Suvelillede kasvatamine pottides

Poti suurust valides arvesta  minimaalselt 1,5 l mulda taime kohta
Tugevakasvuliste taimede (pelargoon, petuunia, feerulalehine ruse, fuksia) arvesta 3 l mulda taime kohta

Suvelilleampleid ei soovitata jätta plastikust nn transpordipotti, kus on minimaalselt mulda. Ümberistutamiseks võetakse vähemalt 5cm võrra suurema diameetriga pott, kuhu lisatakse toitaineterikast umbrohuvaba mulda.

  • Kui taimejuured on vanast potist läbi kasvanud, lõigatakse pott  juuri vigastamata katki.
  • Läbikasvanud ja viltjaks muutunud juurepall harutatakse enne istutamist ettevaatlikult lahti.
  • Suurte pottide kasutamisel mõelge asukoht hoolikalt läbi – hiljem on mullaga täidetud potte raske liigutada
  • Kui potil puuduvad põhjas augud, puurige (plastik- ja keraamilised potid) või toksige suure naelaga (plekist istutusnõud) need sinna ise. Eriti oluline on vee äravool pottidest, mis asuvad lageda taeva all ja kuhu satub ka vihmavesi.
  • Katuse alla paigaldatavate ilma äravooluaukudeta  pottide põhja tekitatakse drenaazhikiht kergruusast või kiviklibust. Drenaazhikihi ja mulla vahele võib panna vett läbilaskva eralduskanga. Kinnistesse anumatesse istutatud taimi kastetakse tihemini ja väiksema veekogusega, et poti põhja ei koguneks üleliigset vett.
  • Väldi pottides eelmise hooaja kasvumulla korduvkasutamist – tavaliselt on see muutunud toitainetevaeseks.
  • Mida põuasem suvi, seda rohkem tuleb potte kasta. Mida rohkem kasta, seda kiiremini uhutakse pottidest välja toitained – väeta suvelilli rikkalikult!
  • Lõigake või näpistage ära närbunud õied, et taim ei raiskaks jõudu seemnete valmistamisele. Siis õitsevad suvelilled rikkalikumalt.
  • Kirinõgesel näpistage õiepungad ära kohe nende ilmudes, nii säilitab taim kompaktse kasvukuju
  • Vastu lõunapäikest asuvaid taimi on kõige parem kasta hommikuti – nii on taimejuured terveks päevaks kindlustatud piisava veekogusega.
  • Suvelilled, eriti rippuvad amplid, ei armasta tuuletõmbust.

Suvelillede kasvatamine peenras

Peenras vajavad suvelilled kasvamiseks kohevat, hapniku- ja toitaineterikast mulda.

Suvelilled aitavad täita äsjarajatud peenras noorte taimede vahele jäävaid tühikuid ja moodustavad pilkupüüdvaid värvilaike..
Väldi suvelillede istutamist sibullillede vahele – istutustööd võivad sibulaid vigastada.
Kindlam on suvelilli istutada püsikute, okaspuude või dekoratiivpõõsaste vahele.

Istuta köögiviljapeenrasse peiulilli, mis mõjuvad hästi mulla tervisele

Kui kasvatad samas peenras suvelilli ja dekoratiivse lehestikuga köögivilja  (lehtpeet, lehtsalat, lehtkapsas, petersell jm), siis vali taimede turgutamiseks orgaaniline väetis (kompost, granuleeritud kanasõnnik).

Suvelillekompositsioonide kujundamine

Vähem taimeliike ja värve, suurem ühte liiki või värvi taimede arv ühes amplis – nii saavutatakse efektne lahendus, mis sobib eriti hästi modernse arhitektuuriga hoone juurde

Maakodude juures on ka mitmevärvilised segaistutused vahvad.

Katsetage rippamplis ronitaimi – osad väädid ripuvad alla, teised ronivad mööda riputusnööre või –kette ülespoole, moodustades kauni puhmiku.

Väikeses koduaias võib ka köögiviljapeenar olla dekoratiivne. Köögiviljaaeda sobivad:
rukkilill, saialill, põõsas-hõbekakar, kipslill, habenelk, lõvilõug, salvei üheaastased liigid, tukalill, sultan-lemmalts, suur mungalill, peiulilled

Värvuste sobitamine

Alati kindel valik on istutada ühte potti või amplisse ühesuguseid lilli suurema gupina.

Mitmeliigilised segaistutused nõuavad suuremaid potte.
Kui soovitakse omavahel sobitada erinevat värvi suvelilli, võib erinevat värvi lillled istutada erinevatesse pottidesse ja seejärel potid üksteise kõrvale tõsta. Nii saab omavahel sobitada ka näiteks ühte tooni, kuid erineva kasvukõrgusega suvelilli.

  • Tumedate õitega lilled paigutage oluliste aiaosade (terrass, aknad, puhkenurk) suhtes lähemale,  heledad õied pääsevad hästi mõjule ka aia tagumises osas.
  • Erinevaid istutusnõusid omavahel sobitades võib valida erineva vormi ja värviga, kuid sarnases stiilis potid. Taim ja pott peaksid omavahel samuti sobima.
  • Hõbedase lehestikuga  suvikute juurde sobivad valged, sinised, violetsed, roosad või sidrunkollased õied.
  • Kuldkollased õied sobivad kokku oranzhide ja nii hele- kui tumepunaste õitega. kontrastiks võib lisada valget.
  • Tumepunase lehestikuga taimede juurde sobivad helepunaste ja/või violetsete õitega taimed, sügavuse tekitamiseks võib lisada fuksiaroosat.
  • Kontrastse kombinatsiooni saab sinistest ja kollastest, lilladest ja oranzhidest või punastest ja valgetest õitet.

Sinised ja sinakaslillad õied

aedrass, sini- ja ripplobeelia, eriline lobeelia,  keskmine kellukas, kapi imikas, türgi mustköömen, petuunia, hall salvei, kirju salvei, aed-raudürt, ussikeel, harilik heliotroop, sinine tiiviklill, tukalill, mehhiko päsmaslill

Roosad õied
petuunia, värdfuksia, harilik kosmos, sanderi tubakas, ripp-pelargoon, viirpelargoon, sultan-lemmalts, kera-kirburohi, begoonia, aed-raudürt, gasaania, harilik kaksikkannus, kanada raudürt

Punased õied
Leeksalvei, värdfuksia, suvi-leeklill, peekerlill, ripp-pelargoon, viirpelargoon, suureõieline nemeesia, õisuba, lillhernes, madal mätashari, alatiõitsev- ja mugulbegoonia, rebashein, aed-raudürt, kõrge mätashari, kanada raudürt

Kollased õied
Madal mätashari, keskmine kellukas, harilik saialill, feerulalehine ruse, võõrasema, gasaania, kõrge mätashari, lamav sanvitaalia, madal peiulill, ahtalehine peiulill

Oranžid õied
Ümaralehine titoonia, võõrasema, aed-raudürt, lantaan, aedkanna, gasaania, harilik kaksikkannus, kõrge mätashari, madal peiulill

Valged õied
Soo-härjasilm, põõsas-hõbekakar, rand-kivikilbik, petuunia, alatiõitsev begoonia, võõrasema, aed-raudürt, mehhiko päsmaslill, värdfuksia

Tumepunane lehestik
Pronks-lutiklill, aedsalvei `Purpurescens`, dekoratiivkapsas, hiidhirss, riitsinus, verev rebashein, aedkanna, värd-kirinõges

Hõbedane lehestik
Lamav käokuld, viltleht, padipõõsas

 

 

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.

Joomla SEF URLs by Artio

Enimloetud artiklid antud kategoorias

Raviteed

Piparmünt on üks vanemaid kultuurtaimi. Piparmündi kodumaaks peetakse Hiinat. Tänaseks on inglased piparmündi suurimad kultiveerijad ja tarbijad. Ravimtaimeks teevad piparmündi tema eeterlikud õlid, millest...

Loe edasi

Viljapuude hooldus

Õunapuid võib lõigata peaaegu aastaringi. Varakevadel kui suur pakane on möödas ja keskmine õhutemperatuur nullilähedane. Tavaliselt on hea aeg märtsis, aga ka soe veebruar on selleks sobiv. Hilisem...

Loe edasi

Viljapuude hooldus

Viljapuu- ja marjaaias on sitikaid satikaid tegutsemas nii palju, et silme eest läheb kirjuks. Kõike neid ei saa teada tunda, aga kõiki neid saame oma taimedest eemal hoida. Kõige olulisem on taime üldine heaolu...

Loe edasi

Ravimtaimed

Saialill pole mitte ilutaim, vaid ka ravim ja maitsetaim. Pole teada täpselt, kus on tema kodumaa, igal juhul levinud taim Hiinas, Ladina-Ameerikas, Kreekas, Brasiilias, Indias ja loomulikult levinud ammugi üle maailma. Ta avab oma...

Loe edasi

Kõik antud kategooria artiklid

  • Hooajalised taimed
    • Aia kastmine (video)

    • Kuidas suvelilledelt seemneid korjata (video)

    • Lilleseemnete valimine (video)

    • Suvelillede hooldamine ja kujundusideed

      Suvelilledega saab kujundada kevadest sügiseni õitseva klumbi peenrasse või terrassile, mille kasvamist ei pea ootama.  Suvelilleistutus saab heade kasvutingimuste korral täiskasvanuks juba mõni nädal peale taimede istutamist ning täidab ära vastrajatud, esialgu lagedana mõjuva aia. Suvelilled õitsevad kauem, kui püsililled. Kui soovite aeda tekitada terve suve vältel õitsevat värvilaiku, on suvikute kasutamine selleks parim lahendus....

    • Suvelillede külvamine (video)

    • Talvekindel taim - lamav talihari

      Lamav talihali(Gaultheria procumbens) on lõbusate punaste marjadega väike pohla meenutav põõsas. Ilusad värvilised punased marjad püsivad taimel kuni kevadeni. Sageli võib kevadel lamaval talihaljal näha nii uusi roosasid õisi, kui ka eelmise aasta punaseid marju. Aiavaasi sobib talihali istutamiseks koos okaspuudega, kanarbike või ka täiesti üksinda. Jõulude ajal loovad talihalja punased marjad mõnusa jõulumeeleolu. Lamav talihali on pärit Põhja Ameerikast ja meie aedades on talihali täiesti...