Vitamiinivaeseim aeg Eestimaa aastas on kätte jõudmas. Tõsi, poe- ja turuletid on puuviljade all lookas, aga kuuldavasti on need kaugelt toodud ja kaua seisnud välisfruktid üsna vitamiinivaesed, kui C-vitamiinipommid kiivi ja sidrun välja arvata. Siiski, banaangi on iselaadne vitamiiniallikas, temas on nimelt rohkesti närvisüsteemile vajalikku B-vitamiini.

Aga ka oma koduaia saaki, mis keldris või sahvris sobivalt tallel hoitud, tasub nüüd ohtralt lauale tuua, et kevadväsimust endast võimalikult kaugel hoida. Kõige rohkem annavad veebruaris-märtsis reipust ja jõudu tervisevarusid hoolikalt koore all säilitanud kaalikas, juurseller, porrulauk, kapsas, aga ka punapeet, porgand, kõrvits, eriti kui neid toorelt toiduks tarvitada (porgandit koos vähese õliga, siis omastub paremini A-vitamiin). Kui sööme juurvilja keedetult, siis keetkem neid väheses vees või aurus ja mitte kuigi pehmeks. Ka vitamiinirikast keeduvett ei maksa ära visata, vaid rüübata kasvõi võileiva kõrvale või kasutada puljongina.

Viimased juunis-juulis sügavkülmikusse pistetud maasikad-vaarikad-mustikad peaks nüüd samuti ära sööma, veel on neis vitamiine rohkem kui näiteks moosipurgis.

Aga tehkem endale varajane vitamiinipeenar aknalauale - idandagem seemneid. Selleks otstarbeks sobivad mitmesugused kemikaalidega töötlemata terad: nisu, tatar, hernes, uba, kõrvits, oder, lutsern, päevalill, alustassil kasvab mõne päevaga söömiskõlbulikuks ka kress-salat. Niisuguseid seemneid saab osta loodustoodete kauplustest, aga tavateravilju ka talupidajailt. Võtkem siis näiteks peotäis (sellest aitab mitmekordseks võileivakatteks) idanemisvõimelisi nisuteri ja pangem nad õhtul purki jahedasse vette paisuma. Hommikul loputagem terad läbi ja korrakem seda hallituse vältimiseks päeva jooksul veel paar korda. Siis jätame seemned niisketena klaaspurki idusid ootama, aegajalt neid puhta veega piserdades. Kolme-nelja päeva pärast on idujuured väljas ja kohe tõstab oma helerohelise sarvekese püsti ka iduleheke. See ongi paras aeg kasvamahakanud ivad purgist välja raputada ja salatisse või võileiva peale panna. Ja ärgem idusid seemne küljest lahti näpistagem, magusavõitu pärmimaitselised terad on tervislikud tervenisti. Kui kõiki seemneid toiduks ei tarvitata, võib nad lasta toredaks roheliseks põõsaks kasvada.

 

 

Allikas: Terviseleht, Juta Üts

Joomla SEF URLs by Artio

Enimloetud artiklid antud kategoorias

Raviteed

Piparmünt on üks vanemaid kultuurtaimi. Piparmündi kodumaaks peetakse Hiinat. Tänaseks on inglased piparmündi suurimad kultiveerijad ja tarbijad. Ravimtaimeks teevad piparmündi tema eeterlikud õlid, millest...

Loe edasi

Viljapuude hooldus

Õunapuid võib lõigata peaaegu aastaringi. Varakevadel kui suur pakane on möödas ja keskmine õhutemperatuur nullilähedane. Tavaliselt on hea aeg märtsis, aga ka soe veebruar on selleks sobiv. Hilisem...

Loe edasi

Viljapuude hooldus

Viljapuu- ja marjaaias on sitikaid satikaid tegutsemas nii palju, et silme eest läheb kirjuks. Kõike neid ei saa teada tunda, aga kõiki neid saame oma taimedest eemal hoida. Kõige olulisem on taime üldine heaolu...

Loe edasi

Ravimtaimed

Saialill pole mitte ilutaim, vaid ka ravim ja maitsetaim. Pole teada täpselt, kus on tema kodumaa, igal juhul levinud taim Hiinas, Ladina-Ameerikas, Kreekas, Brasiilias, Indias ja loomulikult levinud ammugi üle maailma. Ta avab oma...

Loe edasi

Kõik antud kategooria artiklid

  • Maitsetaimed aknalaual
    • Kasvata kodus ingverit

      Ingver on tuntud oma immuunsüsteemi tugevdavate omaduste poolest. Ingverit võib kasutada nii söögitegemisel kui ka külmetustee valmistamisel. Tagamaks, et kodus olev ingver on alati värske ja käepärast võib teda oma majapidamises ise kasvatada. Järgnevalt vaatame kuidas seda teha.   1. Osta poest värske tükk ingverijuurt. 2. Pane igver ööks sooja vette seisma. 3. Pane potti istutusmulda, millele võimalusel lisa kompostmulda. 4. Istuta ingver potti nii, et ta oleks täielikult mulla all. Mulla...

    • Kuidas kasvatada idusid (video)

    • Kuidas kasvatada maitsetaimi?

      Lihtne ja käepärane viis aknalaual kasvatamiseks 1. Selleks on vaja väikeseid plastpotte, mulda ja maitsetaimede seemneid. 2. Täitke pott ääreni maitsetaimede kasvatamiseks mõeldud mullaga, siluge siledaks ja kastke niiskeks. 3. Mullapinnale külvake pakist maitsetaimede seemned ja katke kergelt imeõhukese mullakihiga. 4. Asetage pott sooja ja võimalikult valgesse kasvukohta. 5. Seemnete idanemiseni võite poti katta pealt paberiga, et niiskus paremini säiliks. 6. Pott asetage alusele ja...

    • Maitsetaimede kasvatamine aknalaual

      Vajalikud vahendid: potte, mulda, maitsetaimede seemneid   Täitke pott spetsiaalselt maitsetaimede kasvatamisesks mõeldud mullaga. Siluge mullapind siledaks ja kastke kergelt. Külvake seemned ja katke võimalikult õhukese mullakihiga. Asetage pott võimalikult valgesse ning sooja kohta. Paremaks niiskuse säilitamiseks idanemise perioodil võib katta poti valge paberiga. Kastke hommikuti pihustiga potti nii, et mulla pind oleks ühtlaselt niiske. Umbes nädal läheb idanemiseks. Paar nädalat pärast...

    • Sibulapealsed - vitamiinid aknalaual

      Mida päev kevade poole, vähenevad toidulaual kartuli- ja juurvilja toiteväärtused, olenevalt ka nende hoiukohtadest. Osaliselt saame katta puudujäägi sibulapealsete kasvatamisega köögis või toas. Sibulapealsed ei ole maitseaine, vaid kõrge väärtusega toortoit talvel ja kevadtalvisel ajal. Sisaldavad nad ju palju teiste kasulike ainete kõrval rohkelt eelkõige C-vitamiini. Poest ostes on sibulapealsed kallid, sageli pole nad kuigi värsked ja on lämmastikväetisega üleväetatud. Nii ongi tervise...

    • Tsitruste kasvatamine

      Tsitruste kasvatamine eluruumides on eriti populaarne lääne maades, kus inimesed elavad talvel sageli jahedamates ruumides kui meie.   Kunagi  külas olles Saksamaal anti mulle veebruaris magamiseks ruum, kus oli nagu tänavalgi vaid 4 kraadi sooja. Milline hea võimalus talvitada niisuguses ruumis tsitrusi ja teisi subtroopilise päritoluga taimi!   Liiga soojad talvised ruumid ongi tsitruste jaoks probleemiks. Sellest aga hiljem.   Pika kultiveerimise tulemusena ja just eelmisel sajandil aretati sadu ja...

    • Vitamiinid aknalaual

      Vitamiinivaeseim aeg Eestimaa aastas on kätte jõudmas. Tõsi, poe- ja turuletid on puuviljade all lookas, aga kuuldavasti on need kaugelt toodud ja kaua seisnud välisfruktid üsna vitamiinivaesed, kui C-vitamiinipommid kiivi ja sidrun välja arvata. Siiski, banaangi on iselaadne vitamiiniallikas, temas on nimelt rohkesti närvisüsteemile vajalikku B-vitamiini. Aga ka oma koduaia saaki, mis keldris või sahvris sobivalt tallel hoitud, tasub nüüd ohtralt lauale tuua, et kevadväsimust endast...