Hallitus on hallitusseente kasvav koloonia elutegevuseks vajalikke aineid sisaldaval alusmaterjalil (substraadil). Hallitusseened on osa seeneriigist ja neid esineb meie planeedil määramatus koguses. Seeni võib leida igas ökoloogilises nišis ja nad on vajalikud orgaanilise materjali ümbertöötamiseks ainete ringkäigus looduses. Seeneriiki kuuluvad nii pärmid, hallitusseened, söögiseened, puul kasvavad torikud kui ka “ämmatoss”. Seente elutegevuseks on vajalikud orgaaniline toit, vesi ja sobiv temperatuur.
Hallitusseened produtseerivad elutegevuse jätkamiseks eoseid, mis on imeväikesed 1–20 mikromeetri suurused osakesed. Kontaktis nahaga ja sissehingamisel põhjustavad need ärritus- ning allergianähtusid. Tervisehäireid võivad tekitada ka kuivanult lendu tõusnud seenemass või seene eritatavad keemilised ained.
Harilikult seostatakse hallitusega ainult toidu riknemist. Ei osata kahtlustadagi, et elutoas, vannitoas, panipaikades, keldriruumides hõljuva ebameeldiva lõhna põhjustajateks on seal endale sobiva elupaiga leidnud hallitusseened.
Siseruumides võivad hallitusseened kasvada kõikjal. Eosed satuvad majja lahtise ukse või akna, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi ning õhukonditsioneeride kaudu. Samuti kleebivad mikromeetrilised imekerged eosed ennast välisriiete, jalatsite, kottide, kinnaste ja koduloomade karvade külge ning rändavad nii edasi.
Mitte iga eos ei hakka kasvama. Ainult soodsale pinnale sattunult – vee läbijooksukohad katusel, torude lekkekohad keldris, pidevalt märguv sein vanni või kraanikausi taga, ülekastetud lillemuld, ehitusjärgus vihma saanud puitkonstruktsioon – hakkavad eosed kasvama. Arengu eelduseks on vähesest õhu liikumisest tingitud püsivalt kõrge õhuniiskus.
Paljud ehitusmaterjalid on hallitusseente arenguks väga sobivad, sest sisaldavad ise vajalikke toiteaineid. Näiteks on märg tselluloosi sisaldav materjal (paber ja selle tooted), papp, kipsplaadid ja puit teatud hallitusseentele eriti sobivaks kasvulavaks. Teistel materjalidel nagu kivi, tolm, värvid, sünteetiline tapeet, isolatsioonimaterjalid, seinapaneelid, vaibad, tekstiil, polster jm, võib hallitus sobival niiskusastmel samuti kasvama hakata tänu nende materjalide pinnal leiduvale, sinna õhust sadenenud orgaanilisele ainele. Seega on hallituskahjustuse objektideks ka need materjalid, mis orgaanilisi aineid ise üldse ei sisalda.
Hallitusseente tekitatav kahju tervisele sõltub paljudest asjaoludest:
- toksiine tootva seene liigist;
- seeneeoste hulgast ja seene massist;
- kokkupuuteajast seeneosadega;
- konkreetse inimese vastuvõtlikkusest.
Järgnevalt on toodud mõned soovitused, mida tasuks tähele panna:
- kõik hallitusseened pole mürgised, aga kui siseõhus leidub neid võrreldes välisõhuga ülemäära palju, siis tuleks nendesse suhtuda kui kahjulikesse;
- hallitusest tingitud nähud võivad esineda vaid süütu nohu või kompleksse tervisehäire näol;
- hallituse likvideerimisega pole tark oodata kuni positiivse laboritesti tulemuseni – tegutseda tuleb kohe; eriti kehtib see seente puhul, mis on mürgised küll oma normaalses keskkonnas, kuid kaotavad selle võime laboriklaasis ning nõuavad pikema aja jooksul mitmeid kordusanalüüse;
- Ulatuslikult hallistuskahjustatud elukohast on soovitatav kas või ajutiselt seene likvideerimise ajaks ära kolida, mitte kannatada haigusnähtude ägenemise all, mis on tingitud seeneosade lendumisest puhastamise käigus;
- hallitusseente kasvu pole võimalik takistada, sest ootamatuid niiskusepuhanguid tuleb kodus ikka ette (näiteks sügisesel moosi- keetmisel ja mahlaaurutamisel);
- haigus- või ärritusnähtude korduval esinemisel tuleb ühe võimalusena arvestada hallitusseente toksilist mõju (kui muud faktorid, näiteks uue mööbli soetamine, värske remont, koduloomad ja -linnud, sulepadjad, tolmu korjavad toataimed ja muud on läbi kontrollitud);
- suurte taimede istutusnõusid ei tohi üle kasta;
- tuleb jälgida, kas tervisehäirete ägenemine on seotud õhuniiskuse ja temperatuuriga;
- hallitusseen vajab kasvuks õhuniiskust üle 70% ;
- keldri kiviseintel esinev valge udune kasukas ei pruugi olla hallitus, vaid müüris liikuva vee väljaauramise tagajärjel sinna sadenenud soolade kogumid või külmal ajal tekkinud härmatis;
- ühtki hallitusseene tüüpi pole vaja eraldi hävitada – nende kõrvalda- miseks sobivad ühed ja samad vahendid.
