R11242017

Last updateT, 23 Mai 2017 6pm

Üürilepingutest

Alati on soovitav korteriomanikul ja üürnikul sõlmida omavaheline kirjalik kokkulepe, mis võimaldab vaidluste korral kokkuleppeid. Kindlasti tuleks ära märkida ka üürniku poolt tasutavad lisakulutused.

Tavaliselt tasub üürileandja korteriühistule makstava remondifondi ja kindlustuse tasud, millest üürnik otsesest kasu ei saa.

See võiks kõne alla tulla siis, kui tegemist on väga pikaajalise, näiteks 10-aastase üürilepinguga. Juhul kui üürilepingus nendest juttu ei ole tehtud, siis kohustub seaduse järgi üürileandja neid ise tasuma.

Palju küsitud ja problemaatiline teema on osapoolte õigused ja kohustused. See on ülioluline punkt, mida üürilepingus lahti kirjutada ning, kus siis on kindlaks määratud:

  • kuidas üürnik peab talle välja üüritud korterit hoidma
  • mida tegema, kui korteris peaks juhtuma avariiolukord (soovitavalt lisada kontaktnumbrid)

Tavaliselt peavad üürileandjad elementaarseks, et neil jääb õigus igal ajal korterisse minna ja kontrollida, kas kõik on ikka korras. Sel juhul on see õigus neil olemas, kuid sellest tuleb üürnikule ette teatada vähemalt 24 tundi.

Tihti ette tulnud olukord on ka see, kui üürnik tahab teha remonti üüritavas korteris. Tavaliselt on see üürileandjale ainult rõõmuks, kui üürnik soovib parendada korteri üldist seisukorda.

Selleks võivad olla kergemad remondi- ja viimistlustööd: uued tapeedid, seinavärvid, põrandalihvimine jne.

Sellest tuleb eelnevalt üürileandjale teada anda ning üldjuhul lepivad osapooled kokku tasaarvelduse.

Tagatisraha ehk deposiit võib olla üheks üürileandja tingimuseks. Sel juhul tuleb see märkida ära üürilepingusse ja täpsustada, kui suures osas on seda nõutakse.

Üürilepingu lõpetamisel on on oluline vahe tähtajalise ja tähtajatu üürilepingu vahel.

Seaduse järgi ei saa pooled üürilepingut tähtajalise lepingu puhul ilma mõjuva põhjuseta lõpetada.

Üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, juhul kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Kui üürileping sõlmitakse tähtajatult, siis saab selle lõpetada mõlemapoolselt igal ajal, kuid etteteatamise aeg on kolm kuud.

Üürileping tuleb kirjalikult lõpetada

Üürilepingu lõpetamine või ülesütlemine peab olema kirjalikus vormis, milleks on nn ülesütlemisavaldus, kuhu siis tuleb märkida üüritud objekt, lepingu lõppemise päev ning lepingu lõpe tamise põhjus.

Juhul kui üürnik on teinud üürileandjale ettemaksu, siis on üürileandja kohustatud ettemaksu üürnikule tagastama. Seda juhul kui üürnikul pole võlgu ja korter antakse üle samas seisukorras kui vastuvõtmise päeval.

Üürilepingut saab lõpetada ka varem

mõjuvad põhjused üürilepingu ühepoolseks varasemaks lõpetamiseks

  • üürnikud on hilinenud nii üüritasu maksmisega kui ka kõrvalkulude osas kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval.
  • üürileandjale ei ole tähtaja lõikes makstud tagatist
  • üürnikud teevad oma süülise käitumisega võimatuks teiste isikute kooselu samas elamus
  • üürnikud ei kasuta eluruumi sihtotstarbeliselt, st elamiseks
  • ilma eelneva kirjaliku kokkuleppeta üürileandjaga annavad üürnikud korteri kasutada kolmandatele isikutele.

Tähtajalisel üürilepingul tuleb märkida lõpptähtaeg

punktid, mis peavad olema kirjas üürilepingus

  • Lepingu sõlminud mõlemad osapooled koos vajalike isiku- ja kontaktandmetega. Juhul kui üürijateks on mitu eri inimest, tuleb lepingusse lisada ka teiste kodanike isiku- ja kontaktandmed. Seega kehtivad järgnevad kokkulepitud üürimise tingimused solidaarselt kõikidele osapooltele.
  • Üüritava objekti kirjeldus – aadress, ruutmeetrid, tubade arv jne
  • Tähtajalise üürilepingu korral üürilepingu pikkus.
  • Täpne üürisumma ja selle tasumise kord. Samuti ka edasipidine kuu üüri tasumise kord (soovitavalt ettemaksuna jooksva kuu eest igakuiselt kindlal kuupäeval) ja kuidas tasutakse lisakulude eest (mis kuupäevadel peavad laekumised toimuma).

 

 

Allikas: Uus Maa

Kristina Sõmerik

http://www.uusmaa.ee/kristina-somerik