Looduses käib taimede vahel pidev võitlus paremate valgustingimuste pärast. Troopikametsade puud sirutavad jõuliselt oma kroone päikesekiirte suunas kümnete meetrite kõrgusele. Alusmetsa taimed toituvad valgusest, mis puudest üle jääb. Valguse puudulikkuse kompenseerib niiskus – reeglina on varjutaimed kõik üsna niiskusnõudlikud. Looduses saavad nad palju niiskust suurte puude juurte ümber kogunenud paksust huumusekihist. Tubastes tingimustes vajavad nad rikkalikku kastmist kasvuperioodil ning paljud neist ka regulaarset piserdamist toasooja veega. Talvel tuleks ka varjutaimi kasta ettevaatlikult, jälgides, et muld on enne igat kasmiskorda pealt tahenenud.
Poolvarju eelistavad taimed meie kodudes populaarsed, kuna toataimede valgustingimusi pärsib lisaks pikale pimedale talvele ka aknaklaas. Läbi klaasi taimedele langeva valguse nurk on oluliselt väiksem kui looduses ja seetõttu väheneb isegi akna juures seisvate taimede poolt sünteesimiseks kinnipüütava valguse intensiivsus. Taimedele langev valguse hulk sõltub nende paiknemise kaugusest aknast. Maksimaalsetes valgustingimused on tagatud taimedele, kes asetsevad kuni 1 m kaugusel aknast. 2 m kaugusel paiknevad taimed saavad 4 korda vähem valgust ja 3 m kaugusel aknast saavad taimed juba 9 korda vähem valgust. See matemaatiline seaduspärasus seletab lahti asjaolu, miks meie kliimas alatasa siseruumides napib valgust. Inimene on võimeline talvepimedusega kohanema, taimed aga mitte. Seetõttu saab talveperiood paljudele taimedele saatuslikuks ja nad hukkuvad valguse puuduse tõttu.
Koju või kontorisse taimestust planeerides tuleks kindlasti enne taimede soetamist määratleda täpselt ära kohad, kus missugust taime näha soovitakse. Aknast kaugemale paigutatavate taimede puhul tuleks valida taimed, kes ka looduses kasvavad suurte puude all varjus, leppides kehvade valgustingimustega. Ka niisuguste taimede jaoks on aga 4-meetrine kaugus aknast maksimaalne. 4-meetri kaugusel aknast väheneb taimele langeva valguse hulk juba 16 korda.
Varjutaimede lehestik on peaaegu alati tumeroheline. Kui mõnel liigil esineb nii tumeroheliste lehtedega kui ka kirjulehiseid sorte( nt. draakonipuu), siis taimedele koha leidmisel tuleks arvestada asjaoluga, et kirjulehised on alati valguse suhtes nõudlikumad
Eelpoolnimetatud taimed lepivad küll ka vähese valgusega, kuid sobiv annus lisavalgust annab ka neile elujõudu.
Enamlevinud varjutaluvad taimed:
Moluki aglaoneema Aglaonema commutatum, rohelised, hõbedaste põikutriipudega lehed. Vajab kõrget õhuniiskust, sagedast piserdamist. kasvab paremini madalas potis. Kuna on aeglase kasvuga, siis istutatakse ümber harva.
Talbjas adiantum Adiantum raddianum Graatsilise lehestikuga sõnajalg, armastab soojust ja suurt õhuniiskust, kardab otsest päikest ja tuuletõmbust. Kasta aastaringi julgelt, piserdada. Vältida seisvat vett alustaldrikul ja mitte lasta läbi kuivada.
Pesa-raunjalg Asplenium nidus rosetinakasvava lopsaka ererohelise lehestikuga taim, vastupidavam kui õrnemate lehtedega liigikaaslased ja seetõttu eriti populaarne toataim
Kõrge nefroleep Nephrolepis exaltata 45-60 cm pikkused sulgjad lehed moodustavad sobivates kasvutingimustes suure puhma. Võib piserdada kasvõi iga päev – armastab krget õhuniiskust
Flamingolille liik Anthurium crystallinum, lehtdekoratiivne flamingolill, keda kasvatatakse kauni lehestiku tõttu, niiskusnõudlik.
Lehtliilia Aspidistraelatiorväga vähenõudlik taim, suured tumerohelised lehed kasvavad välja otse mullapinnast, talub ka kuiva õhku, kuid kord nädalas tuleks niiske shvammiga puhastada lehti tolmust, et valgus paremini lehepinnale pääseks. Vajab ümberistutamist 3-4 aasta tagant.
Ääris-draakonipuu Dracaena marginata Levinuim draakonipuu liik, peene tumerohelise lehestikuga. Talvel kasta tagasihoidlikumalt kui kasvuperioodil, puhastada aeg-ajalt lehti tolmust, piserdada korrapäraselt. Korra kuus võib poti uputada veeanumasse ja hoida seni, kuni enam mulle veepinnale ei tule. Peale nimetatud protseduuri kasta taime mitte varem kui nädala pärast.
Romblehine tsissus Cissus rhombifolia Vana hea tuntud ronitaim, leplik nii valgustingimuste kui ka õhuniiskuse suhtes. Liiga pikaks kasvanud võrsed võib lõigata tagasi, nii moodustab taim tihedama puhma. Esimesel kahel aastal kasvab taim nii jõudsasti, et võib tekkida vajadus teda paar korda aatas suuremasse potti ümber istutada. Kui taim on juba nii suureks kasvanud, et vajab ca 30 cm diameetriga potti, siis tuleks igal aastal välja vahetada ainult substraadi pealmine osas 3 cm sügavuselt.
Peperoomia Peperomia erinevad liigid tunnevad ennast samuti poolvarjus hästi. Peamiselt lehtdekoratiivsed, mõned liigid õitsevad tagasihoidlike valgete õitega.Talvel kasta ettevaatlikult. Kuna peperoomiatel on suhteliselt väike juurestik, siis igal aastal ümber istutada ei ole vaja. Peperoomia on suhteliselt tundlik taim – ta ei talu üle- ega alakastmist ning tuuletõmbust.
Fatsia Fatsia japonica kasvab hästi valges kasvukohas, kuid tuleb toime ka vähese valgusega ksvukohas. Poolvarjus kasvades jäävad lehed väiksemaks kui valguse käes.Vajab rammusat huumusrikast mulda ja niisket õhku – piserdage aeg-ajalt toasooja veega. Noor taim vajab igal kevadel ümberistutamist. Puhastage taime lehti kord kuus.
Tõlvlehik Spatiphyllum ei armasta suvist otsest päikesevalgust. Talvel võib tõsta akna lähedale. Talub ka aastaringset poolvarju, kuid lehestik lopsakam valges, otsese päikese eest kaitstud kasvukohas. Vajab piisavat õhuniiskust ja igakevadist ümberistutamist.
Sulgvõhk Zamioculcas on üks vastupidavamaid ja vähenõudlikumaid toataimi. Kasvab hästi nii täispäikeses kui ka poolvarjus. Enne järgmist kastmist lasta muld min 3-4cm sügavuselt läbi kuivada. Noored kiirekasvulised varred tuleks algul üles siduda, et nad ei lamanduks.
Filodendron Philodendron on sõltuvalt liigist kas püstise kasvukujuga põõsas või ronitaim. Kiirekasvuline – kui soovite kasvu pidurdada, väetage väiksema lämmastikusisaldusega väetisega. Õhujuured võib suunata potti mulla sisse. Oksad, mis segama hakkavad, võib kevadel ära lõigata. Lehtede regulaarne puhastamine tolmust on väga vajalik.
Havisaba Sansevieria on vähenõudlik ja vastupidav sukulent. Kasvab paremini täisvalguses, kuid tuleb toime ka poolvarjus. Vajab ümberistutamist harva. Enne järgmist kastmiskorda veenduge, et muld on tahenenud. Kollase leheservaga sordid eelistavad valgemat kasvukohta kui tumerohelise lehestikuga sordid.
Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.
