Nõges on populaarne taimetoitlaste hulgas. Rahvatarkus õpetab, et nõges võtab väsimuse, kõhuvalu ja veepaistetuse, vähendab ja peatab verejooksu, taandab suhkruhaiguse nähte. Ammu on teada, et metsikult kasvavaid taimi tuleb kevadel toiduks kasutada toorelt, kuumtöötlemisel kaotavad nad toiteväärtusest, väheneb bioaktiivsus. Kui seda nõuab toidu valmistamise tehnoloogia (supid, vormiroad jne.), kuumutada lühiajaliselt. Toiduks kogutakse lehti nende tärkamisel, ravimiks ja kuivatamiseks õitsemise ajal, juuri varakevadel või sügisel.

Varakevadised kõrvenõgese võrsed on esimesed energiandjad ja veretugevdajad talve all kannatanule. Nõgese lehtedes on pea kõik vitamiinid, palju mikroelemente, orgaanilisi happeid, fütontsiide ja tanniine. C-vitamiini on nõgese kasvudes 2,5 korda rohkem kui sidrunis (660 mg %).

Rahvameditsiinis on tarvitamist leidnud kõik nõgese osad: juured, lehed, varred, seemned.

Nõgeselehti kogutakse ka kuivatamiseks maist juulini kuiva ilmaga.

Meditsiinis on kõrvenõgest ikka määratud avitama vitamiinivaegust, suhkruhaigust, neerukivide, neeru- ja kuseteede põletike, soolepõletike, artriidi, verejooksude jt korral.

Antibiootikumidega ravimisel kannatab tihti magu ja sooletrakt. Appi tuleb nõges - aitab taastada normaalset mikrofloorat, on hea kõhukorrastaja. Nõges soodustab ka naha paranemist, soovitatakse psoriaasi, ekseemi, nahapõletike puhul nõgesejuurtest ja lehtedest vanne, samal ajal ka teed. Nõges parandab organismi ainevahetust, tõstab südame ja veresoonte toonust, parandab hingamistsentrumit ja emaka tegevust.

Ka kasutatakse nõgese preparaate aneemia korral, ta ei jää alla raua preparaatide kasutamisest. Nõgesetee joomine pikema aja jooksul tõstab leukotsüütide arvu veres. Mikroelementide (magneesium, vanaadium, vask, alumiinium, raud) ja suur valgu sisaldus teevad kõrvenõgesest suurepärase dieet-toiduaine. Nõgesepreparaadid on aidanud inimesi bronhiidi ja tuberkuloosi ravis. Rahvameditsiinis tarvitatakse nõgesejuuri juuste väljalangemisel. Vastunäidustatud on nõgese kasutamine kõrge vererõhu ja kõrgenenud vere viskoossuse korral, sest nõges suurendab vere hüübimist.

Mitmesuguste verejooksude ja rohke menstruatsiooni korral soovitatakse juua värske nõgese mahla. Nõgest iseseisva teena kasutades võetakse 2 spl ja valatakse üle kuuma veega, lastakse 10 min. tõmmata ja juuakse pärast sööki suhkruhaiguse, soolepõletike või lihtsalt kurnatuse korral. Sama tee sobib ka imetavatele emadele ja klimakteeriumis.

Nõges sobib kokku ka paljude teiste taimedega - võilille juure, raudrohuga - verevaesuse puhul.

Verdpuhastav ja organismi tugevdav tee on nõgese-, kase- ja põdrakanepi lehtedest.

Ägeda gastriidi puhul võiks juua teed võilille-, nõgese-, kummeli- ja naistepunalehtedest (õitest). Hemoroidide korral sobib tee nõgesest, punest ja paakspuu koorest.

Suhkruhaiguse korral võib lisaks nõgesele lisada teesegusse ka võilillejuuri ja teelehti.

Vitamiinirikas toidutaim

Nõges on varakevadel suurepäraseks toidutaimeks, asendamaks rohelisi aedvilju.

Peamiselt kasutamiseks salatites. Nõgeselehed pestakse ja valatakse sõelal üle keeva veega. Pärast nõrgumist koheselt tükeldatakse ja kohe peale vastavate lisandite ning maitseainetega segamist süüakse. Maitsestamiseks ei pruugi kasutada soola, üksnes sidrunhapet, majoneesi, hapukoort jm. Võiks lisada sibulat, peterselli, muna, kreekapähkleid või riivitud porgandit, mustjuurt, sllerit jt.

Võib ka valmistada suppe nõgesest iseseisvana või teiste aedviljadega. Valmistamise tehnoloogia järgi võib teha supi püree- või tükeldatud toiduainetest. Levinumaid on tavaline kartulisupp nõgestega. Võetakse ca 250 g nõgeseid (2 min keevasse vette, siis sõelale), tükeldatult hautatakse õlis ja lisatakse eelnevalt peaaegu valmis köögivilja supile, kus kartulit on ca 200g. Kui on käes hapuoblika aeg, siis sobib lisada ka seda u 120 g. Serveerimisel lisatakse paar keedetud munaviilu ja hapukoor.

Nõgest võib kasutada ka kotlettides, vormiroogades, omletis. Nõgesekotleti valmistamiseks võetakse 100 g nõgest (eelnevalt 2-3 min keeva vette), peenestatakse ja segatakse juurde nisujahu puder (200 g). Maitsestatakse ja lisatakse rasvainet. Kotletimassi hulka lisada ka muna. Vormitakse, praetakse õlis ja serveeritakse kastme või hapukoorega. Omleti valmistamiseks töödeldakse nõgest nagu eelpool, hautatakse sibula, tilli ja peterselliga veidi oils, valatakse peale vahustatud muna-piimasegu. Ca 500 g nõgese kohta võetakse 2 muna.

Juunikuiseid nõgeselehti võiks kuivatada ja valmistada sellest pulbrit, mida oleks hõlbus lisada kõikidesse roogadesse (ka putrudesse) talvel. Noore nõgese lehti sobib lisada pannkoogi taignale, ka nõgesepirukasse. Nõgeselehti võib hapendada, marineerida, soolata, sügavkülmutada.

Hapendamiseks võetakse nõgeselehti üksikuna või koos hapuoblika ja naadiga. Esmalt pestakse ja lastakse veidi vees liguneda. Seejärel valatakse sõelal peale keev vesi ja lastakse veidi seista. Pannakse purki vaheldumisi soolaga (1 kg taimede kohta 40 g soola), vajutatakse mahla ilmumiseni ja lisatakse vähehaaval purki juurde, kuni mahl peale ilmub, kaetakse marliga, peale asetatakse raskus. Hoitakse hapnemiseni toatemperatuuril ja seejärel asetatakse külma. Nii saamegi talveks suurepärase lisandi, salati prae kõrvale.

Nõgeselehti teeks korjame siis, kui nad õitsevad. Kuivatada tuleks kiirelt, pimedas ja tuulises kohas, et lehed säilitaks rohelise värvuse. Ka kuivatatud lehti saab lisaks teele kasutada ka toidus (suppides, küpsetistes, putrudes, vormiroogades).

 

Allikas: Terviseleht, Aive Luigela

Joomla SEF URLs by Artio

Enimloetud artiklid antud kategoorias

Raviteed

Piparmünt on üks vanemaid kultuurtaimi. Piparmündi kodumaaks peetakse Hiinat. Tänaseks on inglased piparmündi suurimad kultiveerijad ja tarbijad. Ravimtaimeks teevad piparmündi tema eeterlikud õlid, millest...

Loe edasi

Ravimtaimed

Saialill pole mitte ilutaim, vaid ka ravim ja maitsetaim. Pole teada täpselt, kus on tema kodumaa, igal juhul levinud taim Hiinas, Ladina-Ameerikas, Kreekas, Brasiilias, Indias ja loomulikult levinud ammugi üle maailma. Ta avab oma...

Loe edasi

Viljapuude hooldus

Viljapuu- ja marjaaias on sitikaid satikaid tegutsemas nii palju, et silme eest läheb kirjuks. Kõike neid ei saa teada tunda, aga kõiki neid saame oma taimedest eemal hoida. Kõige olulisem on taime üldine heaolu...

Loe edasi

Maitsetaimed

Teadmised maitse- ja ravimtaimedest on peaaegu sama vanad, kui inimkond. Roomlaste ja misjonärmunkade kaudu sattusid paljude Vahemeremaade taimede seemned ja istikud üle Alpide, rikastades põhjapoolseid aedu. Hiljem...

Loe edasi

Kõik antud kategooria artiklid

  • Maitsetaimed
    • Aedtill (video)

    • Apteegitill

      Apteegitilli (Foeniculum vulgare) metsikult kasvav esivanem oli hinnatud ravimtaim juba antiikajal hiinlaste, indiaanlaste, kreeklaste ja roomlaste juures. Tema kodumaaks peetakse Vahemeremaid ja Ees-Aasiat. Tänapäeval viljeldakse kogu maailmas. Maitsetaimena sai tuntuks hilisematel aegadel. Kasvatatakse põhiliselt kahte teisendit: nn magusat e vürtsivenkoli ja köögivilja e salativenkoli. Välimuselt sarnaneb ta meil laialt kasvatatava aedtilliga, kuid maitseomadustelt on ta erinev, aniisi...

    • Basiilik

      Basiilik pärineb Lõuna-Aasiast India troopikaaladelt ning on külmaõrn päikeselembeline viljaka maa taim. Kasvab ka Eestimaal, kui panna juunikuisesse soojendatud mulda, kasvab ja õitseb ka meie avamaa peenardel. Sobilik oleks taimed ette kasvatada, pannes idanema aprillis. India legendides on basiilik imelise jõuga taim. Väliselt avaldub taime eriline jõud tugevas aroomis ning tumerohelistes-violetsetes reljeefse joonisega lehtedes. Basiilikut tunti ka vanas Kreekas ja Roomas. Keskajal oli ta...

    • Karualuk

      Karulauk on 15-40cm kõrgune mitmeaastane rohttaim. Vars on kolmekandiline, õied valged või roosad, lõhnavad, õitseb mais ja juunis. Kasvab looduslikult salumetsades. Lehtedel on väga tugev küüslaugu lõhn ja maitse, ka toimeainete sisaldus ja mõju organismile on samasugune nagu küüslaugul. Maitseainena võib kasutada nagu küüslauku. Meditsiinis kasutatakse sibulat ja pealseid. Karulaugu sibulal on tugev mikroobidevastane toime. Karulauku kasutatakse ateroskleroosi, kõrge vererõhu ja...

    • Kuidas külvata maitsetaimi? (video)

    • Maitsetaimed tervisele

      Ajaloost ilmneb maitse- ja ravimtaimede lahutamatu seos: esmalt kasutati paljusid taimi rituaalidel, siis ravimitena ja alles viimases järjekorras toiduks. Ligikaudu aastast 1200 e.m.a pärinevad Egiptusest andmed piparmündi kohta. Vanimaks maitsetaimeks Euroopas peetakse köömnet. Antiikbotaanika ja ravimtaimede õpetuse rajas Aristotelese õpilane Theophrastos. Süstemaatiline ravim- ja maitsetaimede kasvatamine ning uurimine algas Rooma riigis. Meie ajaarvamise algul hakati köögivilju (maitse) ja...

    • Maitsetaimed toiduna

      Maitsetaimi oskuslikult kasutades võib kõige tavalisematest toiduainetest valmistada suurepäraseid ja seejuures uudse maitsega toite. Kindlaid ettekirjutusi ja reegleid maitsetaimede kasutamiseks pole, sest eelistused võivad olla vägagi erinevad. Oluline on, et hästimaitsestatud toidule võib lisada harjumuspärasest tunduvalt vähem soola ja teravamaitselisi pipraid. Maitsetaimi kasutatakse praegu rohkem kui kunagi varem. Purgi(paki)segude tarvitamine on mugav, kuid väga paljusid maitsetaimi saab edukalt...

    • Maitsetaimede kasvatamine aknalaual

      Vajalikud vahendid: potte, mulda, maitsetaimede seemneid   Täitke pott spetsiaalselt maitsetaimede kasvatamisesks mõeldud mullaga. Siluge mullapind siledaks ja kastke kergelt. Külvake seemned ja katke võimalikult õhukese mullakihiga. Asetage pott võimalikult valgesse ning sooja kohta. Paremaks niiskuse säilitamiseks idanemise perioodil võib katta poti valge paberiga. Kastke hommikuti pihustiga potti nii, et mulla pind oleks ühtlaselt niiske. Umbes nädal läheb idanemiseks. Paar nädalat pärast...

    • Maitsetaimede ravitoime

      Maitsetaimede kasulik mõju organismile on leidnud mitmekülgset kinnitust: nendega on võimalik anda toidule mitmekesiseid maitsevarjundeid ja ühtlasi toetada organismi talitlust. Paljude maade rahvameditsiinis on juba ammustest aegadest kasutatud antiseptiliste ja desinfitseerivate ainetena basiilikut, koriandrit, sellerit, lavendlit, rosmariini, küüslauku jt. Mitmed maitsetaimed sisaldavad fütontsiide, mille toime tundmisel on samuti pikk ajalugu. Eriti soovitav on maitsetaimede kasutamine...

    • Nõges on kevadel esimene energiaallikas

      Nõges on populaarne taimetoitlaste hulgas. Rahvatarkus õpetab, et nõges võtab väsimuse, kõhuvalu ja veepaistetuse, vähendab ja peatab verejooksu, taandab suhkruhaiguse nähte. Ammu on teada, et metsikult kasvavaid taimi tuleb kevadel toiduks kasutada toorelt, kuumtöötlemisel kaotavad nad toiteväärtusest, väheneb bioaktiivsus. Kui seda nõuab toidu valmistamise tehnoloogia (supid, vormiroad jne.), kuumutada lühiajaliselt. Toiduks kogutakse lehti nende tärkamisel, ravimiks ja kuivatamiseks...

    • Nõuandeid maitsetaimede kasvatamiseks

      Teadmised maitse- ja ravimtaimedest on peaaegu sama vanad, kui inimkond. Roomlaste ja misjonärmunkade kaudu sattusid paljude Vahemeremaade taimede seemned ja istikud üle Alpide, rikastades põhjapoolseid aedu. Hiljem lisandusid tänu ristiretkedele ka paljud idamaised liigid.  

    • Porrulauk

      Porrulauk (Allium porrum) on delikatessköögivili ja maitsejuurvili söögilaual. Peamiselt tarvitatakse maitsejuurviljana suppides ja lihatoitudes. Tema lehed on lailineaalsed, lamedad, alusel rendjad, sinakasrohelised, õied valkjad või roosakad. Tänapäeval kasvatatakse teda ka rohkesti Eestimaal. Kasvunõuded on samad, mis harilikul sibulal. Pika kasvuaja tõttu tuleb istikud katmikalal ette kasvatada. Koristatakse lõplikult oktoobris, öökülmad teda ei kahjusta. Talvel säilitatakse porrulauku...

    • Sibulad (video)

    • Spinat

      Spordiharrastajatele ja tervislike eluviiside järgijatele on hea abimees spinat. Kuna seles taimes leidub rohkesti B-, C- ja E-vitamiini, beetakarotiini, foolhapet ja rauda, aitab ta pärast pingutavat treeningut kiiresti taastada jõuvarud, tõstab toonust. Spinatit peab oskama kasutada. Salatid Kõige kasulikum on toores värske spinat ükskõik millise köögiviljaga. Et spinat pehmem oleks, võib ta mõneks ajaks kuuma vette pista. Supid Keetke juurvilja-, seene- või lihapuljong ning lisage sellesse 2...

    • Till maitse ja toidutaimena

      Maitsetaimena kasutatakse värskena, kuivatatult, soolatuna ja sügavkülmutatult. Sobib valmistada ka äädikahoidist ning õlitõmmist. Till on universaalne maitseaine ja võib kasutada pea alati koos teiste maitsetaimedega. Süüakse suvel toorelt salatite koosluses, valmistoitudele lisatakse serveerimisel (mitte keeta!) aroomi ja maitseomaduste säilitamiseks. Kuivatatud, soolatud ja sügavkülmutatud tilli lisatakse toidule 1-2 min enne keetmise lõppu. Purustatud seemneid on soovitav kasutada...

    • Till maitsetaimena

      Maitsetaimena kasutatakse tilli värskena, kuivatatult, soolatuna ja sügavkülmutatult. Sobib valmistada ka äädikahoidist ning õlitõmmist. Till on universaalne maitseaine ja teda võib kasutada alati koos teiste maitsetaimedega. Süüakse suvel toorelt salatites, valmistoitudele lisatakse serveerimisel (mitte keeta!) aroomi ja maitseomaduste säilitamiseks. Kuivatatud, soolatud ja sügavkülmutatud tilli lisatakse toidule 1-2 min enne keetmise lõppu. Purustatud tilli seemneid on soovitatakse kasutada...