Elame keerulisel ja põneval ajal. Pole selgust tuleviku suhtes. Olemasoleva pensionisüsteemi jätkusuutlikus on pikemas perspektiivis suure küsimärgi all? Aktsia- ja rahaturud on rahutud ning stabiilsust pole näha. Riigid ja inimesed elavad üle oma võimete. Ja aina keerulisemaks kipub elu minema.

Kinnisvara on pensionisammasMinu isiklik arvamus on, et kõigil inimestel tuleb teadvustada ja harjuda mõttega, et investeeringud oma tulevikku tuleb igal ühel endal teha ja mis veel olulisem nende investeeringute eest tuleb võtta vastutus. Mida ma selle all mõtlen? Annan alljärgnevalt lihtsustatud ülevaate.

Täna Eestis ja ka muljal kasutusel olevad pensionisüsteemid näevad ette, et kogutakse raha töövõimelisel perioodil pensionifondidesse ja alustatakse sealt väljamakseid siis kui inimene pensionikka jõuab. Põhimõtteliselt ei ole vahet, kas tegemist I, II või siis III sambaga – põhimõte on kõigil sama. Pensionifondid investeerivad kogutud raha edasi intressitoodetele, võlakirjadesse, aktsiaturgudele. Lõppeesmärk siis pikaajaliselt kasvatada investeeringut eesmärgiga ületada inflatsioon ja teenida kasu.

Kõlab esmapilgul hästi, kuid tegelikkuses võtab selline pensionifondide skeem ära inimestelt vastutuse oma vara säilimise ja kasvatamise eest. Kuidas? Väga lihtsalt. Fondide otsused teevad fondihaldurid, mitte raha investeeriv inimene ise.  Jah, võib öelda, et inimene saab fondi vahetada, kuid seal teisegi fondis teeb otsuse fondihaldur millesse investeerida, mitte inimene, kes sinna raha sisse paneb.

Ja praeguste reaalsete näidete põhjal on lõpptulemus see, et inimene, kes on 10 aastat raha fondi kogunud, on suures miinuses. Süsteemi masinavärk räägib neile inimestele, et jätkake kogumist ja turud paranevad ja küll tuleb ka tootlus. Andke andeks aga ei usu sellesse masinavärki, sest selles süsteemis puudub vastutus.

Pangad ja fondihaldurid tegelevad müügitööga pea juba igas poes ning fondidesse investeerimisest on tehtud kui reisi ostmine soojale maale. Näidatakse tõusvaid graafikuid, mis lineaarse kasvu korral pakuvad suurt tootlust ja müüakse kokkuvõttes unistust heast elust tulevikus.

Mis siis ette võtta?

Minu sõnum on see, et tulevikku silmas pidades tuleb investeerida ainult nii, et võtad selle eest ise vastutuse ja omad kontrolli oma investeeringu üle.

See tähendab suuremat tööd oma investeeringutega. Ma ei ütle, milline on parim investeering, sest see on igal inimesel erinev. Küll aga on oluline, et sa tead igal hetkel, mis sinu varaga toimub ja sa hoiad sellel silma peal. Ja sa tead, et pead seda ise tegema ja selle eest vastutuse võtma. Ehk iga inimene peab õppima ise investeerima.

Minu isiklik arvamus on see, et lisaks teistele rahapaigutamise kohtadele tasub investeerida kinnisvarasse. Ka kinnisvara puhul on tõusud ja mõõnad, kuid üldjuhul ei muutud kinnisvara väärtus nulliks nagu seda näiteks aktsiatega võib juhtuda.

Oma maja või korter annab kindluse tuleviku suhtes ja võiks olla üheks peamiseks pensionisambaks tulevikku vaadates.

Toon ühe võimaliku stsenaariumi: 

-          üks inimene elab üüripinnal ja investeerib pensionifondi, loodab selle tootlusele,

-          teine on investeerinud minimaalselt pensionifondi, kuid on ehitanud endale korraliku maja ja on ühel hetkel, peale laenu tasumist, kinnisvara omanik.

Pensionieas eelistaksin mina olla see teine inimene, kellel on oma maja, sest ma tean siis, et ka kõige mustema stsenaariumi korral saan maja müüa ning ikkagi ära elada, kasvõi siis üürikorterisse kolides. Aga mida peab tegema üüripinnal eluaeg elanud inimene, kui avastab, et pensionifondi kogutud raha on enamuses kadunud?

Võta vastutus ja investeeri kinnisvarasse. Mõtle kinnisvarast kui ühest olulisemast pensionisambast!

 

Loe edasi http://www.majaehitaja.ee/kinnisvara-on-pensionisammas/

Joomla SEF URLs by Artio

Kõik antud kategooria artiklid

  • Majaehitaja.ee
    • 5 põhjust, miks on ohtlik ehitada eskiisprojekti järgi

      Täna Eestis kehtiv seadus lubab ehitusloa eramule väljastada sisuliselt eskiisprojekti alusel. Ja teatud hulk inimesi võtavad seda kui piisavat projektdokumentatsiooni ning käivitavad maja ehituse. Inimene mõtleb lihtsalt. Kui seadus ei nõua põhjalikumat projekti , siis miks ma peaksin sinna investeerima? Miks ma peaksin kulutama...

    • Hea maja algab tellijast

      Enamasti mõeldakse selliselt, et ma hakkan majaehitamise teemadega tegelema alles siis kui selleks juba konkreetne vajadus. Sageli eeldatakse, et projekteerija teab ja oskab või küll ehitaja lahenduse leiab. Ja siis kui ühel...

    • Hinnainfo on oluline

      Tänapäeva tarbijale teeb meelehärmi väiksemgi ebamugavus mistahes toote või teenuse ostul. Seda arusaamatum on, miks mitmedki teada – tuntud firmad oma toodete pakkumisel tarbijat ostuks vajaliku infota jätavad? Mind on alati häirinud, kui internetist mõne toote reklaami avades satutakse korralikule tootelehele, kus palju informatsiooni, kuid puudub...

    • Kas enne krunt või maja projekt?

      Millest peaks alustama oma kodu rajamist? Kas kõigepealt hankida krunt või alustada hoopis oma maja projekti koostamisega? Kuigi enamikel juhtudel võiks alustada krundi valikust, ei pruugi see alati õige järjekord olla. Miks? Sellest allpool lähemalt. Kas krundi valik on prioriteet? Kui paluksin ette kujutada, milline on sinu tulevane kodu, milline...

    • Kinnisvara on pensionisammas

      Elame keerulisel ja põneval ajal. Pole selgust tuleviku suhtes. Olemasoleva pensionisüsteemi jätkusuutlikus on pikemas perspektiivis suure küsimärgi all? Aktsia- ja rahaturud on rahutud ning stabiilsust pole näha. Riigid ja inimesed elavad üle oma võimete. Ja aina keerulisemaks kipub elu minema. Minu isiklik arvamus on, et kõigil inimestel tuleb ...

    • Kontrolli eritööde hinnataset

      Ehitustöödele hinnapakkumiste võtmisel on tavapärane olukord, kus osade tööde osas on tellijal vähemalt mingisugunegi ettekujutus, kuidas töid tehakse ja mis on hinna suurusjärk. Seevastu eritööd nagu näiteks kütte-, ventilatsiooni-, automaatika- ja elektritööd ning nendega seotud seadmedon tellijale võõrad. Kuna ehitusfirmad teavad seda siis...

    • Kontrolli maja enne ostu põhjalikult

      Kuigi viimasel aastal on veidi paranenud finantseerimisvõimalused ei ole ehituseks laenu endiselt lihtne saada. Seetõttu vaatavad paljud algselt maja ehitamise mõtetega inimesed aina rohkem ringi juba mõne valmismaja ostjana. Maja ostu peamiseks eeliseks võrreldes pikaajalise ehitamisega on see, et saad kohe sisse kolida ja ostetava maja vajalikus...

    • Kontrollimine eeldab konstruktsiooni „hingeelu“ tundmist

      Ehitustööde kontrollimine eeldab eeltööd ja ettevalmistust. Usun, et keegi ei vaidle sellele vastu. Kuid millele ettevalmistustööd tehes rõhku panna, et vigade leidmine sujuks? Saa aru kuidas konstruktsioon töötab Läbi võib lugeda suure hulga ehitustööde paigaldusjuhised, kuid see ei ole alati piisav. Paigaldusjuhised kirjeldavad konkreetset töö...

    • Lepi ehitustööde sisu alati enne kokku

      Ehituses algab suur osa probleeme sellest, et teostatavate tööde mahust ja sisust saavad tellija ja ehitaja erinevalt aru. Seda muret leevendab veidi hea ja põhjalik projekt, kuid ka see ei hoia alati arusaamatusi ära. Kuidas tellija saaks kaasa aidata, et tema ja ehitaja ühtmoodi teostamisele kuulutavatest töödest aru saaksid? Pakun välja lihtsa la...

    • Milline peaks olema eramu energiamärgise klass?

      Enne oma maja ehitama asumist tuleb teha põhimõtteline valik. Milline kontseptsioon valida oma kodule? Üheks võimaluseks on lähtuda maja energiatõhususest. Vaadates täna eramuehitust üldpildis jääb silma, et põhiliselt minnakse oma maja ehitamisel 3 teed pidi: 1) Tavalised, kehtivatele normidele vastavad eramud. Veel mõni aeg tagasi ei olnudki nagu...

    • Säästliku segisti trendid

      Tänapäeval on säästlikkus suur asi. Sellest saame pea iga päev lugeda ajakirjadest ja veebist, kuulda raadiost ja vaadata telerist.  Mis on see, millega see säästlikkus siis saavutatakse? Selgitaksin veidi tänapäeva trendi ühe tuntud santehnika tootja viimase uudistoote Oras Eterna näitel. Tegemist on vanni- ja dušisegistiga. Allikas: www.oras.com Mil...