sidrunidTsitruste kasvatamine eluruumides on eriti populaarne lääne maades, kus inimesed elavad talvel sageli jahedamates ruumides kui meie.

 

Kunagi  külas olles Saksamaal anti mulle veebruaris magamiseks ruum, kus oli nagu tänavalgi vaid 4 kraadi sooja. Milline hea võimalus talvitada niisuguses ruumis tsitrusi ja teisi subtroopilise päritoluga taimi!

 

Liiga soojad talvised ruumid ongi tsitruste jaoks probleemiks. Sellest aga hiljem.

 

Pika kultiveerimise tulemusena ja just eelmisel sajandil aretati sadu ja tuhandeid tsitruste sorte. Praegusel ajal tuntakse üle 5000 aretise ja siin valitseb teatud segadus, kuna tihti ei teata või ei avaldata esivanemaid.

 

Tubades kasvatamiseks sobivad kõige enam kalamondiini- ja sidrunipuud. Apelsini- ja teiste tsitruspuude kasvatamine on edukam vaid talveaedades. Kalamondiinipuu  (x Citrofortunella microcarpa) on mandariinipuu (Citrus reticulata) ning Fortunella japonica ning F. margarita hübriid (viimastel eestikeelsed nimetused puuduvad). Kalamondiinipuud on tsitrustest eluruumides kasvatamiseks kõige vähenõudlikumad. Kuigi nimetus paneb ta puude hulka, müüakse meil siiski kõige enam väikseid põõsakesi. Kalamondiinipuud on umbes 160 aastat tagasi toodud Filipiinidelt Euroopasse  ja neid müüakse toataimedena umbes 30 aastat.
Tubastes tingimustes võib ta aastatega kasvada meetri kõrguseks. Õitsema ja vilja hakkavad kandma juba mõneaastased taimed.  Heades tingimustes kannavad nad väga rikkalikult mandariinitaolisi väikseid vilju. Need viljad kõlbavad süüa, aga ega nad just kõige maitsvamad pole. Kalamondiinipuud on taimed, kes rõõmustavad meid enam oma oranþide viljadega kui katavad meie toidulauda.

 

Tsitrused ei talu lubjarikast vett ning kastmiseks tuleks kasutada vihma- või lumevett. Kui seda pole, siis lubjarikast kaevu- või kraanivett tuleb keeta ning lasta 2 ööpäeva seista, et vesi õhustuks. Tsitruseid kasta ennem vähem kui liiga palju.
Talviseks temperatuuriks taimedele on optimaalne 5-10 kraadi. Niisuguse madala talvise temperatuuriga kohta pole korterites kusagilt võtta. Ehk eramutes on mõni jahe veranda, esik või muu ruum, kus neid jahedalembeseid taimi talvitada. Viljakandvatel taimedel võib temperatuur olla kõrgem, kuni 15 kraadi. Mida pimedam on talvel, seda madalam ka peaks olema ruumi temperatuur. Kui temperatuur on optimaalses vahemikus, võib kasta tsitrusi 2-3 nädala tagant.

 

Tsitruste lehtede varisemine talvel on loomulik. Kui see on aga liiga suur, siis on probleem temperatuuris ja kastmises. Kui lehed hakkavad kolletuma, võib taimel olla ka raua puudus. Sel puhul on soovitav taime lehti pritsida nõrga rauda sisaldava väetisega. Põhjuse kõrvaldamiseks kasta taimi mõned korrad suvel näiteks 0,5% rauavitrioli lahusega. See on 1 teelusikas vitrioli 1 liitri vee kohta.

 

Tsitrusi võib kasvatada klassikalises mullasegus, mida müüakse aiaärides toalilledele või ka freesturbas. Mulla pH võiks olla 5-6 vahel. Eriti oluline on tsitruste väetamine. Toodetakse spetsiaalseid väetisi tsitrustele. Kahjuks neid Eestis veel ei müüda ja vajadusel tuleks osta neid mõnest hästivarustatud Lääne- Euroopa aiaärist. Kui pole midagi muud võtta, siis võib väetada ka  väetisega lehtilutaimedele. Tsitruste väetamisel on oluline väetiste õige vahekord. See on järgmine: N, P, K vahekorras 10:8:10. Vanadele õitsavatele taimedele on soovitav väetissegu suurema P sisaldusega. Väetamine algab kevadel alles aprilli lõpus ja kestab suve teise pooleni. Selle sagedus on soovitav kord 1-2 nädala tagant. Suuremate tsitruste ümberistutusel kärpida juuri, sest ei ole praktiline neid kasvatada väga suurtes nõudes.
Õitsvaid taimi on soovitav pintsliga tolmutada kuna tubades ja talveaedades puuduvad loodulikud tolmeldajad.

 

Kalamondiinipuid kärbitakse igal aastal tugevasti, siis moodustab taim kompaktse põõsa. Natuke keerukam on sidrunipuude võrade kujundamine. Noorele taimele jäetakse kuni 7 lehte.

 

Väljakasvanud okstest jäetakse eri suundades 3-4 haru. Need kärbitakse uuesti 3-5 lehele ja nii ka edasi uusi kasvusid. Niisugusel kärpimisel saadakse põõsas. Kui tahetakse saada puud, siis kasvatatakse kõigepealt soovitud kõrgusega tüvi ja alles siis asutakse võra kujundamisele. Ühe areneva vilja kohta peab taimel olema umbes 20 lehte kui tahetakse saada suuri kvaliteetseid vilju. Kalamondiinipuid siiski kasvatakse enam ilusate viljade pärast ja siin pole arenevate viljade ja lehtede suhe eriti oluline.

 

 

 

Kirjutas aednik Aarne Kähr Eesti Aiaklubist.

 

Joomla SEF URLs by Artio

Enimloetud artiklid antud kategoorias

Raviteed

Piparmünt on üks vanemaid kultuurtaimi. Piparmündi kodumaaks peetakse Hiinat. Tänaseks on inglased piparmündi suurimad kultiveerijad ja tarbijad. Ravimtaimeks teevad piparmündi tema eeterlikud õlid, millest...

Loe edasi

Ravimtaimed

Saialill pole mitte ilutaim, vaid ka ravim ja maitsetaim. Pole teada täpselt, kus on tema kodumaa, igal juhul levinud taim Hiinas, Ladina-Ameerikas, Kreekas, Brasiilias, Indias ja loomulikult levinud ammugi üle maailma. Ta avab oma...

Loe edasi

Viljapuude hooldus

Viljapuu- ja marjaaias on sitikaid satikaid tegutsemas nii palju, et silme eest läheb kirjuks. Kõike neid ei saa teada tunda, aga kõiki neid saame oma taimedest eemal hoida. Kõige olulisem on taime üldine heaolu...

Loe edasi

Maitsetaimed

Teadmised maitse- ja ravimtaimedest on peaaegu sama vanad, kui inimkond. Roomlaste ja misjonärmunkade kaudu sattusid paljude Vahemeremaade taimede seemned ja istikud üle Alpide, rikastades põhjapoolseid aedu. Hiljem...

Loe edasi

Kõik antud kategooria artiklid

  • Maitsetaimed aknalaual
    • Kasvata kodus ingverit

      Ingver on tuntud oma immuunsüsteemi tugevdavate omaduste poolest. Ingverit võib kasutada nii söögitegemisel kui ka külmetustee valmistamisel. Tagamaks, et kodus olev ingver on alati värske ja käepärast võib teda oma majapidamises ise kasvatada. Järgnevalt vaatame kuidas seda teha.   1. Osta poest värske tükk ingverijuurt. 2. Pane igver ööks sooja vette seisma. 3. Pane potti istutusmulda, millele võimalusel lisa kompostmulda. 4. Istuta ingver potti nii, et ta oleks täielikult mulla all. Mulla...

    • Kuidas kasvatada idusid (video)

    • Kuidas kasvatada maitsetaimi?

      Lihtne ja käepärane viis aknalaual kasvatamiseks 1. Selleks on vaja väikeseid plastpotte, mulda ja maitsetaimede seemneid. 2. Täitke pott ääreni maitsetaimede kasvatamiseks mõeldud mullaga, siluge siledaks ja kastke niiskeks. 3. Mullapinnale külvake pakist maitsetaimede seemned ja katke kergelt imeõhukese mullakihiga. 4. Asetage pott sooja ja võimalikult valgesse kasvukohta. 5. Seemnete idanemiseni võite poti katta pealt paberiga, et niiskus paremini säiliks. 6. Pott asetage alusele ja...

    • Maitsetaimede kasvatamine aknalaual

      Vajalikud vahendid: potte, mulda, maitsetaimede seemneid   Täitke pott spetsiaalselt maitsetaimede kasvatamisesks mõeldud mullaga. Siluge mullapind siledaks ja kastke kergelt. Külvake seemned ja katke võimalikult õhukese mullakihiga. Asetage pott võimalikult valgesse ning sooja kohta. Paremaks niiskuse säilitamiseks idanemise perioodil võib katta poti valge paberiga. Kastke hommikuti pihustiga potti nii, et mulla pind oleks ühtlaselt niiske. Umbes nädal läheb idanemiseks. Paar nädalat pärast...

    • Sibulapealsed - vitamiinid aknalaual

      Mida päev kevade poole, vähenevad toidulaual kartuli- ja juurvilja toiteväärtused, olenevalt ka nende hoiukohtadest. Osaliselt saame katta puudujäägi sibulapealsete kasvatamisega köögis või toas. Sibulapealsed ei ole maitseaine, vaid kõrge väärtusega toortoit talvel ja kevadtalvisel ajal. Sisaldavad nad ju palju teiste kasulike ainete kõrval rohkelt eelkõige C-vitamiini. Poest ostes on sibulapealsed kallid, sageli pole nad kuigi värsked ja on lämmastikväetisega üleväetatud. Nii ongi tervise...

    • Tsitruste kasvatamine

      Tsitruste kasvatamine eluruumides on eriti populaarne lääne maades, kus inimesed elavad talvel sageli jahedamates ruumides kui meie.   Kunagi  külas olles Saksamaal anti mulle veebruaris magamiseks ruum, kus oli nagu tänavalgi vaid 4 kraadi sooja. Milline hea võimalus talvitada niisuguses ruumis tsitrusi ja teisi subtroopilise päritoluga taimi!   Liiga soojad talvised ruumid ongi tsitruste jaoks probleemiks. Sellest aga hiljem.   Pika kultiveerimise tulemusena ja just eelmisel sajandil aretati sadu ja...

    • Vitamiinid aknalaual

      Vitamiinivaeseim aeg Eestimaa aastas on kätte jõudmas. Tõsi, poe- ja turuletid on puuviljade all lookas, aga kuuldavasti on need kaugelt toodud ja kaua seisnud välisfruktid üsna vitamiinivaesed, kui C-vitamiinipommid kiivi ja sidrun välja arvata. Siiski, banaangi on iselaadne vitamiiniallikas, temas on nimelt rohkesti närvisüsteemile vajalikku B-vitamiini. Aga ka oma koduaia saaki, mis keldris või sahvris sobivalt tallel hoitud, tasub nüüd ohtralt lauale tuua, et kevadväsimust endast...