Mustjuure kodumaaks peetakse Lõuna-Euroopat, eelkõige Hispaaniat. Kuni 16. saj leidis kasutamist üksnes looduses metsikult kasvav mustjuur, mida kasutati katku, maohammustuse ja hädade puhul. Umbes 1700. a alates hakati mustjuurt viljelema köögiviljana. Eestis kasvatavad mustjuurt üksikud asjaarmastajad. Väga maitsva ja väärtusliku köögiviljana vääriks ta enamat tähelepanu. Mustjuur on korvõieliste sugukonda kuuluv talvekindel püsik. Köögiviljana viljeldakse teda aga peamiselt 1aastase kultuurina. Lehed on kitsad, pikad, terveservalised, suured kollased õied on koondunud korvõisikusse, kuni 30 cm pikkune juur on kaetud tumepruuni kuni musta koorega, sisu on valge, sisaldab rohkesti piimjat vedelikku.

Mustjuur on väga kõrge toiteväärtusega

Peale süsivesikute, valkude, rasvade jt. koostisosade väärib märkimist glükosiidide inuliini-, asparagiini-, koliini- ja levuliinisisaldus. Mineraalainetest leidub enam kaaliumi-, kaltsiumi-, fosfori-, raua- ja naatriumiühendeid, vitamiinidest provitamiini A, B1 ja E vitamiini. C vitamiini sisldab vähe (keskmiselt 4 mg%).Sobib mao-, südame ja suhkruhaigetele, aitab siseserektsiooninäärmete talitlust reguleerida.

Mustjuur on väärtuslik talvine köögivili

Teda võib liialdamata paigutada delikatessköögiviljade hulka nagu spargligi. Juurvili on väga maitsev toorelt süües, näit riivitult ja vähese majoneesi või sidrunimahlaga maitsestatult. Kel hea kelder, võiks varuda talveks ja asetada liiva või turba sisse. Juurikad võib ka talveks kasvukohta jätta, maapind kaetakse sel juhul kuuseokste või puulehtedega.

Rohkem tarvitatakse mustjuurt keedetult või hautatult. Pärast keetmist või pehmeks aurutamist eraldub koor kergesti. Toorelt kooritud juur muutub kiiresti tumedamaks, kui teda kohe ei piserdata hapu mahla või äädikalahusega. Tumenemist vältib ka jahus veeretamine. Mustjuurt kasutatakse lisandina liharoogade juurde, ka ühepajatoitudes porgandi, selleri, sibula jt. köögiviljadega. Keedetud juurviljadest võib valmistada ka maitsvaid salateid porgandi, õunte ja singitükikestega jne.

Retseptid

Mustjuuresalat

300 g mustjuurt, 2 õuna, väike sibul, sidrunit, 4 spl majoneesi, soola, suhkrut, hakitud petersellilehti.

Kooritud mustjuur riivida sidrunilõiguga, mis aitab vältida valge juure pruuniks muutumist. Õunad ja sibul lõigata kuubikuteks ning segada ülejäänud ainetega. Salatile võib lisada ka sellerit või porgandit.

Mustjuuresupp

300 g mustjuurt, 1 l vett või puljongit, 50 g võid, 1 spl jahu, 1 munakollane, 3 spl hapukoort, soola, sidrunimahla, maitserohelist.

Puhastatud mustjuur lõigata 2 cm pikkusteks tükkidesks, keeta vees või puljongis pehmeks, nõrutada sõelal. Või, jahu ja keeduleem segada kastmeks, lisada puljongile. Kuumutada keemiseni, segada juurde lahtiklopitud munakollane, koor ja mustjuur. Maitsestada võib sidrunimahlaga, kaunistada maitserohelisega.

Mustjuurevorm

500 g mustjuurt, 1/2 l vett, 2 spl margariini, 1-2 muna, 2 spl jahu, 1/2 kl piima, 100 g leotatud saia, 100 g keedetud liha või sinki, soola, 1/2 tl paprikat, muskaatpähklit, 3 spl riivsaia, 1 spl võid.

Mustjuur keeta pehmeks, koorida ja lõigata tükkideks. Margariin ja muna vahustada, segada juurde jahu, piim, leotatud sai, kuubikuteks tükeldatud liha või sink ja maitseained. Saadud segu panna kihiti mustjuure tükkidega rasvainega määritud vormi, puistata peale võitükikesi ja riivsaia. Küpsetada 45 min. kuumas praeahjus. Vormitoidus võime osa mustjuurt asendada keedetud selleri või porganditega.

Praetud mustjuur

500 g mustjuurt, 50 g õli, soola.

Mustjuur keeta soolaga maitsestatud vees 15min, valada üle külma veega, koorida, lõigata tükkideks ja praadida kuumas rasvaines pruuniks. Peale puistata veidi soola ning serveerida liha ja keedetud kartulitega või süüa iseseisva roana hapukoorega.

 

Allikas: Terviseleht, Aive Luigela

Joomla SEF URLs by Artio

Enimloetud artiklid antud kategoorias

Raviteed

Piparmünt on üks vanemaid kultuurtaimi. Piparmündi kodumaaks peetakse Hiinat. Tänaseks on inglased piparmündi suurimad kultiveerijad ja tarbijad. Ravimtaimeks teevad piparmündi tema eeterlikud õlid, millest...

Loe edasi

Ravimtaimed

Saialill pole mitte ilutaim, vaid ka ravim ja maitsetaim. Pole teada täpselt, kus on tema kodumaa, igal juhul levinud taim Hiinas, Ladina-Ameerikas, Kreekas, Brasiilias, Indias ja loomulikult levinud ammugi üle maailma. Ta avab oma...

Loe edasi

Viljapuude hooldus

Viljapuu- ja marjaaias on sitikaid satikaid tegutsemas nii palju, et silme eest läheb kirjuks. Kõike neid ei saa teada tunda, aga kõiki neid saame oma taimedest eemal hoida. Kõige olulisem on taime üldine heaolu...

Loe edasi

Maitsetaimed

Teadmised maitse- ja ravimtaimedest on peaaegu sama vanad, kui inimkond. Roomlaste ja misjonärmunkade kaudu sattusid paljude Vahemeremaade taimede seemned ja istikud üle Alpide, rikastades põhjapoolseid aedu. Hiljem...

Loe edasi

Kõik antud kategooria artiklid

  • Kasvatamine & väetamine
    • Aia kastmine

      Levinud on teadmine, et aeda tuleb sügisest kevadeni kasta, kuid kuidas seda õigesti teha? Kui teed seda õigesti, siis saad aia ilust ja selle saadustest maksimaalse. Tea, et taimed vajavad niiskust oma esimestel kasvunädalatelt. Sel ajal arenevad nende juurestikud. Kasta potitaimi vastavalt nende vajadusele, kuid kindlasti kastekannuga. See väldib taimele kahjustuste tekitamist. Kontrolli, kas muld on ka sõrme sügavuselt niiske. Kui on siis ei ole kastmiseks veel tarvidust. Kasta...

    • Kasvata kodus ingverit

      Ingver on tuntud oma immuunsüsteemi tugevdavate omaduste poolest. Ingverit võib kasutada nii söögitegemisel kui ka külmetustee valmistamisel. Tagamaks, et kodus olev ingver on alati värske ja käepärast võib teda oma majapidamises ise kasvatada. Järgnevalt vaatame kuidas seda teha.   1. Osta poest värske tükk ingverijuurt. 2. Pane igver ööks sooja vette seisma. 3. Pane potti istutusmulda, millele võimalusel lisa kompostmulda. 4. Istuta ingver potti nii, et ta oleks täielikult mulla all. Mulla...

    • Kompost koduaias

      Keskkonnateadliku ja säästliku elustiiliga pered peaks oma tekkivat prügi kindlasti sorteerima.  Käesolevas artiklis käsitleme biolagunevaid jäätmeid ning nende ladustamist.   Kõik köögis tekkivad biojäätmed tuleks koguda kaanega suletavasse mahutisse, mida tühjendatakse iga paari päeva tagant. Võimalusel tuleks seda tühjendada kompostihunnikusse. Kui mingil põhjusel seda pole ja jäätmete hulk on väike, siis piisab ka viljapuu alla kaevatud august, mis pärast täitumist väikese mullakihi või...

    • Komposteerimine - 9 kasulikku nõuannet

      1. Peenestage aiajäätmed enne komposteerimist, et käivitada kõdunemisprotsessi. 2. Ärge tehke kompostihunnikut kõrgemaks kui 80 cm, nii on tagatud hapniku optimaalne juurdepääs. 3. Hoolitsege piisava niiskuse eest, et soodustada kõdunemist põhjustavate mikroorganismide tegevust. 4. Rajage kompost otse maapinnale, et väiksemad mullas elutsevad loomakesed pääseksid sinna altpoolt. 5. Laduge hunnikusse kihtidena üksnes kompostiks sobivaid materjale nagu nt puidujäätmed, lehed või orgaanilised...

    • Komposteerimine on imelihtne

        Hea kompost on tumepruun, sõmer materjal, mis sarnaneb läbikõdunenud sõnnikule. Komponentideks on kõik taimsed jäätmed aiast, köögist ja põllult (niidetud rohi, närtsinud lõikelilled, puu- ja juurvilja puhastamise jäätmed, kartulipealsed jms). Umbrohtu, roosioksi, haigeid viljapuuoksi ärge komposti pange. Komposter ei tohi haiseda. Seetõttu peab jäätmeid ladustama ja kihid laduma läbimõeldult. Komposti kast peab asuma maapinna peal. Augus saab kompost pidevalt üle ujutatud ja rikneb kiiresti....

    • Kuidas pikeerida taimi (video)

    • Maapirn

      Maapirniga tasuks lähemalt tutvust teha. Õppida seda kasutama mitte ainult meeldivate maitseomaduste poolest. See väärtuslik taim on suurepäraseks toeks liigse kehakaalu vähendamisel. Elavdab ainevahetust, normaliseerib söögiisu, tasakaalustab suhkru ainevahetust ja vähendab magusahimu. Maapirn, topinambur, mugulpäevalill, soomlastel tuntud kui maa- või mugul-artišokk, ladinakeelse nimetusega Helianthus tuberosus. Heal lapsel mitu nime, nii peab see kindlalt paika ka maapirni puhul. Paraku...

    • Mustjuur

      Mustjuure kodumaaks peetakse Lõuna-Euroopat, eelkõige Hispaaniat. Kuni 16. saj leidis kasutamist üksnes looduses metsikult kasvav mustjuur, mida kasutati katku, maohammustuse ja hädade puhul. Umbes 1700. a alates hakati mustjuurt viljelema köögiviljana. Eestis kasvatavad mustjuurt üksikud asjaarmastajad. Väga maitsva ja väärtusliku köögiviljana vääriks ta enamat tähelepanu. Mustjuur on korvõieliste sugukonda kuuluv talvekindel püsik. Köögiviljana viljeldakse teda aga peamiselt 1aastase...

    • Paprika

      Paprika (Capsicum) perekonna esindajaist pakuvad köögiviljanduses huvi peamiselt kaks liiki, mis pärinevad Lõuna- ja Kesk-Ameerika troopilistelt aladelt ja toodi Euroopasse 16. saj pärast Ameerika avastamist. Euroopas viljeldi paprikat algul ilutaimena ja alles hiljem hakati teda tarvitama köögiviljana. Aretatud on nendest kahest liigist välja köögiviljapaprika (ka magusa pipra nime all), aga samuti maitseainena tarvitatavaid nn vürtsipaprika (kibeda ehk türgi pipra) sorte. Teist,...

    • Rabarber

      Rabarber annab meie kliimaoludes varakevadel rikkalikku saaki ning pakub meeldivat vaheldust toidulauale olukorras, kus hoidised hakkavad juba lõppema, kuid muude puu- ja köögiviljade valmimist annab veel oodata. Rabarberist valmistatakse mahla, kompotti, keedist, marmelaadi, mitmesuguseid magustoite ja isegi veini. Koheselt on paslik õiendada ka üks levinud botaaniline ebatäpsus. Nimelt toiduks tarvitame mitte rabarberi varsi nagu harilikult tavatsetakse rääkida, vaid botaaniliselt...

    • Rabarber - esimene vitamiinipomm

      Rabarber (Rheum) on suurte juurmiste lehtedega ja tugeva juurikaga püsikute perekond tatraliste sugukonnast. Meil kasvatatakse peamiselt kaht liiki - harilikku rabarbrit (Rheum rhaponticum) ja keerdlehelist rabarbrit (Rheum rhabarbarum). Maailmas leidub teda pea 30 liiki. Algselt ja hiljem ka keskajal kasutati vaid rabarberi juuri. Maapealseid varsi, rootse on meilgi üle 100 a toidumajanduses tooraineks peetud. Tänaseks on aretatud uusi sorte, varte värvusega rohelisest punaseni. õitseb...

    • Rabarber on mahlakas ja hapukas

      Botaaniliselt loetakse rabarberit juurviljaks, kuigi kasutatakse enamasti nagu puuviljagi: kompotiks, kisselliks, kookides ja tortides. Temast tehakse veel ka zeleed. Rabarberi laialdase kasutamise pohjuseks on tema mahlakas ja hapukas maitse. Mida paljud kindlasti ei tea - rabarberit kasutatakse ka näiteks punases veinis smoorituna pikantse lisandina. Peale selle sobib rabarber lisandiks lihatoitude juurde. Esimesed ornad varred tulevad kasvuhoonetest müüki juba veebruaris. Alates aprillist on...

    • Taimede väetamine

      Kõik taimed vajavad väetamist terve kasvuperioodi jooksul. Seepärast on poes eraldi müügil kevadväetis, suveväetis ja sügisväetis. Kevadel vajavad taimed rohkelt lämmastikku, et kasvuhoog sisse saada. Kevadväetist ei tohi anda sügisel, sest noored kasvud ei jõua puituda ja saavad külmaga pihta. Samuti on ohtlik liiga varajane väetamine kevadel. Hiliskülm on meie kliimas nagu raudnael kohal igal aastal. Isegi siis kui aprilli võiks nimetada ainukeseks suvekuuks, tuleb hiljemalt mai lõpus...

    • Tomatitaimede kastmine (video)