R11242017

Last updateT, 23 Mai 2017 6pm

Taimede väetamine

Kõik taimed vajavad väetamist terve kasvuperioodi jooksul. Seepärast on poes eraldi müügil kevadväetis, suveväetis ja sügisväetis. Kevadel vajavad taimed rohkelt lämmastikku, et kasvuhoog sisse saada. Kevadväetist ei tohi anda sügisel, sest noored kasvud ei jõua puituda ja saavad külmaga pihta.

Samuti on ohtlik liiga varajane väetamine kevadel. Hiliskülm on meie kliimas nagu raudnael kohal igal aastal. Isegi siis kui aprilli võiks nimetada ainukeseks suvekuuks, tuleb hiljemalt mai lõpus hiliskülm ja näpistab me aias pungi ja õisi ning võtab ära ka kuuse noored kasvud. Seetõttu tuleb eriti kuuse kevadine väetamine igaks juhuks mai algusesse lükata, sest külma peale kuusk solvub. Ta võib tekitada juurdekasve alles sügisel kui aasta on selleks soodne nagu näiteks vihmane suvi ja pikk soe sügis.

MINERAALNE
Kõige lihtsam viis on taimedele anda kompleksväetist, näiteks Kemira kevad- ja sügisväetist.

Valmis väetised sisaldavad taimedele vajalikke toitaineid ja mikroelemente õiges vahekorras:
lämmastik kasvatab vart ja lehti;
kaalium annab suurust ja värvi;
fosfor mõjutab õitsemist;
mikroelemendid nagu raud, mangaan, vask, tsink, magneesium, boor hoiavad ära taimede kasvuhäireid.

Kui aga soovite keemiast eemale hoida, siis tuleb endale selgeks teha üksikute väetiste mõju ja omadused. Lihtne on taimemaad väetada segakompostiga. Sõnnik üksi kulutab lagunemisel liigselt mulla hapnikku. Juurde tuleb anda näiteks muruniidet, mis sisaldab lämmastikku või kasta nõgeseleotisega. Erinevad imelikud nähud taime juures (näiteks kaalikas ei ole suve lõpus mõnus magusamaitseline vaid hoopis puitunud) annavad aimu miski väetise puudusest. Tavaliselt te saate sellest aru ja kirjeldate, et taimel on midagi viga või tundub imelik.

TAIMELEOTIS
Nõgesevees on rohkesti lämmastikku ja kaaliumi – ergutab kasvu.
1 kg värskeid nõgeseid (100-200 g kuivi) võetakse 10 l vee kohta. Valmis leotist kindlasti lahjendada 1:10-le.

Veel taimi:
varemerohi – sisaldab kaaliumi ja lämmastikku
põldosi – sisaldab räni ja tugevdab taimede kudesid
raudrohi – sisaldab vaske
teeleht – sisaldab lämmastikku, fosforit, magneesiumi, kaaliumi
till – sisaldab kaaliumi, väävlit, naatriumi
võilill – sisaldab vaske
orashein – sisaldab kaaliumi, räni
munakooreleotis- sisaldab rohkesti kaltsiumi ja fosforit

ORGAANILINE

N – lämmastik
P – fosfor
K – kaalium

KANAKAKA
Tabelist järeldub, et kanakaka eeliseks on suur lämmastiku ja kaaliumi sisaldus ning vähene kulu.

HOBUSESÕNNIK
Hobusesõnnikut kulub rohkem, aga ka sellel on head näitajad.

LEHMA- LAMBA- KITSESÕNNIK
Lehmasõnnikut kulub aastas kõige rohkem ja kui vaadata numbreid, siis miskit rõõmustavat pole. Samapalju omastavat lämmastikku ja fosforit kui kitsel ja lambal. Viimaste toodangut tuleb põllule tarida aga kaheksa korda vähem. Aga süüa peab taimedele andma ja mida on, seda tuleb anda. Arvesta, et kohalevedu maksab ka.

KUHU JA KUIDAS VÄETIST ANDA
Näiteks õunapuu omastab väetise vaid võralaiuses olevate narmasjuurte kaudu. Seetõttu on tüve ümber pandud väetis sõna otseses mõttes maha visatud.

Vedelväetis olgu see siis mineraalkraanulitest leotatud või taimeleotis, mõjub tunduvalt kiiremini kui kuiv väetis. Vedelväetisega on oht üle väetada kordi suurem.

 

 

Käesolev artikkel on avaldatud Virkuse maastikukujunduse lahkel loal.