Ahtaleheline põdrakanep (chamaenerion angustifolium) kasvab raiesmikel, põlendikul, metsasihil, hõredas metsas, metsaservas, nõmmel, kraavikaldal, teeääres ja mujal. Silma hakkab ta pika (kuni 40 cm) roosakaslilla õisikuga. Taim õitseb juunist septembrini.
Kui küllaldane õhu- ja mullaniiskus on õieküünla nektariks teinud, on ta mesilastele hea korjetaim. Põdrakanepi mesi on maitsev ja hinnatud. Mitmekülgsete omadustega taime tumerohelised, vahelduva asetusega lehed meenutavad paju omi. Juured on kuni poolteist meetrit pikad ja maapinna lähedal, mistõttu on neid kerge koguda. Nii lehti kui juuri võib kasutada värskelt ja kuivatatult toiduks. Põdrakanep on eriti populaarne vene rahva hulgas, kes on andnud talle ka teise nimetuse - ivan-tðai. Teda peeti 99 haiguse ravitsejaks ja tsaariajal veeti sadade puudade viisi välismaale. Kuivatamiseks ja säilitamiseks kogutakse peamiselt lehti ja õisi.
Lehed, juured, seemned toiduks
Lehed sisaldavad palju bioaktiivseid aineid nagu tahniin (10%9, alkaloidid, limaaineid (15%), askorbiinhapet, kumariini, suhkruid, antotsüaniide, flavonoidühendeid, pektiinaineid. Ürt tervikuna sisaldab Cvitamiini kuni 200 mg%. Juur on rikas tärklise ja suhkrute poolest, seemnetes on 45 % õli. Noori lehti saab tarvitada varakevadest peale toiduks. Hästi peeneks hakitult võib neid vähesel hulgal segada toorsalatitesse, kastmetesse, kasutada suppide, liha- ja kalatoitude maitserohelisena.
Salat põdrakanepiga
Noored lehed (50-100 g) valatakse üle keeva veega (võib sõelaga lasta 1 min keevasse vette). Nõrutatult peenestatakse ja segatakse rohelise sibula (50 g), riivitud mädarõikaga (2 spl). Lisatakse veidi sidrunimahla (hapet) ja segatakse hapukoorega (20 g). Maitsestatakse soola, pipra ja suhkruga.
Roheline supp põdrakanepiga
Noored varred ja lehed (100g) ja ka kõrvenõgese lehed (100g) lastakse 1 min keeva vette, nõrutatakse, tükeldatakse ja hautatakse rasvainega (20g). Keevasse puljongisse või vette (0,5-0,7 l) pannakse tükeldatud kartul (200g), porgand (10 g) ja lõpuks hakitud roheline ja keedetakse valmimiseni. Maitsestatakse soola ja maitseainetega. serveerimisel lisatakse keedetud muna sektorid ja hapukoor.
Värsketest lehtedest tõmmist sobib lisada morsile, kokteilina või lahjendada teena joomiseks või kasutada kalja tegemiseks. Tõmmis säilib kauem, kuid kali on maitsvam - käärimine mahendab mõrkjat maitset. 3liitrise purgi kalja jaoks lisatakse tõmmisele maitse järgi (kuni 9 spl) suhkrut ja 5-10 g pärmi ning jäetakse ööpäevaks seisma.
Tee jaoks on vaja lehti parkida, sest ei toored ega kuivatatud lehed anna aromaatset jooki. Selleks panna korjatud lehed, ka õisikud, 4-5 cm paksuse kihina närbuma. pärast ööpäevast seismist rullida ja väänata taimeosi peos, kuni mahl välja tuleb. Siis asetada plaadile, katta märja linase riidega ning hoida 25°C juures 6-10 tundi.
Pärast seda kuumutada 40 min. 100°C temperatuuril. Lõpuks lastakse jahtudes kuivada.
Ühe klaasi keeva vee kohta võtta 1 tl ürti ja lasta tõmmata vähemalt 15 min.
Värskeid juuri võib kasutada kui kartuleid, kuivatatud juurtest võib valmistada jahu. Mikseris peenestatud juured võiks alati tumedas purgis olla ja kasutada küpsetistes taignas, putrudes. Muuseas, põdrakanepi juurtest on ka viina aetud. Juuri kogutakse sügisel.
Noori juuri, mahlakaid magusamaitselisi osi võib süüa värskelt nagu võilillejuuri, keeta, küpsetada, praadida või lisada supile. Vanemad osad sobivad kuivatatult jahvatamiseks.
Hapupiima või keefiriga kama segades võiks 1 tl juurejahu lisada täiendavalt 1 kl kohta. Muide maitsva kama saab koos võilille- ja tammetõrujahuga. Põdrakanepi seemned sisaldavad 40 % õli. Lendkarvakestega seemned, peenikesed ebemed, sobivad padjatäiteks. Kiudainerikkast varrest saab teha nööri, millele vihjab ka nime teine pool - kanep.
Põdrakanep ravib
Ravimiseks kasutatakse peamiselt lehti ja õisi. Tee, mis valmistatakse ravi eesmärgi, on lihtsama tehnoloogiaga. Korjatakse ürdina (õied, lehed ja varre ülemine ots ilma kaunadeta). Siin kehtib sama nõue, mis kõikide teiste maitse- ja ravimteede korjamisel. Korjatakse päikeselise ilmaga, õitsemise alguses ja kuivatatakse spetsiaalses kuivatis või tuuletõmbuses varjulises kohas.
Põdrakanepi teel on rahustav valuvaigistav ja krampe peletav toime, see ravib unetust ja peavalu. Oma toimelt meenutab palderjani. Angiini, silma- või nahapõletiku puhul ning furunkulite ja haavandite korral aitavad loputused ja mähised teega. Sellega on saadud häid tulemusi isegi kasvajate, naha- ja lümfisõlmede tuberkuloosi ravimisel ning mao-, soolte- ja maksahaiguste, samuti kehvveresuse korral. Häid tulemusi on saadud kõhulahtisuse puhul ning vereringe haiguste korral. Nii on tast abi aeglase vereringe, peavalude korral. Rahvameditsiin tunnistab teda kui vähi- ja viljatusevastast ravimit.
Põdrakanepit loetakse parimaks immuno- ja hormonaalsüsteemi tugevdajaks. Seetõttu on ta eriti soovitav kilpnäärme aeglase talituse korral. Et tal on põletikuvastane toime, siis on peenestatud kuiva puru raputatud halvasti paranevatele haavadele ja leemendavatele ekseemidele.
Üldjoontes valmistatakse põdrakanepi tee järgmiselt: 2 spl peenestatud ürti 200 g keeva vee kohta, lastakse tõmmata 1 tund, kurnatakse. Võetakse päeva jooksul, soovitavalt 20 min enne sööki.
Haavandtõve puhul võetakse 3 spl ürti, lisatakse 1,5 kl keeva vett ja lastakse aeglasel tulel 15 min keeda. Jahutatakse ja kurnatakse ning võetakse 3 spl korraga söögi ajal. Sapipõepõletiku, kollatõve, jämesoole põletikul juuakse teed 1 spl ürdiga 1 kl keeva vee kohta, tõmbamisega 15 min ja tarvitatakse enne sööki.
Astmahaigete tee võiks olla valmistatud esimese õpetuse järgi, seisuajaga 6 tundi.
Allikas: Terviseleht, Aive Luigela
