Hekid lisavad koduaiale omapära ning seetõttu kasutatakse aiakujunduses hekke suhteliselt palju. Järgnevalt vaatame kuidas valida hekile kasvukohta ning millele tuleks istutamisel ja hooldamisel tähelepanu pöörata.
Kasvukoht
Hekina istutatud taimed on vajavad kasvamiseks rohkem valgust kui sama liigi taimed vabalt kasvades. Näiteks harilikku kuuske peetakse üldiselt varjutaluvaks liigiks, tiheda ja esindusliku kuuseheki saame kasvatada aga ainult valgusküllases kasvukohas. Varju rajatud kuusehekk tuleb küll toime, kuid jääb vaatamata korrapärasele pügamisele siiski hõredam. Paljud puu- ja põõsaliigid taluvad noores eas varju paremini kui vanemas eas.
Valguslembestest liikidest hekid võiks istutada põhja-lõuna suunas. Ida-lääne suunas paikneva heki põhjapoolne külg vaevleb pidevas valgusepuuduses ja muutub ajaga hõredaks. Harilikust elupuust rajatud ida-läänesuunalise heki lõunakülg saab aga varakevadel sageli päikesekahjustuse.
Kõigi kirjulehiste ning punase ja kollase lehestikuga hekitaimede lehtede värvus on ilusam ja erksam valgusküllases kasvukohas. Varjulises kasvukohas võtab rohekas toon võimust ja värviline lehestik tuhmub.
Heki istutamine ja hooldamine
• Nii pügatava kui ka vabakujulise heki puhul kasutatakse istutamisel nööri. Taimedevahelised kaugused märgitakse nöörile värvi, teibi vm abivahendiga.
• Vabakujulise heki puhul istutatakse taimed eraldi aukudesse.
• Pügatav hekk istutatakse nööri järgi kaevatud kraavi. Muld tallatakse kinni iga taime ümbert eraldi, alustades tallamist kraavi servadest taime poole.
• Kevadel istutatud lehtpuuhekk lõigatakse kohe peale istutamist 1/3 võrra tagasi, et soodustada hekitaimede harunemist.
• Sügisel istutatud lehtpuuhekk lõigatakse tagasi varakevadel.
• Kuusehekki pügatakse esimest korda tugevalt ainult külgedelt alles kolmandal aastal peale istutamist nii, et hekk jääb peale pügamist vaid 30-40 cm laiune. Latvasid ei lõigata enne, kui hekk on saavutanud soovitava kõrguse.
• Hilissügisel istutatud hekk tuleks kevadel hoolikalt üle vaadata. Külmakergituse tõttu liiga kõrgele kerkinud või reast välja surutud taimed tuleb istutada uuesti.
• Elupuu- ja pukspuuhekk vajavad esimestel aastatel varjutamist veebruarist märtsini
• Elupuu-, kuuse- pukspuuhekid on väga põuatundlikud ja vajavad peale istutamist esimese kolme nädala jooksul rohkesti kastmist. Juurdunud hekitaimi kasta esimesel kasvuperioodil regulaarselt, järgnevatel aastatel vastavalt vajadusele.
• Kastmise kuldreegel – kasta pigem harvem, kuid põhjalikult. Sagedane vähene kastmine soodustab hekitaimedel pinnapelase juurestiku väljaarenemist, mis muudab heki külma- ja põuatundlikuks.
Vabakujulised lehtpuuhekid
Vabakujuline hekk on suuremate vahedega istutatud taimede rida, kus iga põõsas või puu säilitab temale omase kasvukuju. Vabakujulisi hekke moodustatakse tavaliselt ilusa võrakuju, kaunite õite, lehtede või viljadega või talvel erksavärviliste okstega põõsastest. Taimede vahekaugused määratakse arvestusega, et täiskasvanud võrad üksteise kõrvale vabalt ära mahuksid või siis õige natuke üksteisest läbi kasvaksid. Vabakujulise heki taimi tuleb kindlasti kärpida-kujundada , et kompaktne kasvukuju säiliks ka taime vanemas eas.
Vabakujuline hekk sobib erinevate aiastiilide juurde. Paari meetri kõrgune vabakujuline hekk vajab kasvamiseks kaks kuni kolm rohkem ruumi, kui sama kõrge pügatav hekk.
Pügatavad lehtpuuhekid
Pügatav lehtpuuhekk sobib iga aiakujundusstiili juurde, v.a. metsaaeda. Pügatava heki laiust on lihtne korrapärase hoolduslõikusega kontrolli all hoida.
Lehtpuuhekke lõigatakse vastavalt vajadusele 2 kuni 3 korda kasvuperioodi vältel, soovitavalt varakevadel ja suve teisel poolel. Et valgus hekitaimedele ühtlasemalt peale saaks paista, pügatakse üle 1 m kõrgused hekid alt laiemaks ja ülevalt kitsamaks. Madalad hekid võib pügada ülevalt ja alt ühelaiuseks. Pärast pügamist võiks anda hekile vastavalt kevad- või sügisväetist.
Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.
