Maasika ladinakeelne nimi Fragaria tuleneb ladinakeelsest sõnast frago, mis tähendab lõhnama. Väljakaevamiste leiud tõestavad, et maasika vilju kasuti toiduks juba nooremal kiviajal ja rauaajal, millal küpseid vilju korjati metsikutelt taimedelt. Antiikajal ülistati maasika ilu, aroomi ja raviomadusi. Keskajal kasvatati metsmaasikat ja kuumaasikat lossi- ja kloostriaedades nii ilu- kui ravimtaimena. Probleem oli selles, et metsikute taimede viljad olid väikesed ja nende saagikus jättis soovida.

Aedmaasikad on pika aretustöö tulemus

Rahvapäraselt maasikamari on tegelikult lihakas koguvili. Vilja pinnal asetsevad väikesed seemnised, mida rahvasuus lihtsalt seemneteks kutsutakse. Maasika kiituseks võib seda öelda, et vili on täies ulatuses söödav. Puhtalt viljaliha arvele langeb maasikate kaalust 98,5%, ülejäänu moodustavad seemnised. Maasikate biokeemiline koostis sõltub mitmetest asjaoludest, nagu ilmastikust, kasvukohast, valmimisperioodi pikkusest jm. Enamuse maasikate kaalust moodustab vesi. See on ka põhjus, miks maasikad on suhteliselt energiavaene suutäis - 100 g ports annab organismile energiat vaid poolesaja kilokalori ringis. Kuid juba järgmise koha maasikate toitainete pingereas hõlmavad suhkrud. Meie maasikate suhkrusisaldus jääb vahemikku 6...9% ja sõltub põhiliselt sordist ning viljade küpsusest. Küpsemisel tõuseb viljades suhkrute osakaal, kuid väheneb hapete sisaldus. Valke on maasikates vähe, kõigest protsendi piirides. Veelgi kasinamalt on maasikatesse jagunud rasvu ja needki on põhiosas koondunud seemnetesse. Tunduvalt olulisemad tegijad maasikate maitse kujundamises on orgaanilised happed. Viimastest on meie loo peategelases kõige rohkem sidrunhapet, vähemal määral ka õun-, viin- ja isegi salitsüülhapet. Vaatamata viljade suhtelisele pehmusele on maasikates ka kiudaineid 1-3%.

Erinevad mikroelemendid ja vitamiinid

Maasika suurest rauasisaldusest on rahvasuus kujunenud lausa legend. Soovitusi, et söö palju maasikaid, siis on põsed punased ja veres rohkesti rauda, on kuulnud kõik maasikasõbrad. Tõepoolest võrreldes paljude teiste meil kasvavate viljadega on maasikates rohkesti rauda. Kuid maasikate rauarikkus küünib kõigest 10 milligrammini sajagrammises portsjonis. Võrdluseks olgu öeldud, et täiskasvanud inimese ööpäevane rauavajadus on 10-15 mg. Taimses tooraines leiduva raua omastamisega on meie organismil probleeme. Lisaks rauale on maasikates veel teisigi kasulikke mikroelemente nagu vaske, koobaltit, mangaani, tsinki ja joodi. Paraku on nendegi omastamine mõnevõrra takistatud.

Maasikast on tuvastatud karotenoide, mis on vitamiin A eelühendiks, erinevaid B-rühma vitamiine, vitamiine E ja K ning otse loomulikult ka askorbiinhapet ehk vitamiini C. Et maasikate näol on varavalmivate viljadega, siis toonitatakse sageli nende suurt askorbiinhappe sisaldust. Paraku on vitamiin C sisaldus maasikates üsnagi muutuv näitaja. Kuumad ja kuivad ning niisked ja külmad suved vähendavad oluliselt askorbiinhappe sisaldust valmivates viljades. Ka sorditi võib vitamiin C sisaldus maasikates erineda kuni viis korda.

 

Allikas: Terviseleht, Urmas Kokassaar

Joomla SEF URLs by Artio

Enimloetud artiklid antud kategoorias

Raviteed

Piparmünt on üks vanemaid kultuurtaimi. Piparmündi kodumaaks peetakse Hiinat. Tänaseks on inglased piparmündi suurimad kultiveerijad ja tarbijad. Ravimtaimeks teevad piparmündi tema eeterlikud õlid, millest...

Loe edasi

Ravimtaimed

Saialill pole mitte ilutaim, vaid ka ravim ja maitsetaim. Pole teada täpselt, kus on tema kodumaa, igal juhul levinud taim Hiinas, Ladina-Ameerikas, Kreekas, Brasiilias, Indias ja loomulikult levinud ammugi üle maailma. Ta avab oma...

Loe edasi

Viljapuude hooldus

Viljapuu- ja marjaaias on sitikaid satikaid tegutsemas nii palju, et silme eest läheb kirjuks. Kõike neid ei saa teada tunda, aga kõiki neid saame oma taimedest eemal hoida. Kõige olulisem on taime üldine heaolu...

Loe edasi

Maitsetaimed

Teadmised maitse- ja ravimtaimedest on peaaegu sama vanad, kui inimkond. Roomlaste ja misjonärmunkade kaudu sattusid paljude Vahemeremaade taimede seemned ja istikud üle Alpide, rikastades põhjapoolseid aedu. Hiljem...

Loe edasi

Kõik antud kategooria artiklid

  • Marjad & seened aias
    • Aedmaasikad

      Maasika ladinakeelne nimi Fragaria tuleneb ladinakeelsest sõnast frago, mis tähendab lõhnama. Väljakaevamiste leiud tõestavad, et maasika vilju kasuti toiduks juba nooremal kiviajal ja rauaajal, millal küpseid vilju korjati metsikutelt taimedelt. Antiikajal ülistati maasika ilu, aroomi ja raviomadusi. Keskajal kasvatati metsmaasikat ja kuumaasikat lossi- ja kloostriaedades nii ilu- kui ravimtaimena. Probleem oli selles, et metsikute taimede viljad olid väikesed ja nende saagikus jättis...

    • Metsamarjade kasvatamine koduaias

      Metsamarju saab koduaias edukalt kasvatada kui neile sobivad kasvutingimused luua. Öökülmade eest on aias taimi kergem kaitsta kui istandikes. Aias saab neid ka rohkem poputada, mis taimedele üldiselt meeldib. Metsataimede kasvupinnaseks sobib puhas freesturvas. Üksikud taimed saad istutada peenrasse täites istutusaugu turbaga. Kui sul on aga rohkem hapulembeseid taimi või soovid soetada, siis tea, et mõtekam, loomulikum ja kenam on kohe turbapeenar rajada. Enamus metsataimi talub kasvatamist...

    • Puravik

      Eestis kasvab ligikaudu poolsada liiki puravikke, tõsi, paljud neist on väga haruldased ja korjajatele leidmis- ega söömisrõõmu ei paku. Puravikukorjajatele lohutuseks, et nende ihaldusobjektidest on mürgine vaid saatana-kivipuravik, mis on Eestis suhteliselt haruldane. Mitmed puravikuliigid on aga mittesöödavad mõru maitse tõttu. Kõige sagedamini tekitab seenelistele meelehärmi sapipuravik, mis rikub tänu eriti kibedale maitsele seeneroa. Ei tasu korjata ka väga vanu puravikke, vaatamata nende...

    • Sügistööd aias - maasikapeenra hooldus (video)

    • Vaarikapeenra rajamine (video)