Ravimtaimed

Üks legendaarsemaid maitsetaimi on salvei. Vanade roomlaste ütlus: miks peaks inimene surema, kui ta aias kasvab salvei? Kehtib ka meie päevil. Keskajal usuti, et tass salveiteed suurendab sümpaatiat ja armastust inimeste vahel. Aedsalvei, mida tarvitatakse maitse- ja ravimtaimena, pärineb Vahemeremaadest. Salveid tuntakse 500 eri liiki, nende hulgas on palju ka dekoratiivtaimi. Meie tingimustes kasvab salvei hästi päikesepaistelises heas mullas, kuid talveks tuleb korralikult kinni katta või...

Harilik lodjapuu köidab tähelepanu oma punaste viljadega. Lodjapuu murdekeelsetest nimetustest on levinuim koerõispuu. Kasvab 2-3 m kõrguse põõsana metsaservades, võsastikes, puisniitudel. Lodjapuid kasvatatakse ka aedades. Neist tuntuim on lodjapuu kerasõisikuline vorm ("lumepall"). Hariliku lodjapuu lehed on vastakud, kujult hõlmised nagu harilikul vahtral, kuid hõlmu pole lehtedel mitte viis, vaid kolm. Erepunased lihakad luuviljad valmivad septembris ning vahest võivad nad säilida...

Aaloe on rahvameditsiinis hästi tuntud taim, Araabia poolsaarelt pärit sukulent, mida ka Eesti peredes on aknalaual juba aastakümneid kasvatatud. Vähenõudliku ja tagasihoidliku taimena on ta hästi vastu pidanud ning eeskätt nohuvastase mahla allikana tuntuks saanud. Ajapikku on teada saadud, et taime mahl on hea ka maohaavade ja seedehäirete puhul, päikesepõletuse ja nahahaädade puhul. Aaloemahlaga ja geeliga maitsestatakse jogurtit ja niisutatakse taskurätte, rikastatakse lõnga ja...

Humal (rahvakeeles tapp, makk, umalas, tapuväänik, viha, õlleviha) kasvab metsikult paljudes piirkondades. Ta on omapärane vääntaim, mille väädid ronivad mööda puutüvesid kuni 6, harvem kuni 10 m kõrgusele. Iseäralik on, et humala vars pöördub alati paremale poole. Tema kollakas-rohelistest emasõitest puhkevad humalakäbid, mis meenutavad hõredaid kuusekäbisid. Viljadeks on umbes 3 mm pikkused pähklikesed. Huvitav on see, et inimeste jaoks pole humala isastaimedel mingit olulist väärtust,...

Iisop on igivana ravi- ja maitsetaim, pärit Vahemeremaadest. Iisopiga on seotud piiblilood. Talle pöörati tähelepanu antiikmaades, kuid kõrgpunkti saavutas taim keskajal kloostrites - mungajook benediktiin sisaldab iisopit. Iisop on 20-50 cm kõrgune püstiste vartega mitmeaastane poolpõõsas. Lehed on süstjad, teravaservalised, õied tumesinisest roosadeni või hoopis valgeteni (liike on palju). Õitsemise ajal väga kaunis, samas ka võimsa lõhnaga. Meelitab ligi mesilasi ja aiale kasulikke...

Parimaks profülaktikaks kahjurite ja haiguste vastu on õige kasvukoht ja optimaalsed kasvutingimused. Sageli hoiab ainuüksi maitsetaimede tugev aroom kahjurputukad eemal.   Kui neid siiski esineb, peaks tõrje olema keskkonnasõbralik: lõigake kahjustatud kohad välja, korjake kahjurid ära või kasutage taimseid leotisi. Tugeva kahjustuse korral kasutage looduslikke preparaate, mis on valmistatud rohelise seebi baasil. Maitse-ja ravimtaimed on hea nektariallikas mesilastele, kimalastele ja...

Vähenõudlike toataimedena kasvatatakse meil erinevaid kalanhoe like, neist on ravimtaimena hinnatud vaid sulgjas kalanhoe (Kalanchoe pinnata). See taim pärineb troopilisest Aafrikast. Tal on püstine vars, mahlaste vastakate lehtedega. Varre alumises osas on munajad sälgulise servaga lihtlehed. Tipupoolses osas võivad varrel olla sulgjad 3-5 lehekesega liitlehed. Leheserva sälkudes arenevad lisapungadest tillukesed taimed. Õied on sulgjal kalanhoel rohekaspunased. Koduses taimravis kasutatakse sulgja...

Kassinaerist ei maksa loodusest otsida. Teda kasvatatakse aedades ilu- või ravimtaimena. Lähedalt sugulane on talle ravimtaimena enam tuntud altee. Samuti aiataim. Mõlemad on ilusad kuni 1,5 m kõrgused lilled. Õitsevad rohkelt kogu suve. Kaunid lillad õied. Iidsetest aegadest tuntud ravimtaimed. Ravivad omadused on neil sarnased. Juured, varred, lehed, õied sisaldavad rohkesti lima ja parkaineid. Värske taim sisaldab limaaineid enim. Ent ka kuivatatud taimelgi on suur ravitoime....

Kibuvitsa liike on palju. Levinuim meie alaldel on metskibuvits, pehme kibuvits, harilik kibuvits e orjavits. Teda kasvatatakse ilu- ja ravimtaimena ka aedades. XVII saj hinnati kibuvitsa Venemaal kullast kallimaks. Metskibuvits on ca 2 m kõrguseks kasvav põõsas. Peenikesed oksad on läikivad ja punakaspruunid. Väheldased ogad on üksikult või paarikaupa lehtede alusel, õisi kandvail okstel ogad sageli puuduvad. Punased õied paiknevad 1, 2 või 3 kaupa. Metskibuvits õitseb juunist augustini. Viljad...

Kummel on taim, mida vajame sünnist surmani. Kui alles äsja ilmavalgust näinud inimlast vaevavad kõhugaasid, otsib ema abi kummelist. Vanaema aga teeb kummelitõmmist valutavate igemete loputamiseks. Sadakond aastat tagasi kummelit Maarjamaal veel ei kasvanud. Kõigist Euroopa "välksõjaga" vallutanud umbrohtudest on see taimeliik olnud üks kiiremaid. Lõhnav kummel ehk ubinhein pole siiski vaid tüütu ja kasutu umbrohi. Tal on kuulus kultuurne sugulane - klassikaline apteegirohi - teekummel....

Mustikad sisaldavad kuni 6% suhkruid, orgaanilisi happeid, vitamiine C, B1, B2, PP, karotiini, park- ja pektiin-, värv- ja mineraalaineid (mangaani ja rauda). Lehed sisaldavad samuti parkaineid, orgaanilisi happeid, C-vitamiini ja mineraalsooli. Lehti tuleb korjata õitsemise ajal, sest siis on neil suurem ravitoime. Lehtedest valmistatud keedist on kasulik tarvitada suhkruhaiguse korral, mustikalehtedes sisalduv glükosiid alandab suhkrutaset veres ja uriinis. Mustikalehti kasutatakse ka...

Naistepuna on üks põhjalikumalt uuritud ravimtaimi. Tema sisaldusaineid ja nende mõju on uurinud paljud teadlased. Sellegipoolest pole naistepuna oma müstilist võlu kaotanud. Germaanlased hindasid naistepuna kui maagilist taime ja pidasid teda päikesejõu sümboliks. Õitsev naistepuna kaunistas sageli altareid. Naistepuna on mitut liiki. Meditsiiniliselt on kõige rohkem huvi pakkunud harilik naistepuna ehk Hypericum perforatum. Naistepuna peletab hirmu Umbes 5 miljonit sakslast kannatab pidevalt...

Mitmeid ravimtaimi tuntakse eelkõige umbrohtudena, mis õuemurul ja aias kipuvad kasvama kultuurtaimedega. Nende hulka kuuluvad võilill, teeleht, kõrvenõges jt laialt levinud metsikult kasvavad taimed. Kõrvenõgese rahvalik kasutus ravimtaimena on laiapiiriline, ulatudes astmaravist juuste kasvu stimulatsioonini. Lisaks sellele tarvitatakse heamaitselisi ja vitamiinirikkaid noori kevadisi kõrvenõgese lehti ka toidulisandina. Viimasel ajal on teadlased hakanud taas huvi tundma kõrgenõgese...

Piparmünt on bastard, mille päritolu on vähetuntud. Sellest hoolimata on tal kindel positsioon ravim- ja õlitaimede seas. Münte teatakse 15 erinevat sorti. Farmaatsiatööstuses eelistatakse seda sorti, mis on pärit 18 s. Inglismaalt Surrey krahvkonnast. Teine tööstuses laialt kasutatav sort on Mentha Spicata, mis on ürgselt pärit Prantsusmaalt ja Põhja-Itaaliast. Seda sorti kasutatakse USAs närimiskummi-, kompveki- ja veinitööstuses. Piparmünt kuulub huulõieliste perekonda, on vähenõudlik, umbes...

Ahtaleheline põdrakanep (chamaenerion angustifolium) kasvab raiesmikel, põlendikul, metsasihil, hõredas metsas, metsaservas, nõmmel, kraavikaldal, teeääres ja mujal. Silma hakkab ta pika (kuni 40 cm) roosakaslilla õisikuga. Taim õitseb juunist septembrini. Kui küllaldane õhu- ja mullaniiskus on õieküünla nektariks teinud, on ta mesilastele hea korjetaim. Põdrakanepi mesi on maitsev ja hinnatud. Mitmekülgsete omadustega taime tumerohelised, vahelduva asetusega lehed meenutavad paju omi. Juured on...

Rabamurakast kui väga omapäraselt kujuneva kasvuareaaliga taimest ja tema raviomadustega ning maitsvate ja aroomikate marjade headusest võiks kirjutada palju. Ega see olnudki päris juhus, et Oskar Lutsu viimaseks surmaeelseks sooviks olevat olnud süüa veel kas või kordki murakamoosi. Ravimdroogina hinnatud murakalehti korjatakse mais, õitseajal. Aga kui murakale lähete, siis vaadake pisut ringi. Murakataimed ei kasvata marju igal pool, kus nende lehti leiate - suured taimelaigud võivad olla...

Keemia võidukäik on tänapäevaks kahandanud rahvameditsiini tarkusi ja loonud head, tugeva toimega ravimid. Kuigi need rohud on efektiivsed, kaasnevad nende tarvitamisega ohud. Näiteks aitavad arstiravimid meil korda teha südame, kuid rohtude kõrvalmõju tõttu võib saada kannatada magu. Siin tulebki appi rahvameditsiin. Kas iga haiguse jaoks on looduses tõepoolest olemas taim? Kindlasti on. Tarvis vaid teada, milline ja just see õige looduses ringi käies üles otsida. Vana tõde on, et parim...

Rukkilill, Eesti rahvuslill, kasvab umbrohuna talirukkis ja -nisus, harvemini teistes viljades ja ka jäätmaadel. Rukkilill on igivana ravimtaim. Ravimina kasutatakse täiesti lahti läinud korvõisikut. Peab arvestama, et päikese käes kuivatatult kaotab droog oma väärtuse. Rukkililleõites on antotsüaane, kumariini, glükosiide, saponiine, steriine, valke, parkaineid, karotiini ja C-vitamiini. Rukkilillepreparaatidel on kuse-, sapi- ja higieritust ergutav, palavikku alandav, põletikuvastane,...

Saialill pole mitte ilutaim, vaid ka ravim ja maitsetaim. Pole teada täpselt, kus on tema kodumaa, igal juhul levinud taim Hiinas, Ladina-Ameerikas, Kreekas, Brasiilias, Indias ja loomulikult levinud ammugi üle maailma. Ta avab oma õie kõikjal, kus paistab päike. On muutunud ülipopulaarseks rahvameditsiinis. Senised uurimistulemused näitavad, et saialill sisaldab triterpeenglükosiide, lima- ja valkaineid, flavonoide, saponiine, joodi, vitamiinidest karotinoide. Sellise koosluse tõttu on...

Tänapäeva meditsiin tunnustab teelehe raviomadusi eeskätt röga lahtistava ja maomahla happesust tõstva vahendina. Kosmeetikas kasutatakse juuste raviks rasuse peanaha korral, samuti suurepoorilise naha hooldamiseks. Teelehte kui ühte vanemat ravimtaime, on vanemas kirjanduses soovitatud ussi- ja mesilase hammustuse, silma- ja kõrvahaiguste, kõhutõve, katarride, paisete, haavade (ka tulest saadud haavade) raviks. Mitte ühelgi taimel polevat nii head võimet sulgeda verejooksu ja palju on teateid...

Till on üks vanimaid ravimtaimi. Vanasti koguti seemneid rohuks gaaside ja seedehäirete puhuks, imetajatel emadel aga soovitati piimaanni suurendamiseks. Vanad egiptlased pidasid tilli peavalu rohuks. Tänapäeval tuntakse tilli raviomadusi enam ja eeskätt kasutatakse soolestiku käärimisprotsessidel. Kõhu puhitusel, isu tõstmiseks. Till parandab mao limaskesta ja seetõttu kasutatakse mao- ja kaksteistsõrmiksoole, peensoole hädade korral. Tilli seemne pulbri söömine aitab lahustada kive ja muudab...

Võilillest pärinevad vanimad kirjalikud andmed Vana-Kreekast, seda juba enne meie ajaarvamise algust. Lääne-Euroopast on ta toidutaimena kasutamisest teateid 17.saj keskpaigast, esmajoones Prantsusmaalt, kus tänapäevalgi peetakse kevadist, pipra, soola, äädika ja toiduõliga maitsestatud võilille-lehesalatit üheks suurepärasemaks suupisteks. Lääne-Euroopa mitmes riigis, samuti Indias, Jaapanis ja USAs on hakatud kasvatama võilille aretatud kultuursorte, mis on lopsakama kasvuga ja vähemmõrkjad. Lisaks...