Apteegitilli (Foeniculum vulgare) metsikult kasvav esivanem oli hinnatud ravimtaim juba antiikajal hiinlaste, indiaanlaste, kreeklaste ja roomlaste juures. Tema kodumaaks peetakse Vahemeremaid ja Ees-Aasiat. Tänapäeval viljeldakse kogu maailmas. Maitsetaimena sai tuntuks hilisematel aegadel. Kasvatatakse põhiliselt kahte teisendit: nn magusat e vürtsivenkoli ja köögivilja e salativenkoli. Välimuselt sarnaneb ta meil laialt kasvatatava aedtilliga, kuid maitseomadustelt on ta erinev, aniisi lõhnaga. Meie tingimustes kasvab edukalt, isegi põllul, kuid eelistab sügavapõhjalist viljakat liiv-savimulda ja tuulevarjulist päikesepaistelist kasvukohta. Külvatakse mai alguses avamaale 2,5-3cm sügavusele. Sügisel, kui maa on juba kergelt külmunud, kaetakse taimed, mille varred on 5cm kõrguselt maha lõigatud, kuivade puulehtede või turbaga. Tihti paljuneb ise mahavarisenud seemnetega, kui oleme õisiku alles jätnud. Juured võib ka sügisel välja kaevata ja säilitada ületalve keldris liivas. Kevadel istutatakse avamaale 2 taime kokku. Täissaak saadakse 2. ja 3. aastal. Kui kasutatakse ainult lehti, saab suve jooksul pidevalt saaki. Kui soovitakse saada seemneid, ei tohi võrseid kõiki ära lõigata.

Köögiviljavenkol on suhteliselt soojanõudlik kultuur, mida ulatuslikult viljeldakse Lõuna-Itaalias, Lõuna-Prantsusmaal, Hispaanias, Kreekas ja Põhja-Aafrikas. Väiksemas ulatuses kasvatatakse koduaedades ka põhjapoolsemates maades nagu Soome, kus ta on väga populaarne. Köögiviljana viljeldakse enamasti üheaastase kultuurina. Taim kasvab 1,5-2m kõrguseks. Köögiviljana pakub peamist huvi alumiste leherootsude lihakalt paksenenud tüvest moodustunud sibulataoline moodustis nn võrsemugul.

Biokeemiline kooslus

Viljad sisaldavad 2-6, lehed 0,62-1,54% eeterlikke õlisid, mille koostisesse kuuluvad anetool (50-60%), fenhoon (20%), aniishape, metüülhavikool, kamfeen, fellandreen, limoneen, peale selle 12-18% rasvõli, 4-5% suhkrut ja 20% valkaineid. Kogu taimel on eeterlikest õlidest johtuv aniisi maitse. Võrsemugul sisaldab hulgani suhkruid, tärklist, valke, mineraalainetest enam kaltsiumi-, kaaliumi-, fosfori- ja rauasooli ning vitamiinidest provitamiini A, B1-, B2- ja C- ning E-vitamiini. Paljudele ei ole venkoli tugev omapärane maitse eriti meelepärane, mistõttu teda väga laialt levinud ja tarvitatavate köögiviljade hulka arvata ei saa.

Apteegitill ravimtaimena

Mõjub söögiisu tõstvalt ja seedimist soodustavalt. Soodustab ka kõigi inimorganismi näärmete, eriti aga piimanäärmete sekretsiooni, samuti uriini eritumist. On tuntuks saanud köha, hingamisteede katarri ja seedehäirete korral. Venkoli mugula söömine parandab ainevahetust ja soovitatakse kuivatatult lisada kõhnumistee segusse, kuhu peaks kuuluma veel peterselli juur, piparmünt, paakspuu koor ja võilill. Apteegitill on tõhus vahend külmetuse puhul (lehed, seemned) teesegus koos paiselehe, piparmündi, kollase mesika ja teelehega. Seemneid kasutada peenestatult sapikivide, neeru ning põiehädade puhul. Neerutegevuse reguleerijana tuleks lehti ja seemneid kasutada põldosja, kaselehtede, saialille ja raudrohuga. Sama segu kasutada ka nahahaiguste korral. Kõikide hädade puhul juuakse teed 2-3 klaasi päevas. Kõhnumisteed võiks hommikuti juua 2 klaasi hommikusöögi asemel, õhtune söögikord võiks olla kella 18 paiku ja enne voodisse heitmist juuakse veel klaasike meega. Viimasel ajal on hakatud kasutama teda ka hüpertoonia ravis. Siinjuures valmistatakse teena veiste-südamerohuga, põldosjaga ja arooniamarjadega.

Apteegitill toidutaimena, maitseainena

Ta on tüüpiline itaalia köögivili. Võrsemugulat ja noori lehevarsi tarvitatakse toorelt salatite ning toortoitude valmistamiseks, samuti järelroana nagu puuvilja. Peeneks hakitud mugulat kasutatakse omaette salatina või koos teiste köögiviljadega (söögipeet, porgand, tomat, kurk, roheline hernes). Sobib ka puuviljadega nagu õunad, pirnid, apelsinid, mandariinid, kiivid, avokaado. Salatit maitsestada sidrunimahla, pipra, soola, paprika, peterselli lisamisega ning lõpuks puistata peale peeneks hakitud apteegitilli lehti. Peenekshakitud roheline on väga hea maitselisand ka liha- ja kalaroogade, kastmete, võiete, majoneesi jm juurde. Eriti hea kala küpsetamisel tulel või grillimisel.

Tema putketaolisi kõrsi kasutati antiikajal viirukina. Seemneid kasutatakse nagu köömneid leiva- ja liköörivürtsina. Poolvalminud seemnetega sarikaid lisatakse teiste maitseainetega hapendatavaile, soolatavaile kurkidele- tomatitele. Kuivatatud varsi kasutatakse grillpuiduna. Juuri ja seemneid kuivatatakse. Lehed maitseainena kuivatamiseks ei sobi (küll aga ravimtee kooslusse). Mugulaid võib keeta, hautada, küpsetada, praadida ja sügavkülmutada, kasutades lisandiks liha-, kala-, makaroni-, riisi-, maisi-, kaeratoitude juurde.

Grillimisel võiks kala sisemusse toppida apteegitilli oksi võiga, jämedamad varred asetada grillaparaadi (röstaparaadi) laiuselt kalade alla ja peale. Kõrte särisedes annavad varred kerge suitsu maitse.

Tavalisi räimi ahjus tehes võiks peale valatava kastme koosluses olla ka apteegitill (õli, äädikas, petersell, sool, küüslauk, tomatipasta). Serveerides lisada mõõdukalt rohelisi lehti.

Maitseainena võib lisada ka küpsetistesse, eeskätt sobib rukkijahu, odrajahu ja jämeda nisujahuga kuklitesse, pannkookidesse ning karaskisse.

Kui hirsipudrule lisatakse aniisi, miks ei sobiks ta siis ka sinna. Mõnele meeldib eriti see omapärane maitse ja lisatakse teda aedvilja pizzasse ning putrudesse.

 

Allikas: Terviseleht, Aive Luigela

Joomla SEF URLs by Artio

Enimloetud artiklid antud kategoorias

Raviteed

Piparmünt on üks vanemaid kultuurtaimi. Piparmündi kodumaaks peetakse Hiinat. Tänaseks on inglased piparmündi suurimad kultiveerijad ja tarbijad. Ravimtaimeks teevad piparmündi tema eeterlikud õlid, millest...

Loe edasi

Ravimtaimed

Saialill pole mitte ilutaim, vaid ka ravim ja maitsetaim. Pole teada täpselt, kus on tema kodumaa, igal juhul levinud taim Hiinas, Ladina-Ameerikas, Kreekas, Brasiilias, Indias ja loomulikult levinud ammugi üle maailma. Ta avab oma...

Loe edasi

Viljapuude hooldus

Viljapuu- ja marjaaias on sitikaid satikaid tegutsemas nii palju, et silme eest läheb kirjuks. Kõike neid ei saa teada tunda, aga kõiki neid saame oma taimedest eemal hoida. Kõige olulisem on taime üldine heaolu...

Loe edasi

Maitsetaimed

Teadmised maitse- ja ravimtaimedest on peaaegu sama vanad, kui inimkond. Roomlaste ja misjonärmunkade kaudu sattusid paljude Vahemeremaade taimede seemned ja istikud üle Alpide, rikastades põhjapoolseid aedu. Hiljem...

Loe edasi

Kõik antud kategooria artiklid

  • Maitsetaimed
    • Aedtill (video)

    • Apteegitill

      Apteegitilli (Foeniculum vulgare) metsikult kasvav esivanem oli hinnatud ravimtaim juba antiikajal hiinlaste, indiaanlaste, kreeklaste ja roomlaste juures. Tema kodumaaks peetakse Vahemeremaid ja Ees-Aasiat. Tänapäeval viljeldakse kogu maailmas. Maitsetaimena sai tuntuks hilisematel aegadel. Kasvatatakse põhiliselt kahte teisendit: nn magusat e vürtsivenkoli ja köögivilja e salativenkoli. Välimuselt sarnaneb ta meil laialt kasvatatava aedtilliga, kuid maitseomadustelt on ta erinev, aniisi...

    • Basiilik

      Basiilik pärineb Lõuna-Aasiast India troopikaaladelt ning on külmaõrn päikeselembeline viljaka maa taim. Kasvab ka Eestimaal, kui panna juunikuisesse soojendatud mulda, kasvab ja õitseb ka meie avamaa peenardel. Sobilik oleks taimed ette kasvatada, pannes idanema aprillis. India legendides on basiilik imelise jõuga taim. Väliselt avaldub taime eriline jõud tugevas aroomis ning tumerohelistes-violetsetes reljeefse joonisega lehtedes. Basiilikut tunti ka vanas Kreekas ja Roomas. Keskajal oli ta...

    • Karualuk

      Karulauk on 15-40cm kõrgune mitmeaastane rohttaim. Vars on kolmekandiline, õied valged või roosad, lõhnavad, õitseb mais ja juunis. Kasvab looduslikult salumetsades. Lehtedel on väga tugev küüslaugu lõhn ja maitse, ka toimeainete sisaldus ja mõju organismile on samasugune nagu küüslaugul. Maitseainena võib kasutada nagu küüslauku. Meditsiinis kasutatakse sibulat ja pealseid. Karulaugu sibulal on tugev mikroobidevastane toime. Karulauku kasutatakse ateroskleroosi, kõrge vererõhu ja...

    • Kuidas külvata maitsetaimi? (video)

    • Maitsetaimed tervisele

      Ajaloost ilmneb maitse- ja ravimtaimede lahutamatu seos: esmalt kasutati paljusid taimi rituaalidel, siis ravimitena ja alles viimases järjekorras toiduks. Ligikaudu aastast 1200 e.m.a pärinevad Egiptusest andmed piparmündi kohta. Vanimaks maitsetaimeks Euroopas peetakse köömnet. Antiikbotaanika ja ravimtaimede õpetuse rajas Aristotelese õpilane Theophrastos. Süstemaatiline ravim- ja maitsetaimede kasvatamine ning uurimine algas Rooma riigis. Meie ajaarvamise algul hakati köögivilju (maitse) ja...

    • Maitsetaimed toiduna

      Maitsetaimi oskuslikult kasutades võib kõige tavalisematest toiduainetest valmistada suurepäraseid ja seejuures uudse maitsega toite. Kindlaid ettekirjutusi ja reegleid maitsetaimede kasutamiseks pole, sest eelistused võivad olla vägagi erinevad. Oluline on, et hästimaitsestatud toidule võib lisada harjumuspärasest tunduvalt vähem soola ja teravamaitselisi pipraid. Maitsetaimi kasutatakse praegu rohkem kui kunagi varem. Purgi(paki)segude tarvitamine on mugav, kuid väga paljusid maitsetaimi saab edukalt...

    • Maitsetaimede kasvatamine aknalaual

      Vajalikud vahendid: potte, mulda, maitsetaimede seemneid   Täitke pott spetsiaalselt maitsetaimede kasvatamisesks mõeldud mullaga. Siluge mullapind siledaks ja kastke kergelt. Külvake seemned ja katke võimalikult õhukese mullakihiga. Asetage pott võimalikult valgesse ning sooja kohta. Paremaks niiskuse säilitamiseks idanemise perioodil võib katta poti valge paberiga. Kastke hommikuti pihustiga potti nii, et mulla pind oleks ühtlaselt niiske. Umbes nädal läheb idanemiseks. Paar nädalat pärast...

    • Maitsetaimede ravitoime

      Maitsetaimede kasulik mõju organismile on leidnud mitmekülgset kinnitust: nendega on võimalik anda toidule mitmekesiseid maitsevarjundeid ja ühtlasi toetada organismi talitlust. Paljude maade rahvameditsiinis on juba ammustest aegadest kasutatud antiseptiliste ja desinfitseerivate ainetena basiilikut, koriandrit, sellerit, lavendlit, rosmariini, küüslauku jt. Mitmed maitsetaimed sisaldavad fütontsiide, mille toime tundmisel on samuti pikk ajalugu. Eriti soovitav on maitsetaimede kasutamine...

    • Nõges on kevadel esimene energiaallikas

      Nõges on populaarne taimetoitlaste hulgas. Rahvatarkus õpetab, et nõges võtab väsimuse, kõhuvalu ja veepaistetuse, vähendab ja peatab verejooksu, taandab suhkruhaiguse nähte. Ammu on teada, et metsikult kasvavaid taimi tuleb kevadel toiduks kasutada toorelt, kuumtöötlemisel kaotavad nad toiteväärtusest, väheneb bioaktiivsus. Kui seda nõuab toidu valmistamise tehnoloogia (supid, vormiroad jne.), kuumutada lühiajaliselt. Toiduks kogutakse lehti nende tärkamisel, ravimiks ja kuivatamiseks...

    • Nõuandeid maitsetaimede kasvatamiseks

      Teadmised maitse- ja ravimtaimedest on peaaegu sama vanad, kui inimkond. Roomlaste ja misjonärmunkade kaudu sattusid paljude Vahemeremaade taimede seemned ja istikud üle Alpide, rikastades põhjapoolseid aedu. Hiljem lisandusid tänu ristiretkedele ka paljud idamaised liigid.  

    • Porrulauk

      Porrulauk (Allium porrum) on delikatessköögivili ja maitsejuurvili söögilaual. Peamiselt tarvitatakse maitsejuurviljana suppides ja lihatoitudes. Tema lehed on lailineaalsed, lamedad, alusel rendjad, sinakasrohelised, õied valkjad või roosakad. Tänapäeval kasvatatakse teda ka rohkesti Eestimaal. Kasvunõuded on samad, mis harilikul sibulal. Pika kasvuaja tõttu tuleb istikud katmikalal ette kasvatada. Koristatakse lõplikult oktoobris, öökülmad teda ei kahjusta. Talvel säilitatakse porrulauku...

    • Sibulad (video)

    • Spinat

      Spordiharrastajatele ja tervislike eluviiside järgijatele on hea abimees spinat. Kuna seles taimes leidub rohkesti B-, C- ja E-vitamiini, beetakarotiini, foolhapet ja rauda, aitab ta pärast pingutavat treeningut kiiresti taastada jõuvarud, tõstab toonust. Spinatit peab oskama kasutada. Salatid Kõige kasulikum on toores värske spinat ükskõik millise köögiviljaga. Et spinat pehmem oleks, võib ta mõneks ajaks kuuma vette pista. Supid Keetke juurvilja-, seene- või lihapuljong ning lisage sellesse 2...

    • Till maitse ja toidutaimena

      Maitsetaimena kasutatakse värskena, kuivatatult, soolatuna ja sügavkülmutatult. Sobib valmistada ka äädikahoidist ning õlitõmmist. Till on universaalne maitseaine ja võib kasutada pea alati koos teiste maitsetaimedega. Süüakse suvel toorelt salatite koosluses, valmistoitudele lisatakse serveerimisel (mitte keeta!) aroomi ja maitseomaduste säilitamiseks. Kuivatatud, soolatud ja sügavkülmutatud tilli lisatakse toidule 1-2 min enne keetmise lõppu. Purustatud seemneid on soovitav kasutada...

    • Till maitsetaimena

      Maitsetaimena kasutatakse tilli värskena, kuivatatult, soolatuna ja sügavkülmutatult. Sobib valmistada ka äädikahoidist ning õlitõmmist. Till on universaalne maitseaine ja teda võib kasutada alati koos teiste maitsetaimedega. Süüakse suvel toorelt salatites, valmistoitudele lisatakse serveerimisel (mitte keeta!) aroomi ja maitseomaduste säilitamiseks. Kuivatatud, soolatud ja sügavkülmutatud tilli lisatakse toidule 1-2 min enne keetmise lõppu. Purustatud tilli seemneid on soovitatakse kasutada...