Suurematest taimedest pakuvad silmailu erinevad okaspuuvormid. Enamasti armastavad lilled päikesepaistelist kasvukohta. Nad õitsevad seal paremini. Järgmised õitsejad peale võõrasemasid, kellele väike öökülm liiga veel ei tee, on pärdiklilled.

Maikuus, öökülmaohu möödumisel on aga suvelillede valik väga lai. Rippuvatest suvelilledest tasuks esile tuua surfiiniaid, lobeeliaid, begooniaid, pelargoone, fuksiaid, kipslilli ja palju teisi. Püstisema kasvuga suvelilled on peiulilled, petuuniad, palsamiinid, alatiõitsvad begooniad, tukalilled ja teised kaunitarid. Lillede õitsemist soodustab korralik väetamine, kastmine ja äraõitsenud õite eemaldamine.

Õitsvate lillede vahel oleks hea paigutada erinevaid lehtdekoratiivseid taimi, kes toovad õite ilu paremini esile. Hallide lehtedega viltlehed peavad vastu kuni järgmise kevadeni. Viltlehtede vahel ära õitsenud suvelilled võib septembris asendada kanarbike või eerikatega ja ilu jätkub kevadeni. Talvel võib rõdukasti tuua hoopis kööki aknalauale ja istutada sellesse maitsetaimed.

SUVELILLEDE ISTUTAMINE JA HOOLDAMINE

1) Lihtsa ehitusega plastkasti põhja paigutatakse drenaažiks enamasti kergkruusa. Siis täidetakse kast ääreni suve- ehk rõdulillemullaga. Kastetakse ja istutatakse mulda lilled.

2) Lillede vahele pannakse suvelillede pikatoimelist väetist, mis lahustub vees aeglaselt ja mõju kestab mitu kuud.

3) Suvel kuumade ilmadega tuleb lilli kindlasti iga päev kasta. Lilli kastetakse hommikul või õhtul, kui temperatuur on madalam ja taimed suudavad vett omastada.

4) Kui märkate keskpäeva päikeses närtsinud lilli, siis nende päästmiseks tuleb viia taimed koos istutusnõuga päikese eest varjatud kohta ja anda kiiresti taimedele juua, hoides taimi toibumiseni vilus kuni õhtuni. Et mullast liiga kiiresti niiskus ei kaoks, on aednike jaoks välja mõeldud kastmisgeel. Need väikesed läbipaistvad graanulid segatakse mulda juba enne taimede istutamist. Veega kastmisel imab geel endasse vett ja paisub. Hiljem, kui muld muutub liiga kuivaks, saab taim geelist vett kätte. Niiskust aitab istutusanumas hoida ka pinnase multšimine näiteks kergkruusaga.

5) Veereservuaaridega plastmassist rõdukastidel ja amplitel on topeltpõhi, millesse valatakse vesi ja taimed imavad sealt vee juurte kaudu lehtedesse ja vartesse. Kui rõdukastid asuvad lageda taeva all ja vihmaste ilmade korral sajab sinna liiga palju vett, siis võib see taimedele saatuslikuks saada samuti nagu liigne kuivus. Sel juhul peab jälgima, et liigvesi kastist saaks ära voolata. Mõned rõdukastid on varustatud selleks spetsiaalse äravoolu avaga. Lihtsama kasti või aiavaasi puhul tuleb põhja ise auk puurida.

RÕDUKASTID
Aianduskeskusesse lillede jaoks rõdukasti valima minnes peaks teadma erinevatest võimalustest. Rõdukast võib olla plastmassist, puidust, keraamikast või punutud vitstest.
Eelnevalt mõelge läbi, milline istutusnõu teie rõdule või terrassile kõige paremini sobib. Rõdukasti puhul peab teadma, kuidas kavatsete lillekasti rõdu servale paigutada. Hea oleks teha mõned mõõtmised, et saaks poest kaasa osta just õigete mõõtmetega kastid koos sobivate rõdukastihoidjatega. Mõelge läbi millist värvi rõdukast terrassile sobib.

AMPLID
Amplite valik on samuti väga lai. Üha enam on õpitud hindama kookoskiududest ampelpotte. Mida suurem on ampel, seda rohkem mahub sellesse mulda ja seda rohkrm mahutab ta taimede jaoks vett ja toitaineid. Varakevadel ostetud erinevad amplitaimed võite suuremasse ampelpotti kokku istutada ja nii saate omanäolise lillekompositsiooni. Kookoskiust amplitesse võib istutada taimi mitmerealiselt. Allapoole paigutatakse rippuvad lilletaimed terava noaga läbi kookoskiu tehtud lõhesse. Juured poti sisemuses kaetakse mullaga ja ampli keskele istutakse püstisema kasvuga lilletaimed.

 

 

Käesolev artikkel on avaldatud Aianduskeksus Hortes lahkel loal.

Joomla SEF URLs by Artio

Enimloetud artiklid antud kategoorias

Raviteed

Piparmünt on üks vanemaid kultuurtaimi. Piparmündi kodumaaks peetakse Hiinat. Tänaseks on inglased piparmündi suurimad kultiveerijad ja tarbijad. Ravimtaimeks teevad piparmündi tema eeterlikud õlid, millest...

Loe edasi

Viljapuude hooldus

Viljapuu- ja marjaaias on sitikaid satikaid tegutsemas nii palju, et silme eest läheb kirjuks. Kõike neid ei saa teada tunda, aga kõiki neid saame oma taimedest eemal hoida. Kõige olulisem on taime üldine heaolu...

Loe edasi

Viljapuude hooldus

Õunapuid võib lõigata peaaegu aastaringi. Varakevadel kui suur pakane on möödas ja keskmine õhutemperatuur nullilähedane. Tavaliselt on hea aeg märtsis, aga ka soe veebruar on selleks sobiv. Hilisem...

Loe edasi

Ravimtaimed

Saialill pole mitte ilutaim, vaid ka ravim ja maitsetaim. Pole teada täpselt, kus on tema kodumaa, igal juhul levinud taim Hiinas, Ladina-Ameerikas, Kreekas, Brasiilias, Indias ja loomulikult levinud ammugi üle maailma. Ta avab oma...

Loe edasi

Kõik antud kategooria artiklid

  • Rõdu & terrass
    • Mida istutada sügisvaasidesse

      Sügisvaasidesse sobivad eelkõige väga vastupidavad taimed. Taimed, mis taluvad mõningaid külmakraade ja temperatuuri kõikumisi. Sügisvaasidesse on mõtekas valida suured ja kopsakad taimed. Kasvutingimused pole enam kuigi sobivad ning kasvuaeg üürike. Kuna sügisel on temperatuur jahe, püsib pottides niiskus kordades kauem kui suvel. Vihmade korral on vaasides pigem liigniiskuse oht. Vali istutusteks auguga potid või pane potipõhja korralik drenaažikiht (kergkruus). Võimalusel paiguta aiavaas...

    • Missuguseid lilli ja taimi istutada kevadel rõdule või terrassile?

      Rõdusid ja terrasse saab õdusamaks muuta, kui istutame pottidesse, amplitesse, lille- või rõdukastidesse erinevaid taimi. Varajase lillekompositsiooni rõdule või terrassile saad näiteks kombineerides nartsissi Tete a tete või võõrasema koos Fortune’i kikkapuu erinevate sortidega. Fortune’i kikkapuu on igihaljas püsik, mida saab hooaja jooksul kombineerida erinevate suvelilledega. Kõik need nimetatud taimed taluvad vähemalt -5C külma. Lillede ja toekate igihaljaste okaspuude vahel saame rõdul...