Ilutaimed

Kastmine Peale heki istutamist tuleb jälgida, et muld oleks püsivalt niiske. Hekialune muld kastetakse vähemalt üks kord nädalas korralikult läbi. Kui istutatakse põua ajal ja hekialust ei multshita okaspuu koorepuruga, siis võib kasta esimesel nädalal ülepäeva. Äsjaitutatud elupuutaimi tuleks kasta paari nädala jooksul peale istutamist ka siis, kui  sajab vihma, kuna tiheda võraga taimede alla ei pruugi piisavalt vihmavett sattuda. Parem on kasta harvem ja anda rohkem vett korraga. Sagedane,...

Hekid lisavad koduaiale omapära ning seetõttu kasutatakse aiakujunduses hekke suhteliselt palju. Järgnevalt vaatame kuidas valida hekile kasvukohta ning millele tuleks istutamisel ja hooldamisel tähelepanu pöörata.   Kasvukoht Hekina istutatud taimed on vajavad kasvamiseks rohkem valgust kui sama liigi taimed vabalt kasvades. Näiteks harilikku kuuske peetakse üldiselt varjutaluvaks liigiks, tiheda ja esindusliku kuuseheki saame kasvatada aga ainult valgusküllases kasvukohas. Varju rajatud...

Mida teha vana, pikka aega hooldamata hekiga, mis on iseäranis näotu talvel? Vana heki välja juurimine on raske ja töömahukas, uue heki kasvamine võtab aga aastaid aega. Enamikku põõsashekke ja mõnda puuhekki saab harvendades ja tugevasti tagasi lõigates noorendada, heki välimus uueneb paari aasta jooksul, kuid alati see nii lihtsalt ei õnnestu. Magesõstra-, ligustri-, põõsasmarana- ja tuhkpuuhekid võib 10-15 cm kõrguse kännu peale maha lõigata ja rohketest uutest võrsetest kujundada uue, noore...

LIIK, SORT Kõrgus (m) Istutusvahe (cm) Harilik elupuu (Thuja occidentalis) `Pyramidalis Compacta` 3-4 120 Harilik elupuu (Thuja occidentalis) `Holmstrup` 2,5-3 80-100 Harilik elupuu (Thuja occidentalis) `Smaragd` 2,5-4 120 Värd-jugapuu (Taxus x media) `Hillii` 1,5-2 80-120 Värd-jugapuu (Taxus x media) `Hicksii` 1,3-2 70-90 Värd-jugapuu (Taxus x media) `Fastigiata Robusta` 1,5-2 50 Värd-jugapuu (Taxus x media) `Densiformis` 1 100-120 Harilik jugapuu (Taxus baccata) `Repandens` 0,4-0,5 150 Mägimänd (Pinus...

Suvelilledega saab kujundada kevadest sügiseni õitseva klumbi peenrasse või terrassile, mille kasvamist ei pea ootama.  Suvelilleistutus saab heade kasvutingimuste korral täiskasvanuks juba mõni nädal peale taimede istutamist ning täidab ära vastrajatud, esialgu lagedana mõjuva aia. Suvelilled õitsevad kauem, kui püsililled. Kui soovite aeda tekitada terve suve vältel õitsevat värvilaiku, on suvikute kasutamine selleks parim lahendus....

Lamav talihali(Gaultheria procumbens) on lõbusate punaste marjadega väike pohla meenutav põõsas. Ilusad värvilised punased marjad püsivad taimel kuni kevadeni. Sageli võib kevadel lamaval talihaljal näha nii uusi roosasid õisi, kui ka eelmise aasta punaseid marju. Aiavaasi sobib talihali istutamiseks koos okaspuudega, kanarbike või ka täiesti üksinda. Jõulude ajal loovad talihalja punased marjad mõnusa jõulumeeleolu. Lamav talihali on pärit Põhja Ameerikast ja meie aedades on talihali täiesti...

Paljud inimesed loodavad, et saavad potikuuse kevadel aeda istutada ja selle kasvamist jälgida. Kuid potijõulupuu ostmisel peab kindlasti teadma, mis liigiga on tegemist ja kas ta üldse meie talvistes tingimustes vastu peab. Kindlasti ei kannata meie pakaselisi talvi heleroheliste okastega suureviljaline küpress (Cupressus macrocarpa), kuid ta on ilus talvel toas jõulupuuna ja suvel istutatuna suuremasse potti sobib ta hästi kaunistama terrassi või rõdu. Kalifornia ebaküpress (Chamaecyparis...

Ilupõõsad vajavad rikkalikuks õitsemiseks regulaarset lõikamist. Taime istutades tuleks tema võra üle vaadata – kui see ei ole piisavalt harunenud, siis lõigatakse kohe peale istutamist maha 2/3 taime ladvast või 10-20 cm eelmisest lõikekohast ülevaltpoolt. Istutuslõikus tehakse alati kevadel. Kui taim istutatakse maha sügisel, siis lõigatakse teda alles kevadel. Hoolduslõikus tehakse paari-kolme aasta tagant. Põõsast lõigatakse välja kuivanud, nõrgad ja mõned kõige vanemad oksad. Lõige...

Uhket ronitaime tasub eksponeerida või tema ilu abil tähelepanu mõnele objektile tõmmata. Aeda, kuhu suured puud ei mahu, saab ronitaime abil luua kõrgusmõõte. Inetute või laokil objektide või pindade varjamiseks ei ole mõtekas kasutada silmatorkavat taime kuna efekt, mida loodetakse saavutada on vastupidine. Seega kata ja varja rohelise massiga (näiteks tselaster või tobiväät). Samuti tuleb jälgida taustpindade vahelist proportsiooni ning taimede visuaalse mõju sobivust ja kooskõla...

Rooside kasvukohaks valitakse tuulte eest kaitstud päikesepaisteline, lõuna-edela suunal avatud kasvukoht. Muld peab olema viljakas ja parasniiske. Liivase maa korral kaevatakse roosipeenra jaoks  0,5m sügavune süvend, eraldatakse see pinnasest geotekstiiliga ja täidetakse rammusa kompostmullaga. Roosid on tundlikud mulla kurnatuse suhtes – selleks, et väljaläinud roosi asemele istutada uut, tuleb muld 40cm sügavuselt vana põõsa kohalt välja vahetada. Vana rosaariumi kohale uue rajamist ei...

Oktoobri alguses mullatakse rooside juurekael koos kärpimisega (vt. „Roosidelõikamine”). Juurekaela ümber kuhjatakse 20-30cm kõrgune mullahunnik. Muld peab olema kuiv. Sageli võetakse muldamiseks vajaminev muld peenrast, kuid kasutada võib ka freesturvast, okaspuu koorepuru, kompostmulda või liiva. Külmaõrnadele roosidele paigaldada oktoobris või novembris, kui maa on veel pehme, ka karkass talvekatte jaoks. Esimeste külmade saabudes lõigatakse polüant-, teehübriid-, floribund- ja...

Miniroosid – väikeseõielised, kevadest sügiskülmadeni õitsevad kuni 25cm kõrgused põõsad. Sobivad peenrasse, potti, rõdukasti. Äraõitsenud kobarõisikud lõigatakse tagasi kolmanda lehe kohalt. Potiroosid viiakse talveks pimedasse ruumi, kus temperatuur on -1 kuni 4 ºC . Kui niisugust ruumi ei ole, istutatakse talveks peenrasse või kaevata koos potiga maasse ja asetatakse peale talvekate. Väänroosid e.rahvakeeli „roniroosid” kasvavad meie tingimustes kuni 3,5m kõrguseks. Taluvad talvekatteta pakast...

 Lõikamata või valesti lõigatud roosipõõsas vananeb juba viie aastaga. Õigesti hooldatud roosipõõsad õitsevad samal kasvukohal rahuldavalt 8-12 aastat, jõulisemad külmakindlad sordid ka kuni 20 aastat (nt `Flammentanz`). Rooside lõikamise põhitõed: -    Kevadel lõigatakse ära kõik kuivanud taimeosad, juurekaelast väljaulatuvad tüükad lõigatakse tagasi mullapinnani -    Elusad võrsed lõigatakse tagasi 1-2cm kõrgusele alt lugedes kolmandast kuni viiendast pungast -    Vanad,  kollakaspruunid võrsed...

Roosipeenart kujundades tuleks kindlasti läbi mõelda ka nendega sobivad taimed. Kuna roos on domineeriv ja kuninglik, kuid samas ka romantilise loomuga, võiks tema kõrvale istutamiseks teha valiku järgmiste taimede seast: - Roomav kipslill - Madalamad kurerehasordid ja liigid (nt vereva kurereha sordid, viljatu kurereha `Biokovo`, kurereha `Jolly Bee`, säbar kurereha) - Madalamad astilbe liigid ja -sordid - Metssalvei sordid - Tähklavendel - Niiskemat kasvukohta vajavad kõrrelised     Käesolev...

Sibullilled armastavad sooja ja valget kasvukohta. Enamus neist vajab kasvamiseks sõmerat, toitaineterikast ja vettläbilaskvat mulda. Vaid nartsissid taluvad savikamat pinnast, kuid mitte seisvat vett. Lillesibulate jaoks kaevatava augu sügavus võrdub sibula kolmekordse läbimõõduga. Näiteks kui tulbisibula läbimõõt on 5cm, siis istutatakse ta  3x5=15cm sügavusele mulda. Mõned näpunäited Istuta sibullilli suuremate gruppidena, grupeeri neid värvuse, kasvukõrguse ja õitsemise aja järgi. Nii võid...

  Lillesibulate istutamisel kehtib kuldreegel: sibul istutakse tema suurima läbimõõdu järgi kolmekordsele sügavusele. Näiteks kui tulbisibula läbimõõt on kõige paksemast kohast 5cm, siis istutakse ta vähemalt 3x5=15cm sügavusele mulda. Kui sibul istutatakse mulda istutuskorviga, siis jälgida, et korvi põhi satuks kindlasti sama sügavale, st. 15cm. IDEE  Istuta sibullilli suuremate gruppidena, grupeeri neid värvuse, kasvukõrguse ja õitsemise aja järgi. Nii võid istutada mitu korvi ühesuguste...

1. Istuta lillesibulad maha septembris. Nartsissisibul tahab juurdumiseks soojemat mulda. Tulbi jaoks on parim mulla temperatuur +9C, st istutusaeg võib jääda ka oktoobrisse! 2. Sibullill tahab kasvada valgusrikkas kohas. 3. Vali lillesibulatele  kergem toitaineterikas muld. Enne istutamist kaeva mulla hulka komposti või sügisväetist. 4. Säti õigeks sibulate istutussügavus (sibula kolmekordse kõrguse sügavus, nt tulbisibul tuleb istutada 10-12 cm sügavusele!). 5. Istutuskorv aitab tulbi- ja...

Pakasekaitsekangas Välja töötatud Kesk-Euroopa tingimuste jaoks külmaõrnade taimede kaitsmiseks lühiajaliste külmalainete eest. Keeratakse nagu kasukas ümber puu või paigaldatakse karkassile, et vesi saaks ära voolata. Tuulutusavad üleval ja all! Sobib paremini vertikaalseks kasutamiseks kui tekina peenrale laotamiseks (vettib läbi, tekitab niiske keskkonna või jäätudes külmasilla). Kevadel eemalda, kui maa on sula. Pese läbi õrnal rezhiimil pesumasinas – haigustekitajad hävivad!...

Okaspuud, mis kardavad varakevadel eredat päikest, tuleks varjutada spetsiaalse rohelise varjutuskanga või juteriidest kangaga. Selliste okaspuude hulka kuuluvad kindlasti ebaküpressid, jugapuud, hiina kadakas Stricta, kanada kuuse kääbussordid Conica, Alberta Globe jt. okaspuud, mis on istutatud alles eelmisel sügisel ning pole jõudnud korralikult juurduda. Varjutuskangad võib okaspuudele panna alates jaanuari lõpust, kui kevadpäike muutub intensiivseks. Väiksemate okaspuude kohale oleks...

Kuuseoksad on talviseks katmiseks kõige lihtsam ja tervislikum kate. Tark on esimesed kuuseoksad torgata peenrasse juba siis, kui maapind on veel pehme. Esimeste külmade tulekul kinnituvad oksad kõvasti pinnasesse ja sinna on lihtne neid vajadusel hiljem juurde lisada. Kuuseoksad aitavad koguda talvel lund, annavad tuulekaitset, annavad varju ereda päikese eest, hoiavad eemal närilisi ja tagavad püsikutele vajaliku õhustatuse. Püsikuid ei soovitata ka sügisel tagasi lõigata just seetõttu, et...

Igihaljaste lehtedega rodosid kaitstakse varakevadise päikese eest samuti nagu okaspuid. Heitlehised rodod varjutamist ei vaja. Küll vajavad külmaõrnad rodod kaitset talvise pakase eest. Kõige külmatundlikum koht rododel on juurekael. Juurekaela ümbrus on soovitatav katta turba, puulehtede või männikooremultšiga umbes 10-15cm paksuselt. Kõige parem kaitse on alati kohev rohke lumi, mida saab põõsa ümber koguda, kui asetame põõsa ümber kuuseoksi. Lumeta talvel mähitakse juurekaela ümber...

Taimi kaetakse kahel eesmärgil: • PAKASE EEST taimede maapealseid osi (roosid, elulõngad, püsikud jt). • PÄIKESEPÕLETUSE EEST igihaljaid taimi (okaspuud, rododendronid, pukspuud jt). ROOSID, ELULÕNGAD, PÜSIKUD Roosidele ja elulõngadele on talvekatet õige aeg peale asetada siis, kui maapind on veidi külmunud. Siis tuleb roosidel ja elulõngadel lõigata ära õied ja lasta neil rahulikult esimeste külmadega harjuda. Neile ei tee -5C külma üldse halba, pigem treenib neid meie heitliku talvega...

Äädikas pakub mitmeid võimalusi aia ja aiatööriistade kaitseks. Äädika kasutamine on lihtne ja see on tunduvalt odavam kui teised puhastus-ja desinfitseerimisvahendid, mida poes pakutakse. Umbrohu ja muru tõrje. Kalla lahjendamata äädikat otse soovitud pinnale. Töötab eriti hästi  kiviparketi ja kõnnitee vahedest umbrohu tõrjumiseks. Kasta happelist mulda armastavaid taiminagu asaleasid ja rododendroneid lahjendatud äädikaga. Heaks seguks on 50ml äädikat liitri kraanivee kohta. Sipelgate...

Parimaks profülaktikaks kahjurite ja haiguste vastu on õige kasvukoht ja optimaalsed kasvutingimused. Sageli hoiab ainuüksi maitsetaimede tugev aroom kahjurputukad eemal. Kui neid siiski esineb, peaks tõrje olema keskkonnasõbralik: lõigake kahjustatud kohad välja, korjake kahjurid ära või kasutage taimseid leotisi. Tugeva kahjustuse korral kasutage looduslikke preparaate, mis on valmistatud rohelise seebi baasil. Maitse-ja ravimtaimed on hea nektariallikas mesilastele, kimalastele ja...

Keskkonnateadliku ja säästliku elustiiliga pered peaks oma tekkivat prügi kindlasti sorteerima. Tutvu ka prügi sorteerimise juhisega. Käesolevas artiklis käsitleme biolagunevaid jäätmeid.   Kõik köögis tekkivad biojäätmed tuleks koguda kaanega suletavasse mahutisse, mida tühjendatakse iga paari päeva tagant. Tühjendada tuleks seda kompostihunnikusse. Kui mingil põhjusel seda pole ja jäätmete hulk on väike, siis piisab ka viljapuu alla kaevatud august, mis pärast täitumist väikese mullakihi või...

Püsilillepeenra rajamisel on kõige tähtsam töö pinnase ettevalmistamine sel lihtsal põhjusel, et see paneb aluse edaspidisele hooldusele. Kui algul veidi vaeva näha, on hiljem mitu korda lihtsam. Kaevake maa vähehaaval kahe labidalehe sügavuselt läbi ja võtke välja kõik umbrohujuured. Tehke pinnas lausa piinlikult puhtaks. Muidugi jääb paratamatult mulda umbrohuseemneid, kuid need nopite ära kohe, kui nad pärast idanemist tõusmed välja on ajanud. Kui plaanis on rajada suurem istutusala, võib...