm

Läätsed

Lääts on väga vana liblikõieline kultuurtaim. Egiptuses kasvatati läätse juba 2000 a e.Kr.s. Neid ümmargusi kaksikkumeraid seemneid (läätsed) on leitud egiptuse püramiididest ja kiviaja leiukohtadest. Vahemere ja Kesk-Aasiast pärinev üheaastane toidukaunvili kuulus kõrvuti herne ja oaga ka meie esivanemate toidulauale. Kaunvilja seemned on väikeseemnetel 3-3,5 mm läbimõõduga, suurematel aga 6-9 mm. Väikesed küll, aga väga ihaldatavad ja tervislikud. Läätses leidub 25-35% valku, 50% süsivesikuid ja 2% rasva ning mineraalaineid. Varasemal ajal kasvatati läätse Maarjamaal rohkesti, tänapäeval põhiliselt mõnedes taludes saartel ja läänemaal oma pere toiduviljana.

Läätsest saab keeta väga tervislikke suppe ja putrusid. Läätsejahu tarvitatakse lisandina vorsti, kondiitritoodete jt. valmistamisel. Just läätse suure proteiini sisalduse poolest võime julgesti mööda vaadata kaupluste lihalettidest.

 

Allikas: Terviseleht, Heldur Karro