R11242017

Last updateT, 23 Mai 2017 6pm

Avokaado

Levinud arvamuse kohaselt on puuviljades rohkesti vett ja süsivesikuid ning vähe õli. Erandid kinnitavad tavaliselt reeglit ja nii on see ka puuviljamaailmas. Suhteliselt õli- ja energiarikas puuvili on avokaado ehk pirnloorber, mis on tuntud ka metsavõi ja alligaatoripähkli nime all.

Välimuselt on avokaado on tavaliselt pirnjas, harvem teistsuguse kujuga puuvili. Pikkust on viljal tavaliselt 10-12 cm, kaalu 200-400 g. Pealt katab vilja krobeline kest, mis sõltuvalt sordist on õhuke või paks. Et tegemist on luuviljaga, siis selle poolitamisel leiame avokaadost pähklisuuruse luustunud seemne. Kest ja seeme süüa ei kõlba, kuid nende arvele võib mõnedel juhtudel langeda kuni neljandik vilja kaalust. Avokaadost süüakse viljaliha. Viimane on koorealuses kihis roheka tooniga, vilja keskosas aga kreemjas. Kõige paremini maitseb avokaado siis, kui ta on täiesti valminud. Maitse on suhteliselt mahe ja meenutab pähklit. Et vilju veetakse meile kaugelt, siis koristatakse need pooltoorelt ja sageli pole ostetud avokaado jõudnud täielikult valmida. Pirnloorber on täisküps siis, kui vilja õrnal pigistamisel koor veidi lohku vajub ning kõrva ääres raputamisel on kuulda seemne loksumist. Järelvalmimiseks on avokaadosid soovitatav hoida toatemperatuuril.

Koguseliselt on avokaadodes siiski kõige rohkem vett. Kuid koostisosade pingereas hinnatava teise koha hõlmab õli. Küpsed avokaado viljad sisaldavad olenevalt sordist 15-25% hinnalist avokaadoõli. Muide, erinevatest rasvhapetest on avokaadoõlis kõige rohkem monoküllastamata rasvhappeid. Küllastatud ja polüküllastamata rasvhapete sisaldus on enam-vähem võrdne. Avokaado õlirohkusest sugeneb ka selle vilja kõrge kalorsus. Sajagrammise avokaadoportsu nahkapistmisel saab meie organism 150-220 kcal. Nii et tõeliselt energiarikas suutäis. Lisaks toidulaua rikastamisele leiab avokaadoõli kasutust ka kosmeetikas, kus seda lisatakse seepidele ja kreemidele. Universaalseks toiduaineks kõnealust puuvilja pidada siiski ei saa, sest valke ja süsivesikuid on avokaados napilt. Mineraalelementidest on pirnloorberis eriti rohkesti just kaaliumi, kuid väga vähe naatriumi. Rääkides vitamiinide sisaldusest võiks oletada, et avokaados on rohkesti just rasvlahustuvaid vitamiine. Tegelikkuses on viimastest avokaados mainimisväärselt vaid vitamiini A, jälgedena ka vitamiine D ning E. Pirnloorberi viljalihas on rohkem hoopis veeslahustuvaid vitamiine, millest esile tasub tõsta nii vitamiin C kui ka B-rühma vitamiinide sisaldust.

Õliküllus ja eriti just küllastamata rasvhapete kõrge sisaldus muudavad puhastatud avokaado vastuvõtlikuks hapniku toimele. Kokkupuutel hapnikuga tumenevad kooritud avokaadotükid kiiresti ja kaotavad oma esialgse maitse. Pikemaajalisel seismisel toimub aga õlide rääsumine. Sellest ka mõned praktilised soovitused. Vigastatud ja muljutud avokaadosid osta ei tasu. Söögiks on kõlbmatu ka selline puuvili, mille viljaliha on lahtilõikamise momendiks juba tumenenud. Korraga tasub puhastada selline kogus pirnloorberi vilju, mis ka kiiresti ära süüakse, sest pikajaliseks säilitamiseks puhastatud ja tükeldatud avokaado ei sobi. Avokaadoviilude tumenemist saab vältida nendele sidrunimahla piserdamisega.

Kõige lihtsam on avokaado pooleks lõigata, seeme eemaldada ning lusikaga uuristades viljaliha ära süüa. Et avokaado viljaliha pole ei hapu ega magus, siis maitsestatakse seda kas soola, suhkru, pipra, sidruni, sinepi, veiniäädika, konjaki, rummi või mingi muu teravamaitselise lisandiga. Kuid avokaadot kasutatakse ka mitmete toitude koostises. Pirnloorberi viljalihast saab edukalt valmistada kastmeid, salateid, suppe, püreed ja isegi magustoite. Avokaadot saab säilitada ka konserveeritult, kuid see ei ole maailmas eriti populaarne.

 

Allikas: Terviseleht, Urmas Kokassaar