Nõges on populaarne taimetoitlaste hulgas. Rahvatarkus õpetab, et nõges võtab väsimuse, kõhuvalu ja veepaistetuse, vähendab ja peatab verejooksu, taandab suhkruhaiguse nähte. Ammu on teada, et metsikult kasvavaid taimi tuleb kevadel toiduks kasutada toorelt, kuumtöötlemisel kaotavad nad toiteväärtusest, väheneb bioaktiivsus. Kui seda nõuab toidu valmistamise tehnoloogia (supid, vormiroad jne.), kuumutada lühiajaliselt. Toiduks kogutakse lehti nende tärkamisel, ravimiks ja kuivatamiseks õitsemise ajal, juuri varakevadel või sügisel.
Varakevadised kõrvenõgese võrsed on esimesed energiandjad ja veretugevdajad talve all kannatanule. Nõgese lehtedes on pea kõik vitamiinid, palju mikroelemente, orgaanilisi happeid, fütontsiide ja tanniine. C-vitamiini on nõgese kasvudes 2,5 korda rohkem kui sidrunis (660 mg %).
Rahvameditsiinis on tarvitamist leidnud kõik nõgese osad: juured, lehed, varred, seemned.
Nõgeselehti kogutakse ka kuivatamiseks maist juulini kuiva ilmaga.
Meditsiinis on kõrvenõgest ikka määratud avitama vitamiinivaegust, suhkruhaigust, neerukivide, neeru- ja kuseteede põletike, soolepõletike, artriidi, verejooksude jt korral.
Antibiootikumidega ravimisel kannatab tihti magu ja sooletrakt. Appi tuleb nõges - aitab taastada normaalset mikrofloorat, on hea kõhukorrastaja. Nõges soodustab ka naha paranemist, soovitatakse psoriaasi, ekseemi, nahapõletike puhul nõgesejuurtest ja lehtedest vanne, samal ajal ka teed. Nõges parandab organismi ainevahetust, tõstab südame ja veresoonte toonust, parandab hingamistsentrumit ja emaka tegevust.
Ka kasutatakse nõgese preparaate aneemia korral, ta ei jää alla raua preparaatide kasutamisest. Nõgesetee joomine pikema aja jooksul tõstab leukotsüütide arvu veres. Mikroelementide (magneesium, vanaadium, vask, alumiinium, raud) ja suur valgu sisaldus teevad kõrvenõgesest suurepärase dieet-toiduaine. Nõgesepreparaadid on aidanud inimesi bronhiidi ja tuberkuloosi ravis. Rahvameditsiinis tarvitatakse nõgesejuuri juuste väljalangemisel. Vastunäidustatud on nõgese kasutamine kõrge vererõhu ja kõrgenenud vere viskoossuse korral, sest nõges suurendab vere hüübimist.
Mitmesuguste verejooksude ja rohke menstruatsiooni korral soovitatakse juua värske nõgese mahla. Nõgest iseseisva teena kasutades võetakse 2 spl ja valatakse üle kuuma veega, lastakse 10 min. tõmmata ja juuakse pärast sööki suhkruhaiguse, soolepõletike või lihtsalt kurnatuse korral. Sama tee sobib ka imetavatele emadele ja klimakteeriumis.
Nõges sobib kokku ka paljude teiste taimedega - võilille juure, raudrohuga - verevaesuse puhul.
Verdpuhastav ja organismi tugevdav tee on nõgese-, kase- ja põdrakanepi lehtedest.
Ägeda gastriidi puhul võiks juua teed võilille-, nõgese-, kummeli- ja naistepunalehtedest (õitest). Hemoroidide korral sobib tee nõgesest, punest ja paakspuu koorest.
Suhkruhaiguse korral võib lisaks nõgesele lisada teesegusse ka võilillejuuri ja teelehti.
Vitamiinirikas toidutaim
Nõges on varakevadel suurepäraseks toidutaimeks, asendamaks rohelisi aedvilju.
Peamiselt kasutamiseks salatites. Nõgeselehed pestakse ja valatakse sõelal üle keeva veega. Pärast nõrgumist koheselt tükeldatakse ja kohe peale vastavate lisandite ning maitseainetega segamist süüakse. Maitsestamiseks ei pruugi kasutada soola, üksnes sidrunhapet, majoneesi, hapukoort jm. Võiks lisada sibulat, peterselli, muna, kreekapähkleid või riivitud porgandit, mustjuurt, sllerit jt.
Võib ka valmistada suppe nõgesest iseseisvana või teiste aedviljadega. Valmistamise tehnoloogia järgi võib teha supi püree- või tükeldatud toiduainetest. Levinumaid on tavaline kartulisupp nõgestega. Võetakse ca 250 g nõgeseid (2 min keevasse vette, siis sõelale), tükeldatult hautatakse õlis ja lisatakse eelnevalt peaaegu valmis köögivilja supile, kus kartulit on ca 200g. Kui on käes hapuoblika aeg, siis sobib lisada ka seda u 120 g. Serveerimisel lisatakse paar keedetud munaviilu ja hapukoor.
Nõgest võib kasutada ka kotlettides, vormiroogades, omletis. Nõgesekotleti valmistamiseks võetakse 100 g nõgest (eelnevalt 2-3 min keeva vette), peenestatakse ja segatakse juurde nisujahu puder (200 g). Maitsestatakse ja lisatakse rasvainet. Kotletimassi hulka lisada ka muna. Vormitakse, praetakse õlis ja serveeritakse kastme või hapukoorega. Omleti valmistamiseks töödeldakse nõgest nagu eelpool, hautatakse sibula, tilli ja peterselliga veidi oils, valatakse peale vahustatud muna-piimasegu. Ca 500 g nõgese kohta võetakse 2 muna.
Juunikuiseid nõgeselehti võiks kuivatada ja valmistada sellest pulbrit, mida oleks hõlbus lisada kõikidesse roogadesse (ka putrudesse) talvel. Noore nõgese lehti sobib lisada pannkoogi taignale, ka nõgesepirukasse. Nõgeselehti võib hapendada, marineerida, soolata, sügavkülmutada.
Hapendamiseks võetakse nõgeselehti üksikuna või koos hapuoblika ja naadiga. Esmalt pestakse ja lastakse veidi vees liguneda. Seejärel valatakse sõelal peale keev vesi ja lastakse veidi seista. Pannakse purki vaheldumisi soolaga (1 kg taimede kohta 40 g soola), vajutatakse mahla ilmumiseni ja lisatakse vähehaaval purki juurde, kuni mahl peale ilmub, kaetakse marliga, peale asetatakse raskus. Hoitakse hapnemiseni toatemperatuuril ja seejärel asetatakse külma. Nii saamegi talveks suurepärase lisandi, salati prae kõrvale.
Nõgeselehti teeks korjame siis, kui nad õitsevad. Kuivatada tuleks kiirelt, pimedas ja tuulises kohas, et lehed säilitaks rohelise värvuse. Ka kuivatatud lehti saab lisaks teele kasutada ka toidus (suppides, küpsetistes, putrudes, vormiroogades).
Allikas: Terviseleht, Aive Luigela
