Alpitaimla rajatakse mäestikutaimedest või nendest aretatud kultuursortidest ja teistest kuivalembestest taimeliikidest (nt kõrrelised ja kadakad). Looduslikult mägedes kasvavad taimed armastavad päikesevalgust ja taluvad hästi tuult ning temperatuurikõikumisi. Hukatuslikuks võib nendele taimedele saada hoopis liiga savikas muld, seisev vesi või jäätunud mullale talvel kogunev vihma- või lumesulamisvesi.
Asukoha valimine ja rajamistööd
Alpiaiad rajatakse kas looduslikule kallakule või tekitatakse kunstlikult sobiva kõrguse ja reljeefiga künkad. Alpitaimed ei armasta kasvada suurte puude all – seal on neil liiga vähe päikest ja liiga palju niiskust. Sügisel taimedele langevate vettinud puulehtede all võivad taimed hukkuda.
Alpitaimla rajatakse võimalikult päikeselisesse asukohta, sellele võib langeda ka lühiajaliselt vari. Istutusala alune pind puhastatakse põhjalikult umbrohtudest – kaevatakse läbi ja rohitakse umbrohujuured välja, mürgitatakse Rondup`ga või kaetakse vett läbilaskva eralduskangaga. Seejärel kuhjatakse planeeritava alpiaia alumiseks kihiks 20-30cm kiviklibu. Sobivad erinevad ehitusjäägid, vanad tellised, maakivid. Kui kasutate drenaažikihiks valgeid telliseid või jämedat paekivikillustikku või looduslikke paekive, peaks seda hiljem arvestama hilisemal taimevalikul – osad alpitaimed ei talu liiga aluselist kasvukohta
Drenaažikiht kaetakse vett läbilaskva eralduskangaga (peenravaip või geotekstiil), nii ei ummistu drenaažikiht ära. Sellele kuhjatakse vett hästi läbilaskvat ja mitte liiga viljakat kasvupinnast (1 osa umbrohuvaba mulda, 1 osa neutraliseeritud turvast, 1 osa jämedat liiva, peenikest graniitkillustikku või kergkruusa).
Seejärel antakse alpikünkale soovitud kuju ja tekitatakse erinevad astangud, vajadusel kasutatakse ääristusmaterjaliks puitpalissaadi, prusse, liipreid, põllukive või loodusliku servaga pae- või kvartsiiditükke. Astangute pind ei tohiks olla loodis, vaid peaks jääma kaldega künka välisserva poole.
Alpitaimlasse paigaldatud kivid on ühtlasi mugavad neile astumiseks hooldustööde ajal, seetõttu tuleks kivid paigaldada nii, et need hiljem ei loksu.
Kui kividest laotakse mitu rida, siis tuleks järk-järgult altpoolt ülespoole ladudes istutada kivide vahele kohe ära ka taimed. Alpitaimla võib rajada ka selliselt, et üks tema külgedest moodustab püstise seinaga kuivmüüri, mille sisse on istutatud eriti kuivalembesed taimed. Niisugune alpiaed sobib eraldama näiteks ühte aiaosa teisest või markeerima krundipiiri.
Taimede paigutamine
Taimede vahele võib paigaldada erinevalt grupeerides kive. Kivid süvistatakse 1/3 ulatuses kivi kõrgusest mulla sisse – nii mõjuvad nad looduslikuna ja neile saab rohimise ajal ka astuda. Püüdke vältida alpitaimla rajamist ühesuurustest, nn „pealuusuurustest” põllukividest ja paigutada väiksemate kivide hulka ka suuremaid rahne – nii saab tulemus maitsekas ja looduslähedane. Grupeerige taimi nii, et ühest ja samast taimeliigist moodustuksid piisava suurusega laigud. Taimede valikul arvestage kindlasti nende õitsemise või lehestiku värvumise ajaga, et alpitaimla püsiks dekoratiivne kogu hooaja vältel ning seal ei puuduks ka igihaljad taimed raagus aja ilmestamiseks.
Taimedevaheline ala kaetakse 3cm graniitkillustikukihiga, et vältida kiviktaimla läbikuivamist, takistada umbrohtude levikut ja hoida taimede juurekaelad kuivad.
Esimese kahe nädala jooksul kasta taimi hoolikalt, hiljem vajab alpiaed suhteliselt vähe vett.
Käesolev artikel on avaldaud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.
