Basiilik pärineb Lõuna-Aasiast India troopikaaladelt ning on külmaõrn päikeselembeline viljaka maa taim. Kasvab ka Eestimaal, kui panna juunikuisesse soojendatud mulda, kasvab ja õitseb ka meie avamaa peenardel.
Sobilik oleks taimed ette kasvatada, pannes idanema aprillis. India legendides on basiilik imelise jõuga taim. Väliselt avaldub taime eriline jõud tugevas aroomis ning tumerohelistes-violetsetes reljeefse joonisega lehtedes.
Basiilikut tunti ka vanas Kreekas ja Roomas. Keskajal oli ta laiemalt tuntud kui vahend mürgiste putukate hammustuste ja skorpioni salvamise vastu. Basiilik hakkab meie tingimustes õitsema juulis-augustis (-1oC juures ta hävib). Ta lehtedel-vartel on kuni õitsemiseni meeldivalt tugev palsamilõhn, mis meelitab aeda mesilased ja linnud. Kasvatatakse nii maitse- kui ka ravimtaimena. Õitsemise eel kogutud võrseid kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult. Kui basiilik on kasvanud umbes 15 cm pikkuseks, võib talt igapäeva vajadusteks lehti näpistada. Korjata tuleb ettevaatlikult, et rootsudest kasvaksid uued. Lõplik saak korjatakse tervete okstena, mis siis kuivatatakse (tugevam aroom) või sügavkülmutatakse. Soodsal suvel (eelmisel aastal) võib basiilikust saada kolm saaki. Kuivatamine peaks toimuma kiirelt, tuuletõmbuses ja pimedas, et lehed säilitaks värvi. Õigesti kuivatatud taimed säilitavad aroomi veel kolmandal aastal.
Keemiline koostis
Õitsemise eel kogutud võrsed sisaldavad kuni 1,5% eeterlikke õlisid. Peamised koostisained on metüülchavikool, eugenool ja linalool. Sisaldab hulgani park- ja mõruaineid. Parkainete toimel muutubki basiilik valguse käes kuivatamisel tumedaks. Õites leidub veel kamprit jt terpeene. Basiilik sisaldab ka glükosiide (mõrumaitse), saponiine, loomulikult vitamiine, mineraalaineid ja roheliseklorofülli all on peidus karotenoidid.
Basiiliku ravitoime
Rahvameditsiinis on kasutusel kogu taime maapealne osa: lehed, õied, varred. Basiiliku toime organismile sõltub tema hulgast tees. Meil veel puudub ravimiskogemus, see-eest on need teistel rahvastel väga pikaajalised. Üks teelusikatäis basiilikuürti 1 klaasi keeva vee kohta, mis on 10 minutit tõmmanud, on rahustav ja paneb neerud hästi tööle (põie- ja neerupõletiku ravim). Basiilikuteed juuakse krooniliste gastriitide ja koliitide puhul, kusjuures võetakse 2 teelusikatäit ürti 1 klaasi vee kohta ja lastakse kauem tõmmata. Viimast teed juuakse jahtunult enne sööki 0,5 klaasi korraga. Ka külmetushaiguste ning köha puhul on temast abi. Kroonilise nohu korral võetakse ja hingatakse sisse kuivatatud lehtedest valmistatud peent pulbrit. 2 supilusikatäit ürti 300 ml keeva vee kohta stimuleerib närvisüsteemi, tugevdab südametegevust, on toniseeriva ja antiseptilise toimega. Basiilik kergendab ka pahaloomuliste kasvajatega kaasnevaid vaegusi. Eriti oluline Ka aitab ta reumahaigeid ja loiu ainevahetuse puhul.
Basiilik toidutaimena
Aroom meenutab nelgi ja loorberi maitset. Ta on universaalne maitsetaim. Dieettoitudes kasutatakse koos piparrohu ja rosmariiniga pipra asemel, kuulub vürtsisegude hulka (leesputk, aed-liivatee, aed-majoraan, basiilik ja piparrohi). Olen aastaid valmistanud nn pizzamaitseainet ise, kuhu kuuluvad basiilik, aed-majoraan, pune, pipar, kuivatatud sibul ja küüslauk. Nimetatud peenestatud segu säilitab aroomi kinnises purgis ja on kasutatav kõikidele köögivilja- ja lihatoitudele, pizzadele, pirukatäidistesse, pasteetidesse.
Basiilikuga võib maitsestada kõiki salateid, köögivilja-, kala- ja liha-, ka kruubi-, kaerahelbe- ja munatoite, marinaade ja kastmeid. Teda kasutatakse laialdaselt liha-, kala- ja konservitööstuses, kuulub ka liköörisortide maitseainete buketti. Kodusel teel hoidiste valmistamiseks sobib värskelt kasutada, eriti tomatihoidistes, kus ta on asendamatu.
Basiiliku kasutamisala on lai, tuleks vaid end rohkem harjutada selle väärtusliku maitsetaimega. Oleme harjunud üksnes kasutama tomatisalatites, kuid samahästi sobib sibulasalatisse.
Sibulasalat
2-3 õuna, 1-3 sibulat, hakitud peterselli.
Kaste: 1 spl sidrunimahla või õunaäädikat, 2 spl õli, 1 spl vett, 1 spl basiilikut, soola, mett.
Õunad ja sibulad viilutatakse ja valatakse üle kastmega, milles basiilik on peenestatult segatud.
Basiilik sobib ka juustuga ja kohupiimaga. Suvel külmade kastmete kasutamise aegu võiks valmistada:
Roheline juustukaste
75 g kodujuustu, 4 spl veiniäädikat, 1 tl suhkrut, 6 spl õli, 4 spl basiilikulehti.
Kuumade kartulite kõrvale sobiks valmistada see kaste hapukoorega, jättes ära õli ja äädika, maitsestades üksnes vähese soolaga. Basiilik sobib hästi küüslauguga, seega küüslaugu-õli kastmete koostisosa võiks olla ka basiilik.
Üldse sobib valmistada suvel roheline maitsetaimede segu lauale suurel vaagnal, kus koos oleks basiilik, majoraan, liivatee, till ja petersell. Seda peenestatud segu võiks lisada keedetud kartulitele, jääks ära ka soola lisamise vajadus.
Ärme unustame basiilikut lisamast ka hommikustele putrudele (eriti kruubi- ja herkulopuder).
Tasuks proovida ka võileiva pastade valmistamisel. Sobitada võiks kokku päevalille ja seesamiseemnetega, küüslauguga, tomatipüreega (seemned jahvatatakse mikseriga) ja hõõrutakse kõik või, võileiva margariini või majoneesi sisse.
Ka suppide valmistamisel kasutame enam basiilikut.
Tomatisupp
4 suurt tomatit, 1 spl värsket basiilikut, 2 sibulat, 1 spl võid või õli, 1 l puljongit, 100 g juustu, soola, peterselli.
Tomati- ja sibulasektoreid kuumutatakse õliga poti põhjas 5 minutit, ka basiilik lisatakse kuuma segusse ja keedetakse koos mõni minut. Valatakse peale puljong ja lisatakse riivitud juust. Maitsestatakse ja serveerimisel lisatakse roheline petersell.
Liharoogade valmistamisel on parem kasutada kuivatatud basiilikut. Eriti hästi sobib praetud sealiha juurde. Samuti võib valmistada hautatud liharoogi koos tomati ja basiilikuga.
Küpsetistes kasutamine on maitseasi, kuid soovitan kõikjale lisada, isegi taigna kooslusse. Rohkem sobib pizzadesse, piruka segudesse, kuid ka kuklitaignasse. Nii saab valmistada maitsvad kaeranisujahu kuklid basiilikuga või koos teiste maitsetaimedega.
Allikas: Terviseleht, Aive Luigela
