Mida teha vana, pikka aega hooldamata hekiga, mis on iseäranis näotu talvel?
Vana heki välja juurimine on raske ja töömahukas, uue heki kasvamine võtab aga aastaid aega. Enamikku põõsashekke ja mõnda puuhekki saab harvendades ja tugevasti tagasi lõigates noorendada, heki välimus uueneb paari aasta jooksul, kuid alati see nii lihtsalt ei õnnestu.
Magesõstra-, ligustri-, põõsasmarana- ja tuhkpuuhekid võib 10-15 cm kõrguse kännu peale maha lõigata ja rohketest uutest võrsetest kujundada uue, noore kitsa heki.
Astmelise heki saamiseks lõigatakse eri kõrgusega plokid vastavalt tagasi, näiteks 0,5, 1 ja 1,5 m kõrguseks. Tulutu on noorenduslõikus vanade viirpuu-, aroonia- ja kontpuuhekkide puhul, sest nende kännud on liiga suured ja uued noored võrsed jäävad ebaühtlased.
Vanad, seest laasunud elupuud ja jugapuud moodustavad mõne cm pikkustest oksatüügastest ja uinuvatest pungadest tüve koores uue võra. Uinunud pungadest kasvatab uusi oksi ka kõrgeks kasvav ebatsuuga. Jämedast kännust taastuvad kergesti ka tamm, vaher, jalakas, pärn ja saar.
Värd-jugapuu hekisordid kasvavad mitmetüveliste põõsaspuudena. Põhimõtteliselt noorendatakse teda nagu tamme, pööki, pärna või elupuud: külgoksi kärpides.
Alt laasunud ja mitme meetri laiuseks kasvanud tühemikega kuusehekki enam noorendada ei saa, see tuleb maadligi maha lõigata ja noorendada. Tüved võib alumistest poolkuivanud okstest puhastada ja jätta alles nii tekkiv tüveline kuuserida.
See varjab küll kõrged ehitised, kuid kuuse tihedal pindmisel juurestikul kasvavad väga vähesed taimed, nagu sõnajalad, pihl-enelas, kibuvitsad ja pugutarn (Carex grayi). Pimedas ja kuivas kasvavad veel teravalehine diervilla (Diervilla sessilifolia) ja kirjulehine liguster \'Variegata’\'ja okaspuudest jugapuu. Alustaimed vajavad edaspidi pidevat kastmist ja väetamist, et hekialune parem välja näeks.
Kuivas pinnases on otstarbekam vana kuusehekk maadligi maha lõigata ja välja juurida. Kui ruumi on, võib puud ka laasida ja tüvedest kujundada ronitaimede sein, mis kaitseb võõra pilgu eest, kuni veidi kaugemale istutatud uus noor hekk kasvab.
Kui noorendad puudest hekki, siis ei maksa jämedamaid harusid kohe tüve lähedalt maha saagida, sest oks murdub oma raskuse tõttu ja tõmbab kaasa laia kooreriba. Alati on kasulikum oksa altküljelt veidi vastu saagida. Mida suurem on haav, seda kergemini puu ohtlikesse seenhaigustesse nakatub. Kui murdub hekist väljapoole vaatav haru, siis jääb kohe vähemaks pungi, millest puu uusi noori võrseid kasvataks, ja paaril esimesel aastal vaatab hekist vastu inetu haav.
Teine võimalus hekki noorendada: kärbi esimesel aastal heki alumine pool nii valguse kui ka varjuküljelt, lase võrsuda ja korda järgmisel aastal sama ülemise poolega.
Kunagi ära noorenda kogu puu võra korraga, kui sa just ei lõika maha kännule. Kui lõikad maha kolmandiku puu kõrgusest, siis jäta esimesel aastal alumised oksad terveks, et puu ainevahetus ei seiskuks. Vahtrad ja jalakad, harvem pärnad võivad liiga radikaalse lõikamise tõttu surra. Palju vastupidavamad on tammed, pajud e. remmelgad ja õunapuud.
Kõik tugevad puude noorenduslõikused tuleb lõpetada juba paar nädalat enne mahlajooksu algust. Põõsashekkide puhul ära lõika taimevõrsete kasvamise ning lindude-loomade pesitsuse-paljunemise ajal. See aeg kestab sõltuvalt aastast ja ilmast aprillist jaanipäevani.
Pärast suurt lõikust on kasulik hekke ka kergelt väetada ja kuival ajal ka kasta, et ergutada taimi haavu parandama ja noori võrseid kasvatama, s.t lõikuse eesmärki täitma.
Vanade hekkide ühtlast rohelist pinda kirjavad vahel kuivanud okste tuhkhallid laigud ja surnud okste asemele jäänud augud. Kui neid on vaid kohati, ei maksa veel hekki hukka mõista, vaid püüa aukudest teha aknaid või anna kogu hekile ebakorrapärane nägu, kus väljalõigatud augud olid juba algusest peale kavandatud. Eakas hekk on väärikas ja "kortsud" on vanuse tunnusmärk.
Allikas: "Kodu & Aia" praktiline aiavihik "Hekid".
