T11212017

Last updateT, 23 Mai 2017 6pm

Kes võivad ja kes ei või juua kohvi

Tass kohviKohv on levinumaid jooke maailmas, eriti populaarne põhjamaades. Põhjus, miks kohvi juuakse, on selles sisalduv kofeiin, taimne alkaloid, mis toimib inimesele mitmeti. Kofeiin on stimulaator, mis kiirendab psüühiliste protsesside kulgu ja tõstab töövõimet, kuid võib põhjustada ka öist ärkvelolu, närvilisust, tõsta vererõhku, tuua peavalu.

Paljud teadlased on seisukohal, et päevas 2-3 tassi kohvi (kuni 300mg kofeiini) on ohutu ja võib paljudel juhtudel olla kasulik. Näi tõstab tass kohvi ülekaalulistel inimestel enne kehalist tööd või treeningut ainevahetust, aitab vabastada kudedest rasvavarusid, mida keha saab füüsilise koormuse korral kasutada energeetiliseks otstarbeks. Kohv kergitab meeleolu, põrmustab väsimust, peletab unisust.

Kohv mõjub soodsalt madala vererõhuga inimestele. Pärast külluslikku lõunasööki, mil vererõhk kipub langema, tekib loidus ja uimasus, on tass kohvi teretulnud - aitab taastada organismi füsioloogilist tasakaalu.

Uurimused näitavad, et astmaatikutel, kes jõid päevas 2-3 tassi, esines 25% vähem astmahooge kui neil, kes kohvi ei tarvitanud. Teadlased seletavad seda kofeiini, mis on keemiliselt lähedane astmavastasele ravimile theofülliinile, bronhide silelihaseid lõõgastava toimega. Misjärel hingamisteed laienevad ja hingamine normaliseerub. Näiteid kohvi joomise soodsast toimest on meditsiinis rohkesti.

Kes võivad juua kohvi mõõdukalt või peavad loobuma

Kohvi suhtes on inimestel erinev tundlikkus. Isegi väike tass kohvi võib põhjustada tundlikel närvilisust, ärrituvust, raskusi kontsentreerumisel, värisemist ja unetust. Kel need sümptomid ilmnevad, on tõesti mõistlikum kohvist loobuda.

Võtame depressiooni. Kofeiin parandab meeleolu, kuid mitte kauaks. Sellele järgneb tuju langus ja uus depressioon, väidab dr Benowitz California ülikoolist ja lisab, et kofeiin võib muuta mõnede antidepressiivsete ravimite toime väheefektiivseks. Seega, kel on kalduvus depressiooniks või kui kasutatakse depressioonivastaseid ravimeid, tuleks kohvist kas loobuda või konsulteerida raviarstiga.

On ka uuringuid, mis väidavad, et suur kohvi joomine võib muuta raskemaks eostamise, suurendada raseduse katkemise ohtu, põhjustada vastsündinu väikest sünnikaalu. Lapse rinnaga toitmisel tuleb teada, et ema organismis läheb kofeiin üle rinnapiima, mis on beebile kahjulik, eelkõige kahjustab tema närvisüsteemi.

Mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandid. Kohvis leidub peale kofeiini ka mitmeid teisi ühendeid, mis stimuleerivad seedehapete teket, häirivad seedimist. Seedimisvaevuste tekkimisel oleks soovitav loobuda kohvi joomisest või teha selles vaheaeg.

Millal tuleb kindlasti loobuda

Kui on kõrge vererõhk. Kohv võib tõsta vererõhku ja suurendada sellega hüpertoonikutel südameatakkide ja infarkti, samuti ajurabanduse riski.

Neil, kel on kalduvus rahutuse- ja paanikahoogudeks, võib kohv vallandada südamepekslemise ja higistamise, värisemise ja muid erakorralisi nähte. Järelikult ei tasuks siis kohvi juua. Sageli esinevate peavalude, sealhulgas ka migreeni korral pole soovitav kohvi juua.

Kui tervise huvides tuleb kohvi joomine lõpetada, on kirglikul joojal seda üsna raske teha. Lõpetamist tasuks alustada pikkamööda. Järsk lõputegemine võib põhjustada peavalu ja unisust, ärrituvust ja depressiooni, erandjuhtudel isegi iiveldust ja oksendamist. Esiotsa võiks kohvi asendada teega, kus kofeiinisisaldus on väiksem. Ka oleks mõttekas asendada kohvipaus (nt tööl) kehaliste harjutustega või teha väike jalutuskäik.

On küsitud, kas kofeiin põhjustab kolesterooli taseme tõusu veres? Seda ei põhjusta kohvis leiduv kofeiin, vaid tõenäoliselt seal esinevad teised ühendid, nt kofestool ja kohveool. Kohvi (ka lahustuva) filtreerimisega eemaldatakse sellest need ebasoovitavad ained.

 

Allikas: Terviseleht, Tiina Tamme