L11182017

Last updateT, 23 Mai 2017 6pm

Mägiaia rajamine

magiaedTuntud inglise taimekollektsionäär Reginald Farrer (1880-1920) kirjeldas oma raamatus "The Rock-Garden" (1912) üpriski tundeküllaselt tolleaegseid briti kiviktaimlaid ning jagas need kolme rühma: "mandlikook", "koera haud" ja "saatana rüngas".
Mandlikoogi jaoks valmistatakse kõigepealt ümar mullahunnik. Siis valitakse saadaolevaid lubjakivitükkidest need kõige teravamad ja laotakse mullahunnikule, tipud taeva poole. Tulemus näeb välja nagu okassiga või mandlitega kaunistatud kook.

Koera haud erineb mandlikoogist selle poolest, et kivid asetatakse püsti turritamise asemel lamavasse asendisse. Tulemuseks on kalmu meenutav rajatis.

Saatana kivirünka jaoks võetakse 100 või 1000 kärutäit puhtaid kandilisi kivikamakaid ja kuhjatakse need üheks suureks hunnikuks. Kivide vahele istutatakse taimi. Farreri meelest oli juba ainuüksi mõte tulevasele segadusele õõvastav.

Aga milline on siis õige viis kivide paigutamiseks ja kuidas luua kaunis kiviktaimla, mis jätaks samas loomuliku mulje? Oma soovitusi jagas Aiaklubi "Kiviktaimla" õppepäevadel Kivi-Lillemäe talu mägiaia looja Ahto Ruut.

Tema loodud aia kohta tuleb kasutada mõistet "mägiaed", kuna meil nii levinud mõiste "kiviktaimla" all mõeldakse igasugust lillepeenart, mille kujundusse kuuluvad kivid, kas astangutena päiksepaistelisel nõlval või traditsiooniline lillepeenar, kus suuremad kivid toetavad kõrgeid püsililli. Kasvatatakse ka alpitaimi, kuid enamasti ei vasta need kiviktaimlad mäestikutaimede nõudmistele.

"Mägiaed" võiks meil tähistada suuremat kompleksi ning "mägitaimla" ja "mägipeenar" väiksema rajatise kohta, kus kasvatatakse alpitaimi.

Mägiaia rajamisel soovitab Ahto Ruut meeles pidada, et

* asukoht peab olema valges, vabalt liikuva õhuga kohas ja suurtest näljastest-janustest puudest eemal;

* kivid tuleb valida võimalikult suured, siis jääb tulemus usutavam. Paas ja põllukivi on soovitav grupeerida, siis ei jää pilt silmale liiga kirju ja hapu- ning lubjalembesi taimi on kergem hiljem paigutada. Suured kivid süvista 1/3, veel parem 2/3 ulatuses maasse;

* enne rajamist tuleb aluspinnas umbrohust piinliku täpsusega puhastada. Parima tulemuse annavad glüfosaati sisaldavad herbitsiidid. Enamikule umbrohtudest piisab 1 pritsimiskorrast, vajadusel korratakse töötlust. Naati sisaldavat pinnast on mõistlik pritsida veel teiselgi aastal, ta on väga visa hingega. Osja sisaldavale pinnasele Ahto Ruut kiviktaimlat rajada ei soovita, seda umbrohtu on tavaliselt võimatu hävitada;

* drenaaži kasuta kindlasti savikal pinnasel, pehmel liival pole seda vaja. Drenaažikihiks sobib jäme killustik vms., kindlasti jälgi, et lubjalembesed taimed saaksid paekivist, hapulembesed aga graniit- või põllukivikillustikku! Kihi paksus võib olla 10-20 cm, olenevalt aluspinnasest. Drenaažikiht kaetakse kihi või isegi kahe kihi tugeva peenravaiba või filterkangaga, et ta ei seguneks mullaga ega ummistuks;

* alpitaimed tahavad head kasvpinnast, see peab olema ühtlaselt niiske ja savikas, kuid mitte liiga rammus õhurikas muld. Mullaretsepte on palju, universaalse mulla saad siis, kui segad kokku võrdsetes osades kohalikku viljakat aiamulda, head komposti või neutraliseeritud turvast ja kivioolust nagu jäme liiv, kruus, killustik jne. 30 cm paksusest mullakihist piisab enamikule alpitaimedest;

* vastupidiselt levinud arvamusele vajavad alpitaimed ka põuaga kastmist, väetamist, rohimist ja talvel katmist. Siin ei saa täpsemaid juhiseid anda, eelkõige tuleb oma taimi jälgida ja uurida nende kasvunõudeid.
Väetada võib kevadel mõne lämmastikuvähese, fosforit sisaldava üldväetisega, häid tulemusi on andnud Kemira Marjaväetis. Aeg-ajalt peab taimedele lisama ka mulda, kasvades kulutavad taimed mulla huumusaineid ja muld vajub kokku. Rohimine on samuti tähtis, sest paljud alpitaimed ei kannata mingit konkurentsi. Talvel kaetakse mitmed taimed meie lumeta talvede tõttu kuuseokstega, mõned ka koguneva niiskuse ning selle jäätumise eest klaastahvlitega;

* taimede ümber ja peenardele laotatud 2-5 cm paksune killustikumultš kaitseb mulda kuivamise eest ning kergendab mägiaia hooldust.


Mis puutub taimede valikusse ja konkreetsesse kujundusse, siis siin on igaühel vabad käed! Tehke oma aeda selline kiviktaimla või mägiaed nagu ise tahate. Enne käige aga Eestimaal või välismaal ringi ja vaadake, mida teised on oma aeda loonud ja kuidas selle kujundanud, sealt saate parimad ideed oma kiviktaimla loomiseks!  

 

Allikas: Aiavihik nr.7 "Mägiaed. Kiviktaimla"