Aed & kodu

Levinud on teadmine, et aeda tuleb sügisest kevadeni kasta, kuid kuidas seda õigesti teha? Kui teed seda õigesti, siis saad aia ilust ja selle saadustest maksimaalse. Tea, et taimed vajavad niiskust oma esimestel kasvunädalatelt. Sel ajal arenevad nende juurestikud. Kasta potitaimi vastavalt nende vajadusele, kuid kindlasti kastekannuga. See väldib taimele kahjustuste tekitamist. Kontrolli, kas muld on ka sõrme sügavuselt niiske. Kui on siis ei ole kastmiseks veel tarvidust. Kasta...

Ingver on tuntud oma immuunsüsteemi tugevdavate omaduste poolest. Ingverit võib kasutada nii söögitegemisel kui ka külmetustee valmistamisel. Tagamaks, et kodus olev ingver on alati värske ja käepärast võib teda oma majapidamises ise kasvatada. Järgnevalt vaatame kuidas seda teha.   1. Osta poest värske tükk ingverijuurt. 2. Pane igver ööks sooja vette seisma. 3. Pane potti istutusmulda, millele võimalusel lisa kompostmulda. 4. Istuta ingver potti nii, et ta oleks täielikult mulla all. Mulla...

Keskkonnateadliku ja säästliku elustiiliga pered peaks oma tekkivat prügi kindlasti sorteerima.  Käesolevas artiklis käsitleme biolagunevaid jäätmeid ning nende ladustamist.   Kõik köögis tekkivad biojäätmed tuleks koguda kaanega suletavasse mahutisse, mida tühjendatakse iga paari päeva tagant. Võimalusel tuleks seda tühjendada kompostihunnikusse. Kui mingil põhjusel seda pole ja jäätmete hulk on väike, siis piisab ka viljapuu alla kaevatud august, mis pärast täitumist väikese mullakihi või...

1. Peenestage aiajäätmed enne komposteerimist, et käivitada kõdunemisprotsessi. 2. Ärge tehke kompostihunnikut kõrgemaks kui 80 cm, nii on tagatud hapniku optimaalne juurdepääs. 3. Hoolitsege piisava niiskuse eest, et soodustada kõdunemist põhjustavate mikroorganismide tegevust. 4. Rajage kompost otse maapinnale, et väiksemad mullas elutsevad loomakesed pääseksid sinna altpoolt. 5. Laduge hunnikusse kihtidena üksnes kompostiks sobivaid materjale nagu nt puidujäätmed, lehed või orgaanilised...

  Hea kompost on tumepruun, sõmer materjal, mis sarnaneb läbikõdunenud sõnnikule. Komponentideks on kõik taimsed jäätmed aiast, köögist ja põllult (niidetud rohi, närtsinud lõikelilled, puu- ja juurvilja puhastamise jäätmed, kartulipealsed jms). Umbrohtu, roosioksi, haigeid viljapuuoksi ärge komposti pange. Komposter ei tohi haiseda. Seetõttu peab jäätmeid ladustama ja kihid laduma läbimõeldult. Komposti kast peab asuma maapinna peal. Augus saab kompost pidevalt üle ujutatud ja rikneb kiiresti....

Maapirniga tasuks lähemalt tutvust teha. Õppida seda kasutama mitte ainult meeldivate maitseomaduste poolest. See väärtuslik taim on suurepäraseks toeks liigse kehakaalu vähendamisel. Elavdab ainevahetust, normaliseerib söögiisu, tasakaalustab suhkru ainevahetust ja vähendab magusahimu. Maapirn, topinambur, mugulpäevalill, soomlastel tuntud kui maa- või mugul-artišokk, ladinakeelse nimetusega Helianthus tuberosus. Heal lapsel mitu nime, nii peab see kindlalt paika ka maapirni puhul. Paraku...

Mustjuure kodumaaks peetakse Lõuna-Euroopat, eelkõige Hispaaniat. Kuni 16. saj leidis kasutamist üksnes looduses metsikult kasvav mustjuur, mida kasutati katku, maohammustuse ja hädade puhul. Umbes 1700. a alates hakati mustjuurt viljelema köögiviljana. Eestis kasvatavad mustjuurt üksikud asjaarmastajad. Väga maitsva ja väärtusliku köögiviljana vääriks ta enamat tähelepanu. Mustjuur on korvõieliste sugukonda kuuluv talvekindel püsik. Köögiviljana viljeldakse teda aga peamiselt 1aastase...

Paprika (Capsicum) perekonna esindajaist pakuvad köögiviljanduses huvi peamiselt kaks liiki, mis pärinevad Lõuna- ja Kesk-Ameerika troopilistelt aladelt ja toodi Euroopasse 16. saj pärast Ameerika avastamist. Euroopas viljeldi paprikat algul ilutaimena ja alles hiljem hakati teda tarvitama köögiviljana. Aretatud on nendest kahest liigist välja köögiviljapaprika (ka magusa pipra nime all), aga samuti maitseainena tarvitatavaid nn vürtsipaprika (kibeda ehk türgi pipra) sorte. Teist,...

Rabarber annab meie kliimaoludes varakevadel rikkalikku saaki ning pakub meeldivat vaheldust toidulauale olukorras, kus hoidised hakkavad juba lõppema, kuid muude puu- ja köögiviljade valmimist annab veel oodata. Rabarberist valmistatakse mahla, kompotti, keedist, marmelaadi, mitmesuguseid magustoite ja isegi veini. Koheselt on paslik õiendada ka üks levinud botaaniline ebatäpsus. Nimelt toiduks tarvitame mitte rabarberi varsi nagu harilikult tavatsetakse rääkida, vaid botaaniliselt...

Rabarber (Rheum) on suurte juurmiste lehtedega ja tugeva juurikaga püsikute perekond tatraliste sugukonnast. Meil kasvatatakse peamiselt kaht liiki - harilikku rabarbrit (Rheum rhaponticum) ja keerdlehelist rabarbrit (Rheum rhabarbarum). Maailmas leidub teda pea 30 liiki. Algselt ja hiljem ka keskajal kasutati vaid rabarberi juuri. Maapealseid varsi, rootse on meilgi üle 100 a toidumajanduses tooraineks peetud. Tänaseks on aretatud uusi sorte, varte värvusega rohelisest punaseni. õitseb...

Botaaniliselt loetakse rabarberit juurviljaks, kuigi kasutatakse enamasti nagu puuviljagi: kompotiks, kisselliks, kookides ja tortides. Temast tehakse veel ka zeleed. Rabarberi laialdase kasutamise pohjuseks on tema mahlakas ja hapukas maitse. Mida paljud kindlasti ei tea - rabarberit kasutatakse ka näiteks punases veinis smoorituna pikantse lisandina. Peale selle sobib rabarber lisandiks lihatoitude juurde. Esimesed ornad varred tulevad kasvuhoonetest müüki juba veebruaris. Alates aprillist on...

Kõik taimed vajavad väetamist terve kasvuperioodi jooksul. Seepärast on poes eraldi müügil kevadväetis, suveväetis ja sügisväetis. Kevadel vajavad taimed rohkelt lämmastikku, et kasvuhoog sisse saada. Kevadväetist ei tohi anda sügisel, sest noored kasvud ei jõua puituda ja saavad külmaga pihta. Samuti on ohtlik liiga varajane väetamine kevadel. Hiliskülm on meie kliimas nagu raudnael kohal igal aastal. Isegi siis kui aprilli võiks nimetada ainukeseks suvekuuks, tuleb hiljemalt mai lõpus...