L11182017

Last updateT, 23 Mai 2017 6pm

Kaktused

KaktusKaktused on kuivusega kohastunud sukulendid, millel lehed on muundunud okasteks. Kaktuste kasvatamine ei ole keeruline, kuid vajab mõnede kindlate reeglite järgimist. Enamik kaktuseid lepib pigem ala- kui ülekastmisega ning eelistab täispäikest varjulisele kasvukohale. Kaktused on dekoratiivsed ka ilma õiteta, kuid kirgliku kaktusekasvataja eesmärgiks on näha oma okkalisi lemmikuid õitsemas. Õiepungade tekkimiseks vajavad kaktused talvel kastmisvaba puhkeperioodi madala temperatuuriga valges ruumis. Suvel armastavad kaktused viibida õues täispäikeses.

Õue viige kaktused pilvise ilmaga ja laske neil mõnda aega poolvarjus aklimatiseeruda enne, kui asetate nad päikese kätte.

Kujundusidee

Suuremaid kaktuseid võib kasvatada soolotaimedena, väiksemad kaktused näevad toredad välja gruppidena kasvades. Kaktuste loomuliku kasvukoha jäljendamiseks kaetakse mullapind kiviklibuga, ühte suuremasse potti kokkuistutatud  kaktusegruppide puhul mõjuvad väga dekoratiivselt kaktuste vahele paigutatud suuremad kivitükid.

Kastmisvesi

Kaktuste kastmisvesi ei tohiks olla liiga  kaltsiumirikas ehk kare, kuna nad armastavad kasvada pigem happelises keskkonnas. Selleks lasta kraaniveel enne taimede kastmist paar-kolm päeva toas seista või läbi keeta ja settida lasta. Kareda vee kaktustele sobivaks muutmiseks võib ämbritäie vee kohta lisada näpuotsatäie sidrunhapet.

Kahjurid

Kahjurputukate tõrjumiseks võetakse taim kilekoti või  paberi abil potist välja, kahvli abil kammitakse ettevaatlikult  juurte vahelt muld ära, lastakse juurtel veidi kuivada ning pritsitakse need üle süsteemse mürgiga. Peale tagasi istutamist kaktust ei kasteta vaid piserdatakse, kuna kuivade juurte kaudu imendub mürk kõige paremini.

Ümberistutamine

Igal kevadel vajavad ümberistutamist vaid noored siilikkaktused. Vanemaid ja aeglasekasvulisi isendeid võib oma potis kasvada lasta aastaid.

Kaktust ümber istutades tõstetakse see potist välja kokkuvolditud ajalehest või jõupaberist valmistatud riba abil, mis keeratakse ümber kaktuse. Uue poti põhja tehakse soovitavalt graniitkillustikust (ei ima endasse vett) drenaažikiht, selle peale pannakse kiht kaktusemulda. Kaktuse istutamisel on parimaks abivahendiks lusikas – lusikasabaga on hea mulda kaktuse juurte vahele kinni vajutada.

Populaarsemad kaktused kodustesse tingimustesse

Siilikkaktused (Echinopsis)

Üks suuremaid perekondi kaktuseliste sugukonnas. Kerajad ja sammasjad kaktused, moodustavad kasvades harunenud kobaraid ja sõltuvalt liigist võivad kasvada 10-50cm kõrguseks.

Taime eluiga heades kasvutingimustes on 10-15 aastat.

Taluvad hästi kuiva õhku, vajavad võimalikult palju valgust, veidi otsest päikest. Suvel kastetakse mõõdukalt ja väetatakse nõrga kaktuseväetise lahusega, sügisest varakevadeni tagasihoidlikult, hoides taime peaaegu kuivana. Talvel vajavad 5-7ºC. Kui talvine temperatuur on sellest vahemikust kõrgem, siis taim õiepungi ei moodusta. Siilikkaktused lähevad õitsema üsna noore taimena, õied võivad taimel püsida kevadest hilissuveni. Liiga rammusas mullas ja liigse väetamise korral moodustuvad õiepungade asemel tütartaimed. Maist oktoobri alguseni  võivad suvitada õues. Noored taimed istutatakse ümber igal kevadel spetsiaalsesse kaktusemulda.

Näsakaktused  (Mammilaria)

Mammilaria perekonda kuuluvad kaktused võivad olla kerajad, poolkerakujulised või sammasjad, sõltuvalt liigist 15-30cmkõrgused. Õige hoolduse ja piisavalt madala talvise temperatuuri korral õitsevad väga rikkalikult sõltuvalt liigist kas kreemjate, valgete või roosade õitega. Õied püsivad taimel mitu nädalat.

Näsakaktuste eluiga võib siseruumides potis kasvades olla 15-20 aastat.

Vajavad kuiva õhku ja aastaringi võimalikult palju päikesevalgust. Aprillist septembrini väetatakse 1 kord kuus kaktuseväetise lahusega. Kevadest sügise alguseni kastetakse iga kahe nädala tagant, talvel ei vaja üldse kastmist. Suve õues päikese käes veetnud näsakaktused õitsevad eriti rikkalikult. Istutatakse ümber 2-3 aasta tagant spetsiaalsesse kaktusemulda.

Viigikaktused ehk ämmakeeled (Opuntia)

Viigikaktustele on sõltuvalt liigist iseloomulikud kas lamedad või silinderjad lülid. Taime kõrgus ja lülide värvus võib olla liigiti väga varieeruv – kääbusest kõrgekasvuliseni, hõbehallist ereroheliseni. Ühel populaarseimal sellest kaktuseperekonnast, kuld-viigikaktusel, paiknevad lülidel kimpudena väikesed teravad kidad ehk glohhiidid.

Viigikaktused vajavad kuiva õhku ja aastaringi võimalikult palju päikesevalgust. Ererohelised isendid võivad valguse puudumisel tuhmuda. Õied ilmuvad alles täiskasvanud taimel ja on sõltuvalt liigist kas kollased või oranzhid. Kodustes tingimustes ja potis kasvatades on neid keeruline õitsema saada. Talvel vajavad jahedamat ruumi. Mai algusest oktoobri keskpaigani kastetakse 1 kord kuus, talvel kastmist ei vaja. Juured ei armasta sagedast häirimist, seega tuleks viigikaktuseid ümber istutada vaid 3-4 aasta tagant. Lamedate lülidega liikidele sobib tavaline savikam muld, silinderjate lülidega liigid tuleks istutada spetsiaalsesse kaktusemulda.

Pott võiks olla lai ja madal.

Paroodiad (Parodia)

Ümara kasvukujuga, vanas eas silinderjad pikaealised kaktused. Õied kuldkollased, roosad või punased ühekaupa või mõnedel liikidel kagruppidena.  Erinevalt teistest kaktustest vajavad nad veidi niiskemat õhku, selleks tuleks paroodiaid aastaringi aeg-ajalt piserdada.

Kasvuperioodil kastetakse paroodiaid paari nädala tagant, talvel üks kord kuus.

Muu hooldus sarnaneb teistele kaktustele.

Kääbuskaktused (Rebutia)

Väikesed, 5-10cm kõrgused ümarad lühikeste asteldega kaetud kaktused.  Õied sõltuvalt liigist oranžid, kollasedvõi punased ja kaktuse enda kasvu kohta üsna suured (kuni 2,5cm pikkused). Kevadel ja suvel eelistab mõõdukat õhuniiskust, talvel kuiva õhku. Õhk peaks olema hästi ventileeritud, et vältida kahjurputukate ilmumist taimele.

Jõulukaktus e punane lihavõttekaktus (Rhipsalidopsis)

Lamedad lülilised tumerohelised varred on siledad ja ilma asteldeta. Erepunased kellukakujuliste õite kobarad ilmuvad kevade teisel poolel peale puhkeperioodi jahedas õhus.

Varakevadel vajavad õiepungade tekkeks puhkeperioodi lõpus 12 tundi pimedust ööpäevas. Kui õiepungad on tekkinud, tõstetakse taimvalgesse kohta. Seejärel vältige taime liigutamist, kuna õiepungad võivad  kergesti maha kukkuda.

Eelistab valget, kuid otsese päikesevalguse eest kaitstud kasvukohta. Vajab mõõdukat õhuniiskust, piserdada aeg-ajalt. Märtsist septembrini kastetakse kord nädalas, talvel 10 päeva tagant ja ainult nii palju, et varred krimpsu ei tõmbuks.

Väetatakse märtsist septembrini, 1 kord kuus orhideeväetisega.

Ümber istutatakse iga paari aasta tagant.

Helmekaktus (Rhipsalis)

Epifüütsed, rippuvate vartega kaktused. Eelistavad valget, otsese päikese eest kaitstud kasvukohta ja kõrget õhuniiskust. Head vannitoataimed aknaga ruumi. Toatemperatuuril piserdada iga 2-3 päeva tagant. Märtsist septembrini kastetakse kord nädalas, talvel 10 päeva tagant. Muld peab enne järgmist katmis korda olema kuiv. Maist septembrini väetatakse 1 kord kuus orhideeväetisega.

Ümber istutatakse iga paari aasta tagant.

Kujundusidee

Helmekaktused sobivad hästi moodsasse minimalistlikku interjööri koos  bromeeliate ja orhideedega.

 

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeskus Hortes lahkel loal.