Hea kompost on tumepruun, sõmer materjal, mis sarnaneb läbikõdunenud sõnnikule.
Komponentideks on kõik taimsed jäätmed aiast, köögist ja põllult (niidetud rohi, närtsinud lõikelilled, puu- ja juurvilja puhastamise jäätmed, kartulipealsed jms). Umbrohtu, roosioksi, haigeid viljapuuoksi ärge komposti pange. Komposter ei tohi haiseda. Seetõttu peab jäätmeid ladustama ja kihid laduma läbimõeldult.
Komposti kast peab asuma maapinna peal. Augus saab kompost pidevalt üle ujutatud ja rikneb kiiresti. Ka kuhja meisterdamine, kobestamine ja komposti väljavõtmine on maa peal tunduvalt kergem, kui augus.
Komposteerimine toimub parasiteeruvate organismide talituse tulemusena. Komposteerimise käigus kuhja temperatuur tõuseb märgatavalt, mis soodustab haigusttekitavate organismide ja isegi umbrohuseemnete hävimist. Aga hea on vältida haigete taimede ja seemnetega umbrohtude sattumist kompostihunnikusse.
Sobivaks konteineriks peetakse kasti mõõtudega 1,2 m x 1,2 m ja kõrgusega 1 kuni 1,2 m. Aga võib olla ka suurem. Tagumine ja külgmised seinad võivad olla kapitaalselt tehtud (tellis, betoon, puit) Esisein võiks olla lahtivõetav komposti väljavõtmise ja laadimise kergendamiseks. Konteineri põhi on tavaliselt muld. Aga mullase põhja puhul uhutakse vihma poolt toitained pinnasesse. Valatud põhi garanteerib hea kraami jäämise kõdumulda. Põhi võib olla valatud, aga sel juhul peab olema kalle drenaažiks. Kui küljelaudadele jäetakse vahed, siis kompost ei pruugi kuumeneda. Õhustatuse peavad tagama oksaraod ja sidusained kihtide vahel. Kompostikastile on soovitav paigaldada kate (kaas) kaitseks vihma eest. Samas on võimalik kuivamise vältimiseks valida varjuline asukoht. Näiteks suure puu alune on hea nii vihma kui päikese eest kaitseks. Aga puu juured tungivad mõnuga kompostikasti olenemata selle põhjast. Tänapäeval on võimalik hankida juuretõkke kangas selle vältimiseks.
Komposti võib kuhjata ka lagedale maale.
Kui on võimalik kõrvuti paigutada kaks või kolm kompostihunnikut, siis tehke seda. Kui üht konteinerit täidetakse, siis teises kompost valmib ja kolmandas on juba kasutuskõlblik materjal.
Kihiti laotamine (n: muruniide, tuhk, köögijäätmed, muld, oksad, lehed) ja peenemate okste lisamine iga kihi vahele päästab ümber tõstmisest ja segamisest. Oksaraod hoiavad komposti ka parajalt õhurikka ega soodusta mädanemist. Mädanemisel saame lõpuks ka mulla, kuid protsess kestab kauem ja osa huumusest läheb kaduma. Mulla lisamine aeg-ajalt kihtide vahele aitab kõdunemisprotsessi tekkimisele kõvasti kaasa. Kui muld on savikas, siis võib lisada liiva. Kui muld on liivakas võib lisada savimulda. Ka turvast ja valmis komposti võib lisada.
Väärtusliku komposti saamiseks peab see sisaldama kolme liiki aineid
- Vajalikke toiteelemente sisaldavad: köögijäätmed (üle 5 cm tükid lõigata või murendada, munakoored peenestada), aiajäätmed (värske rohi on lämmastikurikas). Umbrohu panek komposti on teie enda vastutusel. Juurte ja seemnete hävinemiseks on vaja, et temperatuur tõuseks vähemalt 55 kraadini ja püsiks nii mõned päevad.
- Puutuhk, lubi, kriit, virts, mineraalväetised või nende vesilahused.
- Turvas, mättamuld, lehtpuusaepuru, hein, hekseldatud põhk.
Temperatuur hävitab seemned
Et umbrohuseeme ja -juured hävineksid peab komposti temperatuur tõusma mõneks päevaks vähemalt 55 kraadini. Oksad tuleb hakkida (peenestada), sest muidu muudavad nad komposti liiga hõredaks ja kuivaks.
Kompost kuumeneb lihtsamini soojustatud ja niiskes komposteris.
Kui soojustamata kompostikasti panna jäätmed ja oksad hakitult ning vajalik niiskus (mitte märg) on saavutatud, siis tõuseb temperatuur sealgi.
Komposti põhivajadused
Hapnik- vajalik komposti mikroorganismidele.
Liiga tihe või märg kompost muutub veelgi vedelamaks ja hakkab mädanema. Õhulisuse tagamiseks on vaja jäätmete hulka segada sidusainet, milleks on turvas, mättamuld, hein, hekseldatud põhk. Saepuru ei sobi sidusaineks, sest see vajub kokku, muidu võib panna. Aeg-ajalt panna vahele peenestatud oksaraage.
Niiskus- vajalik komposti mikroorganismidele
Kui kompost ei kuumene, siis on tavaliselt põhjuseks liigne kuivus. Niiskus on õige siis kui komposti pigistades eraldub sellest paar tilka vett või kui komposti jäätmete pind läigib niiskusest. Liiga märg on mikroorganismidele hukutav, kompost hakkab mädanema.
Toiained- kompostis jääb tavaliselt puudu lämmastikust
Kuivanud puulehed, hein, muru, hakkepuit, õled, oksad sisaldavad lämmastikku väga vähe. Ka lagunemisprotsessis kulub ohtralt lämmastikku. Seevastu värske muruniide, hein, köögi- ja aiajäätmed, nõgesed, sõnnik ja virts sisaldavad lämmastikku palju.
Millest ehitada? Kuhu paigutada?
Soovitan läheneda loominguliselt. Kast peab saama ilus, et seda ei oleks vaja peita. Kaane asemel võib kasti kohale planeerida ronitaimedele katusetugedega võreseina (pildil pergolakäik) ja tihe ronitaim töötab komposteri kohal kaanena.
Pildil lihtsalt kokku- ja lahtikäiv kompostikast. Valmis meisterdamine on aga aeganõudev lauaotsade tappimise tõttu.
Kiiresti saab kokku klopsida kasti, mille nurkades on prussid või pakud ja küljed lüüakse laudadest või vineerist. Ka vanadest aknaraamidest võib teha, siis näeb sisse ka.
Pildil kolmekohaline kompostikast modernse maja juures kuuri taga. Kanavõrk hoiab rotid kastist eemal ja mingil määral kestab võrgu tõttu kast ka kauem kuna kõdunev kompost ei puutu puiduga kokku.
Komposti võib valmistada ka maapinnale. Ained laotakse nii, et hunniku küljed oleksid längus. Lõpuks kaetakse hunnik turba või mullaga selliselt, et hunniku pealispinnale jääks keskele nõgu, siis ei valgu komposti valmimise kiirendamiseks kasutatav virts, väetis või vesilahus maha vaid imbub hunnikusse. Samas kui on ilmad sajused ja päikest üldse ei anta nagu eelmisel aastal, siis nõgu tuleks likvideerida, et kompostihunnik liigselt ei märgu.
Kiirkompost
Komposti tegemist alustatakse kevadel. Kihiti kuhjatakse kõik köögi- ja aiajäätmed. Kihi paksus võiks olla 15-20 cm, laius 1,2 kuni 1,5. Kõrgus mitte kõrgem kui 1,5 m. Esimene kiht on kevadised aiakoristamisjäänused, mis tallatakse kinni. Teisi kihte enam ei tallata. Sellele puistatakse puutuhka 1 m2 kohta 3-4 peotäit. Lisatakse veel peotäis mõnd täisväetist ning seejärel kastetakse. Pealt kaetakse turba või mullaga.
Esimesel võimalusel niidetakse aiast muru ja laotatakse järgmise kihina, puistatakse väetised ja kaetakse mullaga. Suve jooksul laotatakse selliseid kihte kuni saab max 1,5 m. Alates juunikuust lisatakse hunnikusse köögiviljade pealsed, umbrohi jms. Kompostihunniku tegemine lõpetatakse augusti keskpaiku. Kuu aja pärast tõstetakse ümber ja oktoobris peaks kasutuskõlblik kompost valmis olema. Lõhnalt ja värvuselt meenutab see veisesõnnikut, aga on toitainete sisaldus on suurem kui laudasõnnikul. Pane tähele, et lisasime kompleksväetist.
Komposti ei ole hea panna
Banaani, arbuusi ja sitruliste koort kuna sisaldavad kemikaale ja lagunevad seetõttu halvasti. Lagunemise hõlbustamiseks tuleb need peeneks hakkida.
Mädanenud õunad kannavad taimehaigusi, need kaevake kindlasti maasse.
Männiokkad ei lagune vaikude tõttu, komposti võib panna vaid väikestes kogustes.
Komposti valmistamise retsepte Looduspärase elu kodulehelt, on lihtsustatud:
1. Veisesõnnikukompost – 25 cm kiht põhku, 15 cm kiht sõnnikut, 10 cm kiht mulda. Valmimiseks kulub 3-5 aastat, peenestatud oksaraage. Sama lamba- ja kanasõnnikuga.
2. Majapidamisjäätmete kompost – 25 cm kiht rohtu või umbrohtu või 15 cm heina, 10 cm majapidamisjäätmeid, 10 cm mulda, peenestatud oksaraage. Valmimise aeg 3 aastat.
3. Heinakompost – 25 cm umbrohtu, 15 cm heina, 10 cm mulda, peenestatud oksaraage. Valmimise aeg 3 aastat.
4. Põhukompost – 25 cm värsket rohtu või umbrohtu, 15 cm põhku, 10 cm mulda, peenestatud oksaraage. Valmimise aeg 3 aastat.
5. Umbrohukompost – 15 cm paksune kiht umbrohtu, peenestatud oksaraage. Valmimise aeg 2,5 aastat.
6. Aedviljapõllujäätmete kompost – põllu koristamisel tekkivad jäätmed (juurviljapealsed, kapsa lehed ja juured, lehtaedviljade koltunud lehed ja juured, kõrvitsaliste ja kurkide pealsed, maapirni pealsed, umbrohud jm) panna komposti vaheldumisi, vahele oksaraage. Valmimise aeg 2,5 aastat.
7. Lehekompost – sügisel langenud lehed kogutakse koos peenikeste okstega. Puulehed kleepuvad kergesti, lehtede vahele tuleb panna palju peenikesi oksaraage, et komposteerumiseks oleks piisavalt õhku.
8. Oksakompost – oksad jämedusega 0,5-1,5 cm, 10 cm puiduhake, 25 cm värsket rohtu või umbrohtu, 15 cm heina, 10 cm mulda. Valmimise aeg 5 aastat.
9. 1-aastase võsa kompost –25 cm värsket rohtu, 25 cm lehtedega võsa, 10 cm mulda. Valmimise aeg 4 aastat.
10. Mättakompost – mättad ladustada rohtupidi kokku, järgmine kiht muldapidi kokku. Valmimise aeg 4 aastat.
11. Kuivkäimlakompost – käimla sisu panna kihiti, vahele panna mulda, värsket rohtu, väiksemat umbrohtu ja teeservast niidetud kõrgeid umbrohte. Valmimisaeg 4 aastat.
Kirjutas Piret Pihtjõe, Virkuse maastikukujunduse aednik.
