Kui inimene ei rahulda oma organismi veevajadust, riskib ta tõsiselt haigeksjäämise ja enneaegse vananemisega. Need, kel aastaid üle 50, joovad tavaliselt vähem vett. Normaalne oleks, kui poole sajandi vanused inimesed tarvitaksid 1,75 liitrit e 8 kl vett päevas. Kui juuakse vähem, võivad tekkida elulised häired, ka südamehäired. Kui inimorganism nt higistamise järjel kaotab vett ning seda ei taasta, pühendab organismis ringlev veri peatähelepanu keha, muskulatuuri jt organite tööle. Vähem...

Levinud arvamuse kohaselt on puuviljades rohkesti vett ja süsivesikuid ning vähe õli. Erandid kinnitavad tavaliselt reeglit ja nii on see ka puuviljamaailmas. Suhteliselt õli- ja energiarikas puuvili on avokaado ehk pirnloorber, mis on tuntud ka metsavõi ja alligaatoripähkli nime all. Välimuselt on avokaado on tavaliselt pirnjas, harvem teistsuguse kujuga puuvili. Pikkust on viljal tavaliselt 10-12 cm, kaalu 200-400 g. Pealt katab vilja krobeline kest, mis sõltuvalt sordist on õhuke või paks....

Greibi ladinakeelne nimetus on Citrus paradisi. Paljud, kes vilja esimest korda proovivad, ei leia paradiisiga aga mingit seost. Põhjus on selles, et greip maitseb söömisel ühtaegu hapuna, magusana ja mõrkjana. Välimuselt on viljad ümarad, sileda pinnaga, nende kooreosa värvus varieerub kollasest punaseni. Ostjad eelistavad nüüdisajal rohkem punase koorega nn verigreipe, millel on ka punane viljaliha. Viljad on üpris kogukad, sest greibid kaaluvad 200-600 g ja nende läbimõõt küünib 10-15 cm....

Olete rõõmus või kurb, kontsentreerute hästi või halvasti - kõik sõltub ajust. Selleks, et aju hästi funktsioneeriks, vajate igapäevasest energiatarbest ca 20%. Õigesti toitudes tunnete end pingeteta ja reipana. Aju koosneb ligikaudu 100 miljardist närvirakust. Iga närvirakk on omakorda kontaktis 4000-10 000 teise närvirakuga. Selleks, et aju andmeautostraada (info) funktsioneeriks optimaalselt, vajatakse info edastamiseks neurotransmiteerimist (virgatsaineid). Pideva stressi korral vajab...

Köögiviljataime, mida tuntakse meil ja mujal hiina kapsana, oleks õigem nimetada pekingi kapsaks, millele viitab tema botaaniline nimetus. Köögiviljana on tuntud ka päris hiina kapsas, mis on eelmisega morfoloogiliselt üsna sarnane liik. Ka meie oludes võib teda kasvatada varakevadel salatitaimena kasvuhoones ja suve teisel poolel avamaal. Ida-Aasia maades süüakse teda hautatult või keedetult. Kesk- ja Lääne-Euroopas kasutatakse toorsalatite koostisosana. Hiina kapsas on hästi seeditav ja...

Aastasadu on meil kasvatatud kaalika esiisaks peetud Gotlandilt pärit metsikut naerist. Kaalikas on tegelikult kapsa sugulane ja teda tunti juba keskajal köögiviljana. Kaalikas on kaheaastane juurvili, mille värvus on eri liikidel kas kollane, rohekas või lillakas, sisu osa valgest kollaseni. Tänapäeval on miskipärast teda vähem hakatud kasutama, kuid meie esivanemad suhtusid temasse hoopis austavamalt, seadsid ritta kõigi teiste hinnaliste toiduainetega. On säilinud legend, et kaalikas maksab...

Paljudele meeldib maiustusi ise küpsetada. Neile, kes teadlikult toituvad, on oluline, et ka maiustused oleksid kalorivaesed ja ei sisaldaks liiga palju suhkrut. Suhkrut võib taignates asendada vedela suhkruasendajaga, kusjuures tuleb jälgida, et see suhkru aseaine kannatab kuumutamist. Mõned kalorivaesed retseptid. Sidruniküpsised Taigen: 250 g jahu, 1 tl küpsetuspulbrit (võib ka 0,5 tl söögisoodat + 0,5 tl sidrunhapet), 100 g suhkrut, veidi soola, 2 munakollast, 125 g külma margariini, 1 tl...

Mõned mineraalid esinevad ainult inimese kehavedelikes, teised on olulised kudedele ja luustikule. Kindlas komplitseeritud vastastikuses mõjutamises hoolitsevad mineraalid ja mikroelemendid keha tervise ja heaolu eest. Kaltsiumil on kõige olulisem osa täita. Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal, ta on juba koguse poolest kehale kõige tähtsam mineraal. Täiskasvanud inimese keha sisaldab 1-1,5 kg kaltsiumi, millest umbes 99% on luudes ja hammastes. Ülejäänud kogus täidab väga mitmesuguseid...

Kohv on levinumaid jooke maailmas, eriti populaarne põhjamaades. Põhjus, miks kohvi juuakse, on selles sisalduv kofeiin, taimne alkaloid, mis toimib inimesele mitmeti. Kofeiin on stimulaator, mis kiirendab psüühiliste protsesside kulgu ja tõstab töövõimet, kuid võib põhjustada ka öist ärkvelolu, närvilisust, tõsta vererõhku, tuua peavalu. Paljud teadlased on seisukohal, et päevas 2-3 tassi kohvi (kuni 300mg kofeiini) on ohutu ja võib paljudel juhtudel olla kasulik. Näi tõstab tass kohvi...

Kevadega ilmub toidukaardile iga päev uut rohelust. Otstarbekas pole haarata varajasi kasvuhoonetooteid, vaid maksimaalselt kasutada loodusande. Praegu tuleks suurimat tähelepanu osutada just looduslikule rohelusele, milles on palju vitamiine, klorofülli, karotiini, täisväärtuslikke valkaineid. Organismile on pika talve järel väga vajalik klorofüll, millel on stimuleeriv mõju. See reguleerib ainevahetust, stimuleerib südame tegevust, ergutab väsinud organismi. Kevadel kerkivad mullast...

C-vitamiin kaitseb organismi nakkuste eest ning aitab luua antikehi, kevadel aga annab vitamiinipuudus eriti tunda. C-vitamiini vähesus igapäevatoidus toob kaasa kevadväsimuse. Meditsiinistatistika järgi põeb Eestis kevaditi C-vitamiini vähesusest põhjustatud haigusi umbes kolmveerand täiskasvanuist. Vitamiinivaene periood kestab suveni, sest meie peamises vitamiiniallikas kartulis on vitamiine juba poole vähem kui sügisel. Sama on juhtunud ka teiste üle talve säilitatud köögiviljadega. Rohkem on...

Tänagi küpsetatakse paljudes peredes leiba ise ja peamiselt eestimaisest jahust, mis on täis valgusenergiat päikesekiirgust, mida saame loodusest. Kes kord on alustanud, ei pea seda rituaalset ning pidulikult lõhnavat toimingut tüliks. Vastupidi, see töö tasub vaeva kuhjaga! Soe, lõhnav leivapäts laual loob kodusse erilise soojuse. Toitumisfüsioloogia seisukoht silmas pidades peab inimorganism saama iga päev 25-30g kestainet. Selle koguse saame kergesti, kui sööme rohkesti täisterajahust...

Nii nagu suurem osa juurvilju, sisaldab ka kõrvits palju vett - kuni 92%, kuid vähe rakuainet - ainult 0,7%. Vähe on temas ka orgaanilisi happeid ja seetõttu võib kõrvitsat tarvitada mao- ja sooltehaiguste puhul. Kõrvitsas on polüsahhariidide hulka kuuluvat pektiini rohkem kui õuntes ja peedis. Pektiin mõjub organismile soodsalt, ta neelab mürgised ained organismist ja intensiivistab kolesteriini eemaldamist. Seepärast on kõrvits kasulik inimestele, kes põevad jämesoolepõletikku ja...

Troopilisest Kesk-Ameerikast (Mehhikost) pärinev üheaastane rohttaim kasvab tänaseni seal ka metsikult. Euroopasse jõudis taim 16.sajandil, tema raviväärtust aga hakati hindama alles XIX saajandil. Toiduks ja ravimiks kasutatakse kõike - nii lehti, õisi, viljaliha kui ka seemneid. Tänaseks on puhastatud seemned toidupoodides müügil, seega mugav kasutada. Kõrvits kuulub kindlalt ravimköögiviljade hulka. Õnneks on kõrvits meie toidulaual igapäevane ja traditsiooniline kõrvitsasalat ei puudu ka...

Lääts on väga vana liblikõieline kultuurtaim. Egiptuses kasvatati läätse juba 2000 a e.Kr.s. Neid ümmargusi kaksikkumeraid seemneid (läätsed) on leitud egiptuse püramiididest ja kiviaja leiukohtadest. Vahemere ja Kesk-Aasiast pärinev üheaastane toidukaunvili kuulus kõrvuti herne ja oaga ka meie esivanemate toidulauale. Kaunvilja seemned on väikeseemnetel 3-3,5 mm läbimõõduga, suurematel aga 6-9 mm. Väikesed küll, aga väga ihaldatavad ja tervislikud. Läätses leidub 25-35% valku, 50%...

Peenemaitselised, vürtsikad, tuliselt teravad või marja-magusad suvetoidud on praktilised-tervislikud. Kõik on kerged, kus õli, või koore puudumist ei märkagi. Sobivad paljudele, sest kalorite hulk on minimaalne.

Meie väikese rahva üks põhitoite, mida söödi ja süüakse iga päev, on leib. Kliima sundis kasvatama peamiselt otra, rukist ja kaera. Hiljem lisandus nisu. Kuni 19. sajandini valmistati Eestis leiba peamiselt odrajahust, alles 19. sajandi alguses hakkas rukis leivaviljana otra välja tõrjuma. Praegu soovivad inimesed eeskätt maitsvat leiba, teadmatusest jäetakse paraku hindamata leiva toiteväärtus. Toitumisspetsialistide ning meedikute seisukohad langevad ühte selles, et tänapäeva inimeste...

Viimasel ajal täheldatakse arenenud maade rahvastiku seas kehakaalu tõusu tendentsi. Nii on füsioloogiliste näitajate alusel Euroopas ligi pooled elanikest kvalifitseeritud ülekaalulisteks. Paralleelselt kehakaalu tõusuga sagenevad II tüübi diabeedi juhud, millesse haigestumise oht on kõige suurem liigse kehakaaluga keskealistel ja vanematel inimestel. Ka USAs on sagenenud diabeeti haigestumine, kusjuures viimase sajandi jooksul on seal diabeedi juhtude arv tõusnud 33% võrra. Kokku loetakse...

Igihaljas mandariinipuu pärineb Kagu-Aasiast ning tema kultuuristamine ulatub mitmete aastatuhandete taha. Mandariinid on kujult kas ümarad või lapikud ja nende kooreosa värvus varieerub kollasest oranžini. Et mandariini kest on suhteliselt õhuke ja lahtine, siis on lastelgi neid vilju hõlbus koorida. Mandariini koor on tema seisundi peegel. Lahtine, pehme, ühtlase värviga kest tõestab vilja küpsust, kuivanud, tihke, kõva viitab vananenud viljadele. Pehmete laikude, plekkidega vm ilmsete...

Idudest saab meie organism täisväärtuslikku ja vitamiinirikast toitu. Idudes sisalduv energia on  eriti kasulik pimedal talveajal. Idandamiseks sobivad kemikaalidega töötlemata seemned. Näiteks: mungoa, aedoa, läätse, lutserni, kõrvitsa, päevalille, salati, rukola, redise, jt. seemned. Samuti võib idandada teravilja. Näiteks: maisi, nisu, tatart, kaera ja rukist. Kuigi enamus idusid tarvitatakse toorelt, siis ubade, läätsede ja kikerherneste idusid tuleks  enne tarvitamist keeta. Keeda ube ja...

Munatoite, eriti munarebu peetakse vere kolesterooli taseme tõusu põhjustavaks teguriks. Selgitamaks, kas see on tõepoolest nii, viidi läbi eksperiment, milles 25 täiskasvanut katsealust sõi iga nädal 12 muna. Katse kestis 6 nädalat. Enne katse algust ja 6 nädala möödumisel mõõdeti katsealuste vere kolesteroolisisaldust. Selgus, et 23 isikul ei põhjustanud munade söömine olulisi muutusi vere kolesterooli sisalduses, kuid kahel isikul tõusis 25% võrra madala lipoproteiinide tihedusega ehk nn...

Vanas-Roomas oli küpsetatud naeris kõikide lemmiktoit. Peaaegu igaüks meist teab populaarset vene muinasjuttu, kus eite-taati hiiglanaeri kasvatasid ja selle väljatõmbamisega suures hädas olid. Tänapäeval hinnatakse sööginaerist kui maitsvat köögivilja peamiselt põhjaaladel, kus see vähenõudlik taim võib ühe suvega anda kaks saaki ja suure C-vitamiini sisalduse tõttu edukalt skorbuudi vastu võitleb. Sööginaeris on üks külmakindlamaid kultuure, kannatades kuni 5o öökülma. Kogu talve ja kevade, kuni...

Nõges on populaarne taimetoitlaste hulgas. Rahvatarkus õpetab, et nõges võtab väsimuse, kõhuvalu ja veepaistetuse, vähendab ja peatab verejooksu, taandab suhkruhaiguse nähte. Ammu on teada, et metsikult kasvavaid taimi tuleb kevadel toiduks kasutada toorelt, kuumtöötlemisel kaotavad nad toiteväärtusest, väheneb bioaktiivsus. Kui seda nõuab toidu valmistamise tehnoloogia (supid, vormiroad jne.), kuumutada lühiajaliselt. Toiduks kogutakse lehti nende tärkamisel, ravimiks ja kuivatamiseks...

Soolata ei saa kaua vastu pidada. Meie esivanemad käisid soolaga küllaltki kokkuhoidlikult ümber - see oli nii väärtuslik, et kaalus isegi kulla üles. Praegu aga tarvitatakse soola mitu korda rohkem, kui organism vajab. Liigtarbimine võib aga põhjustada tervisele negatiivseid tagajärgi. Näpuotsatäis soola hommikuti keedetud munale, noaotsaga soola salatisse või teelusikatäis kartulikeeduveele - sool (naatriumkloriid) on organismile vajalik. Organism ei moodusta ise mineraalaineid, naatriumit...

D-vitamiini piisav olemasolu organismis on väga oluline tervisele. D-vitamiin on hormoon ja nagu teisigi hormoone, sünteesib ka seda meie organism. D-vitamiin aitab organismil omastada kaltsiumi ja fosforit ning mängib tähtsat rolli hammaste ja luustiku ehitusel. Ka aitab tugevdada immuunsüsteemi ja on olulise tähtsusega kasvuperioodil. Raseduse ajalgi on tulevastel emadel soovitav hoolitseda suurema D-vitamiini sisalduse eest oma menüüs. Viimaste uuringute põhjal võib öelda, et D-vitamiin ka...

Tahate parandada tuju ja tõsta toonust? Liigsetest kilodest lahti saada? Kauem noor ja terve olla? Sööge apelsine. Need päikselised, ilusad ja maitsvad, mahlased, magushapud puuviljad on tõeline vitamiinide, mineraalide jm kasulikke ainete varaait. Eriti tervislik vitamiinivaesematel aastaaegadel. 1 keskmine apelsin sisaldab: 45 mg kaltsiumi, 100 mg C-vitamiini (organismile ööpäevaks vajalik askorbiinhappe kogus), rohkesti vitamiini B1, foolhapet, provitamiini A, kaaliumi, magneesiumi,...

Paprika (Capsicum) perekonna esindajaist pakuvad köögiviljanduses huvi peamiselt kaks liiki, mis pärinevad Lõuna- ja Kesk-Ameerika troopilistelt aladelt ja toodi Euroopasse 16. saj pärast Ameerika avastamist. Euroopas viljeldi paprikat algul ilutaimena ja alles hiljem hakati teda tarvitama köögiviljana. Aretatud on nendest kahest liigist välja köögiviljapaprika (ka magusa pipra nime all), aga samuti maitseainena tarvitatavaid nn vürtsipaprika (kibeda ehk türgi pipra) sorte. Teist,...

Pett ehk võipiim on või valmistamise kõrvalsaadus. Meil müüdav hapendatud pett saadakse rõõsa võipiima hapendamisel spetsiaalse juuretise kaasabil. Koostise parandamiseks lisatakse petile ka mõningal määral lõssi. Vanasti talurahva seas tuntud keelekaste sisaldab lõviosas vett, kuivainetest piimasuhkrut ehk laktoosi, täisväärtuslikke valke, mineraalaineid, fosfolipiide (eriti letsitiini), B-rühma vitamiine ja minimaalselt kolesterooli. Kaltsiumisisalduselt on pett enamvähem võrdne...

Esimesena hakkasid rosinaid valmistama egiptlased ja pärslased. Viinamarjade olemasolu ning valitsev kuiv-kuum kliima olid selleks kohased. Just egiptlased olid need, kes avastasid viinamarjade kuivatamise kolm põhiväärtust. Esiteks. Kuivatamine võimaldab viinamarju kaua säilitada ja kaugele transportida. Teiseks. Rosinad on tunduvalt magusamad võrreldes tooreste marjadega. Kolmandaks. Rosinate aroom on hoopis teisem võrreldes viinamarjade lõhnaga. Ammustel aegadel võisid rosinate nautimist...

Salati algkodu on nähtavasti Vahemeremaades, kus seda taime tunti ja kasutati juba enne meie ajaarvamist. Antiikkultuurides hinnati peamiselt salatilehtede raviomadusi - taime rahustavat, isegi nõrka valuvaigistavat ja uniseks tegevat mõju ning soodsat toimet maksale. Botaaniliselt kuulub salat korvõieliste sugukonda ja on üheaastane piimmahlaga rohttaim. Salatisõbrad hindavad eeskätt taime lehti, mida toorelt süüakse. Õitest suurt ei hoolita, sest õitsemine on kindel märk taime vananemisest. Salati...

Saksamaal loetakse pähkleid kôige vanemate puuviljasortide hulka. Juba vanad germaanlased pidasid pähklitest väga lugu ja valisid need kôvakestalised viljad oma toidulauale. Pähklituumad sisaldavad väärtuslikke rasvhappeid nagu ôli - ja linoolhape, mis on olulised närvi - ja ajurakkude ülesehitamiseks. Pähklites sisalduvad valgud mängivad olulist rolli ajus toimuvates môtlemisprotsessides. Pähklid tagavad teile nooruse, sest nad sisaldavad teiste tähtsate vitamiinide kôrval ka vitamiin E - d....

Seller on väga vana kultuurtaim. Tema koduks on Vahemeremaad, kus senini kasvab metsikult. Kultiveeritult sai ta Kaug-Ida ja Lähis-Ida köögiviljaks, kuni levis üle maailma. Vanas Kreekas ja Egiptuses oli ta esialgselt leina sümbolina suure au sees. Tänaseks, kus teda loetakse tähtsamate köögiviljade hulka, on ta saanud võimsuse ja õnne sümboliks. Arheoloogilistel kaevamistel leitud müntidel on täheldatud selleri kujutist. Tuntakse leht-, vars- ja juursellerit, mis on kasutusel nii maitseaine kui ka...

Mida päev kevade poole, vähenevad toidulaual kartuli- ja juurvilja toiteväärtused, olenevalt ka nende hoiukohtadest. Osaliselt saame katta puudujäägi sibulapealsete kasvatamisega köögis või toas. Sibulapealsed ei ole maitseaine, vaid kõrge väärtusega toortoit talvel ja kevadtalvisel ajal. Sisaldavad nad ju palju teiste kasulike ainete kõrval rohkelt eelkõige C-vitamiini. Poest ostes on sibulapealsed kallid, sageli pole nad kuigi värsked ja on lämmastikväetisega üleväetatud. Nii ongi tervise...

Sojapiim Segada 100 g sojakontsentraati 1 liitri veega. Piima võib maitsestada kakao, puuviljade, banaani, vanilje, soola või ka muude maitseainetega. Säilib hästi külmkapis. Võib kasutada erinevate roogade ja küpsetiste valmistamiseks. Soovitav juua hommikuti 1 klaas. Sojamajonees 75- 100 g sojapiimapulbrit, 150 g vett, 2 spl õli, 50 g äädikat, 10 g sinepit, pipart ja soola maitse järgi. Piimapulber segada veega ja jätta 7 - 10 minutiks valmima. Lisada õli, sinep, sool, pipar, äädikas. Kõik...

On loomulik, et terve inimene meie kliimas talvel kaalus juurde võtab. Talvel on liikumist vähem. Samuti kaitseb väike nahaalune rasvakiht külma vastu. Ent kui õhus on tunda kevadet, tahaks kergetes riietes jälle sale olla. Vanarahvas tundis kanarbikutaime kui kevadist puhastava tee taime. Sellest valmistatud tee on kergelt rahustava toimega, maitsev ja sobib hästi õhtuseks joomiseks. Teed tehakse taime õitsvast ladvast. Saab maitsva igapäevatee, mida võib julgesti aasta ringi juua. Teel on...

Foolhapereguleerib osaliselt valguainevahetust, tal on tähtis osa raku kasvamises ja uuenemises. Sisaldub täisteratoodetes, toores spinatis, maksas, sojaubades ja punapeedis. Pantoteenhapeon väga tähtis ainevahetuses – aitab lagundada rasvu ja süsivesikuid ning moodustada rasvhappeid. Sisaldub tailihas, maksas, kalas, kaunviljades, täisteratoodetes. B1-vitamiin (tiamiin) on tähtis närvisüsteemile ja energiavahetusele. Kes kulutab palju energiat, vajab ka rohkesti tiamiini. Sisaldub sealihas,...

Taimeõlidest on kirjutanud iga koduajakiri ja vastavat rubriiki omav ajaleht. Nii et kõik peaks nagu selge olema. Siiski võib kohati kuulda ühe ja sama asja kohta lausa äärmuslikke arvamusi, alates süütu taimeõli mürgiseks tunnistamisest kuni imepärast jõudu andva toiduaineni välja. Räägiksime siis veel kord taimeõlidest: köögis nii tuntud toiduainest, kuid siiski nii tundmatust. Üks asi, millest õlidest rääkides üle ega ümber ei saa, on rasvhapped. Looduses on rasvhappeid mitmekümneid, õlides on...

Talveõhtute näksid, magusad küpsised, ðokolaad, tõhusad söögid, vähene liikumine - nii need liigsed kilod ja rasvavöö kogunevad. Ent: kõike saab vältida! Pasta šokolaadi asemele. Talvel armastavad paljud maiustada. Põhjus: suvine päikesevalgus tõstab automaatselt toonust. Pimedal aastaajal esineb rohkem depressiooni - organism otsib väljapääsu magusast. Šokolaadist saadavad süsivesikud vallandavad serotoniini-produktsiooni ja närvivirgatsaine tõstab meeleolu. Soovitus: sööge pastatooteid, riisi - ei...

Teraviljad on juba aastatuhandeid enamiku inimkonna jaoks olnud põhitoiduaine. Täistera sisaldab peaaegu kõiki eluks vajalikke toitaineid: süsivesikuid, samuti 2-7% valku, 2-7% rasva, vitamiine, eelkõige B1- ja E-vitamiine ning mineraalaineid, nt rauda. Tähtsad on ka ballastained, mis soodustavad normaalset seedimist. Teraviljatoodete kõrge toiteväärtuse eelduseks on see, kui kasutada või jahvatada tervet tera, st idu koos koorega. "Täistera" ei tähenda mitte jahvatamata tera ning paar tervet...

Õhtuks Õhtul süüakse palju ja liiga kaloririkast toitu. Kalatoidud stimuleerivad ajutegevust, ennetavad peavalusid. Kalatoidud sibula ja küüslauguga on looduslikuks ravimiks. Ei soovita süüa väga soolast kala. Kõige rohkem toitaineid sisaldavate, odavamate kalade, järjestus meie kauplustes on järgmine: tint, rääbis, heeringas, kilu jne. Heeringafilee hapupiimakastmega (1 inimesele) 1 tass hapupiima, 3 spl kaera- või nisukliisid, 2 küüslauguküünt, 1/4 "töödeldud" heeringafileed. Heeringafilee...

Maitsetaimena kasutatakse värskena, kuivatatult, soolatuna ja sügavkülmutatult. Sobib valmistada ka äädikahoidist ning õlitõmmist. Till on universaalne maitseaine ja võib kasutada pea alati koos teiste maitsetaimedega. Süüakse suvel toorelt salatite koosluses, valmistoitudele lisatakse serveerimisel (mitte keeta!) aroomi ja maitseomaduste säilitamiseks. Kuivatatud, soolatud ja sügavkülmutatud tilli lisatakse toidule 1-2 min enne keetmise lõppu. Purustatud seemneid on soovitav kasutada...

KALTSIUM (Ca) on vajalik toitaine juurte kasvuks. Puudus ilmneb võrsetippude kuivamises. Noored ülemised lehed on servadest või üleni heledamad, allakeerdunud servadega,  juurestik on nõrk. Levinumaks puudushaiguseks on näiteks tomati viljatipu mädanik. LÄMMASTIK (N) on vajalik eelkõige lehtede ja varte kasvuks. Puudus ilmneb vanemate lehtede kollaseks muutumises. Liigne lämmastik muudab taime kasvu liiga lopsakaks, õitsemise nõrgaks ning saagi kehvaks. Sügisel antud lämmastik nõrgendab taimede...

Järgnevalt anname mõned nõuanded tervislikuks toitumiseks: Vältige liigset kehakaalu ja sööge vähem rasvarikkaid toiduaineid. Sööge iga päev kõikvõimalikke täisteratooteid ning muutke oma toidulaud värvikirevaks: lisage iga kord põhitoidu kõrvale värsket juur- ja puuvilja. Peske puu- ja juurvili enne söömist alati hoolikalt, eemaldage välimised lehed või hõõruge selle koort kuiva rätikuga. Sööge harva subprodukte, seeni ja tindikalatooteid. Eelistage antud hooaja juurvilju ning ärge kuumutage...

Sellest on nüüd peaaegu 100 aastat, kui Poola biokeemik Casimir Funk riisikliidest eraldas vahendi meremeeste salakavala haiguse beri-beeri (B-vitamiini vaegusest tingitud avitaminoos, väljendub närvivaludes, halvatustes, tursetes, südamelihase kahjustustes) vastu. Casimir Funk nimetas saadu vitamiiniks (ladinakeelsetest sõnadest vita - elu, amin - valgusubstants). Tänapäeval teab iga lapski, kui elutähtsad meie tervisele on vitamiinid. Tuletagem alljärgnevalt veel kord meelde vitamiinide ABC....

Vitamiinivaeseim aeg Eestimaa aastas on kätte jõudmas. Tõsi, poe- ja turuletid on puuviljade all lookas, aga kuuldavasti on need kaugelt toodud ja kaua seisnud välisfruktid üsna vitamiinivaesed, kui C-vitamiinipommid kiivi ja sidrun välja arvata. Siiski, banaangi on iselaadne vitamiiniallikas, temas on nimelt rohkesti närvisüsteemile vajalikku B-vitamiini. Aga ka oma koduaia saaki, mis keldris või sahvris sobivalt tallel hoitud, tasub nüüd ohtralt lauale tuua, et kevadväsimust endast...

Heitlikud sompus ilmad muserdavad organismi ja kahandavad vitamiinivarusid. Miks mitte lubada endale pisut eksootilist kosutust ehk maiustamist kiiviga. Ehkki pealtnäha pole kiivid mingid iludused - pealt pruunid ja karvased, on nende sisu kaunis ja kasulik. Kiivi algne kodumaa on Hiina. Sealt ka teine vähemtuntud nimetus - hiina karusmari. Hiinlased on selle liaantaime söödavaid marju korjanud juba aastatuhandeid. Eelmise sajandi alguses hakati kiivit laialdaselt kasvatama Uus-Meremaal. Uudse...