Kus kasvatada?

  • Tarbeaias
  • Terrassil suures potis (väikesed kuivavad suvepäikese käes kiiresti läbi) kasvatatakse peamiselt üheaastaseid maitsetaimi
  • Lillepeenras püsilillede vahel kasvatamiseks sobivad mitmeaastased maitsetaimed

Peenar peaks asuma maja lähedal, et sealt oleks mugav toiduvalmistamise käigus vajalikke taimi näpistada.

Samuti võiks võimaluse korral projekteerida peenrani viiva väikese jalgraja või planeerida maitsetaimepeenar juba olemasoleva aiatee serva, et ka vihmase ilmaga oleks taimede tuppatoomine mugav.

 

 

Päikeselembesed maitsetaimed

Liivatee

Aedmajoraan

Aedsalvei

Rosmariin

Küüslauk

Murulauk (ka poolvari)

Aedtill

Aedseller

Estragonpuju

Harilik köömen

Aedkoriander

Põld-võõrkapsas e. rucola (ka poolvari)

Harilik apteegitill

Harilik aniis

Harilik pune

Aed.majoraan

Vürtsbasiilik

Sidrunmeliss (ka poolvari)

 

 

Varjutaluvad taimed

Petersell

Leeskputk

Piparmünt

Harilik kikkaputk

Hiidiisop

Aed-harakputk

Aed-mädarõigas

Harilik kurgirohi

Harilik saialill

Salatkress (pelgab päikest)

 

 

Pinnase ettevalmistamine, väetamine

 

 

Peenras:

Muld ei tohi olla raske, liigniiske ega toitainetevaene.

raket mulda muudetakse kohevamaks liiva ja komposti lisamisega, toitainetevaesele liivmullale segatakse juurde huumusrikast komposti. Toitainete vajaduse katab komposti või orgaanilise väetise lisamine. Keemilised väetised maitsetaimede väetamiseks ei sobi.

Vajadusel antakse pärast saagi kogumist mulda looduslikku vedelväetist või taimset leotist.

Üleväetatud taimed kasvavad liiga tugevasti, venivad välja ega ole nii aromaatsed.

 

Potis:

Potis kasvavatele taimedele antakse looduslikku vedelväetist iga 4 nädala tagant.

 

 

Kes kellega sobib?

  • Ubade lähedale istutatud aed-piparrohi hoiab eemal musta oa-lehetäi.
  • Lavendel kaitseb roose lehetäide eest.
  • Köömen, mädarõigas ja suur mungalill parandavad kartuli maitset.
  • Till. apteegitill, köömen ja koriander kasvavad kurkide, porgandite ja sibulate kõrval eriti hästi.
  • Mündid, salvei ja liivatee peletavad kapsaliblikaid.
  • Sibulaliigid ei sobi koos kasvama ubadega, petersell ei armasta lehtsalati lähedust.

Kuidas säilitada aroomi ja toimeaineid?

  • Lehti, õisi jm rohtseid osi lõigatakse taimelt varahommikul, kohe, kui taimed on kastest kuivanud.
  • Päikeseliste päevade järel on väärtuslike toimeainete sisaldus kõige suurem.
  • Lehi kogutakse enne õitsemist, siis on need eriti aromaatsed.
  • Saagi kogumisel ei tohi vigastada taime südamikku, et mitte pidurdada taimede edasist kasvu.
  • Viljunud varsi kogutakse samuti hommikupoolikul ja enne, kui seemned varisevad.
  • Juuri kogutakse sügisel või varakevadel.

Kuivatamine

Mahalõigatud varsi ja viljunud võsusid raputage tugevasti, et eemaldada võimalikud väikesed putukad. Siduge need kimpudesse ja raputage, ladvad allapoole, õhurikkasse, kuiva ja varjulisse kohta või laotage restile.

Viljadega varte alla pange puuvillane rätik või majapidamispaber.

Juuri peske põhjalikult ning hõõruge kuivaks, enne kui panete nad kuivama. Juuri kuivatatakse samamoodi kui pealseid. suured juured kuivavad kiiremini, kui need pikuti poolitada ja siis tükkideks lõigata.

Niiskete ilmadega võib taimi järeltöödelda ka praeahjus või spetsiaalses taimekuivatis.

Praeahju uks jätta veidi avatuks.

Vältige ahjus kuivatamisel liiga kõrget temperatuuri! Üle 35-40°C temperatuuril eeterlikud õlid lenduvad ja maitsetaimed kaotavad oma aromaatsuse.

Rohtsed taimeosad on piisavalt kuivanud, kui need sõrmede vahel krabisevad ja pudenevad. Tavaliselt kulub selleks 3-4 päeva.

Seejärel taimed vajadusel peenestatakse ja suletakse õhukindlatesse anumatesse.

Õied ja lehed säilivad kuni 1 aasta.

 

 

Külmutamine

Petersell, basiilik, liivatee, till, porru ja murulauk säilitavad oma aroomi ka sügavkülmutatuna.

Enne külmutamist taimed tükeldatakse ja pannakse sobivatesse karpidesse.

Porru vajab enne külmutamist kindlasti pealmiste lehtede lahtiharutamist ja pesemist, kuna lehtede vahel on sageli mulda. Enne külmutamist tuleb taimeosadel lasta kindlasti korralikult ära kuivada.

 

 

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Joomla SEF URLs by Artio

Enimloetud artiklid antud kategoorias

Raviteed

Piparmünt on üks vanemaid kultuurtaimi. Piparmündi kodumaaks peetakse Hiinat. Tänaseks on inglased piparmündi suurimad kultiveerijad ja tarbijad. Ravimtaimeks teevad piparmündi tema eeterlikud õlid, millest...

Loe edasi

Ravimtaimed

Saialill pole mitte ilutaim, vaid ka ravim ja maitsetaim. Pole teada täpselt, kus on tema kodumaa, igal juhul levinud taim Hiinas, Ladina-Ameerikas, Kreekas, Brasiilias, Indias ja loomulikult levinud ammugi üle maailma. Ta avab oma...

Loe edasi

Viljapuude hooldus

Viljapuu- ja marjaaias on sitikaid satikaid tegutsemas nii palju, et silme eest läheb kirjuks. Kõike neid ei saa teada tunda, aga kõiki neid saame oma taimedest eemal hoida. Kõige olulisem on taime üldine heaolu...

Loe edasi

Maitsetaimed

Teadmised maitse- ja ravimtaimedest on peaaegu sama vanad, kui inimkond. Roomlaste ja misjonärmunkade kaudu sattusid paljude Vahemeremaade taimede seemned ja istikud üle Alpide, rikastades põhjapoolseid aedu. Hiljem...

Loe edasi

Kõik antud kategooria artiklid

  • Maitsetaimed
    • Aedtill (video)

    • Apteegitill

      Apteegitilli (Foeniculum vulgare) metsikult kasvav esivanem oli hinnatud ravimtaim juba antiikajal hiinlaste, indiaanlaste, kreeklaste ja roomlaste juures. Tema kodumaaks peetakse Vahemeremaid ja Ees-Aasiat. Tänapäeval viljeldakse kogu maailmas. Maitsetaimena sai tuntuks hilisematel aegadel. Kasvatatakse põhiliselt kahte teisendit: nn magusat e vürtsivenkoli ja köögivilja e salativenkoli. Välimuselt sarnaneb ta meil laialt kasvatatava aedtilliga, kuid maitseomadustelt on ta erinev, aniisi...

    • Basiilik

      Basiilik pärineb Lõuna-Aasiast India troopikaaladelt ning on külmaõrn päikeselembeline viljaka maa taim. Kasvab ka Eestimaal, kui panna juunikuisesse soojendatud mulda, kasvab ja õitseb ka meie avamaa peenardel. Sobilik oleks taimed ette kasvatada, pannes idanema aprillis. India legendides on basiilik imelise jõuga taim. Väliselt avaldub taime eriline jõud tugevas aroomis ning tumerohelistes-violetsetes reljeefse joonisega lehtedes. Basiilikut tunti ka vanas Kreekas ja Roomas. Keskajal oli ta...

    • Karualuk

      Karulauk on 15-40cm kõrgune mitmeaastane rohttaim. Vars on kolmekandiline, õied valged või roosad, lõhnavad, õitseb mais ja juunis. Kasvab looduslikult salumetsades. Lehtedel on väga tugev küüslaugu lõhn ja maitse, ka toimeainete sisaldus ja mõju organismile on samasugune nagu küüslaugul. Maitseainena võib kasutada nagu küüslauku. Meditsiinis kasutatakse sibulat ja pealseid. Karulaugu sibulal on tugev mikroobidevastane toime. Karulauku kasutatakse ateroskleroosi, kõrge vererõhu ja...

    • Kuidas külvata maitsetaimi? (video)

    • Maitsetaimed tervisele

      Ajaloost ilmneb maitse- ja ravimtaimede lahutamatu seos: esmalt kasutati paljusid taimi rituaalidel, siis ravimitena ja alles viimases järjekorras toiduks. Ligikaudu aastast 1200 e.m.a pärinevad Egiptusest andmed piparmündi kohta. Vanimaks maitsetaimeks Euroopas peetakse köömnet. Antiikbotaanika ja ravimtaimede õpetuse rajas Aristotelese õpilane Theophrastos. Süstemaatiline ravim- ja maitsetaimede kasvatamine ning uurimine algas Rooma riigis. Meie ajaarvamise algul hakati köögivilju (maitse) ja...

    • Maitsetaimed toiduna

      Maitsetaimi oskuslikult kasutades võib kõige tavalisematest toiduainetest valmistada suurepäraseid ja seejuures uudse maitsega toite. Kindlaid ettekirjutusi ja reegleid maitsetaimede kasutamiseks pole, sest eelistused võivad olla vägagi erinevad. Oluline on, et hästimaitsestatud toidule võib lisada harjumuspärasest tunduvalt vähem soola ja teravamaitselisi pipraid. Maitsetaimi kasutatakse praegu rohkem kui kunagi varem. Purgi(paki)segude tarvitamine on mugav, kuid väga paljusid maitsetaimi saab edukalt...

    • Maitsetaimede kasvatamine aknalaual

      Vajalikud vahendid: potte, mulda, maitsetaimede seemneid   Täitke pott spetsiaalselt maitsetaimede kasvatamisesks mõeldud mullaga. Siluge mullapind siledaks ja kastke kergelt. Külvake seemned ja katke võimalikult õhukese mullakihiga. Asetage pott võimalikult valgesse ning sooja kohta. Paremaks niiskuse säilitamiseks idanemise perioodil võib katta poti valge paberiga. Kastke hommikuti pihustiga potti nii, et mulla pind oleks ühtlaselt niiske. Umbes nädal läheb idanemiseks. Paar nädalat pärast...

    • Maitsetaimede ravitoime

      Maitsetaimede kasulik mõju organismile on leidnud mitmekülgset kinnitust: nendega on võimalik anda toidule mitmekesiseid maitsevarjundeid ja ühtlasi toetada organismi talitlust. Paljude maade rahvameditsiinis on juba ammustest aegadest kasutatud antiseptiliste ja desinfitseerivate ainetena basiilikut, koriandrit, sellerit, lavendlit, rosmariini, küüslauku jt. Mitmed maitsetaimed sisaldavad fütontsiide, mille toime tundmisel on samuti pikk ajalugu. Eriti soovitav on maitsetaimede kasutamine...

    • Nõges on kevadel esimene energiaallikas

      Nõges on populaarne taimetoitlaste hulgas. Rahvatarkus õpetab, et nõges võtab väsimuse, kõhuvalu ja veepaistetuse, vähendab ja peatab verejooksu, taandab suhkruhaiguse nähte. Ammu on teada, et metsikult kasvavaid taimi tuleb kevadel toiduks kasutada toorelt, kuumtöötlemisel kaotavad nad toiteväärtusest, väheneb bioaktiivsus. Kui seda nõuab toidu valmistamise tehnoloogia (supid, vormiroad jne.), kuumutada lühiajaliselt. Toiduks kogutakse lehti nende tärkamisel, ravimiks ja kuivatamiseks...

    • Nõuandeid maitsetaimede kasvatamiseks

      Teadmised maitse- ja ravimtaimedest on peaaegu sama vanad, kui inimkond. Roomlaste ja misjonärmunkade kaudu sattusid paljude Vahemeremaade taimede seemned ja istikud üle Alpide, rikastades põhjapoolseid aedu. Hiljem lisandusid tänu ristiretkedele ka paljud idamaised liigid.  

    • Porrulauk

      Porrulauk (Allium porrum) on delikatessköögivili ja maitsejuurvili söögilaual. Peamiselt tarvitatakse maitsejuurviljana suppides ja lihatoitudes. Tema lehed on lailineaalsed, lamedad, alusel rendjad, sinakasrohelised, õied valkjad või roosakad. Tänapäeval kasvatatakse teda ka rohkesti Eestimaal. Kasvunõuded on samad, mis harilikul sibulal. Pika kasvuaja tõttu tuleb istikud katmikalal ette kasvatada. Koristatakse lõplikult oktoobris, öökülmad teda ei kahjusta. Talvel säilitatakse porrulauku...

    • Sibulad (video)

    • Spinat

      Spordiharrastajatele ja tervislike eluviiside järgijatele on hea abimees spinat. Kuna seles taimes leidub rohkesti B-, C- ja E-vitamiini, beetakarotiini, foolhapet ja rauda, aitab ta pärast pingutavat treeningut kiiresti taastada jõuvarud, tõstab toonust. Spinatit peab oskama kasutada. Salatid Kõige kasulikum on toores värske spinat ükskõik millise köögiviljaga. Et spinat pehmem oleks, võib ta mõneks ajaks kuuma vette pista. Supid Keetke juurvilja-, seene- või lihapuljong ning lisage sellesse 2...

    • Till maitse ja toidutaimena

      Maitsetaimena kasutatakse värskena, kuivatatult, soolatuna ja sügavkülmutatult. Sobib valmistada ka äädikahoidist ning õlitõmmist. Till on universaalne maitseaine ja võib kasutada pea alati koos teiste maitsetaimedega. Süüakse suvel toorelt salatite koosluses, valmistoitudele lisatakse serveerimisel (mitte keeta!) aroomi ja maitseomaduste säilitamiseks. Kuivatatud, soolatud ja sügavkülmutatud tilli lisatakse toidule 1-2 min enne keetmise lõppu. Purustatud seemneid on soovitav kasutada...

    • Till maitsetaimena

      Maitsetaimena kasutatakse tilli värskena, kuivatatult, soolatuna ja sügavkülmutatult. Sobib valmistada ka äädikahoidist ning õlitõmmist. Till on universaalne maitseaine ja teda võib kasutada alati koos teiste maitsetaimedega. Süüakse suvel toorelt salatites, valmistoitudele lisatakse serveerimisel (mitte keeta!) aroomi ja maitseomaduste säilitamiseks. Kuivatatud, soolatud ja sügavkülmutatud tilli lisatakse toidule 1-2 min enne keetmise lõppu. Purustatud tilli seemneid on soovitatakse kasutada...