E11202017

Last updateT, 23 Mai 2017 6pm

Mida peaksid teadma ksenoontuledest

Pirnid

 

Levinud viga mida inimesed teevad on see et kõrge kelviniga pirne peetakse "vingemateks". Tegelikuses on asi vastupidi.

 

Mida suuremad kelvinid seda vähem valgust ja luumeneid on. Praktiliselt kõik üle 6000 kelvini on kasutu kui Teid huvitab Teie turvalisus ja tulede eredus. Mis siis kõige parem pirn on? 4100-4300k. Sellise värvitemperatuuriga pirn eraldab kõige rohkem luumeneid kõigist teistest xenon pirnidest. Sellepärast autotootjad kasutavad neid veel tänagi. Allpool on väike selgitav graafik. Nagu näha on 4100k just kõige “magusamas” kohas graafikul. Ta produtseerib peaaegu sama kelvini mis päike mis annab päevavalguse sarnase tulemuse.

FlourescentsA

Tabel värvitemperatuuride kohta:

 

1500 k küünlavalgus

2700-2900 k kollaseks värvtud halogen udutule pirnid

-------------------------------

Kollakas valge:

3200 k päikeseloojang/päikese tõus

3200 k Premium H7 mitte-värvitud pirn

3400 k 1h enne koitu

-------------------------------

Valge:

4100 k Philips/Osram OEM HID D2S

5500 k ere päikeseline päevavalgus lõuna paiku

----------------

Sinakas valge

5500-5600 k fotoaparaadi välk

6000 k Philips Ultinon HID D2S

6500-7500 k Overcast sky

-----------------

Sinine:

9000-12000 k sinine taevas

-----------------

Lilla:

28000 k põhja taeavs

12000-30000 k UV valgus

 

Kokkuvõtlikult on D2R HID pirn mis on disainitud xenon reflektor tule jaoks. Tal on erinev pesa kui D2S’l, ning samuti on sel osa klaasist värvitud mustaks. Miks värvitud? Sellepärast, et blokeerida need alad pirnist, mis tekitaksid liialt suurt sära (inglise k. “glare”). See värvitud osa vähendab ka pirni luumeneid. D2R on võimalik ümber teha ka D2S pirniks. Selleks on vaja pirni pesale teha juurde üks sälk ning soovitatav on see värvitud ala maha kraapita. Samas praktiline vajaduse selliseks ümbertegemiseks puudub. D2S on disainitud ainult HID projektori jaoks. Nad on täiesti läbipaistvad ja on nendest kahest kõige efektiivsem. Praktiliselt  onainuke vahe nendel pirnidel pirni pesas. All on pildid mõlemast pirnist.

 

Pilt D2R pirnist

untitled

Pilt D2S pirnist

d2s

D1S

 

D1S on edasiarendatud D2R, et suurendada ohutust ja elimineerida vajadus ballasti kinnitamiseks esitule külge või sisse. D1S pirnile on starter sisseehitatud, mis kõrvaldab vajaduse saata pirnini 23 000V.

 

D1S on praktiliselt D2S kus pirni põhi on maha lõigatud ja sinna otsa on siis starter kinnitatud. Seetähendab, et D1S ei oma suuremat valgustatavust (luumenid on samad). D1S süsteem on backwards compatible - D2S pirn sobib D1S pesaga tule sisse. Kui paigaldada D2S pirn D1S pesasse siis on näha et pirni pesa sobib ideaalselt. Ainuke kaheldav asi võib olla pirni kinnitamine. Suuri kinnitusrõngaid ei saa kasutada kuna suur starteri box jääb ette.

 

Ka pistik mis pirnine läheb on erinev. Kuna kõige suurem vool mis pirnini jõuab on 85V siis ei kasutata spetsiaalseid kõrgepinge pistikuid. D1R ja D2R erinevad omavahel samal viisil.

 

Pilt D1S pirnist

 

Gp_Thunder_D1s_Bulb_Super_White_6k_Diamond_White_10k_Crystal_Blue_HID_Xenon_Lamps

 

 

Ballastid

 

Tihtipeale arvatakse, et kui kasutada kahte erinevat ballastid ühe ja sama pirni peal, siis on nende heledus erinev. Õige vastus on ei. Ballastid on kõik ühesugused ja täidavad ühte ja sama eesmärki. (vähemalt 35W ballastid). Kui ballastitel on täpselt samasugused pistikud võib neid mõlemaid koos kasutada ilma, et peaks muretsema, et teie tuled näevad nüüd teistmoodi välja.

 

Enamus HID kitide valmistajad kasutavad omaloodud pistikuid ja ei kasuta enam D-tüüpi pistikuid. See tähendab, et neid ballasteid mis kasutavad teistsuguseid pistikuid, ei saa enam kasutada standardsete D2S ja D2R pirnidega. Need kitid tehakse selliste pistikutega sellepärast, et nad oleks universaalsed nende hilisemate varupirnidega. Kui jootekolb käes püsib on võimalik muidugi pistik ära vahetada.

 

Mis siis ballast üldse teeb? Ballast on nagu omamoodi muundur, ta muudab auto alalisvoolu vahelduvvooluks, et panna põlema xenon pirn. Ballastist väljub 23 000 V pirni poole tulede sisselülitamisel. Nö. üles soojenemise jooksul pirnid lähevad järjest heledamaks. OEM ballastite puhul võtab see protsess enamasti 25 s. aaega. Odavamate järelturu kitide puhul võib see kauem aega võtta mis omakorda vähendab pirni eluiga.

 

Xenon pirne ei tohiks kiiresti järjest sisse ja välja lülitada. See ei tee pirni eluaele head. Kui olete kunagi näinud kuidas xenon pirni nö .vilgutatakse, siis võibolla olete märganud, et pirn muutub korraks punakas-oranziks. Kui xenon pirn oskaks rääkida ütleks ta sii AI! Juhtub see, et pirn on juba tekitanud Xenon gaasi valgustamiseks aga ei ole veel maha jahtunud sooladeks, siis aga lülitatakse pirnid jälle sisse ja pirnidese saadetakse jälle 23 000V käivitamiseks. Pirnides oli piisavalt Xenonit et valgust eraldada ning ei vajanud enam 23 000V.

 

Juhtmestik

 

Siinkohal räägiks asjat, mis pole väga levinud kuid siiski peaks sellele tähelepanu pöörama, nimelt juhtmestik.

Paljud ilmselt ei tea, millist ohtu võivad xenon lambid põhjustada kui nad ühendada halogen pirnidele mõeldud juhtmestiku külge. Xenonite paigaldamisel tuleks alati kasutada releesid. Teie halogen pirnidega auto ei ole kunagi mõeldud toitma suure amprite ja voolutarbimisega ballastite toitmiseks. Ballastid vajavad tohutul hulgal ampreid käivitades ja võivad väga tõsiselt kahjustada juhtmestikku ja mitte ainult sellest kohast kuhu ballastid ühendatud olid. Me räägime siin tõsisest kahjust ECU’le, kaitsmekarbile ning kõige kehvemal variandil võib viia lühisteni ja tulekahjudeni väga vanade autode juhtmestikus, mis vaevu saavad hakkama vanade halogen pirnide toitmisega. Probleem on siin selles, et kui ballast “nõuab” voolu, siis auto peab selle kuskilt ka saama. Oletame et ühendasid xenonid OEM juhtmestiku taha. Lülitate tuled sisse ning ballast hakkab voolu tarbima. Võibolla juhtmestik ei saa hakkama sellise pingega ning hakkab seda kuskilt kõrvalt “laenama”. Enne kui Te arugi saate, olete juba nõrgestanud mitte ainult ühte, vaid mitut allikat, et toita ära ballastid. Sellepärast ongi releedaga eraldi juhtmestik vajalik. Sellisel viisil saab ballast voolu otse akult releede abil. Nii jäävad lülitid ja plokid terveks ning ballastid saavad oma nõutava voolu.

 

PÕHJUSED MIKS MITTE KASUTADA HID KIT’E

 

Alustaks sellest, et USA’s on HID Kitid illegaalsed, sellepärast et DOT ütleb nii.

 

Nende standardite järgi ei või kasutada HID pirni esitule sisse mis on mõeldud kasutamiseks halogen pirni jaoks. Üks reflektor on tehtud peene helendava traadijupi jaoks, teine aga helendava gaaskapsli jaoks. Tänapäeva reflektorid/projektorid esituledes on disainitud väga rangete standardite järgi ning isegi kui gaasikapsel asub täpselt samas kohas kus hõõgniidiga pirn, esineb ikkagi “hot spote” (mõned täpid mis on teel rohkem valgustatatud ning samas mõned kohad mis on vähem valgustatud), erinevad peegeldused kohtades kus neid ei peaks olema mis põhjustavad ka vastutulijate pimestamise. Selline on ameeriklaste põhjus miks on neil HID kitide kasutamine keelatud.

 

Mis tähendab, et HID kitid on must turg, DOT paneb kinni iga kitide importija kes on piisavalt suur et vaev ennast ära tasuks. Isegi off road ja show autodel ei või neid kasutada, ka nendel peab olema tänavakasutuskõlblik hid kit, mida võib siis importida.

 

Selle tulemusena on tuhandeid HID kit tootjaid, nad muudavad teatud aja tagant nimesid, tooteid, brände jne. Kuigi firma ise võib olla sama. See aga seab sulle piirangud kui sinu HID kit’iga peaks midagi juhtuma. Neil kehtib reegel, et iga 6 kuu tagant on jälle uus bränd turul.

 

Natuke lähemalt Kitide komponentidest, millised on nende probleemid ja miks neid ei ole soovitatav kasutada.

 

HID ballast on priniga kaasas käiv osa ning peab vastama elektriliste näitajate poolest täpselt pirni gaasi ja soolade segule. Vajadus on muuta 12V alalisvoolu umbes 24 000V vahelduvvooluks hetkeliselt, ning see järel hoida 85V ja 35W et pirn jääks põlema. See nõuab kõrge sagedusega transistoried mis eraldavad palju kuumust ja on kulukad. Väiksemad tootjad võivad komponentide pealt kokku hoida, ei oma võibolla veekindlaid ballasteid või on lihtsatl kehva disainiga ballast mis ei kesta kaua. All on diagramm mida ballast peab elektriliselt tegama:

hidgraafik

 

Kit’id varieeruvad kvaliteedi poolest peaagu OEM standarditele vastavatest kuni sellsiteni mis isegi karvist välja võttes juba ei tööta. Tihedamad nähtused on vilkumine, kõrge sagedusega vilin, ülekuumeneimne või valguse katkestumine.

 

HID pirnide sees peab olema õige kogus metallilisi elemente. Tootjad peavad tegema nö kokteili sooladest ja gaasidest mis põleksid kaua, toodaksid ühtlase värvuse muutuse vananedes ning ideaalis moodustaksid hea värvi spektrumi. Kõik HID pirnid muutuvad aja möödudes siniseks ja valgustavad vähem. Väiksemate tootjate kvaliteeti ei jälgi aga keegi. Ühe aasta pärast ei ole sinul kui kasutajal enam kedagi kohtusse kaevata. Seevastu aga OEM tarbijad nagu autotootjad võivad tootjaid kohtusse kaevata või nendega lihtsalt enam mitte äri teha jne kui neil tekib palju probleeme pirnide elueaga millele nad peavad garantii andma.

 

Levinumad probleemid HID kit pirnidega on ebaühtlane valguse jaotumine ja erinev “color shifting” e. nende värvus muutub aja möödudes erinevalt mille tulemus on erinevat värvi pirnid. Rääkimata pirnide erinevast eluea lõppemisest. (siinkohal räägime ikka tõesti väga erinevast eluea lõppemisest).

 

Kogu see eelnev jutt oli selgitamiseks, et väiksematel tootjatel on madalamad standardid sest neil pole olulist kontrolli kuid seevastu OEM tootjatel on kõrgemad standardid. See on majanduslik olukord mis peaks seletama miks kasutada pigem OEM varustust.

 

Peale kvaliteedi standarditele peavad OEM komponendid jälgima värvi temperatuuride ja spektrumite regulatsioone. Ainus legaalne värv on nominaalina 4000k mida kutsutakse enamasti 4300k või 4100k. Kuna HID pirnid vananevad siis müüakse ka 5000k pirne mida kutsutakse “color match”-iks. (et uus pirn sobiks vanaga värvuselt kokku). Võimalik on osta ka 6000k OEM brändinguga pirne kuid need ei tule mitte kunagi uue autoga ostes kaasa. Need pirnid on mõeldud ainult showautodel kasutamiseks.

 

Kokkuvõtteks võib näha et HID kitide turg on üsna reguleerimata mis kasutab ära inimeste teadmatust valgustusest ja selle tõttu on soovitatav kasutada OEM komponente nende standardite ja kvaliteedi tõttu.

 

Mõned filmid Hella poolt mida võiks vaadata:

 

Halogen/Xenon

Bi-Xenon

Cornering Light

Bending Light

Adaptive Front/Lighting System  

 

Kuid, nii reflektor tule puhul kui ka projektoriga tule puhul jääb HID kiti kasutamise puhul tulemus ikka tunduvalt alla tehasest tulnud xenon tulede. Miks selline erinevus tuleb on näiteks sellest, et halogen pirni puhul tuleb see vähenegi valgus jaotada võimalikult tee keskele, et kõige paremini oleks valgustatud tee keskmine osa. Xenon pirnid on tuduvalt valgemad ning on sellepärast jaotatud ühtlaselt nii tee keskele kui ka külgedele. Ning nagu eelnevas tekstis ka kirjas siis on nende kahe erineva pirni tööpõhimõte täiesti erinev. Idee oleks sama nagu mina(lühinägelik) kasutaksin oma vanaema lugemisprille.

 

Üldiselt USA’s kui ka mujal maailmas on üsna eduliselt levima hakanud selline tegevus nagu “retrofitting”. Eestikeeles oleks selle vaste siis järelpaigaldamine. Idee on siis selline, et kasutatakse OEM luupe, ballasteid ja pirne ning ehitatakse need olemasolevate asemele (enamasti ka reflektor tulede asemele). Tulemuseks on ühtlaselt jaotatud valgus mis on teravalt ja korrektselt ära lõigatud, tunduvalt valgem ning turvalisem nii endale kui ka kaasliiklejatele. Kui googeldada xenon retrofitting siis peaks piisavalt vasteid ka tulema erinevatest foorumitest koos pildimaterjalidega ja õpetustega.

 

Paar videot HID kitidest:

 

http://www.youtube.com/watch?v=W4RdiDP0wfs&search=Hidding

http://www.youtube.com/watch?v=bcnfAUWp-ck&search=Hidding

 

 

Ja lõpetuseks mõned pildid kuidas näeb välja üks edukalt lõpuni viidud xenon järelpaigaldus ning kuidas näeb välja mitte nii väga õnnestunud HID kiti paigaldus:

 

Üleval on Lexus SC430+selge klaasiga lääts, all on MB E55 projektor.

DSCF0065

S2000 projektor Subarule paigaldatud, nagu ka pildil kirjas

tfxs20001_thumb

 

 

tfxs20003_thumb

 

tfxs20006_thumb

 
 

Jälle SC430(siin on originaal luubiga, peaks olema hägune luup mitte selge).

Pix10

Pix8

Ja siin HID kit Chrysler Neonil:

neoncutoff

 

 

neaonback

 

 

neonheadlight

 
 

Ja lõpetuseks üks päris hea võrdlus OEM xenonite ja Kiti vahel:

 

2005.a. Mercedes Benz C klass OEM Xenonitega:

 

 

IMG_003200

 

 

IMG_003100

1993 Honda Accord JDM headlights ja HID kit:

IMG_004600

 

 

 

IMG_004500

Autor: Laur Kaarna