L11182017

Last updateT, 23 Mai 2017 6pm

Taluaeda sobivad puud ja põõsad

Enne kui oma aeda suure puu tood, uuri pinnast, millise koostisega on muld ja palju seda üldse on. Vaata, millised taimed kasvavad antud kohas, sest see on spikker mullaolude kindlaks tegemisel teste tegemata.

Vali puud olemasolevast pinnasest lähtudes. Ära hakka pinnast mulla peale vedamisega muutma. See ei aita, sest puu kasvab ja satub ükskord ikka juurepidi sinna, kus ta olla ei taha, hea muld saab otsa või seguneb olemasoleva pinnasega vms. Pealekauba maksab muld ikka väga palju. Mõtle enne kui tegutsed, võib-olla on mulda vaja vaid üksikutesse kohtadesse.

Kui mulda siiski peale tood, siis jälgi, et olemasolevate suurte puude juured ei jääks õhupuudusesse. Näiteks Tallinnas Kakumäel lähevad suured männid järjest välja kuna põllupealsetele kruntidele on peale toodud 1 m mulda ja olemasolevate mändide juured ei saa enam õhku. Lisaks on ka pind alt niiske, millel paks mullakiht ei lase taheneda. Kui oled juba toonud ja tead, et kirjeldatud olukord võib olla ka Sinu aias, siis päästa puud mullakihi alt välja. Puhtaks tuleb teha terve võõraalune kuna juured on just nii pikad. Võimalik, et oled hiljaks jäänud.

Istutusauku pane alati hea muld isegi siis kui taimekirjelduses on öeldud, et kasvab kõikidel muldadel. See annab kasvuhoo sisse ja päästab võimalikest kahjuritest ja haigustest, mis võivad puule kallale tulla kui ta mingil põhjusel ei taha juurduda. Kusjuures igasugune muld ei ole kruus ja liiv.

Tutvu puuga, uuri kirjandust ja arvesta, et puu kasvab aja jooksul suuremaks isegi nendest numbritest, mis on kaasasoleval lipikul kirjas. Võta mõõdulint ja joonista puuvõra suurus 30 aastasena maha. See võib olla ring näiteks 10 m läbimõõduga. Nüüd näed, mis puu mõjualasse jääb. Puu juured ulatuvad võrani, puu all ei saa toitu ega vett su kaunid roosid ja puu juured lõhuvad vundamenti. Mõõda veel ja märgi maha ka puu kõrgus, vea mitmes suunas näiteks 15 m. Nüüd näed, kes kunagi puuvõra tõttu päikesest ilma jäävad.

Ja nüüd puud ja põõsad, mida võiks taluaedades kasutada

Punane eerika
Alustab õitsemist sügisel ja teeb seda kevadeni. Lume all jääb puhkeasendisse. Peale õitsemist lõika kevadel õisik ära, siis kasvab sügiseks korralik lehestik, mis õitsele puhkeb. Kasvukoht männimetsaalune, turvas-kruus-3:1-le.

Parukapuu
Külmub aeg-ajalt meie karmidel talvedel ära, aga taastub kenasti kännuvõsust. Meil õitseda ei jõua.

Rhododendronid
Lätis aretatud `Laura` ja `Inga`. Katavba rododendroni tasub Soomest tuua.

Harilik näsiniin `Album`
Õitseb mais tugevasti lõhnavate puhasvalgete kuni kreemvalgete õitega.

Paju
Villane paju on varakevadine õitseja kuldkollaste urbadega. Niiskem kasvukoht. Hea on savikas muld, mida on orgaanikaga parandatud.
Odapaju `Wehrhahnii` lehestik meenutab loorberi.

Raagremmelgas
Lühiealine, aga võrratult ilus kevadel, õitseb enne lehtimist.
Raagremmelga sort `Klimarnock` on alla rippuvate okstega. Tasub valida puuke, mille pookekoht on võimalikult kõrgel, siis on alla rippuvat ilu rohkem näha.
Leinapuude hoolduses on tähtis lõikamine. Vihmavarju alt on vaja aeg-ajalt noorendamise eesmärgil vanemad välja lõigata. Kindlasti on vajalik kuivad oksad ära lõigata, sest need võivad olla seenhaigustesse nakatunud. Võra all on pime ja juhtub ikka, et mõni kuivab.
Kui oksad on liiga pikad ja takistavad teil näiteks niitmist, siis lõigake nad lühemaks. Kui puu kasvab kivimultšil ja näiteks kallakul, siis võivad oksad mööda maad vabalt roomata kui see teile meeldib. Muuseas oksad on kiired juurdujad kui kasvõi natuke huumust kusagil läheduses on.

Tähk-toompihlakas
Ajab võsundeid ja muutub mitmetüveliseks, mille vastu aitab lõikus kui see teile ei meeldi. Õunapuu võrgendkoi võib seda puukest kahjustada.

Lamarcki toompihkalas
Õitseb kevadel enne lehtimist valgete õitsega. Superilusa (oranzist punaseni oleneb kasvukohast) sügisvärvusega. Viljad noorelt punased, hiljem sinakasmustad, maitsvad. Õunapuu võrgendkoi võib kahjustada. Täiesti külmakindel.

Varajane veigela
On kaunist veigelast külmakindlam. Läti sordid `Aija` roosakasvalge ja `Anita` valge. Kõrgus ja laius 2 m.

Viirpuud
Mordeni viirpuu `Toba` on valgete õitega, mis vananedes roosakaks muutuvad. Leht lusikjas ja nahkjas, läikiv. Kõrgus 4-5 m. Vihmarikkal kevadel on hahkhallituse oht. Ka võrgendkoi võib kahjustada.
Üheemakaline viirpuu `Variegata` kirjulehelisus avaldub kõige paremini varjus kasvades.
Tömbilehine viirpuu `Punicea` Õied valged, servast roosad, lihtõied. Läti sort. Kõrgus 7-8 m.
Tömbilehine viirpuu `Paul`s Scarlet` on punkasroosade täidisõitega kaunikujuline puu. Vihmarikkal kevadel on hahkhallituse oht ja vihm rikub õied. Soojal perioodil jääb õitsemine lühikeseks. Jahedal võib õitseda 2 nädalat.
`Rubra Plena` pleekub roosaks õitsemise lõpul.
Karvane viirpuu on väga suurte ja tugevate, kuni 5 cm pikkuste asteldega. Vaasa soovitab sorti `Variegata Baltiskaja`.

Enelad
Enelate juurevõsuga on lood järgmised:
pöörisja õisikuga annavad juurevõsu, kännasjaga ei anna.

Tuhkurenelas `Grefsheim` on meil juba tuntud kultustaim, aga teravalehine enelas (mõningatel andmetel ka tuhkurenelas) `Compacta` on pisem ja kompaktsem, laius ja kõrgus kuni 1 m. Lõigata kohe peale õitsmist, siis taim ei kuluta seemnete kasvatamise peale energiat. Sügisene lõikamine jätab kevadel õiteta kuna taim õitseb eelmise aasta kasvudel.

Nipponi enelas `Snowmound` kipub külmast pihta saama eriti Lõuna- ja Kesk- Eestis. Põhja – Eestis ja rannikul on mure väiksem. Sama lugu on `Rainbow`-ga.
`June pride` on tunduvalt külmakindlam.

Van Houttei enelas (värdenelas) külmub meil karmidel talvedel tagasi, taastudes kenasti kännuvõsust.
`Gold Fountain`on kena rohekaskollase lehestikuga.
`Pink Ace`on külmaõrnuke.
`Merloh`sarnaneb nipponi enelale. On külmakindel.

Jaapani enelas
`Arnold`punaste lehtede ja õitega tugevakasvuline nabani sirguv A. Hannusti aretus.
Kaselehine enelas
`Thor` õitseb kevadistest enelatest kõige hiljem, juulis.
Kaselehist enelat harvendada vaid vanemate okste välja lõikamise teel kuna on aeglasekasvuline. 6-7 a järel lõigata põõsa noorendamiseks maani maha.

Douglase enelas on kauni hallikarvase lehestiku ja roosaka pöörisja õisikuga. Õitseb juuli-august. Võib kasvada ühe aastaga heal mullal 80 cm kui lõikate kevadel maani maha.

Hambuline enelas on hiline sügisene õitseja.

Mitmevärviline ebaenelas sirgub inimese kõrguseks. Peale õitsemist on viljad küljes. Hooldus piirdub vanade okste ja õisikute välja lõikamisega. Juurevõsu ei anna.

Lodjap-põisenelas `Dart`s Gold`on ülimalt lepilik, aga kuiva ei salli. Haruneb ja on pikem sordist `Diabolo`, mis ei harune üldse.

Võnk-pärgenelas `Crispa` on ülimalt leplik. Maani maha lõigates annab tohutult noori oksi, aga siis samal aastal ei õitse.

Kolmehõlmaline mandlipuu sobib Eesti oludesse imeilusa Jaapanis levinud saagjaservalise kirsi asemel.
Vali kõrgemale poogitud puuke, sest pookekoht peab jääma lumest välja. Jälgi, et okste harunemiskohale ei koguneks ühtki veetilka, mis külmudes hakkab koort lõhkuma.

Kibuvitsad on vähenõudlikud taimed. Vajavad päikest ja lausa solvuvad kui maja taha või puu alla varju pannakse.
Punalehine kibuvits annab juurevõsu kehval pinnasel vähe, toitainerikkal palju. Punane lehestik kevadel ja sügisel, suvel hallikasroheline. Vähe ogasid. Viljad karmiinpunased.

Näärelehine kibuvits `Plena` ehk vanaema roosipõõsas annab massiliselt juurevõsu, aga on vaatamist ja nuusutamist väärt. Läikivmustad tõrsikud ja leekivpunane lehestik sügisel.

Kurdlehine kibuvits
Vahelduseks uuri lätlaste aretusi, üks sort on roosade täidisõitega.

Lõhnav vaarikas juurevõsu ei anna. Kasvab 1,2- 2 m kõrgeks. Norendamiseks maani maha lõigata, hoolduseks aitab vanemate välja lõikamisest.

Laiuv tuhkpuu
Maadligi kasvav pooligihaljas taim. Maadjas tuhkpuu ajab lehed maha.

Läikiv tuhkpuu on suure harunemisvõime poolest hea hekitaim. Peale istutamist on vajalik siiski kohe 10-15 cm kõrguselt maha lõigata parema harunemise soodustamiseks. Noorendamiseks hekk 5 cm või maani maha lõigata. Kasvades 20 cm pealt vikatiga noored võrsed maha lõigata, et harunemine toimuks madalalt ja oleks tihe. Lubjalemb, mistõttu on soovitav aeg-ajalt puutuhaga teda rõõmustada.
Madalaks hekiks ei soovitata kuna pidev lõikamine soodustab intensiivset kasvu. Paremini sobib Hokkaido liguster.

Deutsia
Kare deutsia lumest väljaulatuv osa külmub. Katta pakasekangaga. Õitseb eelmise aasta okstel. Kõrgus 2 m. Vajab viljakat niisket mulda, põua tagajärjel võib hukkuda.
Sort `Plena` on lõhnatu.

Kaunis deutsia on madalam ja lootus lume alla sooja jääda suurem.

 

 

Käesolev artikkel on avaldatud Virkuse maastikukujunduse lahkel loal.