komposterHea kompost on tumepruun, sõmer materjal, mis sarnaneb läbikõdunenud sõnnikule.

Komponentideks on kõik taimsed jäätmed aiast, köögist ja põllult (niidetud rohi, närtsinud lõikelilled, puu- ja juurvilja puhastamise jäätmed, kartulipealsed jms). Umbrohtu, roosioksi, haigeid viljapuuoksi ärge komposti pange. Komposter ei tohi haiseda. Seetõttu peab jäätmeid ladustama ja kihid laduma läbimõeldult.

Komposti kast peab asuma maapinna peal. Augus saab kompost pidevalt üle ujutatud ja rikneb kiiresti. Ka kuhja meisterdamine, kobestamine ja komposti väljavõtmine on maa peal tunduvalt kergem, kui augus.

Komposteerimine toimub parasiteeruvate organismide talituse tulemusena. Komposteerimise käigus kuhja temperatuur tõuseb märgatavalt, mis soodustab haigusttekitavate organismide ja isegi umbrohuseemnete hävimist. Aga hea on vältida haigete taimede ja seemnetega umbrohtude sattumist kompostihunnikusse.

Sobivaks konteineriks peetakse kasti mõõtudega 1,2 m x 1,2 m ja kõrgusega 1 kuni 1,2 m. Aga võib olla ka suurem. Tagumine ja külgmised seinad võivad olla kapitaalselt tehtud (tellis, betoon, puit) Esisein võiks olla lahtivõetav komposti väljavõtmise ja laadimise kergendamiseks. Konteineri põhi on tavaliselt muld. Aga mullase põhja puhul uhutakse vihma poolt toitained pinnasesse. Valatud põhi garanteerib hea kraami jäämise kõdumulda. Põhi võib olla valatud, aga sel juhul peab olema kalle drenaažiks. Kui küljelaudadele jäetakse vahed, siis kompost ei pruugi kuumeneda. Õhustatuse peavad tagama oksaraod ja sidusained kihtide vahel. Kompostikastile on soovitav paigaldada kate (kaas) kaitseks vihma eest. Samas on võimalik kuivamise vältimiseks valida varjuline asukoht. Näiteks suure puu alune on hea nii vihma kui päikese eest kaitseks. Aga puu juured tungivad mõnuga kompostikasti olenemata selle põhjast. Tänapäeval on võimalik hankida juuretõkke kangas selle vältimiseks.

Komposti võib kuhjata ka lagedale maale.

Kui on võimalik kõrvuti paigutada kaks või kolm kompostihunnikut, siis tehke seda. Kui üht konteinerit täidetakse, siis teises kompost valmib ja kolmandas on juba kasutuskõlblik materjal.

Kihiti laotamine (n: muruniide, tuhk, köögijäätmed, muld, oksad, lehed) ja peenemate okste lisamine iga kihi vahele päästab ümber tõstmisest ja segamisest. Oksaraod hoiavad komposti ka parajalt õhurikka ega soodusta mädanemist. Mädanemisel saame lõpuks ka mulla, kuid protsess kestab kauem ja osa huumusest läheb kaduma. Mulla lisamine aeg-ajalt kihtide vahele aitab kõdunemisprotsessi tekkimisele kõvasti kaasa. Kui muld on savikas, siis võib lisada liiva. Kui muld on liivakas võib lisada savimulda. Ka turvast ja valmis komposti võib lisada.

Väärtusliku komposti saamiseks peab see sisaldama kolme liiki aineid

  1. Vajalikke toiteelemente sisaldavad: köögijäätmed (üle 5 cm tükid lõigata või murendada, munakoored peenestada), aiajäätmed (värske rohi on lämmastikurikas). Umbrohu panek komposti on teie enda vastutusel. Juurte ja seemnete hävinemiseks on vaja, et temperatuur tõuseks vähemalt 55 kraadini ja püsiks nii mõned päevad.
  2. Puutuhk, lubi, kriit, virts, mineraalväetised või nende vesilahused.
  3. Turvas, mättamuld, lehtpuusaepuru, hein, hekseldatud põhk.

Temperatuur hävitab seemned

Et umbrohuseeme ja -juured hävineksid peab komposti temperatuur tõusma mõneks päevaks vähemalt 55 kraadini. Oksad tuleb hakkida (peenestada), sest muidu muudavad nad komposti liiga hõredaks ja kuivaks.

Kompost kuumeneb lihtsamini soojustatud ja niiskes komposteris.

Kui soojustamata kompostikasti panna jäätmed ja oksad hakitult ning vajalik niiskus (mitte märg) on saavutatud, siis tõuseb temperatuur sealgi.

 

Komposti põhivajadused

Hapnik- vajalik komposti mikroorganismidele.

Liiga tihe või märg kompost muutub veelgi vedelamaks ja hakkab mädanema. Õhulisuse tagamiseks on vaja jäätmete hulka segada sidusainet, milleks on turvas, mättamuld, hein, hekseldatud põhk. Saepuru ei sobi sidusaineks, sest see vajub kokku, muidu võib panna. Aeg-ajalt panna vahele peenestatud oksaraage.

Niiskus- vajalik komposti mikroorganismidele

Kui kompost ei kuumene, siis on tavaliselt põhjuseks liigne kuivus. Niiskus on õige siis kui komposti pigistades eraldub sellest paar tilka vett või kui komposti jäätmete pind läigib niiskusest. Liiga märg on mikroorganismidele hukutav, kompost hakkab mädanema.

Toiained- kompostis jääb tavaliselt puudu lämmastikust

Kuivanud puulehed, hein, muru, hakkepuit, õled, oksad sisaldavad lämmastikku väga vähe. Ka lagunemisprotsessis kulub ohtralt lämmastikku. Seevastu värske muruniide, hein, köögi- ja aiajäätmed, nõgesed, sõnnik ja virts sisaldavad lämmastikku palju.


Millest ehitada? Kuhu paigutada?

Soovitan läheneda loominguliselt. Kast peab saama ilus, et seda ei oleks vaja peita. Kaane asemel võib kasti kohale planeerida ronitaimedele katusetugedega võreseina (pildil pergolakäik) ja tihe ronitaim töötab komposteri kohal kaanena.

 

komposter_tappidega

Pildil lihtsalt kokku- ja lahtikäiv kompostikast. Valmis meisterdamine on aga aeganõudev lauaotsade tappimise tõttu.

Kiiresti saab kokku klopsida kasti, mille nurkades on prussid või pakud ja küljed lüüakse laudadest või vineerist. Ka vanadest aknaraamidest võib teha, siis näeb sisse ka.

 

kompostervõrguga

Pildil kolmekohaline kompostikast modernse maja juures kuuri taga. Kanavõrk hoiab rotid kastist eemal ja mingil määral kestab võrgu tõttu kast ka kauem kuna kõdunev kompost ei puutu puiduga kokku.

Komposti võib valmistada ka maapinnale. Ained laotakse nii, et hunniku küljed oleksid längus. Lõpuks kaetakse hunnik turba või mullaga selliselt, et hunniku pealispinnale jääks keskele nõgu, siis ei valgu komposti valmimise kiirendamiseks kasutatav virts, väetis või vesilahus maha vaid imbub hunnikusse. Samas kui on ilmad sajused ja päikest üldse ei anta nagu eelmisel aastal, siis nõgu tuleks likvideerida, et kompostihunnik liigselt ei märgu.

Kiirkompost

Komposti tegemist alustatakse kevadel. Kihiti kuhjatakse kõik köögi- ja aiajäätmed. Kihi paksus võiks olla 15-20 cm, laius 1,2 kuni 1,5. Kõrgus mitte kõrgem kui 1,5 m. Esimene kiht on kevadised aiakoristamisjäänused, mis tallatakse kinni. Teisi kihte enam ei tallata. Sellele puistatakse puutuhka 1 m2 kohta 3-4 peotäit. Lisatakse veel peotäis mõnd täisväetist ning seejärel kastetakse. Pealt kaetakse turba või mullaga.

Esimesel võimalusel niidetakse aiast muru ja laotatakse järgmise kihina, puistatakse väetised ja kaetakse mullaga. Suve jooksul laotatakse selliseid kihte kuni saab max 1,5 m. Alates juunikuust lisatakse hunnikusse köögiviljade pealsed, umbrohi jms. Kompostihunniku tegemine lõpetatakse augusti keskpaiku. Kuu aja pärast tõstetakse ümber ja oktoobris peaks kasutuskõlblik kompost valmis olema. Lõhnalt ja värvuselt meenutab see veisesõnnikut, aga on toitainete sisaldus on suurem kui laudasõnnikul. Pane tähele, et lisasime kompleksväetist.

Komposti ei ole hea panna

Banaani, arbuusi ja sitruliste koort kuna sisaldavad kemikaale ja lagunevad seetõttu halvasti. Lagunemise hõlbustamiseks tuleb need peeneks hakkida.

Mädanenud õunad kannavad taimehaigusi, need kaevake kindlasti maasse.

Männiokkad ei lagune vaikude tõttu, komposti võib panna vaid väikestes kogustes.

 

  Komposti valmistamise retsepte Looduspärase elu kodulehelt, on lihtsustatud:

1.     Veisesõnnikukompost – 25 cm kiht põhku, 15 cm kiht sõnnikut, 10 cm kiht mulda. Valmimiseks kulub 3-5 aastat, peenestatud oksaraage. Sama lamba- ja kanasõnnikuga.

2.     Majapidamisjäätmete kompost – 25 cm kiht rohtu või umbrohtu või 15 cm heina, 10 cm majapidamisjäätmeid, 10 cm mulda, peenestatud oksaraage. Valmimise aeg 3 aastat.

3.     Heinakompost – 25 cm umbrohtu, 15 cm heina, 10 cm mulda, peenestatud oksaraage. Valmimise aeg 3 aastat.

4.     Põhukompost – 25 cm värsket rohtu või umbrohtu, 15 cm põhku, 10 cm mulda, peenestatud oksaraage. Valmimise aeg 3 aastat.

5.     Umbrohukompost – 15 cm paksune kiht umbrohtu, peenestatud oksaraage. Valmimise aeg 2,5 aastat.

6.     Aedviljapõllujäätmete kompost – põllu koristamisel tekkivad jäätmed (juurviljapealsed, kapsa lehed ja juured, lehtaedviljade koltunud lehed ja juured, kõrvitsaliste ja kurkide pealsed, maapirni pealsed, umbrohud jm) panna komposti vaheldumisi, vahele oksaraage. Valmimise aeg 2,5 aastat.

7.     Lehekompost – sügisel langenud lehed kogutakse koos peenikeste okstega. Puulehed kleepuvad kergesti, lehtede vahele tuleb panna palju peenikesi oksaraage, et komposteerumiseks oleks piisavalt õhku.

8.     Oksakompost – oksad jämedusega 0,5-1,5 cm, 10 cm puiduhake, 25 cm värsket rohtu või umbrohtu, 15 cm heina, 10 cm mulda. Valmimise aeg 5 aastat.

9.     1-aastase võsa kompost –25 cm värsket rohtu, 25 cm lehtedega võsa, 10 cm mulda. Valmimise aeg 4 aastat.

10. Mättakompost – mättad ladustada rohtupidi kokku, järgmine kiht muldapidi kokku. Valmimise aeg 4 aastat.

11. Kuivkäimlakompost – käimla sisu panna kihiti, vahele panna mulda, värsket rohtu, väiksemat umbrohtu ja teeservast niidetud kõrgeid umbrohte. Valmimisaeg 4 aastat.

 

 

 

Kirjutas Piret Pihtjõe, Virkuse maastikukujunduse aednik.

Joomla SEF URLs by Artio

Enimloetud artiklid antud kategoorias

Raviteed

Piparmünt on üks vanemaid kultuurtaimi. Piparmündi kodumaaks peetakse Hiinat. Tänaseks on inglased piparmündi suurimad kultiveerijad ja tarbijad. Ravimtaimeks teevad piparmündi tema eeterlikud õlid, millest...

Loe edasi

Viljapuude hooldus

Õunapuid võib lõigata peaaegu aastaringi. Varakevadel kui suur pakane on möödas ja keskmine õhutemperatuur nullilähedane. Tavaliselt on hea aeg märtsis, aga ka soe veebruar on selleks sobiv. Hilisem...

Loe edasi

Viljapuude hooldus

Viljapuu- ja marjaaias on sitikaid satikaid tegutsemas nii palju, et silme eest läheb kirjuks. Kõike neid ei saa teada tunda, aga kõiki neid saame oma taimedest eemal hoida. Kõige olulisem on taime üldine heaolu...

Loe edasi

Ravimtaimed

Saialill pole mitte ilutaim, vaid ka ravim ja maitsetaim. Pole teada täpselt, kus on tema kodumaa, igal juhul levinud taim Hiinas, Ladina-Ameerikas, Kreekas, Brasiilias, Indias ja loomulikult levinud ammugi üle maailma. Ta avab oma...

Loe edasi

Kõik antud kategooria artiklid

  • Kasvatamine & väetamine
    • Aia kastmine

      Levinud on teadmine, et aeda tuleb sügisest kevadeni kasta, kuid kuidas seda õigesti teha? Kui teed seda õigesti, siis saad aia ilust ja selle saadustest maksimaalse. Tea, et taimed vajavad niiskust oma esimestel kasvunädalatelt. Sel ajal arenevad nende juurestikud. Kasta potitaimi vastavalt nende vajadusele, kuid kindlasti kastekannuga. See väldib taimele kahjustuste tekitamist. Kontrolli, kas muld on ka sõrme sügavuselt niiske. Kui on siis ei ole kastmiseks veel tarvidust. Kasta...

    • Kasvata kodus ingverit

      Ingver on tuntud oma immuunsüsteemi tugevdavate omaduste poolest. Ingverit võib kasutada nii söögitegemisel kui ka külmetustee valmistamisel. Tagamaks, et kodus olev ingver on alati värske ja käepärast võib teda oma majapidamises ise kasvatada. Järgnevalt vaatame kuidas seda teha.   1. Osta poest värske tükk ingverijuurt. 2. Pane igver ööks sooja vette seisma. 3. Pane potti istutusmulda, millele võimalusel lisa kompostmulda. 4. Istuta ingver potti nii, et ta oleks täielikult mulla all. Mulla...

    • Kompost koduaias

      Keskkonnateadliku ja säästliku elustiiliga pered peaks oma tekkivat prügi kindlasti sorteerima.  Käesolevas artiklis käsitleme biolagunevaid jäätmeid ning nende ladustamist.   Kõik köögis tekkivad biojäätmed tuleks koguda kaanega suletavasse mahutisse, mida tühjendatakse iga paari päeva tagant. Võimalusel tuleks seda tühjendada kompostihunnikusse. Kui mingil põhjusel seda pole ja jäätmete hulk on väike, siis piisab ka viljapuu alla kaevatud august, mis pärast täitumist väikese mullakihi või...

    • Komposteerimine - 9 kasulikku nõuannet

      1. Peenestage aiajäätmed enne komposteerimist, et käivitada kõdunemisprotsessi. 2. Ärge tehke kompostihunnikut kõrgemaks kui 80 cm, nii on tagatud hapniku optimaalne juurdepääs. 3. Hoolitsege piisava niiskuse eest, et soodustada kõdunemist põhjustavate mikroorganismide tegevust. 4. Rajage kompost otse maapinnale, et väiksemad mullas elutsevad loomakesed pääseksid sinna altpoolt. 5. Laduge hunnikusse kihtidena üksnes kompostiks sobivaid materjale nagu nt puidujäätmed, lehed või orgaanilised...

    • Komposteerimine on imelihtne

        Hea kompost on tumepruun, sõmer materjal, mis sarnaneb läbikõdunenud sõnnikule. Komponentideks on kõik taimsed jäätmed aiast, köögist ja põllult (niidetud rohi, närtsinud lõikelilled, puu- ja juurvilja puhastamise jäätmed, kartulipealsed jms). Umbrohtu, roosioksi, haigeid viljapuuoksi ärge komposti pange. Komposter ei tohi haiseda. Seetõttu peab jäätmeid ladustama ja kihid laduma läbimõeldult. Komposti kast peab asuma maapinna peal. Augus saab kompost pidevalt üle ujutatud ja rikneb kiiresti....

    • Kuidas pikeerida taimi (video)

    • Maapirn

      Maapirniga tasuks lähemalt tutvust teha. Õppida seda kasutama mitte ainult meeldivate maitseomaduste poolest. See väärtuslik taim on suurepäraseks toeks liigse kehakaalu vähendamisel. Elavdab ainevahetust, normaliseerib söögiisu, tasakaalustab suhkru ainevahetust ja vähendab magusahimu. Maapirn, topinambur, mugulpäevalill, soomlastel tuntud kui maa- või mugul-artišokk, ladinakeelse nimetusega Helianthus tuberosus. Heal lapsel mitu nime, nii peab see kindlalt paika ka maapirni puhul. Paraku...

    • Mustjuur

      Mustjuure kodumaaks peetakse Lõuna-Euroopat, eelkõige Hispaaniat. Kuni 16. saj leidis kasutamist üksnes looduses metsikult kasvav mustjuur, mida kasutati katku, maohammustuse ja hädade puhul. Umbes 1700. a alates hakati mustjuurt viljelema köögiviljana. Eestis kasvatavad mustjuurt üksikud asjaarmastajad. Väga maitsva ja väärtusliku köögiviljana vääriks ta enamat tähelepanu. Mustjuur on korvõieliste sugukonda kuuluv talvekindel püsik. Köögiviljana viljeldakse teda aga peamiselt 1aastase...

    • Paprika

      Paprika (Capsicum) perekonna esindajaist pakuvad köögiviljanduses huvi peamiselt kaks liiki, mis pärinevad Lõuna- ja Kesk-Ameerika troopilistelt aladelt ja toodi Euroopasse 16. saj pärast Ameerika avastamist. Euroopas viljeldi paprikat algul ilutaimena ja alles hiljem hakati teda tarvitama köögiviljana. Aretatud on nendest kahest liigist välja köögiviljapaprika (ka magusa pipra nime all), aga samuti maitseainena tarvitatavaid nn vürtsipaprika (kibeda ehk türgi pipra) sorte. Teist,...

    • Rabarber

      Rabarber annab meie kliimaoludes varakevadel rikkalikku saaki ning pakub meeldivat vaheldust toidulauale olukorras, kus hoidised hakkavad juba lõppema, kuid muude puu- ja köögiviljade valmimist annab veel oodata. Rabarberist valmistatakse mahla, kompotti, keedist, marmelaadi, mitmesuguseid magustoite ja isegi veini. Koheselt on paslik õiendada ka üks levinud botaaniline ebatäpsus. Nimelt toiduks tarvitame mitte rabarberi varsi nagu harilikult tavatsetakse rääkida, vaid botaaniliselt...

    • Rabarber - esimene vitamiinipomm

      Rabarber (Rheum) on suurte juurmiste lehtedega ja tugeva juurikaga püsikute perekond tatraliste sugukonnast. Meil kasvatatakse peamiselt kaht liiki - harilikku rabarbrit (Rheum rhaponticum) ja keerdlehelist rabarbrit (Rheum rhabarbarum). Maailmas leidub teda pea 30 liiki. Algselt ja hiljem ka keskajal kasutati vaid rabarberi juuri. Maapealseid varsi, rootse on meilgi üle 100 a toidumajanduses tooraineks peetud. Tänaseks on aretatud uusi sorte, varte värvusega rohelisest punaseni. õitseb...

    • Rabarber on mahlakas ja hapukas

      Botaaniliselt loetakse rabarberit juurviljaks, kuigi kasutatakse enamasti nagu puuviljagi: kompotiks, kisselliks, kookides ja tortides. Temast tehakse veel ka zeleed. Rabarberi laialdase kasutamise pohjuseks on tema mahlakas ja hapukas maitse. Mida paljud kindlasti ei tea - rabarberit kasutatakse ka näiteks punases veinis smoorituna pikantse lisandina. Peale selle sobib rabarber lisandiks lihatoitude juurde. Esimesed ornad varred tulevad kasvuhoonetest müüki juba veebruaris. Alates aprillist on...

    • Taimede väetamine

      Kõik taimed vajavad väetamist terve kasvuperioodi jooksul. Seepärast on poes eraldi müügil kevadväetis, suveväetis ja sügisväetis. Kevadel vajavad taimed rohkelt lämmastikku, et kasvuhoog sisse saada. Kevadväetist ei tohi anda sügisel, sest noored kasvud ei jõua puituda ja saavad külmaga pihta. Samuti on ohtlik liiga varajane väetamine kevadel. Hiliskülm on meie kliimas nagu raudnael kohal igal aastal. Isegi siis kui aprilli võiks nimetada ainukeseks suvekuuks, tuleb hiljemalt mai lõpus...

    • Tomatitaimede kastmine (video)