Nokitse.ee

Püsikute katmine talveks

Kuuseoksad on talviseks katmiseks kõige lihtsam ja tervislikum kate. Tark on esimesed kuuseoksad torgata peenrasse juba siis, kui maapind on veel pehme. Esimeste külmade tulekul kinnituvad oksad kõvasti pinnasesse ja sinna on lihtne neid vajadusel hiljem juurde lisada. Kuuseoksad aitavad koguda talvel lund, annavad tuulekaitset, annavad varju ereda päikese eest, hoiavad eemal närilisi ja tagavad püsikutele vajaliku õhustatuse. Püsikuid ei soovitata ka sügisel tagasi lõigata just seetõttu, et kuivanud varte vahele on hea kuuseoksi torgata. Püsikud vajavad kaitset eelkõige kevadtalvise päikese eest. Kuuseoksad on ka head näriliste peletajad, kuna hiirtele ei meeldi teravate okaste vahel talvituda.

Lumeta talvel kaetakse püsikud külmunud maapinnale puulehtede või turbaga, millele laotakse kuuseoksad.

Kui kuuseoksi pole võimalik kuskilt hankida, siis aitab varju tekitamine lõuna küljele. Selleks võib kasutada varjutus- või jutekangast. Toed, millele tahate kanga kinnitada, tuleb maasse torgata sügisel juba siis, kui maapind on veel pehme.

Püsikutele, mis ei talu liigniiskust, tuleb peale ehitada tugedest karkass, millele tehakse peale kilest või muust vett mitteläbilaskvast materjalist kuppel.

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Okaspuude katmine

Okaspuud, mis kardavad varakevadel eredat päikest, tuleks varjutada spetsiaalse rohelise varjutuskanga või juteriidest kangaga. Selliste okaspuude hulka kuuluvad kindlasti ebaküpressid, jugapuud, hiina kadakas Stricta, kanada kuuse kääbussordid Conica, Alberta Globe jt. okaspuud, mis on istutatud alles eelmisel sügisel ning pole jõudnud korralikult juurduda.

Varjutuskangad võib okaspuudele panna alates jaanuari lõpust, kui kevadpäike muutub intensiivseks.

Väiksemate okaspuude kohale oleks kasulik teha tugiraamistik juba sügisel, millele on jaanuaris hõlbus asetada varjutuskangas. Kuna varjutuskangas muutub talvel lume all raskeks, siis tugiraam hoiab ära väiksemate taimede okste murdumised.

Varjutuskangad eemaldatakse kevadel alles siis, kui maapind on täiesti sulanud. See võib juhtuda alles aprilli teises pooles või isegi mai algul.

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Kolimisstressi vähendamine

Kolimine on alati huvitav ning ärev aeg, sest kõik ootavad, mil end oma uues kodus mugavalt sisse seada. Küll aga kaasneb äreva ajaga terve nimekiri teemasid, mis vajavad Teie tähelepanu. Peate hankima kaste, pakkima asju, otsustama, mis ära visata ning mis alles jätta, otsustama, kas vajate abi, puhastama maja või korteri jne. See nimekiri jätkub mõistagi lõpmatuseni.

Et kolimine mööduks muretult, on võimalik kasutada mitmeid nippe. Üks neist on kolimisfirma palkamine. Kolimisfirmad pakuvad erisuguseid teenuseid ning nende abil võite säästa oma närve ning palju aega(mõned neist pakuvad isegi veetavale kaubale garantiid). Alljärgnevalt mõningaid kolimiseelseid nõuandeid.

Asjade loend

Käi toast tuppa ning pane kirja kõik, mida kolima hakkad. Eriti hea on see, kui suudad kokku panna nimekirja, milles on ka teatud struktuursus, lihtsustamaks hilisemat lahtipakkimist ning inventuuri. See aitab ka juhul, kui kolimisfirma suhtes on mõningaid kahtlusi või kui hakkate kindlustama oma vara kolimise käigus juhtuda võivate õnnetuste suhtes.

Elimineerimine

Kui olete oma nimekirja kenasti valmis saanud, käige see otsustava pilguga üle ning sorteerige välja vajalik ning „kriipsutage läbi“ ebavajalik. Hiljem asju peale laadides on töö lihtsam ning prügiauto tellides võite julgelt kõik minema visata. Kaaluge ebavajalike kuid korralike asjade annetamist neile, kes seda vajavad või nende taaskasutuskeskustesse viimist. Kellegi vana võib olla kellegi uus. Pidage meeles: mida vähem asju Teil on, seda vähem on Teil kolida.

Kolimisfirma palkamine

Enne kolimisfirma palkamist tehke selgeks, kas suudate seda endale lubada. Parimaks viisiks taoliste teenuste pakkujate leidmisel on tõenäoliselt Internet, täpsemalt otsingumootorid. Kui olete saanud kontaktandmed, valige nende seast hinnapakkumiste võrdlusel välja parim.

Kindlustamine

Eelnevates sammudes rääkisime inventuuri tegemisest ning oma vara üles täheldamisest. Nüüd on aeg selle nimekirja abil oma vara kindlustada. Kaaluge peale kolimisfirma kindlustusele ka alternatiivseid kindlustusfirmasid, kuna nende pakkumised on tavaliselt soodsamad ning paremate tingimustega. Need paarsada krooni, mille kulutate kindlustuse peale, säästavad Teie närve mõõtmatutes kogustes.

Pakkimine

Pea kõik kolimisfirmad pakuvad teenust, kus nad pakivad Teie asjad, viivad uude kohta ning laevad seal selle maha. Kui otsustate oma asjad ise kokku pakkida, kasutage tugevaid ja vastupidavaid kaste, milliseid võite leida kontoritarvete kauplustest ja kolimisfirmade kontoritest ja ladudest.

Professionaalsed kolimisfirmad võivad säästa Teie närve, aega ning tihtipeale ka raha. Nende abil tundub kolimine kui jalutuskäik pargis.

Mai algus aias

• Toas ettekasvatatud taimed tuleks viia õue või kasvuhoonesse. Õueviimine tuleks teha järk-järgult paari päeva jooksul, et taimed harjuksid välisõhuga. Teise variandina võite taimed viia madalama temperatuuriga ruumi.
• Hetkel on parim aeg muru külvamiseks!
• Jätkub ka paljasjuursete hekitaimede istutusperiood. Tiheda heki saamiseks tuleks neid iga kevad 2/3 võrra tagasi lõigata.

  Loe edasi: Mai algus aias

Kodu kaitsmine võimalike koera tekitatud kahjude eest

Kui olete koeraomanik ning peate koera pikemaks ajaks tuppa jätma, siis ilmselt olete kursis võimalike tagajärgedega. Koerad, eriti noored, teevad palju pahandust kui neil igav hakka. Võimalike kahjude vältimiseks tehke enda kodu koerakindlaks.

Kaitske kodu koera eest

Kui Teie koer veedab enamuse päevast õues, siis tehke koerale õue mugav olemine. Ala, kus koer viibib, peaks olema taraga ümbritsetud, seal peaks olema varjualune või kuut ning ligipääs veele. Kui koeral ei ole oma aedikut või hoov ei ole piiritletud, siis võib juhtuda, et koer teeb aias palju pahandust.
Puitpõrandate korral kaaluge võimalikult suure osa katmist vaipadega. Sellisel juhul on koera küüntest tekitatud kahju minimaalne. Lisaks sulgege nende ruumide uksed, kuhu Te ei soovi, et koer pääseks. Mööbli ja muude esemete närimise vältimiseks andke koerale närimiskont või närimiseks mõeldud mänguasjad.

Juhul kui keegi palub Teil enda koera hoida, siis esmalt veenduge, et koeral on head kombed ning ta ei tee pahandust. Siiski peab olema ettevaatlik ning võimalikke tagajärgi ennetama.

Aiaharjutused rinnalihastele

Kes meist naistest ei tahaks olla kauni kehaga, kui rannariided selga paneme. Psühholoogide uurimused soopoolte vastastikuse atraktiivsuse komponentide väljaselgitamiseks on näidanud, et just nimelt rinnapartii on see, kuhu meessugupool oma pilgu esmajärjekorras naissugupoolt kohates suunab.

Tugevust, hästi toetatust vajavad nii väike kui suur rinnapartii, nii keskealine kui vanem partii, noor aga selleks, et võimalikult kauem vormis püsida. Nii et - naise jaoks on see koht oma kehas eluaegne tööpõld, paraku!

Väike torge vastassoo suunas - ega lõtvade, rippuvate rinnalihastega meesterahvas ka kena välja näe!

Järgnevalt tõhus rinnalihaseid arendav harjutus, mis vajab tegemiseks vaid tugevat seina.

Seisa seinast veidi kaugemal, kui on käte sirutuspikkus. Keera käed õlaliigestest sissepoole, sõrmed vaatavad üksteisele otsa. Pea on püsti, selg sirge.

Vaju kogu keha raskusega ette seinale. Käed võtavad sinu keha kaaluga võrduva koormuse vastu nii, et peopesad toetuvad täisulatuses seinale, sõrmed suunatud keskele kokku, vahe sõrmeotste vahel umbes 10 cm. Küünarnukid vaatavad küljele, õla- ja küünarvarred on maaga paralleelselt. Keha hoia võimalikult sirgelt. (Tüüpiline viga on, et istmik tahab minna taha uppi.) Pea on püsti (s.t. ei kuklasse viidud ega rinnale painutatud). Jalad on põlvist sirged, kannad maas.

Kui sa sellises asendis saad vastu seina laskutud, siis põhikoormus läheb rinnalihastele ega mitte kuhugi mujale. Seda meil ju vaja ongi!

Sellest samast asendist lükka end seinast eemale tagasi lähteasendisse (pilt 1). Kontrolli ennast, et tõuketöö tegemine jääks ainult rinnalihastele, kätele. Ära kaasa ei selga, istmikku ega jalgu.

Kui oled saanud asendid paika, siis astu seinast kaugemale ning pehme seinale vajumise ja sellelt ära lükkamise asemel kuku seinale ja seejärel tõuka jõuliselt end sellest eemale. Saavutad rinnalihastele tugevama koormuse.

KORDUSTE arv oleks 6 kuni 8 korda või enesetunde järgi.

Allikas: Terviseleht, Reet Pool

Vitamiinid aknalaual

Vitamiinivaeseim aeg Eestimaa aastas on kätte jõudmas. Tõsi, poe- ja turuletid on puuviljade all lookas, aga kuuldavasti on need kaugelt toodud ja kaua seisnud välisfruktid üsna vitamiinivaesed, kui C-vitamiinipommid kiivi ja sidrun välja arvata. Siiski, banaangi on iselaadne vitamiiniallikas, temas on nimelt rohkesti närvisüsteemile vajalikku B-vitamiini.

Aga ka oma koduaia saaki, mis keldris või sahvris sobivalt tallel hoitud, tasub nüüd ohtralt lauale tuua, et kevadväsimust endast võimalikult kaugel hoida. Kõige rohkem annavad veebruaris-märtsis reipust ja jõudu tervisevarusid hoolikalt koore all säilitanud kaalikas, juurseller, porrulauk, kapsas, aga ka punapeet, porgand, kõrvits, eriti kui neid toorelt toiduks tarvitada (porgandit koos vähese õliga, siis omastub paremini A-vitamiin). Kui sööme juurvilja keedetult, siis keetkem neid väheses vees või aurus ja mitte kuigi pehmeks. Ka vitamiinirikast keeduvett ei maksa ära visata, vaid rüübata kasvõi võileiva kõrvale või kasutada puljongina.

Viimased juunis-juulis sügavkülmikusse pistetud maasikad-vaarikad-mustikad peaks nüüd samuti ära sööma, veel on neis vitamiine rohkem kui näiteks moosipurgis.

Aga tehkem endale varajane vitamiinipeenar aknalauale - idandagem seemneid. Selleks otstarbeks sobivad mitmesugused kemikaalidega töötlemata terad: nisu, tatar, hernes, uba, kõrvits, oder, lutsern, päevalill, alustassil kasvab mõne päevaga söömiskõlbulikuks ka kress-salat. Niisuguseid seemneid saab osta loodustoodete kauplustest, aga tavateravilju ka talupidajailt. Võtkem siis näiteks peotäis (sellest aitab mitmekordseks võileivakatteks) idanemisvõimelisi nisuteri ja pangem nad õhtul purki jahedasse vette paisuma. Hommikul loputagem terad läbi ja korrakem seda hallituse vältimiseks päeva jooksul veel paar korda. Siis jätame seemned niisketena klaaspurki idusid ootama, aegajalt neid puhta veega piserdades. Kolme-nelja päeva pärast on idujuured väljas ja kohe tõstab oma helerohelise sarvekese püsti ka iduleheke. See ongi paras aeg kasvamahakanud ivad purgist välja raputada ja salatisse või võileiva peale panna. Ja ärgem idusid seemne küljest lahti näpistagem, magusavõitu pärmimaitselised terad on tervislikud tervenisti. Kui kõiki seemneid toiduks ei tarvitata, võib nad lasta toredaks roheliseks põõsaks kasvada.

Allikas: Terviseleht, Juta Üts

Kaltsium - organismi ehitusmaterjal

Mõned mineraalid esinevad ainult inimese kehavedelikes, teised on olulised kudedele ja luustikule. Kindlas komplitseeritud vastastikuses mõjutamises hoolitsevad mineraalid ja mikroelemendid keha tervise ja heaolu eest. Kaltsiumil on kõige olulisem osa täita.

Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal, ta on juba koguse poolest kehale kõige tähtsam mineraal. Täiskasvanud inimese keha sisaldab 1-1,5 kg kaltsiumi, millest umbes 99% on luudes ja hammastes. Ülejäänud kogus täidab väga mitmesuguseid ülesandeid. Kaltsium reguleerib vere hüübimist, tõrjub põletikke, leevendab allergilisi reaktsioone, mõjutab närvide ja musklite tegevust. Aktiviseerib ka ainevahetusprotsesse.

Kõikide ülalloetletud protsesside häireteta kulgemiseks on vaja, et kaltsiumi sisaldus veres oleks konstantne.

Inimese skeleti moodustavad enam kui 200 luud. Skelett annab kehale välise kuju ja kaitseb keha. Luu on elav struktuur. Juurde- ja ümberehitusprotsessid toimuvad kogu eluaja. Luuõgijad rakud toimetavad luu substantsi ära, ülesehitusrakud muretsevad uut substantsi juurde. Kaltsium on seejuures ehitusmaterjal.

Iga päev kaotab keha kaltsiumi higi, uriini, väljaheitega. See kaotus tuleb korvata toidu ja joogiga, et säilitada veres tasakaal. Toiduga manustatud kaltsiumist suudab organism omandada kahjuks ainult 30-40% ulatuses. Sellepärast peab kaltsiumisisaldus toidus olema vastavalt suurem vajadusest. Detailne manustamine optimaalseks kaltsiumivajaduseks 1994.a USA Tervishoiuameti poolt avaldatud andmete kohaselt on:

Peamised kaltsiumiga varustajad on piima ja piimatooted, teatud juurviljad, mineraalvesi. Tuleb kontrollida oma toitumistavasid ja korraldada nii, et meie toit vajalikul määral kaltsiumi sisaldaks.

Mineraalvesi on ideaalne vahend organismi varustamiseks kaltsiumiga. Heas mineraalvees peab olema 1 liitri kohta 500 mg kaltsiumi 100 mg magneesiumi ja maksimaalselt 50 mg naatriumi.

Vähene piima ja piimasaaduste kasutamine toiduks võib viia kaltsiumivaegusele, millele kaasnevad: kalduvus krampidele, sõrmeküünte kasvamishäired, juuste väljalangemine, kalduvus allergiale, luude hõrenemine.

Lastel ja noorukitel on suurem kaltsiumivajadus

Vastsündinul on vähesed luud välja arenenud. Tema skelett koosneb suures osas kõhrest, mis lapse kasvades ehitatakse ümber luudeks. Puberteedieas on need protsessid reeglina lõppenud. Sellepärast on kasvueas kaltsiumivajadus suurem. Nooruses küllaldaselt varutud kaltsium hoiab ära vananedes luude enneaegse hõrenemise. Ka raseduse ajal on kaltsiumivajadus tavalisest suurem. Rahvatarkus ütleb, et iga laps võtab emalt ühe hamba. Raseduse ajal on ema hambad suurenenud kaarieseohus ja igemed võivad kergemini haigestuda põletikku. Raseduse ajal annab naine ära umbes 25 g kaltsiumi ja imetamise ajal veel umbes 20 g beebile. Seega on vaja siis suurendada kaltsiumi manustamist. Kaltsiumipreparaatide kasutamine peab olema kindlasti arsti kontrolli all.

Samuti on suurenenud kaltsiumivajadus sportlaste ja raske füüsilise töö tegijatel. Kaltsiumi eritumine organismist suureneb higiga. Kaltsiumi päevane vajadus võib sel juhul ulatuda kuni 2000 mg.

Alkohol, nikotiin ja kohv on kaltsiumiröövlid. Nad takistavad kaltsiumi omandamist. Ka taimetoitlased võivad kaltsiumi omandamisel kriitilise piirini jõuda. Eriti ohustatud on need taimetoitlased, kes on loobunud ka munadest ja piimast ning piimasaadustest.

Kui organism ei saa küllaldaselt kaltsiumi või selle omandamine on häiritud, siis hakkab organism kasutama kaltsiumi luudest. Sellel võivad olla saatuslikud tagajärjed. Luude substants väheneb, luud muutuvad hõredamaks.

Tekib osteoporoos

Osteoporoos on eelkõige üleminekueas naiste haigus, põhjuseks hormoonide ja kaltsiumi vaegus. Naissuguhormoonidel on kaitsefunktsioon. Nad takistavad liigset kaltsiumikadu. Vähenenud hormoonide produktsioon kliimaksi ajal põhjustab luumassi kiirenenud vähenemist. Umbes 1/3 kõikidest naistest kannatab selle osteoporoosi vormi all. Vanaduse edenedes on kaltsiumivaegusest tingitud osteoporoosist ohustatud mõlemad sugupooled. Mõnikord on oma osa ka pärilikel eeldustel. Juba 40. eluaastatest algab luumassi vähenemine, sest luumassi moodustamise protsess aeglustub. Kuni 70. eluaastani kaotab organism umbes 1/3 oma luumassist. Mõju avaldavad siin nii kaltsiumi- kui liikumisvaegus. Kui luumassi kadu ületab kriitilise piiri, hakkavad luud murduma. Lisandub veel asjaolu, et toiduga manustatud kaltsiumi omandab vanaduses organism halvemini.

Allikas: terviseleht.ee, Koidula Pihlak

Märgid võimalikest õhukvaliteedi probleemidest ruumides

• Ebatavaline või kopitanud lõhn
• Tuntav õhuvahetuse puudus
• Must või tõrkuv ventilatsioonisüsteem
• Vigastatud või kahjustunud ventilatsiooni-ja korstnalõõrid
• Ebapiisava tõmbega ahjud
• Liigniiskus
• Varasemast  väiksem õhuvahetus, mis võib olla tingitud vanade akende vahetamisest uute vastu
• Hallituse kasv
• Tervise halvenemine või allergiate teke pärast remonti, uue mööbli ostu, põranda paigaldamist või uude koju kolimist
• Enesetunde paranemine ruumist lahkudes

Tolmuimeja korrashoid

• Kasutamisjuhend on äärmiselt väärtuslik dokument. Kasutage imejat vaid juhendis näidatud viisidel
• Kasutage vaid käesolevale tolmuimejale ettenähtud tolmukotte
• Tolmuimeja lõdviku ühendus võib vigastuda eriti siis, kui imejat lükatakse üle selle
• Märgadelt pindadelt tolmu imemine võib rikkuda teie masina
• Tolmuimejaga ei tohiks imeda tuletikke, hõõguvat tuhka või sigarette ega teravaid esemeid
• Keelatud on imeda kergesti süttivaid vedelikke nagu näiteks bensiin väi puhastus muid puhastusaineid
• Tolmuimeja ei sobi õues kasutamiseks!

Kasvata kodus ingverit

Ingver on tuntud oma immuunsüsteemi tugevdavate omaduste poolest. Ingverit võib kasutada nii söögitegemisel kui ka külmetustee valmistamisel. Tagamaks, et kodus olev ingver on alati värske ja käepärast võib teda oma majapidamises ise kasvatada. Järgnevalt vaatame kuidas seda teha.

1. Osta poest värske tükk ingverijuurt.

2. Pane igver ööks sooja vette seisma.

3. Pane potti istutusmulda, millele võimalusel lisa kompostmulda.

4. Istuta ingver potti nii, et ta oleks täielikult mulla all. Mulla kiht risoomi peal peaks olema umbes ühe sentimeeteri paksune.

5. Pane pott varjulisse kohta, kus temperatuur on 23-26 kraadi. Kuna ingver on pärit Aastiast, siis jahedam temperatuur võib pärssida taime idanemist ja kasvu.

6. Alguses kasta kergelt kord nädalas, kuid pärast võrsete tärkamist suurenda kastevee kogust.

7. 10-12 kuu pärast on taim 60-90 cm kõrgune ning tekkinud on kõrvalrisoomid.

8. Kaeva välja pearisoomi külge kasvanud kõrvalrisoomid ning kasuta neid söögitegemisel või istuta uuesti  mulda.

Kodune tuleohutus

Igal aastal saab koduste tulekahjude tõttu vigastusi või hukkub tuhandeid inimesi. Enamasti on õnnetuste tekkepõhjused olnud välditavad ning peamiselt on need tingitud elanike hooletusest. Järgnevalt anname mõned näpunäited kuidas vältida võimalikke õnnetusi.

Loe edasi: Kodune tuleohutus

Liigu iga päev pool tundi

Luudele, lihastele ja liigestele kõndimine meeldib. Kõndimine tugevdab luid, annab luudele vajalikku koormust. Maastikul vaheldusrikkal pinnal kõndimine ning kergete lihasraskuste kasutamine tugevdavad liikumise kasulikku mõju luudele.

Liikumise mõju

·        elavneb liigesekõhre ainevahetus

·        kõõlused ja liigesesidemed tugevnevad

·        luukoe hõrenemine aeglustub

·        keha tugi- ja rühilihased tugevnevad

Liikumise mõju psüühikale

·        minapilt ja eneseväärikustunne tugevneb

·        stressitaluvus paraneb

·        eneseusaldus kasvab

·        keha ja vaim lõõgastuvad

·        masendus väheneb

·        uni paraneb

Kõndimine igapäevaseks asjaks

Kõndimine on tervist edendav liikumisvorm. Terviseliikumine on mõõdukalt intensiivne, seda soovitatakse nii täiskasvanuile kui lastele. Sobivaks liikumisajaks peetakse iga päev pool tundi. Kõndimist on kerge ühendada igapäevaste toimetustega, miks mitte tööleminekul, tööl asju korraldades, igapäevaelus üldse. Nii võib igaüks esialgu oma päevase liikumisnormi kokku saada ka mitmest lühemast, näit. kolmest 10minutilisest reipal kõnnil läbitud ajavahemikust ning aegamööda regulaarsele liikumisharrastusele üle minna.

Tervistava liikumise põhialused

Südame-veresoonkonna töövõimet suurendab kõige paremini pikaajaline, suurtele lihasgruppidele koormust andev liikumine, millega tegeldakse peaaegu iga päev, vähemalt pool tundi korraga, 65-85% intensiivsusega pulsi lubatud maksimaalsest sagedusest, mõõdukalt higistades ja hingeldades. Liikumisest saadakse suurimat kasu siis, kui sellega kulutatakse 1500-2000 kcal energiat nädalas.

Väljavõte Eesti Südameliidu materjalidest

Liikumine elulaadiks

Luudele, lihastele ja liigestele kõndimine meeldib. Kõndimine tugevdab luid, annab luudele vajalikku koormust. Maastikul vaheldusrikkal pinnal kõndimine ning kergete lihasraskuste kasutamine tugevdavad liikumise kasulikku mõju luudele.

Liikumise mõju

• elavneb liigesekõhre ainevahetus
• kõõlused ja liigesesidemed tugevnevad
• luukoe hõrenemine aeglustub
• keha tugi- ja rühilihased tugevnevad

Liikumise mõju psüühikale

• minapilt ja eneseväärikustunne tugevneb
• stressitaluvus paraneb
• eneseusaldus kasvab
• keha ja vaim lõõgastuvad
• masendus väheneb
• uni paraneb

Kõndimine igapäevaseks asjaks

Kõndimine on tervist edendav liikumisvorm. Terviseliikumine on mõõdukalt intensiivne, seda soovitatakse nii täiskasvanuile kui lastele. Sobivaks liikumisajaks peetakse iga päev pool tundi. Kõndimist on kerge ühendada igapäevaste toimetustega, miks mitte tööleminekul, tööl asju korraldades, igapäevaelus üldse. Nii võib igaüks esialgu oma päevase liikumisnormi kokku saada ka mitmest lühemast, näit. kolmest 10minutilisest reipal kõnnil läbitud ajavahemikust ning aegamööda regulaarsele liikumisharrastusele üle minna.

Tervistava liikumise põhialused

Südame-veresoonkonna töövõimet suurendab kõige paremini pikaajaline, suurtele lihasgruppidele koormust andev liikumine, millega tegeldakse peaaegu iga päev, vähemalt pool tundi korraga, 65-85% intensiivsusega pulsi lubatud maksimaalsest sagedusest, mõõdukalt higistades ja hingeldades. Liikumisest saadakse suurimat kasu siis, kui sellega kulutatakse 1500-2000 kcal energiat nädalas.

Allikas: Terviseleht

Värvides on vägi ja võim

Looduse haljus rahustab ja laeb, nii et leiame hõlpsamini üles oma sisemise mina.Roheline on looduse värv, rahustav ja harmooniline. Ta lisab inimesse tarkust, arusaamist, harmooniat ja on sillaks soojade ja külmade värvide vahel. Öeldakse, et roheline värv on südame värv: tasakaalukas, tervendav ja virgutav - temas on kevade värskust ja noorust. Rohelist kasutatakse südamehäirete, kõrge vererõhu ja pingete puhul. Eriti hästi rahustab inimest õunaroheline. Samblaroheline sobib närvi- ja südamehaiguste puhul. Rohelise aedvilja söömine teeb head: sestap naudi võimalikult rohelist peakapsast, aedsalatit, võilillelehti, nisuorast... Roheline aitab inimesel paremini mõista ja armastada loodust ning loomi. Igasuguse rohelise liialdamine võib aga esile kutsuda halba - nt rahaahnuse. Hallikas- ja pruunikasroheline tekitab inimhinges hoolimatust, vaimset seisakut, kudede, elundite jne taandarengut.

Sinineon hinge värv, mis aitab inimesel leida oma sisemist, hingelist olemust. Sinine värv rahustab meeli, laseb närvidel puhata, aeglustab mõttetegevust. Kirgas sinine on loomingulise mõtlemise värv, mis aitab genereerida ideid või leida ootamatuid lahendusi. Selle värvi all on kaitstud unelmad ja inimese hingemaailm. Sinine vaigistab tundetorme ja on edukat kasutamist leidnud närviliste ravialuste rahustamiseks. Kui taltsutamatule loomale näidata sinist värvi, siis ta rahuneb.

Sinise halvem pool avaldub selles, et ta võib muuta inimese loiuks, väsinuks, ükskõikseks, haihtuvad nii positiivsed kui ka negatiivsed tundmused. Sinise taevaga liitub meiega nukrus, kuid samas ka ülevad tunded.

Helesiniselon meie organismile tugevalt antiseptiline mõju, on põletikke tõkestav ja parandav jõud. See värv on palaviku, kurguvalu, krampide, kipituste, peavalu, nahalööbe jne vastu, aitab ka unetust vältida. Helesinine on lastehaiguste puhul tõhus avitaja.

Tumesininevärv esindab meelerahu ja truudust. Aitab pääseda hirmust, kergendab talumast ka igapäevase elu pimepoolt. Seega märkame tumesinist kui varju valguse keskel. Tumesinise üleliigne kasutamine, ka vaatamine võib muuta inimese kitsarinnaliseks, igavaks ja isegi hingetuks. Selle vastu aitavad kollane, oranz ja punane.

Allikas: terviseleht.ee, Uudo Koolmeister

Saunast reipust ja rõõmu

Viimasel ajal räägitakse õigesti pesemisest. On teada, et seebiga pestes võetakse nahalt loomulik hapu reaktsioon. Pole nahalaiku, mis ei ole seotud mõne siseorganiga; seega valesti pestes saavad need laigud rikutud. Sestap soovitatakse nahka pesta-uhtuda kaselehe- või taimeleotisega, mis ei võta nahalt happelist reaktsiooni ega rasva, kuid mõjub positiivselt kõigile keha organitele, andes hea enesetunde.

Saunas ei või liialdada

Sauna kasulikkusest räägivad teadlaste uurimused, mis tõendavad positiivset toimet nii haigetele kui ka tervetele. Sauna kasutamisel ei või liialdada, sest siis võib jääda ilma positiivsest tulemusest, ka võib tervist kahjustada. Ei tasu minna sauna lavale, mille soojus on 120oC ja rohkem. Nii võib nahka põletada ja ka südant liialt koormata, mis eriti ohtlik vanematele inimestele. Soomlased on seisukohal, et sauna optimaalne temperatuur peaks olema 90-100 kraadi C. Õhu niiskus saunas on sõltuv selle temperatuurist. Mida kõrgem on õhu temperatuur, seda väiksem on niiskus ja vastupidi. Seetõttu on kuumas kerge hingata, seevastu aurusaunas, kus õhutemperatuur ei ole nii kõrge, aga niiskus 70% ja enam, on hingamine palju raskem ja südamel tuleb kannatada suurt koormust. Saunas tuleb hingata läbi suu! Sauna ei maksa minna näljatundega, aga ka mitte kohe pärast söömist. Ei tohi juua alkohoolseid jooke enne sauna, protseduuride ajal ega ka järel.

Saun tervisele

Arstide sõnul on täpselt doseeritud saunaprotseduurid head neerudele. Alaneb vererõhk hüpertoonia ja stenokardia haigetel, vähenevad haigusnähud üleväsimuse puhul, soodustatud on haavade paranemine. Kuumutamist soovitatakse ka neile, kes põevad kroonilist polüartriiti, ishiasi, radikuliiti ja mõningaid ainevahetushaigusi. Sauna protseduurid on ohtlikud kõigis akuutse haigestumise faasides, kui keha temperatuur on kõrgenenud, või on pahaloomulised kasvajad, naistel raseduse ja menstruatsiooni ajal.

Kuumutamise soodsat mõju on tunnistanud sportlased ja treenerid. Pärast sauna ei vabane keha ainult liigsest ballastist, vaid tunneb end värske ja energilisena.

Keris - imevahend

Kerise peamiseks efektiks on järjestikuline kuiva ja niiske õhu vaheldumine, mis tekib kuumutatud kive perioodiliselt kastes (leili heites). Siis tekib lühiaegset auru, mis peatselt muutub kuivaks õhuks. Kuiva ja niiske õhu vaheldumise perioodiline tsükkel on peamine ja ainuke faktor, mille poolest kerisega saun erineb igast teisest saunast.

Soomes on saun turistidele parimaks puhkuseks. 102C temperatuuri talumise puhul on turistidele isegi diplomeid antud. Soomlased väidavad, et nende sauna puulõhkujal on puhtam nahk kui Pariisi kaunitaril.

Leil mõjub neljas suunas

Läti arst L. Augstkalne väidab, et saunaleil mõjub neljas suunas. Esiteks, tugevneb naha, välimiste lihaste ja hingamisteede tegevus; teiseks, tugevnenud higistamise puhul (saunaleilis kaob kehast umbes 200-1500g niiskust) väheneb kehakaal;  kolmandaks, kutsub esile vegetatiivseid närvisüsteemi muutusi, mis tugevdavad protseduuri üldist efekti; neljandaks, avaldab psüühilist mõju.

Leil mõjub nahale, mille temperatuur tõuseb kuni 47C, aga keha seesmine temperatuur võib tõusta kuni 39C. Terve inimese pulss kiireneb leilis juba esimestel minutitel 20 löögi võrra minutis. Veresooned, eriti lühikesed kapillaarid laienevad. Hingamine muutub vabamaks, sest laienevad bronhid. Kangeks jäänud käed ja jalad muutuvad liikuvaks, samuti selgroo lülid, liigesedki muutuvad paindlikumaks, valud vähenevad, liikumine muutub vabamaks. Leevendust saab krooniline bronhiit. Kaob närvilisus, stress, pinge, kurbus. Sugeneb heaolutunne ja reipus.

Leili kasutamise strateegia

Et lihastel taastuks jõud, on piisav 10min kestev protseduur leilis. Sel ajal lihaste jõud suureneb keskmiselt 3% võrra, aga vastupidavus dünaamilises töös 14%. Paraneb liikumistäpsus ja koordinatsioon, nägemise teravus, silmade tundlikkus, suureneb kopsumaht. Soojendus aitab kindlustada südame ja veresoonte tegevuse; see saab kohaneda suuremate koormustega. Ei soovitata kuumutuses liigsest ballastist vabaneda sagedamini kui 1-2 korda nädalas. Enne sauna minekut tuleb end pesta ja hoolikalt kuivatada, jalad tuleb sooja veega nõus soojendada. Seejärel minna kuuma, kuid ei soovitata tõusta kõrgemale esimesest lavast, sest seal on palavus väiksem. Pärast 3-5min võib astuda teisel ning hiljem ka kolmandal tasandil asuvale lavale. Esimest korda tuleb saunas olla 8-10min, seejärel väike vaheaeg, mille jooksul jahtuda, pesta, kasta veega, mis võib ka külm olla, käia duši all, supelda veekogus. Seejärel korratakse protseduuri teist ja kolmandat korda. Jahtumise ajal tuleb keha liigsest jahtumisest hoiduda, et ei tekiks külmavärinaid, kananahka ihule. Peale seda pidada silmas, et kuumutuses ei viibitaks kauem kui 30min. Kui kehas tekib põletav tunne või hingamisel õhupuudus, hakkab pea ringi käima ja enesetunne halveneb - siis on see hoiatus, et saunaprotseduurid tuleb katkestada. Iga katse kannatada saunakuumust kauem kui enesetunne lubab, lõpeb põletuse või isegi minestusega.

Jahtumise ajal ei soovitata külma veega pead niisutada. Pärast sauna võtta dušši või uhtuda end kitsemuraka, kaselehtede, pärnaõite või vaarikalehtede leotisega. Seejärel pool tundi puhata istudes või lamades soojas ruumis, hästi kaetult.

Allikas: Terviseleht, Karl Veber

Auto ratta vahetamine talvel

Pole just palju inimesi, kelle meelest ratta vahetamine poleks tüütu, olgugi, et tegemist väga lihtsa protseduuriga. Veelgi tüütumaks osutub see jäistes ja lumistes konditsioonides, sest sellega kaasnevad mitmed komplikatsioonid ja ohud. Lumes või jäätunud teel ratta vahetamisel peaksite olema valmis, et auto või tungraud võivad libiseda. Kuna Teie jalgealune on samuti suhteliselt libe siis võib ette tulla ka enese käpulikäimisi. Alljärgnevas artiklis toome välja mõned näpunäited ja tehnikad, mida järgides peaksite selle tööga hakkama saama suhteliselt kerge vaevaga ja mis veelgi olulisem – ohutult.

Vajaminevad töövahendid

·         Rattavõti ehk ristvõti

·         Tõkiskingad

·         Kummimatt(selle asendab lihtsasti salongis asuv jalamatt)

·         Antifriis(abiks jäätunud mutrite/poltide lahti keeramisel)

·         Labidas

·         *puuhaamer

Ohutuse tagamine teel

Alustades rattavahetusega valige selleks ohutuim läheduses asetsev koht. Mida paremini olete teiste liiklejate jaoks nähtav, seda parem. Kindlasti pange teele ohukolmnurk ja võimalusel riietage end helkurvesti. Veenduge, et seisupidur on peale tõmmatud ja käigukast neutraalasendis.

Ümbruskonna ettevalmistamine

Kuna rattavahetusel tõstate auto ühe nurga üles ning sellega muudate normaalset raskuskeset, puhastage labida abil ümbritsev tööala korralikult ära. Asetage kummimatt kohale, kuhu plaanite põlvedega toetuda. Kummimatt kaitseb Teie jalgu nii vigastuste eest, mis võivad tekkida ebatasasel pinnal kui ka libisemise ja pakase eest. Auto rataste alla asetage tõkiskingad ja veenduge, et need toetavad korralikult vastu ratast. Võite ka jalaga paar kerget hoopi nende tagumistele külgedele anda, et nad ikka korralikult ratta ja maa vahel kinni oleks.

Ratta vahetamine

Talvise rattavahetuse muudab tihtipeale kõige ebameeldivamaks just see, et rattapoldid on kõvasti kinni külmunud. Kui ratast katab ilukilp, otsige üles kilbi ääres asuv väike ava ja sikutage sealt kilp maha. Kui olete poltidele/mutritele ligi pääsenud, keerake rattavõtme abil, vastupäeva keerates üks polt lahti. Keerake polte liikudes tähekujuliselt – 1.polt lahti, järgmisena vastaspolt jne. Liigselt ei maksa jõudu kasutada, sest külmavõetud poldi võib sedasi puruks keerata. Kui mõni polt on väga kinni, laske selle peale natuke antifriisi või soojendage seda tulemasina, tikkude või mõne muu vahendiga. Kui olete kõik poldid lahti keeranud, tõstke auto üles ning keerake poldid välja. Nüüd võtke ettevaatlikult ratas maha ja alustage varuratta alla panemist. Asetage varuratta poldiaugud kohakuti ning keerake poldid esialgu käsitsi nii sisse kui võimalik. Peale seda keerake rattavõtmega need kinni ja laske auto tagasi maha. Nüüd käige kõik poldid uuesti rattavõtmega üle ja veenduge, et poldid said korralikult kinni. Siinkohal soovitame taaskord jõuvarusid mitte kogu täiega mängu panna, sest võite nii endale kui autole liiga teha. Klõpsake ilukilp tagasi ratta peale ja sõit võib jätkuda.

Oma kodu rajamine

Oleme aastaid kuulnud juttu, et oma kodu omamine on inimestele elu tähtsaim ja suurim investeering. Omandi puhul on eelised suhteliselt selgesti nähtavad kuid kas üürimisel on sellele midagi vastu panna? Alljärgnev artikkel toob välja üürimise head ja vead võrreldes maja või korteri omamisega.

Alustavatele paaridele ja madalama elatustasemega perede jaoks on üürimine ainuõige valik. Kuigi üürihinnad varieeruvad linnati seinast-seina, leiab igaüks, kes otsib igas linnas sobiva. Kuna alustavates paarides töötavad tavaliselt mõlemad osapooled, pole üüri eest tasumine just teab mis keeruline ülesanne. Üürimise puhul ei pea Te muretsema maja või korteri hooldamise pärast ja kui mõni kodumasin peaks rikki minema, piisab tavaliselt kõnest omanikule, kes lepingujärgselt selle paari tööpäeva jooksul korda seab. Kuna Eesti linnad on muu maailmaga võrreldes väikesed ning kõik vajalikud asutused üldiselt mõnekümne minutise jalutuskäigu kaugusel, ei ole asukohtki primaarse tähtsusega.

Rentimine on hea valik ka üksikutele töötavatele noortele. Noorena on paljud inimesed ambitsioonikad ning majaomaniku murede lahendamine võib osutuda tiheda töö kõrval parajaks nuhtluseks.

Kuid millised on rentimise suurimad eelised?

• Madal esialgne investeering. Tavaliselt on tarvis tasuda ette vaid esimese või teise kuu üür.
• Madalam vastutus. Omanik on tavaliselt kogu vara hoolduse eest vastutav ja seega ei pea Te kohe-kohe rikneva pesumasina pärast ise oma pead vaevama.
• Üürilevõtjat ei mõjuta kinnisvara hindade tõus. Üürihindade tõstmine on reguleeritud seadusega ja sedagi kaitstes rohkem üürilevõtjat.
• Kuna üürile lisanduvad tavaliselt kommunaalkulud on igakuise eelarve tegemine lihtsam.
• Soovi korral võite lahkuda ning järgmisesse kohta elama minna. Kui Te sissetulekud kõiguvad mistahes poole, võite vastava otsuse langetada kiiresti, muretsemata pangalaenude pärast.

Peale nende on üürimisel veel mitmeid häid külgi. Noored, kelle karjäär võib nõuda neilt ühest linnast teise kolimist, leiavad kiiresti, et korteri üürimine on neile parim valik. Sellises olukorras maja müümine, ostja leidmine, kolimine ja paljud muud vajalikud tegevused võivad inimest kinni hoida ning nende saavutusi pärssida.

Juuni alguse aiatööd

• Külva uus järk redist ja salatit
• Aeg istutada soojanõudlike köögiviljade taimi
• Külva oad ja kurgid
• Viimane aeg istutada maasikataimi
• Lõika hekki
• Eemalda puudelt ja põõsastelt kuivad oksad
• Külva kaheaastaseid lilli
• Istuta ettekasvatatud taimed õue
• Eemalda pikakasvulistelt tomatitaimedelt lehekaenaldest kasvavad võrsed
• Istuta viimaseid suvelilli
• Väeta  suvelilli 2-3 nädalat pärast istutamist

Talveriiete hoiustamine

Pärast külmade taandumist ja lume sulamist on aeg hakata mõtlema talveriiete hoiustamisele. Kampsunid, mantlid, mütsid ja kindad tuleb korralikult hoiustada ning teha ruumi suvistele riietele. Enne riiete hoiustamist tuleks aga teha mõned ettevalmistused, mida järgnevalt vaatamegi.

1. Peske riided enne kappi pakkimist puhtaks. Nii väldite olukorda, kus külma aja saabudes on riided koppinud lõhnaga. Puhaste kudumite puhul on ka koiliblikate kahjustuste tõenäosus väiksem.

2. Riiete pikaajaliseks hoiustamiseks võite kasutada plastmassist hoiukarpe. Lühiajaliseks hoiustamiseks sobivad ka pappkarbid.

Loe edasi: Talveriiete hoiustamine