L11182017

Last updateT, 23 Mai 2017 6pm

Kaalikas tervisele

Aastasadu on meil kasvatatud kaalika esiisaks peetud Gotlandilt pärit metsikut naerist. Kaalikas on tegelikult kapsa sugulane ja teda tunti juba keskajal köögiviljana. Kaalikas on kaheaastane juurvili, mille värvus on eri liikidel kas kollane, rohekas või lillakas, sisu osa valgest kollaseni. Tänapäeval on miskipärast teda vähem hakatud kasutama, kuid meie esivanemad suhtusid temasse hoopis austavamalt, seadsid ritta kõigi teiste hinnaliste toiduainetega. On säilinud legend, et kaalikas maksab samapalju hõbedat kui palju kaalub. Kaalika hea säilivus on see, mis annab talle suure väärtuse. Oluline on teada, et C-vitamiin säilib kuni kevadeni, maitseomadused ja välimus samad, mis sügisel. Loomulikult peavad olema selleks head hoiutingimused. Suvel, kasvuajal võib toiduks kasutada ka kuumtöödeldud lehti, mis samuti sisaldavad vitamiine ja mineraalaineid. Viimasel ajal on meie aedades hakatud kasvatama ka kaalika sugulast - naerist, mis lühikese kasvuaja tõttu satub toidulauale juba suvel. Pehme ja mahlase viljaliha kõrval on sobilik kasutada ka naerilehti (suppidesse, hautistesse jne). Kahjuks sügiseks naeris puitub ja säilimine ületalve kahtlane. Seepärast tuleks naerid juba suvel süüa ja ülejäägid peenestatult sügavkülmutada.

Kaalika biokeemiline kooslus

Kaalikas on hinnaline toiduaine nii maitseomadustelt kui ka keemilise koosluse poolest. Juure osa sisaldab süsivesikuid (kuni 10%); vitamiinidest C (50mg%), B1, B2, PP, karotiini; mineraalainetest naatriumi, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, , rauda; pektiinaineid.

Kaalikalehed on rikkad C-vitamiini poolest ja kaotavad oma mõrkja maitse keedetult.

Kaalikat kasutatakse toiduks nii toorelt kui ka kuumtöödeldult, säilitades hästi vitamiini ja mineraalainete sisalduse.

Kaalikas maksab sama palju hõbedat kui palju kaalub.   

Kaalikas kui ravimköögivili

Kaalikat soovitatakse kui vitamiiniallikat aga samas ka kui valuvaigistit, sapiajatit, antiseptikut, haavade parandajat, bronhiidi leevendajat. Sama väärtuslik on ka naeris, viimane soovitatav podagra ja liigeste haiguste puhul.

Kaalikat ja naerist soovitatakse südamehaiguste, kurgupõletike, külmetushaiguste, bronhiaalastma, unetuse jne puhul. Ravieesmärgil kasutatakse peamiselt toorelt ja ahjus küpsetatult. Loomulikult dieettoiduna võib teda keeta, hautada ja praadida peale eelnevat keetmist.

Kaalika hautised ja supid on soovitatavad mao-soole ja neeruhaiguste puhul. Dieettoiduna valmistatakse kaalikatoidud ilma soolata ja ravikuur peaks kestma vähemalt 2-3 nädalat järjest.

Soe kaalikamahl meega ravib bronhiiti ja ravikuuriks oleks vaja juua 1/2 kl kaupa 2-3 korda päevas vähemalt nädal järjest. Toormahla joomist tuleb alustada vähemate doosidega, seda eriti mao kõrghappesuse puhul.

Kaalikas toidutaimena

Oma tervislikkuse ja vitamiinirikkuse tõttu on ta üks põhilisi köögivilju kartuli kõrval. Sobib kasutada salatitena, suppides ja lisandina prae juures, samuti ka iseseisva toiduna.

Meie esivanemad pidasid lugu ahjus küpsetatud kaalikast ja naerist, mis parimana valmis puuküttega ahjus aga ka lausa lõkketuhas. Urgitsedes koore peidust auravat pehmet hõrgutist saame aru, et oleme unustanud kui hea toit on kaalikas. Ahjukartulite juurde praepannile peaks kuuluma ka kaalikas.

Lamba- ja sealihaleemes keedetud kaalikas on teiste köögiviljade kõrval omal kohal.

Viimasel ajal on vormitoitude hulk meil järsult vähenenud, kaalikavormgi on laual rohkem hiilgeaja mälestusena. Ometi on kaalikas meil hästi kättesaadav toiduaine ja mitte eriti töömahukas toiduvalmistamisel.

Ärme unustame hommikuste riisi-, tangu- ja kruubiputrudesse lisamast riivitud kaalikat, samuti köögivilja hautistesse võib panna kaalika kuubikuid.

Kaalikavorm

1 suur kaalikas, 1 l vett, 1,5 tl soola, 2 spl võid, 1 spl nisujahu, 0,5 kl piima, 1 tl suhkrut, 0,5 tl valget pipart, 2 spl riivsaia, 1 muna, muskaati.

Kaalikas kooritakse ja tükeldatakse. Kuubikud keedetakse soolaga maitsestatud vees pehmeks ja tambitakse puruks. Püree maitsestatakse suhkru, valge pipra ja muskaadiga. Segatakse hulka jahu, või, piim. Segu kuumutatakse vähe pliidil ja munaga segatud püree asetatakse seejärel rasvainega määritud vormi. Peale riputatakse riivsaia. Küpsetatakse ca 200oC juures 40-50 min. Süüa võib iseseisvalt koos hapukoorega või kartuli asemel praega või soolakalaga.

Kaalikavormi võib maitsestada mitmeti ja valmistada ka koos eelnevalt pruunistatud hakklihaga (kihtimisi vormi).

Tavasuhkru asemel sobib kasutada fariinisuhkrut, pealt katmiseks mandlilaaste, seesamiseemneid, pähklipuru.

Ettevalmistatud kaalikapüreest võib valmistada pallikesi võib kotlette, kasutades tihendainena mannat või jahu, kuumutatakse püreega tihenemiseni ja jahtunult lisatakse muna.

Muredad kaalikapallid

5 kl kaalikapüreed, 1 kl riivsaia (mannat või jahu), veidi kartulitärklist, 1 muna, musta pipart, 2 spl võid, 0,5 tl soola, 1 tl fariinisuhkrut. Veeretatakse ümmargused pallid, need riivsaias või jahus ning praetakse rohkes rasvas pannil pliidil või praeahjus.

Süüakse hapukoorega või praelisandina. Ka küpsetistes võib kasutada kaalikat, enamikus eelnevalt vees keedetult. Eriti hästi sobib sepiku koosluses ja pannkookides.

Arvestades eelnevat juttu, võiksid perenaised taas toidualauale tuua unustatud kaalika, mis esivanemate toidus oli igapäevane.

 

 

Allikas: terviseleht.ee, Aive Luigela