BasiilikBasiilik pärineb Lõuna-Aasiast India troopikaaladelt ning on külmaõrn päikeselembeline viljaka maa taim. Kasvab ka Eestimaal, kui panna juunikuisesse soojendatud mulda, kasvab ja õitseb ka meie avamaa peenardel.

Sobilik oleks taimed ette kasvatada, pannes idanema aprillis. India legendides on basiilik imelise jõuga taim. Väliselt avaldub taime eriline jõud tugevas aroomis ning tumerohelistes-violetsetes reljeefse joonisega lehtedes.

Basiilikut tunti ka vanas Kreekas ja Roomas. Keskajal oli ta laiemalt tuntud kui vahend mürgiste putukate hammustuste ja skorpioni salvamise vastu. Basiilik hakkab meie tingimustes õitsema juulis-augustis (-1oC juures ta hävib). Ta lehtedel-vartel on kuni õitsemiseni meeldivalt tugev palsamilõhn, mis meelitab aeda mesilased ja linnud. Kasvatatakse nii maitse- kui ka ravimtaimena. Õitsemise eel kogutud võrseid kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult. Kui basiilik on kasvanud umbes 15 cm pikkuseks, võib talt igapäeva vajadusteks lehti näpistada. Korjata tuleb ettevaatlikult, et rootsudest kasvaksid uued. Lõplik saak korjatakse tervete okstena, mis siis kuivatatakse (tugevam aroom) või sügavkülmutatakse. Soodsal suvel (eelmisel aastal) võib basiilikust saada kolm saaki. Kuivatamine peaks toimuma kiirelt, tuuletõmbuses ja pimedas, et lehed säilitaks värvi. Õigesti kuivatatud taimed säilitavad aroomi veel kolmandal aastal.

Keemiline koostis

Õitsemise eel kogutud võrsed sisaldavad kuni 1,5% eeterlikke õlisid. Peamised koostisained on metüülchavikool, eugenool ja linalool. Sisaldab hulgani park- ja mõruaineid. Parkainete toimel muutubki basiilik valguse käes kuivatamisel tumedaks. Õites leidub veel kamprit jt terpeene. Basiilik sisaldab ka glükosiide (mõrumaitse), saponiine, loomulikult vitamiine, mineraalaineid ja roheliseklorofülli all on peidus karotenoidid.

Basiiliku ravitoime

Rahvameditsiinis on kasutusel kogu taime maapealne osa: lehed, õied, varred. Basiiliku toime organismile sõltub tema hulgast tees. Meil veel puudub ravimiskogemus, see-eest on need teistel rahvastel väga pikaajalised. Üks teelusikatäis basiilikuürti 1 klaasi keeva vee kohta, mis on 10 minutit tõmmanud, on rahustav ja paneb neerud hästi tööle (põie- ja neerupõletiku ravim). Basiilikuteed juuakse krooniliste gastriitide ja koliitide puhul, kusjuures võetakse 2 teelusikatäit ürti 1 klaasi vee kohta ja lastakse kauem tõmmata. Viimast teed juuakse jahtunult enne sööki 0,5 klaasi korraga. Ka külmetushaiguste ning köha puhul on temast abi. Kroonilise nohu korral võetakse ja hingatakse sisse kuivatatud lehtedest valmistatud peent pulbrit. 2 supilusikatäit ürti 300 ml keeva vee kohta stimuleerib närvisüsteemi, tugevdab südametegevust, on toniseeriva ja antiseptilise toimega. Basiilik kergendab ka pahaloomuliste kasvajatega kaasnevaid vaegusi. Eriti oluline Ka aitab ta reumahaigeid ja loiu ainevahetuse puhul.

Basiilik toidutaimena

Aroom meenutab nelgi ja loorberi maitset. Ta on universaalne maitsetaim. Dieettoitudes kasutatakse koos piparrohu ja rosmariiniga pipra asemel, kuulub vürtsisegude hulka (leesputk, aed-liivatee, aed-majoraan, basiilik ja piparrohi). Olen aastaid valmistanud nn pizzamaitseainet ise, kuhu kuuluvad basiilik, aed-majoraan, pune, pipar, kuivatatud sibul ja küüslauk. Nimetatud peenestatud segu säilitab aroomi kinnises purgis ja on kasutatav kõikidele köögivilja- ja lihatoitudele, pizzadele, pirukatäidistesse, pasteetidesse.

Basiilikuga võib maitsestada kõiki salateid, köögivilja-, kala- ja liha-, ka kruubi-, kaerahelbe- ja munatoite, marinaade ja kastmeid. Teda kasutatakse laialdaselt liha-, kala- ja konservitööstuses, kuulub ka liköörisortide maitseainete buketti. Kodusel teel hoidiste valmistamiseks sobib värskelt kasutada, eriti tomatihoidistes, kus ta on asendamatu.

Basiiliku kasutamisala on lai, tuleks vaid end rohkem harjutada selle väärtusliku maitsetaimega. Oleme harjunud üksnes kasutama tomatisalatites, kuid samahästi sobib sibulasalatisse.

Sibulasalat

2-3 õuna, 1-3 sibulat, hakitud peterselli.

Kaste: 1 spl sidrunimahla või õunaäädikat, 2 spl õli, 1 spl vett, 1 spl basiilikut, soola, mett.

Õunad ja sibulad viilutatakse ja valatakse üle kastmega, milles basiilik on peenestatult segatud.

Basiilik sobib ka juustuga ja kohupiimaga. Suvel külmade kastmete kasutamise aegu võiks valmistada:

Roheline juustukaste

75 g kodujuustu, 4 spl veiniäädikat, 1 tl suhkrut, 6 spl õli, 4 spl basiilikulehti.

Kuumade kartulite kõrvale sobiks valmistada see kaste hapukoorega, jättes ära õli ja äädika, maitsestades üksnes vähese soolaga. Basiilik sobib hästi küüslauguga, seega küüslaugu-õli kastmete koostisosa võiks olla ka basiilik.

Üldse sobib valmistada suvel roheline maitsetaimede segu lauale suurel vaagnal, kus koos oleks basiilik, majoraan, liivatee, till ja petersell. Seda peenestatud segu võiks lisada keedetud kartulitele, jääks ära ka soola lisamise vajadus.

Ärme unustame basiilikut lisamast ka hommikustele putrudele (eriti kruubi- ja herkulopuder).

Tasuks proovida ka võileiva pastade valmistamisel. Sobitada võiks kokku päevalille ja seesamiseemnetega, küüslauguga, tomatipüreega (seemned jahvatatakse mikseriga) ja hõõrutakse kõik või, võileiva margariini või majoneesi sisse.

Ka suppide valmistamisel kasutame enam basiilikut.

Tomatisupp

4 suurt tomatit, 1 spl värsket basiilikut, 2 sibulat, 1 spl võid või õli, 1 l puljongit, 100 g juustu, soola, peterselli.

Tomati- ja sibulasektoreid kuumutatakse õliga poti põhjas 5 minutit, ka basiilik lisatakse kuuma segusse ja keedetakse koos mõni minut. Valatakse peale puljong ja lisatakse riivitud juust. Maitsestatakse ja serveerimisel lisatakse roheline petersell.

Liharoogade valmistamisel on parem kasutada kuivatatud basiilikut. Eriti hästi sobib praetud sealiha juurde. Samuti võib valmistada hautatud liharoogi koos tomati ja basiilikuga.

Küpsetistes kasutamine on maitseasi, kuid soovitan kõikjale lisada, isegi taigna kooslusse. Rohkem sobib pizzadesse, piruka segudesse, kuid ka kuklitaignasse. Nii saab valmistada maitsvad kaeranisujahu kuklid basiilikuga või koos teiste maitsetaimedega.

 

Allikas: Terviseleht, Aive Luigela

Joomla SEF URLs by Artio

Enimloetud artiklid antud kategoorias

Raviteed

Piparmünt on üks vanemaid kultuurtaimi. Piparmündi kodumaaks peetakse Hiinat. Tänaseks on inglased piparmündi suurimad kultiveerijad ja tarbijad. Ravimtaimeks teevad piparmündi tema eeterlikud õlid, millest...

Loe edasi

Viljapuude hooldus

Õunapuid võib lõigata peaaegu aastaringi. Varakevadel kui suur pakane on möödas ja keskmine õhutemperatuur nullilähedane. Tavaliselt on hea aeg märtsis, aga ka soe veebruar on selleks sobiv. Hilisem...

Loe edasi

Viljapuude hooldus

Viljapuu- ja marjaaias on sitikaid satikaid tegutsemas nii palju, et silme eest läheb kirjuks. Kõike neid ei saa teada tunda, aga kõiki neid saame oma taimedest eemal hoida. Kõige olulisem on taime üldine heaolu...

Loe edasi

Ravimtaimed

Saialill pole mitte ilutaim, vaid ka ravim ja maitsetaim. Pole teada täpselt, kus on tema kodumaa, igal juhul levinud taim Hiinas, Ladina-Ameerikas, Kreekas, Brasiilias, Indias ja loomulikult levinud ammugi üle maailma. Ta avab oma...

Loe edasi

Kõik antud kategooria artiklid

  • Maitsetaimed
    • Aedtill (video)

    • Apteegitill

      Apteegitilli (Foeniculum vulgare) metsikult kasvav esivanem oli hinnatud ravimtaim juba antiikajal hiinlaste, indiaanlaste, kreeklaste ja roomlaste juures. Tema kodumaaks peetakse Vahemeremaid ja Ees-Aasiat. Tänapäeval viljeldakse kogu maailmas. Maitsetaimena sai tuntuks hilisematel aegadel. Kasvatatakse põhiliselt kahte teisendit: nn magusat e vürtsivenkoli ja köögivilja e salativenkoli. Välimuselt sarnaneb ta meil laialt kasvatatava aedtilliga, kuid maitseomadustelt on ta erinev, aniisi...

    • Basiilik

      Basiilik pärineb Lõuna-Aasiast India troopikaaladelt ning on külmaõrn päikeselembeline viljaka maa taim. Kasvab ka Eestimaal, kui panna juunikuisesse soojendatud mulda, kasvab ja õitseb ka meie avamaa peenardel. Sobilik oleks taimed ette kasvatada, pannes idanema aprillis. India legendides on basiilik imelise jõuga taim. Väliselt avaldub taime eriline jõud tugevas aroomis ning tumerohelistes-violetsetes reljeefse joonisega lehtedes. Basiilikut tunti ka vanas Kreekas ja Roomas. Keskajal oli ta...

    • Karualuk

      Karulauk on 15-40cm kõrgune mitmeaastane rohttaim. Vars on kolmekandiline, õied valged või roosad, lõhnavad, õitseb mais ja juunis. Kasvab looduslikult salumetsades. Lehtedel on väga tugev küüslaugu lõhn ja maitse, ka toimeainete sisaldus ja mõju organismile on samasugune nagu küüslaugul. Maitseainena võib kasutada nagu küüslauku. Meditsiinis kasutatakse sibulat ja pealseid. Karulaugu sibulal on tugev mikroobidevastane toime. Karulauku kasutatakse ateroskleroosi, kõrge vererõhu ja...

    • Kuidas külvata maitsetaimi? (video)

    • Maitsetaimed tervisele

      Ajaloost ilmneb maitse- ja ravimtaimede lahutamatu seos: esmalt kasutati paljusid taimi rituaalidel, siis ravimitena ja alles viimases järjekorras toiduks. Ligikaudu aastast 1200 e.m.a pärinevad Egiptusest andmed piparmündi kohta. Vanimaks maitsetaimeks Euroopas peetakse köömnet. Antiikbotaanika ja ravimtaimede õpetuse rajas Aristotelese õpilane Theophrastos. Süstemaatiline ravim- ja maitsetaimede kasvatamine ning uurimine algas Rooma riigis. Meie ajaarvamise algul hakati köögivilju (maitse) ja...

    • Maitsetaimed toiduna

      Maitsetaimi oskuslikult kasutades võib kõige tavalisematest toiduainetest valmistada suurepäraseid ja seejuures uudse maitsega toite. Kindlaid ettekirjutusi ja reegleid maitsetaimede kasutamiseks pole, sest eelistused võivad olla vägagi erinevad. Oluline on, et hästimaitsestatud toidule võib lisada harjumuspärasest tunduvalt vähem soola ja teravamaitselisi pipraid. Maitsetaimi kasutatakse praegu rohkem kui kunagi varem. Purgi(paki)segude tarvitamine on mugav, kuid väga paljusid maitsetaimi saab edukalt...

    • Maitsetaimede kasvatamine aknalaual

      Vajalikud vahendid: potte, mulda, maitsetaimede seemneid   Täitke pott spetsiaalselt maitsetaimede kasvatamisesks mõeldud mullaga. Siluge mullapind siledaks ja kastke kergelt. Külvake seemned ja katke võimalikult õhukese mullakihiga. Asetage pott võimalikult valgesse ning sooja kohta. Paremaks niiskuse säilitamiseks idanemise perioodil võib katta poti valge paberiga. Kastke hommikuti pihustiga potti nii, et mulla pind oleks ühtlaselt niiske. Umbes nädal läheb idanemiseks. Paar nädalat pärast...

    • Maitsetaimede ravitoime

      Maitsetaimede kasulik mõju organismile on leidnud mitmekülgset kinnitust: nendega on võimalik anda toidule mitmekesiseid maitsevarjundeid ja ühtlasi toetada organismi talitlust. Paljude maade rahvameditsiinis on juba ammustest aegadest kasutatud antiseptiliste ja desinfitseerivate ainetena basiilikut, koriandrit, sellerit, lavendlit, rosmariini, küüslauku jt. Mitmed maitsetaimed sisaldavad fütontsiide, mille toime tundmisel on samuti pikk ajalugu. Eriti soovitav on maitsetaimede kasutamine...

    • Nõges on kevadel esimene energiaallikas

      Nõges on populaarne taimetoitlaste hulgas. Rahvatarkus õpetab, et nõges võtab väsimuse, kõhuvalu ja veepaistetuse, vähendab ja peatab verejooksu, taandab suhkruhaiguse nähte. Ammu on teada, et metsikult kasvavaid taimi tuleb kevadel toiduks kasutada toorelt, kuumtöötlemisel kaotavad nad toiteväärtusest, väheneb bioaktiivsus. Kui seda nõuab toidu valmistamise tehnoloogia (supid, vormiroad jne.), kuumutada lühiajaliselt. Toiduks kogutakse lehti nende tärkamisel, ravimiks ja kuivatamiseks...

    • Nõuandeid maitsetaimede kasvatamiseks

      Teadmised maitse- ja ravimtaimedest on peaaegu sama vanad, kui inimkond. Roomlaste ja misjonärmunkade kaudu sattusid paljude Vahemeremaade taimede seemned ja istikud üle Alpide, rikastades põhjapoolseid aedu. Hiljem lisandusid tänu ristiretkedele ka paljud idamaised liigid.  

    • Porrulauk

      Porrulauk (Allium porrum) on delikatessköögivili ja maitsejuurvili söögilaual. Peamiselt tarvitatakse maitsejuurviljana suppides ja lihatoitudes. Tema lehed on lailineaalsed, lamedad, alusel rendjad, sinakasrohelised, õied valkjad või roosakad. Tänapäeval kasvatatakse teda ka rohkesti Eestimaal. Kasvunõuded on samad, mis harilikul sibulal. Pika kasvuaja tõttu tuleb istikud katmikalal ette kasvatada. Koristatakse lõplikult oktoobris, öökülmad teda ei kahjusta. Talvel säilitatakse porrulauku...

    • Sibulad (video)

    • Spinat

      Spordiharrastajatele ja tervislike eluviiside järgijatele on hea abimees spinat. Kuna seles taimes leidub rohkesti B-, C- ja E-vitamiini, beetakarotiini, foolhapet ja rauda, aitab ta pärast pingutavat treeningut kiiresti taastada jõuvarud, tõstab toonust. Spinatit peab oskama kasutada. Salatid Kõige kasulikum on toores värske spinat ükskõik millise köögiviljaga. Et spinat pehmem oleks, võib ta mõneks ajaks kuuma vette pista. Supid Keetke juurvilja-, seene- või lihapuljong ning lisage sellesse 2...

    • Till maitse ja toidutaimena

      Maitsetaimena kasutatakse värskena, kuivatatult, soolatuna ja sügavkülmutatult. Sobib valmistada ka äädikahoidist ning õlitõmmist. Till on universaalne maitseaine ja võib kasutada pea alati koos teiste maitsetaimedega. Süüakse suvel toorelt salatite koosluses, valmistoitudele lisatakse serveerimisel (mitte keeta!) aroomi ja maitseomaduste säilitamiseks. Kuivatatud, soolatud ja sügavkülmutatud tilli lisatakse toidule 1-2 min enne keetmise lõppu. Purustatud seemneid on soovitav kasutada...

    • Till maitsetaimena

      Maitsetaimena kasutatakse tilli värskena, kuivatatult, soolatuna ja sügavkülmutatult. Sobib valmistada ka äädikahoidist ning õlitõmmist. Till on universaalne maitseaine ja teda võib kasutada alati koos teiste maitsetaimedega. Süüakse suvel toorelt salatites, valmistoitudele lisatakse serveerimisel (mitte keeta!) aroomi ja maitseomaduste säilitamiseks. Kuivatatud, soolatud ja sügavkülmutatud tilli lisatakse toidule 1-2 min enne keetmise lõppu. Purustatud tilli seemneid on soovitatakse kasutada...