T11212017

Last updateT, 23 Mai 2017 6pm

Humal ravimtaimena

Humal (rahvakeeles tapp, makk, umalas, tapuväänik, viha, õlleviha) kasvab metsikult paljudes piirkondades. Ta on omapärane vääntaim, mille väädid ronivad mööda puutüvesid kuni 6, harvem kuni 10 m kõrgusele. Iseäralik on, et humala vars pöördub alati paremale poole. Tema kollakas-rohelistest emasõitest puhkevad humalakäbid, mis meenutavad hõredaid kuusekäbisid. Viljadeks on umbes 3 mm pikkused pähklikesed.

Huvitav on see, et inimeste jaoks pole humala isastaimedel mingit olulist väärtust, vastupidi - humalakäbide väärtus on suurem, kui emasõite seemned on jäänud viljastamata. Järelikult ei tohi läheduses kasvada isastaimi. Humalate paljunemine toimub tänu hästiarenenud maa-alusele võrgustikule. Tugeval, pikal risoomil on rohkesti külgharusid, millest võib maapeale kerkida uus taim.

Humalakäbisid korjatakse enne, kui nad kollakaks muutuvad ja kuivavad, siis käbid kuivatatakse ja pannakse maitse järgi õlle sisse. Humal annab õllele erilise värvuse, lõhna ja kanguse ning pikema säilivusaja. Õlletaimena on humalat kasvatatud juba 8. sajandist, juba keskajal avastati humala rahustavad omadused. Olgugi, et õlut juua on vähem kahjulik kui näiteks kanget kohvi, on humalat soovitav tarbida ikkagi teena, kuna selle taime toime ei pääse õlles nii hästi esile (eriti õlle liigtarbimisel). Humalat soovitatakse siiski tarbida mõõdukalt ja mitte pika aja vältel, ületarbimisel humal vähendab seksuaalset aktiivsus ning võib tekitada iiveldust, peapööritust ja hüpnootilisi ettekujutisi, humalal on väga tugev rahustav toime. Välispidisel tarbimisel leevendab närvi-, reuma- ja liigesevalusid. Kosmeetikas kasutatakse humalat näonaha värske ning särava jume taastamiseks.

Humal annab rahuliku südame ja une. Uinumist soodustavad humalas sisalduvad toimeained nagu lupuloon, humuloon, linalool, eeterlikud õlid, laboliit, vaigud, parkained, aga ka östrogeenitaolised taimehormoonid. Humalast on abi ka lastele, kes öösiti voodit märgavad. Humalast saab leevendust veel järgmiste hädade puhul: unetus, närvilisus, maovaevused (närvidest tulenevad), kõhupuhitus, depressioon, üleminekuea vaevused, menstruatsioonikrambid, östrogeenipuudus, üldised krambid neeru- või põievaevuste puhul, diureetiline (kuse-eritust soodustav) toime, vastumürk alkoholikääritamisproduktidele (soovitav osa pohmelli leevendavates segudes).

Farmatseutiliselt tähtsad ained paiknevad humalakäbides. Tee valmistamiseks tuleb võtta 1-2 tl peenestatud humalakäbisid, valada peale keeva vett, lasta tõmmata (kaane all) 10 min, kurnata ning soovitav juua pärast lõuna- ja õhtusööki. Unetuse puhul võib segada palderjaniga, maovaevuste korral aga apteegitilli, kummeli ja köömnetega.

 

Allikas: Terviseleht, Jana Veldre