Paprika (Capsicum) perekonna esindajaist pakuvad köögiviljanduses huvi peamiselt kaks liiki, mis pärinevad Lõuna- ja Kesk-Ameerika troopilistelt aladelt ja toodi Euroopasse 16. saj pärast Ameerika avastamist. Euroopas viljeldi paprikat algul ilutaimena ja alles hiljem hakati teda tarvitama köögiviljana. Aretatud on nendest kahest liigist välja köögiviljapaprika (ka magusa pipra nime all), aga samuti maitseainena tarvitatavaid nn vürtsipaprika (kibeda ehk türgi pipra) sorte. Teist, põõsaspaprikat ehk chilit kasvatatakse ainult maitsetaimena. Põõsaspipart, mis oma kodumaal on mitmeaastane taim ja võib kasvada kuni 2 cm kõrguseks, viljeldakse troopilistel aladel. Köögiviljapaprikat kasvatatakse tänapäeval avamaal laialdaselt soojema kliimaga maades, samuti Aafrika, Aasia ja Ameerika mandril.

Köögiviljapaprika on pika kasvuajaga üheaastane soojalembene rohttaim. Kasvuks ja arenemiseks sobivaim temperatuur on +18 kuni +25°C, mistõttu saab teda Eesti kliimas edukalt kasvatada üksnes katmikalal klaasi või kile all. Vürtspaprikat kasvatavad paljud kodudes aknalaual lillepotis.

Paprika vili on botaaniliselt mari, ehkki seda rahvapäraselt ebaõigesti kaunaks kutsutakse.

Köögiviljapaprika vili võib sordist olenevalt olla väga mitmesuguse kuju, suuruse, värvusega. Tarbimisküpselt on viljad enamasti punased või rohelised, sageli ka oranzid, violetsed või koguni valged. Põõsaspaprika viljad on väikesed, vaid 1-5 cm pikkused, valminult oranzid või pruunikaspunased.

Paprika on keemiliselt koostiselt väga väärtuslik. Tema viljad sisaldavad erakordselt palju C vitamiini - kuni 250 mg%, kibedad sordid rohkemgi. C vitamiini sisalduselt on paprika köögiviljadest esikohal ja võrreldav vaid petersellilehtede ning marjadest mustsõstraga.

Paprika ravib

Tervise seisukohalt on väga tähtis valminud paprikas sisalduv P vitamiini kompleksi kuuluv aine, mis muudab veresooned elastsemaks ja kapillaarid tugevamaks, vähendab sisemiste verejooksude ohtu stressi ja südame-veresoonkonna haiguste puhul. On tõestatud, et P vitamiin ergutab kilpnäärme tegevust ja tõhustab sellega organismi ainevahetust, hoiab südametegevuse rütmis ning soodustab vaimset arengut. P vitamiin tõstab söögiisu, soodustab seedimist, desinfitseerib suu, mao ja soolestiku limaskesti. Rahvameditsiinis kasutatakse vürtspaprikat ammust ajast viinaleotisena külmetushaiguste, palaviku ja seedehäiretega kaasnevate vaevuste, samuti reumaatiliste valude leevendamiseks. Rahvameditsiin soovitab magusate paprikasortide mahla juua või rohkesti värsket paprikat süüa neil, kes peavad töötama kõrgendatud radioaktiivsusega vm saaste tingimustes, samuti kiiritus- ja leukoosihaigetel. Paljud on kindlalt veendunud, et paprikal on ka elu jätkamise võimet soodustav toime. Farmaatsiatööstuses leiab see kasutamist mitmesuguste ravimite valmistamisel.

Paprika toidus

Paprika tarvitamine toiduna mõjub ergutavalt, peletab väsimuse tänu suurele C vitamiini sisaldusele. Köögiviljapaprikat süüakse toorelt salatites, hautatult või keedetult koos teiste köögiviljadega, mitmesuguste täidistega täidetult või kui maitseainet kastmetes, suppides. Väga hästi sobib ta ka marineerimiseks vm moel konserveerimiseks. Vürtspaprikat kasutatakse kuivatatult ja jahvatatult (nn punane pipar) liha-, kala-, köögivilja- jt. toitude maitsestamiseks. Chili ehk cayenne pipart kasutatakse samuti väga ettevaatlikult maitseainena nii naturaalsel kujul kui ka kuivatatult-jahvatatult. Kuna paprika on tänuväärt materjal nii toor- kui segasaltite valmistamiseks, siis jagan ka mõningaid retsepte. Salatiks peenestatakse poolitatud kaunad, seemnetest puhastatud (seemned liiga terava maitsega) ja kastmeks võib valida valmis majoneeskastmeid, õlisid aga ka hapukoort.

Paprikasalat tomati ja sibulaga

4-6 paprikakauna, 2 tomatit, 4 spl õlikastet, 1 sibul.

Paprika puhastada, lõigata peenteks ribadeks, tomatid ja sibul lõigata ketasteks ja kallata kaste peale. Paprikasaltit võib valmistada ka kurgi või õunaga.

Paprikasalat sampinjonidega

1 roheline ja 2-3 punast paprikakauna, 300 g värskeid tooreid shampinjone, õlikaste.

Paprika lõigatakse ribadeks, sampinjonid viiludeks. Kloppida estragoniäädikaga (vastavalt maitsele) tehtud õlikastmesse 1 sidrunimahl ja koriandripulbrit. Segada ja kaunistada maitserohelisega.

Paprikasalat kartulitega või nuudlitega ei valmista ühelegi perenaisele raskusi. Kartulisalatis võiks kasutada porrusibulat ja petersellilehti, nuudlisalat vajaks lisaks riivitud juustu ja rohelist sibulat. Mõlemad salatid valmistatakse majoneesi ja hapukoore seguga.

Sügisel hoidistamiseks soovitan sel aastal valmistada tomati-paprikamahla. Nii tomat (ca 3 kg) kui ka paprika (ca 1 kg) hautatakse pipra ja ingveriga pidevalt segades püreeks. Kuum püree aetakse läbi sõela. Viljalihaga mahl asetatakse potti ja kuumutatakse ca 30 min tasasel tulel, suletakse purkidesse õhukindlalt. Viljaliha mahlale võib maitse järgi lisada soola ja suhkrut, veidi jahvatatud vürtspaprikat ja jahvatatud kaneelikoort. Kui hoiuruumid on liig soojad, siis võiks purkides veel enne õhukindlalt sulgemist üle steriliseerida (80°C kuumavee vannis ca 20 min).

Kaunpipar sobib ka hapendamiseks. Selleks puhastatud poolitatud piprad laotakse klaaspurki, vahele ja peale puistatakse soovi kohaselt maitsetaimi ja vürtse (tillivarred, -õisikud, mustsõstralehed, mädarõikalõigud, meliss, köömned, vürts, pipar jms.)

Kallatakse üle keedetud ja jahutatud 3 %-lise soolalahusega (1 l vett, 1 kuhjaga spl soola). Peale asetatakse kerge vajutis, nii et kaunad oleks vedelikuga kaetud. Lastakse 2 nädalat toas käärida, siis viiakse külma ruumi.

Kindlasti kasutage paprikat ketsupi ja letsode valmistamisel. Koguse määrab iga valmistaja vastavalt maitsele.

 

Allikas: Terviseleht, Aive Luigela

Joomla SEF URLs by Artio

Enimloetud artiklid antud kategoorias

Raviteed

Piparmünt on üks vanemaid kultuurtaimi. Piparmündi kodumaaks peetakse Hiinat. Tänaseks on inglased piparmündi suurimad kultiveerijad ja tarbijad. Ravimtaimeks teevad piparmündi tema eeterlikud õlid, millest...

Loe edasi

Viljapuude hooldus

Viljapuu- ja marjaaias on sitikaid satikaid tegutsemas nii palju, et silme eest läheb kirjuks. Kõike neid ei saa teada tunda, aga kõiki neid saame oma taimedest eemal hoida. Kõige olulisem on taime üldine heaolu...

Loe edasi

Viljapuude hooldus

Õunapuid võib lõigata peaaegu aastaringi. Varakevadel kui suur pakane on möödas ja keskmine õhutemperatuur nullilähedane. Tavaliselt on hea aeg märtsis, aga ka soe veebruar on selleks sobiv. Hilisem...

Loe edasi

Ravimtaimed

Saialill pole mitte ilutaim, vaid ka ravim ja maitsetaim. Pole teada täpselt, kus on tema kodumaa, igal juhul levinud taim Hiinas, Ladina-Ameerikas, Kreekas, Brasiilias, Indias ja loomulikult levinud ammugi üle maailma. Ta avab oma...

Loe edasi

Kõik antud kategooria artiklid

  • Kasvatamine & väetamine
    • Aia kastmine

      Levinud on teadmine, et aeda tuleb sügisest kevadeni kasta, kuid kuidas seda õigesti teha? Kui teed seda õigesti, siis saad aia ilust ja selle saadustest maksimaalse. Tea, et taimed vajavad niiskust oma esimestel kasvunädalatelt. Sel ajal arenevad nende juurestikud. Kasta potitaimi vastavalt nende vajadusele, kuid kindlasti kastekannuga. See väldib taimele kahjustuste tekitamist. Kontrolli, kas muld on ka sõrme sügavuselt niiske. Kui on siis ei ole kastmiseks veel tarvidust. Kasta...

    • Kasvata kodus ingverit

      Ingver on tuntud oma immuunsüsteemi tugevdavate omaduste poolest. Ingverit võib kasutada nii söögitegemisel kui ka külmetustee valmistamisel. Tagamaks, et kodus olev ingver on alati värske ja käepärast võib teda oma majapidamises ise kasvatada. Järgnevalt vaatame kuidas seda teha.   1. Osta poest värske tükk ingverijuurt. 2. Pane igver ööks sooja vette seisma. 3. Pane potti istutusmulda, millele võimalusel lisa kompostmulda. 4. Istuta ingver potti nii, et ta oleks täielikult mulla all. Mulla...

    • Kompost koduaias

      Keskkonnateadliku ja säästliku elustiiliga pered peaks oma tekkivat prügi kindlasti sorteerima.  Käesolevas artiklis käsitleme biolagunevaid jäätmeid ning nende ladustamist.   Kõik köögis tekkivad biojäätmed tuleks koguda kaanega suletavasse mahutisse, mida tühjendatakse iga paari päeva tagant. Võimalusel tuleks seda tühjendada kompostihunnikusse. Kui mingil põhjusel seda pole ja jäätmete hulk on väike, siis piisab ka viljapuu alla kaevatud august, mis pärast täitumist väikese mullakihi või...

    • Komposteerimine - 9 kasulikku nõuannet

      1. Peenestage aiajäätmed enne komposteerimist, et käivitada kõdunemisprotsessi. 2. Ärge tehke kompostihunnikut kõrgemaks kui 80 cm, nii on tagatud hapniku optimaalne juurdepääs. 3. Hoolitsege piisava niiskuse eest, et soodustada kõdunemist põhjustavate mikroorganismide tegevust. 4. Rajage kompost otse maapinnale, et väiksemad mullas elutsevad loomakesed pääseksid sinna altpoolt. 5. Laduge hunnikusse kihtidena üksnes kompostiks sobivaid materjale nagu nt puidujäätmed, lehed või orgaanilised...

    • Komposteerimine on imelihtne

        Hea kompost on tumepruun, sõmer materjal, mis sarnaneb läbikõdunenud sõnnikule. Komponentideks on kõik taimsed jäätmed aiast, köögist ja põllult (niidetud rohi, närtsinud lõikelilled, puu- ja juurvilja puhastamise jäätmed, kartulipealsed jms). Umbrohtu, roosioksi, haigeid viljapuuoksi ärge komposti pange. Komposter ei tohi haiseda. Seetõttu peab jäätmeid ladustama ja kihid laduma läbimõeldult. Komposti kast peab asuma maapinna peal. Augus saab kompost pidevalt üle ujutatud ja rikneb kiiresti....

    • Kuidas pikeerida taimi (video)

    • Maapirn

      Maapirniga tasuks lähemalt tutvust teha. Õppida seda kasutama mitte ainult meeldivate maitseomaduste poolest. See väärtuslik taim on suurepäraseks toeks liigse kehakaalu vähendamisel. Elavdab ainevahetust, normaliseerib söögiisu, tasakaalustab suhkru ainevahetust ja vähendab magusahimu. Maapirn, topinambur, mugulpäevalill, soomlastel tuntud kui maa- või mugul-artišokk, ladinakeelse nimetusega Helianthus tuberosus. Heal lapsel mitu nime, nii peab see kindlalt paika ka maapirni puhul. Paraku...

    • Mustjuur

      Mustjuure kodumaaks peetakse Lõuna-Euroopat, eelkõige Hispaaniat. Kuni 16. saj leidis kasutamist üksnes looduses metsikult kasvav mustjuur, mida kasutati katku, maohammustuse ja hädade puhul. Umbes 1700. a alates hakati mustjuurt viljelema köögiviljana. Eestis kasvatavad mustjuurt üksikud asjaarmastajad. Väga maitsva ja väärtusliku köögiviljana vääriks ta enamat tähelepanu. Mustjuur on korvõieliste sugukonda kuuluv talvekindel püsik. Köögiviljana viljeldakse teda aga peamiselt 1aastase...

    • Paprika

      Paprika (Capsicum) perekonna esindajaist pakuvad köögiviljanduses huvi peamiselt kaks liiki, mis pärinevad Lõuna- ja Kesk-Ameerika troopilistelt aladelt ja toodi Euroopasse 16. saj pärast Ameerika avastamist. Euroopas viljeldi paprikat algul ilutaimena ja alles hiljem hakati teda tarvitama köögiviljana. Aretatud on nendest kahest liigist välja köögiviljapaprika (ka magusa pipra nime all), aga samuti maitseainena tarvitatavaid nn vürtsipaprika (kibeda ehk türgi pipra) sorte. Teist,...

    • Rabarber

      Rabarber annab meie kliimaoludes varakevadel rikkalikku saaki ning pakub meeldivat vaheldust toidulauale olukorras, kus hoidised hakkavad juba lõppema, kuid muude puu- ja köögiviljade valmimist annab veel oodata. Rabarberist valmistatakse mahla, kompotti, keedist, marmelaadi, mitmesuguseid magustoite ja isegi veini. Koheselt on paslik õiendada ka üks levinud botaaniline ebatäpsus. Nimelt toiduks tarvitame mitte rabarberi varsi nagu harilikult tavatsetakse rääkida, vaid botaaniliselt...

    • Rabarber - esimene vitamiinipomm

      Rabarber (Rheum) on suurte juurmiste lehtedega ja tugeva juurikaga püsikute perekond tatraliste sugukonnast. Meil kasvatatakse peamiselt kaht liiki - harilikku rabarbrit (Rheum rhaponticum) ja keerdlehelist rabarbrit (Rheum rhabarbarum). Maailmas leidub teda pea 30 liiki. Algselt ja hiljem ka keskajal kasutati vaid rabarberi juuri. Maapealseid varsi, rootse on meilgi üle 100 a toidumajanduses tooraineks peetud. Tänaseks on aretatud uusi sorte, varte värvusega rohelisest punaseni. õitseb...

    • Rabarber on mahlakas ja hapukas

      Botaaniliselt loetakse rabarberit juurviljaks, kuigi kasutatakse enamasti nagu puuviljagi: kompotiks, kisselliks, kookides ja tortides. Temast tehakse veel ka zeleed. Rabarberi laialdase kasutamise pohjuseks on tema mahlakas ja hapukas maitse. Mida paljud kindlasti ei tea - rabarberit kasutatakse ka näiteks punases veinis smoorituna pikantse lisandina. Peale selle sobib rabarber lisandiks lihatoitude juurde. Esimesed ornad varred tulevad kasvuhoonetest müüki juba veebruaris. Alates aprillist on...

    • Taimede väetamine

      Kõik taimed vajavad väetamist terve kasvuperioodi jooksul. Seepärast on poes eraldi müügil kevadväetis, suveväetis ja sügisväetis. Kevadel vajavad taimed rohkelt lämmastikku, et kasvuhoog sisse saada. Kevadväetist ei tohi anda sügisel, sest noored kasvud ei jõua puituda ja saavad külmaga pihta. Samuti on ohtlik liiga varajane väetamine kevadel. Hiliskülm on meie kliimas nagu raudnael kohal igal aastal. Isegi siis kui aprilli võiks nimetada ainukeseks suvekuuks, tuleb hiljemalt mai lõpus...

    • Tomatitaimede kastmine (video)