Tiigi ehitamisel tasuks endale kõigepeat selgeks teha tulevase veekogu otstarve: kas soovite veekogu oma aeda vaatlemiseks, ümbruse ilu peegeldamiseks, lindude ligimeelitamiseks, veetaimede ja kalade kasvatamiseks või hoopis nende võimaluste kombinatsiooniks.
Paiga valikul tuleb jälgida, et veekogu ei jääks otseselt puude alla, sest siis põhjustavad langenud lehed ja oksarisu vee kiiret roiskumist. Veetaimedele on vaja vähemalt kuus tundi päevavalgust päeva jooksul. Samas tekib veekogudes, mille kaldal on vett varjutavaid taimi, vähem vetikaid. Ka kalad hävitavad vetikate algmeid.
Kui soovite rajada purskkaevu, siis tuleks vältida tuulist asukohta. Tänapäevased purskkaevud töötavad enamasti vee ringvoolu põhimõttel, seega tuleb valida koht, kus on võimalik tagada juurdepääs elektrivarustusele. Tiigi asukoht ei tohiks olla suurte puude all. Samuti ei tasu veekogu planeerida tänava äärde eesaeda. Müra, heitgaaside ning teetolmu tõttu ei viibita seal nagunii ning planeeritud veesilm kaotab oma mõtte. Hästi sobib veesilm terrassi või kaminaga puhkekoha lähedale. Kindlasti rajage ka jalgtee veekoguni – uudishimulike külaliste ürgse instinkti rahuldamiseks, mis sunnib meid alateadlikult vett katsuma.
Atraktiivseks teeb veesilma ka seda ümbritsev taimestik. Loodusliku kujundusega aias saab veekogu ümber rajada vett või vee lähedust armastavatest liikidest põneva taimemustri. Nendega on võimalik haljastada isegi tiikide kallakuid ja seinu, kasutades selleks ette nähtud taskutega geotekstiili. Mõne aastaga kasvavad taimed suureks ning sulavad ühte. Koos vee ja kividega moodustavad nad loodusliku koosluse, mida vaadates võib ununeda, et tegu pole loodusliku tiigiga.
Seisva veega tiigis kipub vesi aja jooksul mustaks minema ja vetikaid täis kasvama. Selle vältimiseks oleks sobilik paigutada tiiki väike purskkaev. Pumba valikul tuleks lähtuda sellest, et väiksema tiigi puhul peaks kõik tiigis olev vesi läbi pumba käima 2 tunni jooksul. Suurematel tiikidel võib see aeg pikeneda. Kirkama vee saamiseks on hea panna tiiki pumbale lisaks veefilter. Õhtuhämaruses annab unustamatu elamuse tiigi põhjas olev valgusti.
Kui majas on väikseid lapsi siis võib umbes kümme sentimeetrit veepinnast allapoole paigutada mustaks värvitud traatvõrgu. Tumeda põhjaga veekogus ei ole seda silmaga näha ning ka vette kukkunud laps pääseb vaid kergemat sorti ehmatusega.
1. Basseini põhi peaks olema horisontaalne. Planeeri auk erinevate tasapindadega, millest suurim sügavus jääb 60-90cm. vahele. Terrassiastmeid taimedele võib planeerida 10-20cm. ja 30-50cm.kõrgustele.
2. Pärast augu valmiskaevamist jälgige basseiniääre ühtlast tasapinda, mida võib rihtida pika puust latiga
3. Basseiniaugu põhi ja küljed pevad olema vooderdatud liivaga, enne kui asute kilet paigaldama. See on oluline selleks, et vee surve ei lõhuks tänu teravatele kividele kilet.
4. Enne basseiniaugu täitmist veega tuleb kilet vormida, et see võtaks oma õige kuju. Täitke basseini põhi veega ja minge ettevaatlikult jalgadega basseini, vajutades niimoodi põhja õigesse vormi. Pärast seda vormige ka terrassiastmeid mille järel veendute oma arvestuste õigsuses- kas kilet jagub piisavalt ka augu servadele, kuhu peab jääma vähemalt 15 cm. ülekatteks. Väljaspool basseini asuvatesse kile servadesse tehke sisselõiked nii, et suuremad pinged kaoksid ja kile võtaks oma õige kuju.
5. Pärast basseini täitmist veega fikseerige kile augu äärtel, ladudes sinna sobiva suurusega kive. Kõik ülejäävad kileribad rohkem kui 15 cm on soovitav ära lõigata.
6. Nüüd on aeg alustada ümbruse kaunistamisega ja puhastamisega ning kujundada tiigi ümbrus vastavalt oma maitsele.
Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.
