Sügis on imeline olnud ja lasknud pikalt aiatöid teha. Isegi korstent on ilmselt paljud saanud sel aastal detsembris rahulikult laduda

Paljud on minult küsinud, et millal katta ja mida teha, kui taimed on juba kaetud. Ollakse segaduses, sest ka ajakirjades on palju tarkust kirjas.

Kõige otstarbekam ja säästlikum on omada isiklikku aednikku, kes suudab ka mõelda ja kel on kogemusi erinevate taimede, pinnaste ja kasvukohtadega. Isiklik aednik ütleb kohe ära, mis on valesti, kes on ohus ja kelle pärast ei pea üldse muretsema.

Millal see talv siis tuleb? Mida teha täna.
Vaadake üle kaetud taimed. Umbselt kaetud taimed tuleks hommikul lahti harutada ja õhtul uuesti kinni katta. Isegi kui külma ööseks ei lubata on soovitav pikalt kinni istunud taimedele õhtul tekk üle visata. Kui mõned päevad on nii harjutatud, siis võib ööseks jälle lahti jätta juhul, kui on kindel, et külmakraade ei tule. Vihmaga aga ei maksa kedagi lahti riietada.
Kui taimed on kaetud mõistuspäraselt, st nad ei ole umbselt ja kate on kuiv, siis on väga hea ja las nad olla.

Roosid ja rododendronid on meie kliimas kõige sagedamini kaetavad taimed. Kas teadsite et mõlemad on vastupidavad külmale, aga nad ei talu niiskust ja võivad katte all hoopis hukkuda. Pean silmas sorte, kes taluvad suuri miinuskraade.

Rododendron ei karda pakast vaid kardab kevadist päikest. Kui aeda on teadlikult valitud meie kliimas hakkama saav sort (pungad taluvad -30 kraadist külma), siis ei maksa teda katmisega ära tappa. Pakase eest on vaja katta siis kui lund ei tule. Kevadel kui maa on külmunud saab igihaljas rododendron pigem päikesepõletuse kui külmakahjustuse. Seetõttu on soovitav igihaljad rododendronid istutada alati päikese eest varjatud kasvukohta. Heitlehistega ei juhtu midagi. Kuid neidki ei maksa täispäikese kätte istutada. Rododendroni meelispaik on metsaalune või maja põhjakülg, kuhu paistab vaid õhtune päike.

Sel kevadel tuli ühes aias teha rododendronitele tugevaid tagasilõikusi, sest raske sulalumi oli suured põõsad katki vajutanud. Murdunud kohad olid küll kinni seotud, aga liiga hilja ja lõdvalt ning haav oli ära kuivanud. Pidasin paremaks murdunud oksad, mis oleks kesksuveks nagunii ära kuivanud, tagasi lõigata. Kevadist õitsemist ränk talv ja tugev lõikus ei häirinud. Soovin neid järgmine kevad samasuguses ilus näha.

Rooside katmine piirdub enamasti mulla või kuiva turbaga muldamises ja kuuseoksetega katmises. Kuuseoksad iseenesest ei kaitse külma eest ja neid ei ole vaja panna. Hulga mõistlikum on neile, kes vajavad lisakatet, ehitada ümber sõrestik, millele krõbedate külmakraadide saabudes kate peale tõmmatakse. Kergesti murduvale põõsale on samuti sõrestik parim lahendus.

Rooside lõikamise kohta on ka erinevaid soovitusi.
Mina lõikasin sel aastal roosid tagasi ehk saatsin nad sund- talvepuhkusele. Tegin seda novembri kolmandal nädalal. Arvan, et taimele on puhkus vajalik. Pealegi, mahlased kasvud ei puitu ja saavad külmast kahjustatud. Sellised kasvud on soovitav tervenisti tagasi lõigata. Iga külmanäpistus nõrgestab roosipõõsast üldiselt.

Tavaliselt jätan roosid nii nagu on, külmakraadide tulekul korjan lehed ja muldan. Tagasi lõikan kevadel. Viimase eelis on selles, et lõikan ära vaid külmast näpistada saanud kasvud.

Eriti ohtlikud on taime istutuskohas olevad lohud, kuhu vesi võib koguneda. Seetõttu on soovitav roosidele ja rododendronitele, aga ka viljapuudele planeerida peenras kõrgem koht ehk istutada nad nn. mätta otsa. Aga ka teised, eriti veel äsja istutatud taimed tuleks sügisel üle vaadata ja vajadusel istutuskoha lohud täita.

Taimi katma kiirustada ei ole mõtet. Tegutseda võiks siis kui külmakraadid on püsivad ja maa on natuke läbi külmunud, aga lund ei tule. Tavaliselt mittekaetavaid taimi (oleneb muidugi taimest) on soovitav hakata multšima kui külma on püsivalt üle 10 kraadi nädala jagu ning paistab, et lund ikka ei tule. Multšiks sobib kuiv turvas, saepudu või lehed. Kõige mõistlikum on aga juba sügisel, aia hooldustööde käigus panna hea kiht kompostmulda kõikide taimede ümber. Eriti püsikute ümber, kellelt maapealse osa eemaldate. Ja kompostmuld on ju kõigil aiaomanikel omast käest võtta Külmakraadide tulles on kompost ka jääs ja seda ei liiguta kuhugi.

PS! Tuul võimendab külmakraade. Mida sobivamas pinnases ja asukohas taim kasvab, seda suurem on tema külmakindlus. Kui taimekirjelduses on kirjas tuulte eest varjatud koht, siis selles kontekstis saate aru, miks, eks. Aga näiteks org, kus on reeglina tuulevaikne, ei ole sobiv koht, sest ka külmale meeldib seal olla. Orus püsib külm ka kauem, sest seal pole tuult, mis külma minema puhub.

Näriliste mürgid soovitan panna taimede vahetusse lähedusse, mitte taime kõrvale ja eriti mitte katte alla, sest mürk on närilisele hõrgutis ja tõmbab neid ligi. Kaval on valmistada pesamoodi söögikoht. Selleks sobib hästi jämedam toru. PS! Toru on vaja terve talve vältel mürgikuubikutega täita. Ilmastikukindlad Brody kuubikud sobivad kasutada ka lageda taeva all. Enne aga veenduge, et lemmikloomad nende vastu huvi ei tunne. Minu koerad neid ei puutu. Olen aga täheldanud, et närilised krõbistavad neid isuga, isegi paki närisid kuuris puruks ja pistsid tagavara nahka. Ilmselt on nad surnud. Sel aastal olen saanud õigel ajal jaole ja ümber maja kogu aeg mürksööda varusid torudes täiendanud.